Tere, mina olen Olavi Pihlamägi ning taas on aeg end sättida kuulama kurioosseid lugusid kuulsatest muusikutest. Kas teate, mis kuulutab ilmeksimatult kevade algust? Õige tärkav ja roheliseks meie loodus. Kuid liikluses on kevadekuulutajat, eks mootorrattad, mis garaažides pääsenuna endast valjuhäälselt ümbrusele teada annavad. Tänase saate esimene kangelane oli oma eluajal eriliselt kiindunud mootorrattasõitu, mis talle väga palju kannatusi tõi. Kuid ikka ronis mees selle põrisevad kaherattalise selga, et tuul saaks kõrvus vihiseda ning maantee asfaltmeetri kaugusel silmadest Omaakiomeetrid lugeda. Olles sünnist saati viletsa silmanägemisega pidi ta kaitseprillide all kandma veel optilisi. See laval tumedaid riideid ja tumedaid prille kandev mees oli roivoobisson kesta tänavu 23. aprillil oleks saanud 75 aastaseks, kuid tema elutee lõppes kahjuks 23 aasta eest, mil ta oli vaid 50 kahene. Alustuseks uurime, kuidas sündis tumedate prillide idee sündis aga 60.-te aastate alguses mil Roy ansambliga pidus mööda Inglismaad tuuritas. Ormisson oli piigetele omamoodi isaks, kellega neid sidus pikk ja soe sõprus. Kui pildid USAd hakkasid vallutama, oli Roiust see, kes nende kontserditel k esines. Kui Roy nõustas biitleid, siis vähemalt ühes asjas said biitlid olla roile kasulikud. Nimelt on nemad roioobissoni mustade prillide imago loojad. Ühel lennusõidul unustas Roy oma prillid lennukisse. Kontsertpaigas oli aga sedavõrd hele päike, et tema nõrgad silmad vajasid päikseprillide kaitset. Tumedate klaaside tagant, mis polnud optilised, ei näinud roim mitte midagi. Ta õppis lihtsalt pähe, et viis sammuni lavaservani kolm võis teha paremale ja neli vasakule. Kontserdil esinenud biitlid olid aga vaimustuses roim müstilisest välimusest ja soovitasid tal ainult ja ainult tumedate prillidega esineda. Nii jäigi. Pärast seda pole Roy enam kunagi ilma tumedate prillideta lavale tulnud. See kõik juhtus 1963. aasta mais mil maailmas oli populaarne Roy hoobissoni uus hitt in reals mis 23 aastat hiljem sai režissöör David Lynchi filmi Blu velvet leitmotiiviks. Ma ei jõua tänases saates rääkida roioobissoni lapsepõlvest ja kooliaastatest kuid geoloogiaõpingutele kolledžis eelistas ta muusikat. Juhuse tahtel sidus ta end kuulsa plaadifirma son mitte vähem kuulsa omaniku sam Filipsiga, kes hoidis roioobissoni oma firma ootalistil lubamata teda plaadistada. Kuid leping ei keelanud kontsertesinemisi. Pöördume nüüd tagasi siiski aastasse 1958, mil orjastav leping Sonyga sai läbi ja roioobisson taas vaba mees oli. Olles oma meenutustes ausad, ei tohi me unustada fakti, et roioobisson tahtis neil aastail rohkem laule kirjutada kui neid ise esitada. Eriti tahtis autor oma laule laulmas kuulda Elvis Presley kellele mitmeid lugusid pakkus, aga mis siiski pakkumisest kaugemale jõudnud. Tuletan meelde, et kuningas Elvis oli Royce aasta vanem ning teine tollane superstaar koolivend pool vaid kaks aastat roviste ees. Ühte oma kaunimat laulu. Õunide Lõmmi pakkus Roiust esimesena Eelvisele ja tegi ta seda ühel hommikul kell viis kui oli tagasi jõudmas ühelt esinemiselt. Roy lõi oma meloodiad peaasjalikult autos sõites, sest ta ise on meenutanud, et kõige troostitumad on pikad sõidud Texase tühjuses, kus isegi bensiinijaamad on üksteisest sadade miilide kaugusel. Just siis tunned end autosse üksiku ja mahajäetuna ning nukrus kraabib hinge. See autost laulude loomine oli sedavõrd veres, et hiljem pidi Roy inspiratsiooni leidmiseks oma toast autosse ümber kolima. Et laulud võiksid sündida. Olles autos õmblide lõuna loonud, tahtis ta seda varahommikul Elvisele pakkuda. Kuid kuningas magas ja laul jäigi müümata. Plaadifirma monument omanik Fred Foster tahtis ikka ennast laulma panna ja niida stuudiosse viidigi. Fred Foster ja helirežissöör Pill Porter on meenutanud, et roioobissoni kõrge vibreerib hääl oli neile sedavõrd harjumatu, et lindistamisel tuli kasutada uusi nippe. Tavaliselt laulis solist ühes stuudionurgas. Keset põrandat oli orkester või ansambel ja taustal audiot teises nurgas. Roy hääl oli sedavõrd läbitungiv, et jõudis teistesse mikrofonidesse ja segas puhast heli. Siis paigutati Roy mikrofoni ette vahesein, mis kuhjati üle tekkide ja mantlitega. Teisalt oli Roy väga professionaalne muusik, kes keskmiselt paari-kolme võttega laulu linti sai. Tema rekordiks olevat üks võte. Kui tuua võrdluseks, et biitlid, kellest juttu oli, kulutasid ühe loo jaoks 12 või enam tundi siis oli Roy heli režissööridele ja produtsenti teletõeline taevane kingitus. Juunis 1960 jõudis Õulide lõuli USA edetabelites teisele positsioonile ja pritsitabelites number üheks. 1963. aastal kirjutas Roy alla uue menetluslepingu Whistleri Rose'iga, kes hakkas lauljat säästma pikkades kontserditest sest iga hääl võib väsida. Nüüd ei esinenud Roy enam üle poole tunni ja rohkem pöörati tähelepanu viis inimestele, televisioonis ja suurüritustel. Viimistati Kaaroy lavalist esinemisstiili. Kuigi ta polnud kunagi eriti surrabedaja olnud, siis nüüd rõhutati tema müstilist tumedate prillidega välimust ja laval liikusid vaid tema suu ning parem käsi, mis mängis kitarri. Vaatamata staatilisusele läks ta publikule väga hästi peale. Tema kontserdid müüdi poole päevaga välja ja piidid on meenutanud, et ühel ühisesinemisel pidi roige. Ei ma nii teist korda kummardamas, enne kui publik neid lavale lubas. 1963. aasta üks edukamaid laule roioobissonil oli bluuba jou, mis nutab igatsusest pääseda, koju, puhata ja käia kalal. Äsja oli roil Nashville'i lähedal saanud valmis oma unelmate kodu kus teda ootasid abikaasa Klodeetia kolm poega. Kõik oli hästi, oli populaarsust, oli õnne. Kuid aega seda nautida jäi napiks. Roioobisoni kõigi aegade edukaim laul sündis 1964. aastal. See oli Brittibumon, mille sünniloos olevat mänginud olulist rolli abikaasa Klodet, kes tuli tuppa akus, Roy laule kirjutas ja küsis raha poodi minna. Roy olevat seepeale öelnud, et ilusale naisele pole raha küll vaja. Nii sündis idee ja laul ise sai valmis augustis 64. Juba novembris 1964 lahutas Roy end oma ilusast naisest sest ilus naine ei vajanud tõepoolest mitte raha, vaid rohkem tähelepanu, kui seda Roy suutis pakkuda. Briti vun oli esinumber mõlemal pool ookeani ja elas üle uuestisünni. Juba pärast roioobissoni surma, kui laulu järgi nimetati 1990. aasta edukamaid filme kus kaunist naist mängis Julia Roberts ja tema partneriks oli Richard Keer. Kes oli roioobissoni elusse kaunis ilus naine kellele pühendati laule. Roy armus temasse 1958. aastal mil kirjutas laulu seitsmeteistkümne aastasel Klodetile, mida ta ise kontserditel esitada ei julgenud. Roy pakkus oma Klodeti laulu kuulsatele Everly vendadele, kellele see meeldis ning enne üht esinemist kirjutas Roy kiiruga laulusõnad vana kingakarbi kaanele ja nii see esimest korda maha lauldigi. Everly Brothers otsustas selle laulu oma uue singli Peebulale panna ja seda tegigi. Kuid siin astus mängu produtsent Sämi Philips oma karvase käega ja õiguse eest Klodeti laul oma firmast välja anda. Saida kõigi teiste Roy poolt lepingu ajal kirjutatud laulude autoriks. Niivõrd karmid olid reeglid, mille järgi showbusinessis mängiti ja mängitakse tänagi. Nüüd aga laul ime kaunistavad etist, kellele Roy oma südame kaotas. Roy enda esituses. Nüüdsiskludet Freudist, kellega Roy mõne aja pärast abiellus ja ühist kodu hakkas ajama. Neil sündis kolm poega ja pikalt plaanitud uus kodu Tennessee osariigis. Henderson Willis paarikümne kilomeetri kaugusel. Näshvilist sai valmis 1961. aastal. Majaehitustöid juhtis keegi präkistandiksam, kes Roy pikkade kontsertturneed ajal proua Klodetile seltsi pakkus. 1964. aasta novembris lahutas Roy oma abielu sest ehitusmeistrimaja sõprus polnud sugugi aktsepteeritav mõlemale poolele. Kohe pean lisama, et oma poegib piiritult. Armastava isana ei suutnud ta ilma perekonnata kahte aastat ehkki vastu pidada. Ning 1966. aasta aprillis seega Roy 30.-ks sünnipäevaks abiellusid nad Klodetiga uuesti. Kahjuks oli õnnepäevi vähe antud, sest abielupaari ühine kirg lõpetas sama aasta juunis Klodeti elude. Nende ühiseks kireks olid mootorrattad ja nendega kihutamine. Roy oli varemalt mitmeid kordi konte murdnud ja isegi ratastoolis lavale laulma veeretatud. Viimane kondimurdmine toimus vahetult enne Klodetiga uuesti abiellumist. Pole teada, kas Roy kihutas liiga riski piiril või oli avariide põhjuseks vilets silmanägemine. Aga õnnetusi oli tal palju. Kuuendal juunil 1966. aastal pöördus abielupaar tagasi ühelt heategevuslikud võidusõidult, kui möödasõidul riivas veoauto Klodeti mootorratast ja paiskas selle teelt välja. Teise versiooni kohaselt riivas veoauto Roy juhitud ratast ning tagaistmel olnud lodet kukkus maanteele. Igal juhul. 25 aastane Klodet suri tund pärast õnnetust haiglas. Meeleheites roioobisson otsis lohutust esinemistest ja muusikast ning kaks kuud pärast traagilisi sündmusi ilmus edetabelitesse laul. Suundun jõu. Laulus nähti just isikliku elu traagikat ja armastatu kaotust. Üldiselt rahumeelne Roy suutis siiski aeg-ajalt mõne skandaalikese ka publikut rõõmustada. Nii protestis ta 1967. aastal terve päeva USA Londoni saatkonnas, kuna tema briti päritoluga lapsehoidjale ei antud USA-s tööluba. Samuti jäid tööloata Austraaliast pärit erasekretär ja saama kokku lõpuks luba anti. Ja Roy sai oma pere Nashville'i lähistele tagasi saata. Kuid järgmisel, 1968. aastal, 14. septembril, mil Roy esines taas Briti saartel, täpsemalt Remy kamis, põles maha tema uhke elumaja. Ja tules hukkusid tema kaks vanemat poega Roy juuniori. Atoni. Birmingham oli Roy jaoks halva märgiga linn sest kaks aastat varem oli ta just Birminghami lähistel teinud mootorrattaga avarii, murdes jalaluu ning pärast haiglas jala kipsi panekut jätkas vapralt ratastoolis laudes Inglismaa turneed. Nüüd oli aga lugu tuhatkordselt traagilisem, sest hukkunud olid tema kaks poega. Roiuli kaotamas elu mõtet. Kahe aasta jooksul oli tõmmatud naise ja pojad. Laul, milles on pisarad ja nuttu sündis 1961. aastal. Kuid ülikuulsaks sai jaanuaris 1988, mil Roy salvestas ta uuesti koos Kanada laulukuulsuse Kidilengiga. Muide, laulu mõte on, et mehed ei peaks häbenema pisaraid. 1968. aasta tragöödiast üle saamisel osutus Roy päästeingliks saksa päritoluga Barbara vel Hoven kellega ta oli kohtunud liitsis ning 1969. aastal 25. märtsil nad abiellusid. Kuigi Roy kolis oma uue naise kodumaale Düsseldorfi lähedale, otsustas ta oma mahapõlenud maja Henderson pillis uuesti üles ehitada. Vaheldumisi mitmete kodudega. Mujal maailmas elas ta kuni 1985. aastani ka oma armsas Henderson villis, kuhu tõi ka oma ema. 1986. aastal kolis ta ise aga Malibus Californias et olla lähemal show business i peakorteritele. Kahjuks peab ütlema, et pärast traagilisi sündmusi abikaasa ja poegadega hakkas Roy karjäär alla veerema. Näiteks 1907 kuuenda aasta ühele lauto näitusele oli teda saabunud kuulama vaid sadakond inimest kuid orbissonid oli varuks veel mitmeid üllatusi. Nimelt tekkis 1988. aastal viiel vanal kuulsusel lustakas mõte panna kokku ansambel Trevelingvilbouris, kus keegi oma õige nime all ei esine. Need viisoli Trovioobisson Bob Dylan, Tom Petty, George Harrissoni, Jeanie Flynn, kes produtsendina kogu mängu juhtis. Nende esimene plaat ilmus 1988. aasta novembris ja sai kriitikutelt hävitava löögi eelkõige oma liistudest väljaastumise pärast. Publik võttis agad Rävelingvilburise lood mõnuga vastu. Siin üks neist note lõunani moor, kus soleerib just Roy. 1988. aasta kuues detsember ja Roy oli oma Henderson Philly kodus, kui õhtul kell 11 tundis ta end väga halvasti ning vedas end ema vannituppa, kus ta teadvuse kaotas. Ta suri kuus minutit enne südaööd kohalikus haiglas kus tema südant enam tööle ei suudetud panna. See oli šokk paljudele, sest 52 aastaselt lahkuda oli liiga vara. Pooleli olid uued projektid Trabelingvilburiga, kus sõbrad tema hääldab, väga vajasid. Flynn oli just lõpetamas tema uue heliplaadisalvestusi, mis ilmuski pärast roioobissoni surma 1989. aasta veebruaris ja kandis pealkirja Mistrali kör. Kuigi sama hästi oleks võinud olla see mister imen. Kuid kogu elu laulisu Roy kurbusest ja armastusest ning oli eriliseks lemmikuks just naissoole, keda tema meena kuldne hääl unistuste lainetel hõljuda lasi. Kuulame tema viimaseks jäänud heliplaadilt laulu Kalifornia bluus, mis meenutab tema naisele barbarale neid kuldseid päikeseloojanguid nende kodus Malibu mererannal. Võttes kokku roioobissoni kui muusiku elutööd siis on ta jätnud meile päranduseks ligi tuhatkond laulu, millest veerand on veel seni avaldamata. Sadu laule kõlab veel tänagi maailma raadiojaamades ning mööda maailma rändab ringi Royorbissonistorist bänd kes mängivad ja laulavad just suure muusiku laule ja püüavad seda võimalikult autentselt teha. Pärast surma on hoobissonide omistatud rohkem auhindu kui tema eluajal. Teeme oma saates nüüd ühe pöörde, kuid mitte väga suure. Kui tähelepanelikult kuulasite, siis roioobissoni muusika teele tõukamises oli üheks isikuks tema koolivend, pätpun kelle soovitusega Roy plaadifirmat otsima asus. Kui Roy on täna ainult legend, kellest jäänud vaid laulud, siis pead puunon kõbus. Esimesel juunil 77 aastaseks saanud vanahärra. Kui küsida, kumb siis omal ajal kuulsam oli, ei oska ma kohe vastust andagi. 50.-te aastate keskel oli puunelvise järel edetabelite vallutaja number kaks. Roioobisson on aga laululoojana jätnud tugevama jälje. Pool kirjutas küll häid tekste. Heliloojana teda paraku ei tunta. Aga tuntakse eelkõige kui teiste laulude suurepärast uuesti esitajat ehk kaverdajat pead. Puun olevat just mustanahaliste muusikute laulud valgetele südameisse laulnud. Näitena võib tuua liituda Richardi megahitti duty kruti, mis puuni esitusest lainedki lõi. Autor ise kommenteeris puuni varianti tagasihoidlikult. Vun tegi kõik, mis suutis. Tuld polnud pätt puuni ampluaa mitte jei laulud vaid südamelaulud, kus tema pehme hääl südame kõige tagumisse kambrisse kikivarvul sisse hiilis. Oma olemuselt OlyBet pun väga korralik, sügavalt usklik noormees, kes koolis oli priimus. Kui tema koolivend roioobisson, õpinguid prioriteediks number üks ei seadnud, siis betoon lõpetas Columbia ülikooli tulemusega Magna Cum laude. Estraadile sattus ta läbi noorte talentide konkursside ning oli omamoodi tasakaalukeeleks Elvist pressile, kes rock n roll'i kuninganna vajas vastaseks sellist korralikku silutud ja Klandsitud noormeest. Paljude arvamus on tänaseni bet puunist liiga magus. Aga seda magusat poissi vajuti samuti. Ta on mänginud 14. filmis ja oma tippaastatel 60.-te aastate keskel suutis ta aastas lausa kaks filmi teha. Muide just filmimisega seotud huvitav seik oma teises mängufilmis veebruaril Low oli puuni partneriks kuulus Seczpom Merilin Morrow. Õnneks polnud neil vaja suudelda, kuid teise naisosalisega pidi pätt suudlema, kuid keedus otsustavalt, kuna naine olevat abielus ja see ei sobinud kokkupuuni moraaliga. Stsenaarium kirjutati ümber ja film jõudis kaima suudlusete ekraanile. Filmi nimilaul on aga teie ees. Loomulikult oli paipoiss poon ise sel ajal juba abielus. Ta abiellus 19 aastaseks saades oma eakaaslase Schöölili fooliga kellega neil on neli tütart, kellest omakorda üks debi ka lauljana edu saavutanud. Kõik tüdrukud on aga koos isaga esinenud pätpun family nime all. Pätt puul on osalenud poliitikas, olles president Reagani suur sõber ja toetaja. Ta on olnud telesaadete juht ja poliitikakommentaator ning jumala sõna kuulutaja. Praegu elab ta rahulikult Los Angeleses ning ootab kannatamatult omanimelise teatri avamist mis majandussurutise tõttu tänavu maist on nihkunud augustisse. Selles pätpuni perekonnateatris on 600 kohta ning lepingu kohaselt peab vanahärra seal 14 korda aastas esinema. Siis säilib diaatril, mis pole pead puuni oma tema nimi. Ta on suur korvpallisõber ning ta sõidab ringi Chevrolet firma autodega. Sest juba noorusest on ta selle automargiga seotud. Kui Chevrolet reklaaminägu lõpetan tänase saate pätt puuni vahest et kõige kuulsama lauluga mis kuumade rannailmadega ülihästi kokku sobib. Kui olete rannas, vaadake kas keegi on teile rannaliivale armastuskirja võtnud. Seda aitab teil otsida pätt, puun, mina, Olavi Pihlamägi, tänan teid kuulamast kurioossete lugude saadet, mille kangelasteks olid kaks muusikust koolivenda bet Puunia Roy hoobisson.