Eikellegimaa. Tere, ilusat õhtupoolikut, kallis kuulaja, rahvas, mina olen eikeegi, mina olen ühtlasi Tiit, kus nats saade, see on eikellegimaa ja raadiokanal on ühtlasi number kaks. See on see, mis on sellest, mis tuleb, see tähendab sellest, kes tuleb, see tähendab sellestki muusikat ei kellelegi. Ma pääl täna tund aega mängitakse seda, kallis, kuule rahvas, mina teile ei ütlegi. Praegu. Praegu ütlen mina ainult nii palju, et kohe hakkavad sädemed lendama ja et võib-olla juba väga-väga varsti võib-olla et mõnegi kuulaja südame vatsakese hakkavad tasapisi, aiva kiiremini ja kiiremini rõõmsast taksis taktsuma. Kuulame terra. Ei, ei, ei ja veel kord ei, ei, ei olnud seesamune, retroromantiline, pisikene laulu- ja pasunakoor, kes meile kaunist ja nobedasti viimati mängis, et mitte öelda nõndaviisi ilusasti luksus teps mitte mitte Modern Fox, nagu pikema mäluga ei kellelegi ma kuulaja ilmselt kahtlemata isegi aru sai, oli hoopiski keegi teine nagu iga pikema mälu ja terava kõrvaga melomaan ilmsesti isegi ära taipas. Ehkki, kes oli ja kes on selles saates edaspidigi muusikat mängimas ja eelkõige laulmas sellest Nendest esialgu ikka veel meie nimepidi ei kõnele. Pärastpoole küll praegu mitte. Praegu räägime ja laseme nendel, kellest meie ei räägi, laulda ikka sellest, mida ei ole. Näituseks sellest, et ei ole meil praegu jõulud, tänu jumalale. Think it's, not Krišins. Eikellelegi ma siinpool Tiit kusnud mängimas, ütle kallide hullude vendade spaaksi ehk rassorile Ron mäele muusikat elases ei kellelegi omas praegu peaaegu tervenisti kokku ja järele on jäänud veel üsna üsna tubli ports aega, mille vältel kuulata neid küll minimalistlike hüsteerilist, väikeste populaarmuusikaliste Brettide küll pagan teab, mismoodi seda veel nimetada, mis jõhkra ja suurepäraselt sõge ta Rokulaar muusikanäiteid. Muidugi käisid xboxi kohta üks peaaegu aegumatu, iseloomustas, mis on oma koha leidnud jaa, seda küll läbi ilmselt saksa allikate ka meie maises kunagi esimeses ja kunagi päris ainsas populaarmuusika raamatus ikka Valter Ojakääru raamatus. Popmuusikast. Armastus iseenesest kõlab, nagu paljud arvatavasti mäletavad, öelda siis, kus paaks alustas, oli leidnud eks Rolling Stone'i kriitika ameerikamaalt, et see bänd kõlab justkui mängiks jaapanlastest sadistlik nigga bänd Rolling Stonesi laule prantsuse keeles. Ega ta iseloomustus Ta ei olnudki ja arvatavasti tolle aja kohta, kui 1972. aastal endised modellid, endised jäätisemüüjad, Ronja, rasvamäel, vanem vend, Rol ajal klahvpillimängija, on neist 1948. aasta augusti 18. kuupäeva väljalase. See kile tähele, yht vokalist rassi all, vanemast vennast arvatagi noorem tiba rohkem kui viie aasta võrra. Esialgu kandsid nemad üsnagi higihõngulist, et mitte öelda maadlus Matilist nime Ahvlerisse ehk siis pool Nelson, mis teatavasti ongi avaldus võtta alles siis, kui pärast seda, kui oli ilmunud enne 1992. aasta tolle osalli omanimeline debüütalbum af neil seal nad olid nime vahetanud ning mati meestest olid saanud sädemed vabaks ja muusikalitükk mar nuustunud, hakkas asi vedu võtma. Tõsi, alles pärast seda, kui nagu mitmed Ameerika populaarmuusikud, kes kodumaalt ei ole erilist tunnustust esialgu leidnud olles kolinud ümber Briti saartele ja sealt Kuusaile tagasi tulnud, juhtus, tahaksin olla. Seitsmendate keskpaiku võis väita, et spaaksol Ameerika oma päritolu üks kuulsamaid briti bändide midagi seesugust ehk alustades peitub ka teatav vastu. Spaks esimene kuldaeg oli kahtlemata sõgedad seitsmekümnendatel Jädale kümnendi keskpaigas ehk esimese poole lõpus, kui päris täpne olla moodsalt kuulatud, üht nende just need äärmiselt iseloomulikku pala. Ehkki paraveakiri räägib Alatöörlusest alati haue, on sulle nii, olid tolleks ajaks vennakesed Mäelid ühtekokku sellele ehk spaaks absoluutselt proffid. Üle-eelmise pala lõppu lipsanud väike melanhoolne meeldetuletus sellest, et spaks nii lihasest vahvasti Torma lagulad, populaarmuusikalises veeklaasis paarid kõiges selles tuuglemises ja vahvas pöörasuses jätkus neil kummalisi ära olevaid. Võib-olla see hetk igi nende pööraste lugude sisse tükikene tollest palast, kust nemad kinnitasid, et ei pööranud iial selga emakesele Maale õlas 10 sekundilises lühiduses, ennist, aga seesuguseid pööraseid, melanhoolia puhanguid, mis tõesti sõgedaks tunnete tormiks loo lõpuks üle kasvavad saab peagi kuulda. Ta valas imelikumaks palas, milleks imelikumaid nimesid, mida ingliskeelses populaarmuusikas eales kohatud nimelt Joe seal tulemas vastu. Tõsi, Rommi Lasnamäel, nii nagu nad sinna seitsmendat aastat esimese poole lõpuklemme roki liiasust ja sageduste sisse suurepäraselt soovitasid. Küll. Eks see muusikagi, mis arvatavasti on seitsmendate popist, üks maid, kelmimaid osakesi, mida praegu tasub veel mäletada. Loomulikult Monitor omalt populaarmuusikalised, insenertehnilised väärtused, aga sama oluline oli selle tuua puhul, sest duo nad tegelikult ju põhimõtteliselt olid, ehkki nad kasutasid nii oma esimesele Inglismaaperioodil kui hiljemgi mitmeid tublisid saate bände mille puhul on oluline ka visuaalne imidž. Päris mitmed selle küljed, põhilised detailid, kas või selline väike factice see imelik asjaolu, see imelik tunne ja hoiak, millega roll vahtis jäiga jääkülma Hillis pilguga telekat, kaamerat kui eales tema poole pöördus. Niisuguse imeliku ja võikalt vahva pilguga mürasse vahtinud peaaegu et mitte ükski teine bokslareeennega pärastena. Ehkki Spacci pealt on mallija matti võtnud päris mitmed, iseäranis need pop tuuadki voodi all püsinud püsti põhiliselt klahvpillimängija ja vokalisti peal, olgu siis jutt reisijast või Pet Shop Boys, miks mitte? Ehk jah, Pet Shop Boysi nik lõug ja üks suurepärasemaid täiesti arvestatavaid tühi pilguga kumerasse vahtjaid. Sellelt nääridelt, Piret 1094. aastal ilmus kogunisti kaks olengivad plaati propa vallajakkima oma Ihaus. Saab tulema neto, ennist lubatud südantliigutav ja pisut väikest võikaski tekitav lugu. See tundeline muutus saab aset leidma napilt kolme ja poole minuti jooksul, nii nagu üks õige boksingel tegelikult peabki vist ära jõudma kõikuma. Kenad kassid, hullasid, väetised näidatud nii lühikese aja jooksul. See lugu Alačiu. Nõnda kaunisti, koerakari haukus ja karamell aastas edasi vähemalt mis paaksi puutub, siis nende kahe rakendamine, karavan, Ronny rasson mäel vennaksid marssisid üsna üsna kõrgetel tasanditel populaarmuusikamaailmas. Nii, tollel aastal siis neljandal kust Adžuh klaverit oli mõni aasta veel ja võtsivad endale tuntust kõigepealt muidugi Mandri-Euroopas, Briti saartel, seepärast seejärel ka mõningal määral Ameerikas head tasapisi hakkasid Euroopa populaarmuusika alamatesse eželoni Vesse ja unustuse hõlma ära libisema. Gazeedeetilisest 10.-te aastate teisel poolel. Sinna maale rakendasid nad usinasti ja väga edukat valemit. Mõlemat, mis võib-olla tõesti aja pärast tuli natuke liigagi valmis egiptuse rutiine kukkuma. Aga tollel ajal esindajate keskel tundus säravat nagu ei miski muu ja kõiksugused imelikud veidrused, ekstsentrilised, mida õigupoolest populaarmuusikas on eelkõige ehk Triti tegijatega seostatud raskel moel, tasub meelde tuletada puht Los Angelese poisid 40 muusika sõnades ja, ja kuidas küll pidid kõik need imelikud tekstijupid, kõik need kujundid stiilikirevus, mis täiesti tuntavalt naerad, nende muusika suremas, olin meiegi kord ühte samasse parasse ära mahtuma, võis jääda mõisterdajale täiesti mõistetamatuks, väravad sinna mahtusid ja et väga imeliku kujuga veidralt süüa, no siis Kiva kujundikese ja tervikuna kokku Ansivad Siliinistamiseksad ära kuulatud veerpalu, sellest samast Vaksinguljastest 10.-te aastate keskel. Mismoodi klapivad kokku sellised sõnad ja tegevused nagu propaganda ja elevanditaltsutamine ei oska mõelda, aga ühes ja samas loosned spaksin teinegi kord, rääkimata kõigist muudest veidrustest ja laada Carlev harilikust kirjandusest. Läheb lahti propagandast alustada. Nõnda siis kuivatad ära tükike sellestki spaaksi poolest, et mis ei olnud tingimata nende firmamärk aga mitte ainult selles laulus võisel PC, ehk siis enne õnnistegija sündi elu kui see oli küll 1019 neljandal aastal pärast tunnistiga sendi valmis meisterdatud seda joodeldamise laadset asja, mis proksi puhul tihtilugu kuulda. Aga kui nüüd rääkida sellest, Nad tulid, kust nemad pärit olid ja mis nemad tegid siis nende muusikaline taustal kindla peale kuuldavalt pärit, väga suures osas. Kusagilt sellistest kantidest tähista sõnadega vodevill, kabareemuusik, hool ja kõiksugu muu pojad, siin mängimine, mille muusikas üldse ette tuleb. Natukene kõrvadele puhkust, poksi, kõrge häälsest tormitsemisest pöörasustest, ehkki jääme küll Terrasele kellelegi, ma nagu kavas on olnud endise xboxi juurde, ainult selle vahega, et nüüd me Ustime küll kaudses mõttes, meie, aga vaatame seda, milleni on jõudnud ja mida olen leidnud. Ajakirjanikud, kes on pääsenud otselendude romine, rasson Mäeli plaadikapi juurde postidel otsides sealt üles ja alles teistelegi teada, mis seal kapis peidus on ja milliseid lugusid on võimalik leida vennakeste plaadiriiulilt, mida nemad ise kuulavad. Siit tuleb üks neljale valik sellest, mida te kuulete, räägime juba hiljem. Võrdlemisi närviline ja tõesti üksjagu lustina sai see valik, mis sai tehtud nende plaatide hulgast, mis on peidus vendade rolle, rasson määr plaadikapis, ansamblis paaksliikmete, mõned lemmikud. See väike neljaosaline, mille esimeses alguses oli Ameerika nüüdishelilooja Steve Rice'i tehas difrankrees üks tükikene sellest, kus vokaali võrdlemisi oskuslikult kasutati, kus kroonus kvartett vangis. Sellele järgnes prantslastel initsiatiivil kunagi kokku pandud duo ja äärmiselt populaarne number üks lugu kuuekümnendatel Euroopa edetabelis. Triin Pehk nii lauldud, kui oligi armastuse lugu igatahes oli. Selle otsa tuli kaks tuppa poisse, esimene posti Camperimisti pois, nende esimene laiemat tunnustust võitnud salvestis kauamängiv klassist you ja sinna otsa teised poisid Beach Boys, kes ju suisa spaaksi enda kodukandi mehed. Ette vaadata korraks sinna, kuhu me väga pikalt ses saates boksi juures peatuma jääda ei taha, sest seal olla ei ole kuigivõrd rõõmus seal aastad kaheksakümnendad ja spaaks tolles muusikalises softis, aga üks näide sellegipoolest. Kangesti sedamoodi, see tähendab mitte üldse eriti oma endise minema niimoodi, mis tundus olevat, eks ju, kui põnev on vähemasti minu maitse jaoks. Sedasi kõlas baas kaheksakümnendatel aastatel, kui teda vähemasti talle Elist kõlanud loo laboraama järgi otsustades võis nii mõnegi teisega segi ajada, mida olemas poksi puhul arvatavasti harva ette tuli. Tõsine sõnast siiski lahtisest kaks gruppi, kes kasutasid äärmiselt kõrgelt seatud meeshääli ja muugi tollase seitsmendate aastate popmuusika kõla juures olid juhtivamaid, jõule, nemad olid sarnased mõneti omavahel küll Jutas maksiste küünist. Võimalik, et moor kungi ühteteist kõrva taha pani, kuulates paksis 10 neljanda aasta esimesi edukaid singleid, sest isegi oli sellel ajal alles tõusuteel ja mõningal määral jaoskonda jõudis, paaks tollel ajal nendest ette riitiks tahaksin lugu taas sealt vodevill ilmast, kabareeliku mast vaiksemas poolest linakiuline, häns kasutamata, käsil on see vanad 90.-te aastate alguses retsenseerides SpaceXi vanade plaatide taasväljaandeid, uusväljaandeid avaldas arvamust inglise muusikaajakiri Vox kaheksa statel paari väiksema hiti järel suhteliselt varjusurma vajunud spaaks. Siis 80.-te lülitas küll pinnal püsida, tehes koostööd eurodisko tollase keisri Periga. Ilmselt siiski ehk väärib väikest väikest ääremärkust populaarmuusika hallaalides. Seda Vaksin selt ennustada, et 94. aastal spaaks niivõrd tublilt armukalt tagasi tuleb siinkohal väike lühikokkuvõte vägagi kauamängivast Waxiseks neljanda aasta plaadist Kleotüütesseks entsentslas vaenlitz. Kahest lühikesest tükikestest kokku miksitud lühiülevaade kaks 94. aastakamber plaadist ei jää küll ainsaks muusikaliseks pisikeseks talle kauamängiva sest koheselt kuulatud tuleb laadi tublimat kommertsedu mõttes vähemasti singlit ja meeldivamat lugu. Ketesse Ma ju ei, on vaid üks nendest. Kaladest on plaadil, kus paaks mitmeid niinimetatud Ing jõuke ehk kaunikesti veidraid humoorikaid vihjeid kaesolevas ajastu populaarkultuurile nii hästi mitmetele minevikku, saksofonimängusuurustele kui hästi kaudselt isegi kunagisele Sex Pistols sellesse ideesse lõngu kitsi meistrile, liberaalsele ja kellele veel iganes. Siit tuleb too vägagi tuntud singel. Seisusena kõlabs paksi olevik 90.-te aastate keskpaiku siis ma olen selle grupi sadamas heaks tihtipeale sagedase pöörases popmuusikas piiluda, jääda tulevik, kuigi tihtipeale rääkisid nad sellest, mis on kusagil eemal nii hästi kaugemal kui ka kõrgemal taevalikel teemadel laulumeetris mitmeid ja lamba Mansour Helena oli üks nendest, Nate lõpu edukamaid lugusid. Aga aeg-ajalt võttis paska tulevikku vaadata, ehkki vaevalt, et siis, kui nad näisid sisse ja ja see oli aastal 1995, aimasid nad edasi ette seda, mis juhtub nendega järgneva 20 aasta jooksul. Tihti küsitakse populaarmuusikute käest, aga mida te viie aasta pärast teete? Mis te ise arvate? Sellest, küsinud siis viiendal aastal dist, kullakesed, vennakse tralli mäel saab 20 aasta pärast vaevalt et nad oleksid osanud vastata. Aga lugu tulevikku pööratud olisema time temaatikat ometigi vaatame, kuidas ta meie saates otsa lõpeb või pooleli jääb. Väga mitut moodi nad tulevikust laulda kas nii nagu spaks kusagil rohkem kui pool minutit tagasi, et kui Meide lollusi, kui küll, siis tulevik kassonist meie päralt, aga küll me selleni ennast välja veame. Või nagu Sex Pistols praegu, kes tasakesi värbamist lõpetad, kuulutades? Ei, teil ole tulevikku miskit. Seczpislasse teistegi pungarite suurimad vastased kahtlemata ei olnud võib-olla isegi klemm rokkareid, vaid võib-olla kõik need suuremalt pumpööstused, mida nemad vihkasid, olid pärit sealtkandist, haarakulaar, muusikast, mida tähistati terminiga progerokk. Aga olid need nii või teisiti aastaks veerevad, et rääkida mitte kümnenditest kaugele, et tagasi on tulnud nihestus Buaks peale kadumist, kui, nagu kuulutatud isegi Sex Pistols selle kokku tulemas. Aga asi kõige sellega, robootika saab selleks korraks otsa, ei kellelegi, hakkab lõpu poole veerema, noh, jäävad paar viimast minutit, mis on siiski SpaceXi päralt, kes kutsub üles Ketlin Swing Ehquetega taas hoog sisse. Mida sa tehtud veel natukene aega ja taas nädala pärast, siis kui tuleb jälle ei kellelegi ma ainult et sootuks teistsuguse muusikaga. Jälle kuulmiseni.