Ilusat keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Tere. Mina olen Aarne Rannamäe rahvusringhäälingust ja minu vastas on täna rahvateenrite stuudios istet võtnud Eesti Ekspressitandem Heidit Kaio ja Sulev Vedler, tere hommikust kõigile. Tere hommikust meie kuulajatele, heidetele ja Sulevile ka. Jäsconn Meil väga huvitavaks läinud. Ei saa enam kuidagi öelda, et meil on hapukurgihooaeg või, või suvi. Huvitav on Eestis, huvitav on, väljaspool Eestit on Euroopas, on maailmas äsja uudistest kuulsime ka neid põhipunkte ja ega vist me, ma arvan, kogu tänase saate aur läheb põhiliselt põhiliselt nendele samadele teemadele, mis ka uudistes leidsid kajastamist. Kahed valimised loomulikult on, on meie tähelepanu keskmes ja ja kas me tahame seda? Ei, aga tuleb tunnistada, et see, mis praegu toimub siinsamas mõnesaja meetri kaugusel meist ehk siis Solarise keskuses Nokia kontserdisaalis kus algas siis kella 11 ajal Keskerakonna kongress, kus pärastlõunal või varasel õhtul valitakse Keskerakonnale uus vana esimees on pisut, on pisut huvitavam ja põnevam ja Apetiidsem kui kui meie riigipea valimise protseduur ja, ja riigipea valimise kampaania mis siis kampaania hakkab lõppema ja valimised algavad ja võib-olla ka lõppevad juba esmaspäeval, olete minuga nõus? Jah, ma nõus olen, küll kindlasti lõpevad, lõpeb see. Esmalt läinud, seega see, et paraku see Apetiidsem kui see, mis täna toimub, kui, kui see, mis üleval On ju selge, et ma tahaksin tsiteerida ühte meie head kolleeg Eesti Ekspressis Raul rannet, kes ütles toimetuse koosolekul, et kes oleks võinud uskuda, et presidendivalimistest saab suurem tsirkus kui Keskerakonna esimehe valimistest ja temaga peab tõesti nõustuma. Tere, mina siiski ei oleks nagu täiesti nõus, väljas on suvi. Aga kui me nüüd vaatame neid valimisi, siis põhimõtteliselt mõlemal on nagu kaks kandidaati, ühe kandidaadi edumaa justkui peaks olema väga suur programmilisi seisukohti, mis julmalt nagu üksteisega vastu läheksid, kummalgi valimisel ei ole. Tegelikult on sarnast väga-väga palju. Et mina ei saa aru, mille poolest näiteks Jüri Ratase Keskerakonna valitsemine oleks teistsugune, Edgar Savisaare Keskerakonna valitsemine või mis, mis need põhimõtted on, mida te tahaks nagu partei? Nonii on öelnud välja, et üks oluline põhimõte on see, et nii-öelda finantsdistsipliin erakonnas oleks, oleks rangem ja see on ikka väga oluline. Ma mõtlen, need programmilised seisukohad poliitikast, taks muutuvad, need ei ole kuidagi muutunud. Kui ma vaatasin eilses Postimehes ilmus üks Jüri Ratase kirjatükk sülikud, nii hambutu, sale hakkas seda vaadata, sellel mitte mingit sõnumit. Ma saan aru, et see kirjatükk, mis oli lehes, on olnud tema tänase esinemise nii-öelda baas kus, milles ta siis teeb nii-öelda lühema lühema variandi, sest kui see Postimehe artikkel ette lugeda, sest ilmselt võtab rohkem aega 10 minutit, aga täna on on täpselt 10 minutit antud mõlemale mõlemale kandidaadile. Samas ma ütleksin ratas õigustuseks, et valitakse erakonna esimeest, et seal ei saagi olla uusi programmilisi seisukohti, et me peaksime nüüd enda erakonnapoliitikat muutma, et see ikkagi saab olla nii-öelda Erakonna esimehe valimine, saab ikkagi olla selline. Et sellega saavad kaasneda erakonnasisesed muudatused, eelkõige, et, et ma ei, ma tunnistan, ma ei ootaks sealt nagu väga põhimõttelisi muudatusi programmis. Et see, kui see on ka ju läbi käinud, et kaotatakse Eesti valijaid ja et eesti valijatele võiks rohkem tähelepanu pöörata, et seal on ka täiesti programmilisi seisu. Ja noh, suure tõenäosusega olles nii-öelda sulagi parteis, nii ühel kui teisel puhul valitakse favoriit suure tõenäosusega muidugi ma võin hakata pärast oma oma mütse sööma, aga ei ole, ei ole paraku mitte õnneks mitte, aga, aga põhimõtteliselt see on ka üks nii-öelda sarnane ja muidugi mis on totaalselt erinev on see, et ühel puhul on ikkagi olemas vastasseis ja väga-väga terav vastasseis ükskõik mis pinnal siis loomulikult ei ole see programm, küll aga erakonna põhikiri ja teisel puhul ja on olemas intriig ja teise puhul siis nii vastasseis kui intriig tegelikult ju puuduvad. Mind on näiteks väga üllatas see, et Keskerakonna esimehe valimistel selline intriig üles keerdus, et Edgar Savisaar tundis ennast või tunneb ennast häirituna vastaskandidaadi ülesseadmisest, et mulle ta tundub olevat kõrguselt toetajaskonnalt üle, et mind, mind tõesti nagu on, on üllatama pannud. See näiteks et Savisaare leer on valmis, on olnud valmis kasutama selliseid ebaeetilisi võtteid ja, ja on, on kasutanud selliseid meetodeid, mis võib-olla mõnes teises erakonnas tähendanuks, et, et see on need võtted oleksid just nimelt selle uue või oleks esimehe jaoks praeguse esimehe jaoks nagu kirstunaelaks noh, nagu siin ütleme selliste kompromiteerivat artiklite kirjutamine, parteilehte ja sellised võtted. Tähendab sa eksid selles mõttes, et ta ei tunne, ta on mäekõrguselt üle tähendab, on tekkinud mingi häirituse staadium, on tekkinud tõenäoliselt ka väike paanika, on tekkinud igasuguseid asju, mis, mis sunnivad sellisteks käikudeks. See on minu meelest asi on selles, et et keskerakonnas on seis suhteliselt mäda. Just seesama finantspool, mille sa räägid, et erakonnal on kaelas suured võlad ja tulud tulevad põhiliselt riigieelarvest. Ei, oleme näinud. Et oleks massiliselt lihtsalt inimesi või ka jõukaid ettevõtjaid seda erakonda viimasel ajal toetanud. Seevastu Eesti riigis ei ole siis nii mäda, et et rahvas nagu jaguneks kahte leeri ja osa oleks väga võimsalt. Indrek Tarandi poolt ja osa oleks väga võimsalt Toomas Hendrik Ilvese poolt, et riigi tasemel meil ei ole sellist häda. Keskerakonnas on, sellepärast minu meelest ongi tingitud see selline suure vastasseisu tekkimine. Jah, aga eriti huvitav on ikkagi viimastel päevadel vaadata seda, kuidas kuidas omasid pekstakse samamoodi nagu nagu nagu vaenlasi. Kes aga suu julgeb lahti teha oma juhi vastu ja öelda midagi erakonna juhtimisstiilivõtete kohta, see ikka sellele ikka lajatatakse ikka ikka täiega. Noh, kas või needsamad näited, mida siin Marika Tuus on öelnud. Siiri Oviiri eilse intervjuu kohta kah võtame siis kasvõi sellesama peasekretär Toobali noh, üle igasuguste piiride mineva elektroonilise sõnumi, mida ta saatis ajakirjanikule pärast nende intervjuude ilmumist, kusjuures täiesti täiesti arusaamatult tähendab seal ajakirjaniku enda sõnum nagu täiesti puudub. Kui või kui me tuletame eilset lehte meelde, et oli siis kõrvuti pandud kaks intervjuu tükki mõlemad tuntud keskerakondlaste ja vana kaardiväega Siiri Oviiri ja Rein Ratasega, Jüri Ratase isaga, kes siis on ka nii-öelda arvatud Edgar Savisaare usaldusisikute hulka ja, ja kes, kes annab ka ikka päris päris valusa laksu nii-öelda erakonna juhi juhtimisstiili kohta. No aga samas oleks võinud Postimees avaldada samamoodi kaks intervjuud, Edgar Savisaare pooldajad, et ega siis see, mida Siiri Oviir ütleb, et sellises erakonnas piinlik olla, eks. Kas erakonna esimees ei saa siis aru, et on erakonna arengut pidurdab Savisaare koht, et sealt tuleb ka niux sõimu teise poolega? Tasakaalustamise mõttes oleks võinud lehte ja rõõmsalt sellist tasakaalukamad lehte siis mõlemaid arvamusi sisse panna. Nojah, meil siin Postimehe esindajad ei ole nii et me sel teemal nagu pikemalt ei saa arutleda, aga, aga põhimõtteliselt on sul õigus, et, et oleks võinud nii-öelda kõrvuti olla kaks kaks arvamust. Ja ma olen ka täitsa nõus, et noh, tegelikult me peame möönma, et ajakirjandus on asunud ühte kandidaati tugevalt toetama. Me ei saa öelda, et ajakirjandus on sellepärast, et partei kesknädal on selgelt teise kandidaadi ja kusjuures me võime jällegi öelda Et kui palju siis see keskmendal levib, et Postimees on kindlasti mõjukam leht samas jällegi nende seas, kes konkreetselt esimest valivad on jällegi kesknädal, ilmselt mõjukam oli sellepärast, et see on partei häälekandja. See, et vahetult enne valimisi teeb tegija Edgar Savisaare juhtimisel Keskerakond niivõrd ebapopulaarsed, tegi, et hakkab nõudma valimistel Keskerakonna nimekirjas valijatelt valim valimistel osalejatelt nagu rahal rahalist garantiid ja seda, et nad hakkavad tagasi maksma seda raha, mis nende nende valimiseks kulutatakse, et see on mulle tunduks noh, oleks oleks kõrvalt vaadates tundub see nagu õlle hinna kergitamine, noh, et kui valitsus siis ta kukub, et see on samamoodi, et enne valimisi niivõrd niivõrd ebapopulaarne otsus vastu võtta. Tundub tundub veider, tundub uskumatu. Teine põhikirja muudatuse punkt, et et kui sina nüüd ei ole fraktsiooni otsusega nõus, siis, Sa võid olla mitte häälel peas. Tal on nii nagu fraktsioon ja see tundub nagu täiesti mõistusevastane. Mulle mulje, et sa võiks sellega nagu põhiseaduse vastased aasta sellepärast meil on riigikohus riigikohus, siiski on saadikul täielik valimisõigus ja ma täiesti mõtlen, et nad, kui siis nüüd ükskõik kumba saab esimeheks, kes siis ratas ei savisaarest ka üks nende pooldajatest. Riigikogu otsustab, hääletab fraktsioonile otsesele vastu, et tahaks näha, kas siis järgneb kohe välja, viskan seda võib ju keegi prooviks katsetada ja põhjuseks üle minna mõnda teise erakonda ükskõik kummaleeris nojah, aga ütleme, valimistevahelisel ajal pole ju suurt vahet, visatakse sind välja või visata, eks ole, selles mõttes, et sa riigikogu kohta ju keegi sealt ära ei, ära ei võta ja praegune situatsioon on, on eriti mõnus, sellepärast et Jüri Ratas on ikkagi riigikogu asespiiker ja ja selle koha pealt teda lahti kangutada on täiesti võimatu. Sellepärast et ta on seal ju koalitsiooni häältega. Ja mida, mida nii-öelda tema Enda omad otsustavad, sellele ei ole vähimatki tähtsust järgmise nelja aasta jooksul või peaaegu nelja aastaga, kus on, aga kui me vaatame, kes on Savisaare pooldajad, kes Ratase pooldajad siis Ratase poolt ongi põhiliselt riigikogu liikmed ehk need, kes on suhteliselt sõltumatud, keda ei saa kohalt vabastada. Savisaare taga on inimesed, kes näiteks töötajad Tallinna linnavalitsuses kuskil linnavolikogus oli või mõnes sellisel ametikohal, kus parteiseb siiski teatud otsusi ja minu jaoks tekib sind kaheksaga. Huvitav intriig, et oletame näiteks, et Jüri Ratas võidab. Temast saab partei esimees, siis, kes on Tallinna linnapea, kes on Tallinna linnapea? Minu arust tekkis see mõte täpselt kell üheksa hommikul, täna ma hakkasingi arendama selliseid noh, mis praegu spekulatsioon, aga, aga siiski täiesti reaalseid teooriad, et mis siis edasi saab, et noh, et siis võiks. Oletame, et ta tahab seda seda kohta endale saada. Ega siis partei esimees ei saa öelda, et kuule, kallis Edgareid lauta nüüd koht, koht mulle ta ei saa, seda sellepärast, et linnapead määrab meil teatavasti volikogu, selleks ta peab kuidagi selle volikogu ära rääkima. Volikogu liikmed on jällegi täiesti selgelt ustavas Savisaare leeri inimesed. Et seal tekiks mäe uuel esimehel konflikte volikoguga omavalitsuse oi kui palju. Samas me teame, et omal ajal, kui Savisaar tahtis saada linnapeakohaks, siis Jüri Ratas ütles, palun tagasi, seal lihtsalt võttis oma oma vana taha tagasi, seal ei olnud mingit mingit muud võimalust. Ratas kiitis veel takka, et nii ongi õige, et, et erakonna esimees võtab, mis ta tahab. Aga nüüd tegite tegelikult hoopis uus olukord ja kui ratas peaks võitma, esiteks kes on nii-öelda uued tema uued kaaslased juhatuses. Kas juhatus valitakse nii-öelda temameelne või, või, või siis see Savisaaremeelne, kes on tema meeskond ja kes on tema meeskond ja juhatuse hääletustest ju vähemalt pro forma sõltub ikkagi väga-väga palju ka selles erakonnas ja veel mina ei tea, kumba pidi seal hääletatakse, kõigepealt hääletatakse esimesena sissejuhatus. Juhul võib juhtuda nii, et juhatus, kes ei ole üldse esimehega samal lainel, selline selline reaalne võimalus on ka seal olemas. Õnneks saarei kvaliteet ei, ei ei valita niimoodi, et on juhatus ja siis juhatus isekeskis otsustab ära esimehe, vaid kogu kongress ehk 1920 saadikut otsustavad ikkagi esimehe saatuse. Seda küll. Aga kui sul valitakse enne esimees, siis on suur tõenäosus, et ka see juhatus valitakse siiski selle esimehe nagu pool rohkem suurem tõenäolisus. Aga seal võiks tekkida muidugi konflikt, kus volikogu juht siis ja juhatus on omavahel konfliktis või vähemalt juhatuses on teise leeri juskui inimesi rohkem. Kas mina mäletan, et keskerakonnas on varemgi ka olnud nii-öelda tõsiseltvõetavaid kandidaat, lisaks Edgar Savisaarele erakonna esimehe kohale et kas mitte Peeter Kreitzbergi kandideerinud ka kahe 2003 2004, aga, aga, aga see, kuhu ma tahtsin oma juttu viia, on see, et teda ju enam ei ole enam Keskerakonna ridades. Keskerakonnast on korduvalt inimesi eraldi parteisid lausa tekkinud, arenguparte Teil tekkis omal ajal. Aga need, kes sealt on ära läinud, need ei ole siiski väga suure säraga õitsema löönud. Pigem nad on leidnud ulualuse. Teises erakonna justaga mikseri kohta võib öelda, et täitsa särav. Ei, ma mõtlen, kui sealt on pungunud välja eraldi parteid, eraldi parteid see, see variant jälle läbi läinud. Minu peast käis läbi veel selline ketserlik mõte, et kui ütleme, Ratase meeskond ja nii-öelda noh, ükskõik, kuidas meiereid nimetame, kas uuendusmeelsed või vanameelsed, kuidas me lahterdama kahtleri seal polegi nagu tähtsust, aga ütleme, Ratase meelsed või, või siis uue juhtimisstiilimeelsed peaksid nii-öelda keskerakonnas võimu üle võtma, siis kas, kas ikka Savisaare seltskond lahkub ja teeb siis uue uue partei? See on ju täiesti võimalik. Ehk siis teeb nii-öelda arenguparteid, aga, aga vastupidise märgiga ja tal oleks väga palju järgijaid. Loomulikult, ja kuidas siis nii-öelda Toetajaskond valijaskond tema järel jookseks, see on nüüd, oleks ka väga huvitab, muidugi teada jah, aga see oleks jällegi siis puhtalt inimisik isikutevaheliste suhete põhjal partei loomine, sest eesmärgid, nagu näeme selle partei puhul täpselt sama asi, see oli ka isikute vaheline sobimatus. Aga noh, selge on see, et, et juhul kui ratast saaks esimeheks, siis ta ei saaks jätta nii-öelda Savisaare meeskonda enda selja taha, et see oleks põhimõtteliselt nagu viitsütikuga pommijätmine endale selja taha. Aga samas jällegi ustavaid parteisõdureid, noh sa ei saa ka kõiki lahti lasta. Siis hakkab jällegi Seda enam, et nende, nendel on ju ka nii-öelda valijate toetust. Jah, ja no mõtleme nüüd jällegi omakorda sellele raskele rahandusliku seisule, mis seal parteis? Oletame, et Jüri Ratas saab etteotsa, kas sponsorid tulevatele ta või on siiski Keskerakonna nimi praegu nii täis tehtud, et et Ratasele üle teha sellist Ansipi varianti või Ligi varianti kärbime võimalikult palju kulusid. Tõmbame. Nojah, eks tegelikult sellele, et Keskerakonnal on keeruline leida rahastajaid, on natukene, ütleme meedial oma osa selle võrra, et, et nii kui keegi rahastab avalikult keskerakonda, siis on see alati ka meedias suurte pealkirjadega kajastatud, et Sõõrumaa andis raha, Cru andis raha. Noh, keegi ei julge ega taha endale seda tähelepanu tõmmata. Küsimuste küsimus on muidugi see, et kuule valija, ehk siis kuuleb, täpsustame vene valija ja kes on praegune pead peamine selline toetusbaas ja keskerakonnale, et kui kui ratas näiteks peaks võimu võtma ja, ja Keskerakonna juhtimine peaks olema nii-öelda rattameelne et siis siis on see küsimuste küsimus, kuigi ta ei ole praegu, ütleme küsimus selles mõttes, et valimised on tulemas, aga kohalikud valimised ei ole ju ka tegelikult nii väga mägedada 2014 ja ja siis sinna otsa riigikogu valimised, nii et on, on tegelikult jah, niuke adra seadmise aega ja õnneks on ka nagu noh, see ka selle erakonna võimalused nagu eksida veel ja sondeerida pinda ja maad, aga, aga seda aega ei ole ka lõputu. Seal teoreetiliselt sa siiski võimalusele, et Ratase Savisaar siiski mingit pidi paaris ka hakkama tulevikus, et alati on võimalike sõjakiirest Mahama On aga seal lisaks lisaks sellele samale finantsküsimusele seisab või erakonna ees veel üks väga oluline oluline küsimus ja see on see, et kahanev toetus, mis peaks olema tegelikult esimene märk selle kohta, et ütleme, teistes erakondades võiks olla esimene märk selle kohta, et oleks aeg juhtimist vahetada, juhti vahetada. Nojah, mujal läheks juht nii-öelda automaatselt vahetusse, sine, sellised sellised võtted, ma kardan isegi, et oma näo säilitamiseks ei tule nagu kõne alla, nagu neid on siis tehtud mängitakse ainult ühe kandidaadi väravasse kogu kogu büroo ja oma oma meedia ja kõik, kes, kes olemas on, kõik, kõik mängitakse ühte väravasse, ühele antakse võimaluse teisele Ta võimalust, nii et aga mis muidugi Keskerakonna puhul. Meil on üks tegija on see, et et omal ajal siin rahvusringhäälingus on, on üks saade, ärme nimetame saate nime ja ärme nimetame ka saatejuhti, kes arvas, et noh, kes mäletavad seda võrdlust püksilukuga, et, et tegelikult ajude äravool on ikkagi ju mastaapne. Et kes siis ikkagi nii-öelda kui jääb ainult esimees ja tema truud sulased ja šaakalid, kes seal ümberringi ainult tema toetuseks klähvivad. Et see, see on, on iseenesest juba selline hukatuslik tee. Et tulevad hoopis teised ajad ja teised riigid ja teised juhid meelde sellistel puhkudel, kui kui, kui noh, tõesti tõepoolest absoluutselt igasugune siseopositsioon puudub, kui, kui, kui terve mõttevahetus puudub ja ja kõik, kõik kraaksuvad ühte laulu, et see on, see on noh tunduda, et, et kõik on väga, väga tore ja, ja kõik on võim on koondatud ühte ühte kätte ja geniaalne aju juhib kõike, aga aga tegelikult see ju nii ei ole. Aga siinkohal võime mõelda, et ligi 50 protsenti eestlastest on sellised, kes või eestimaalastest on selliseid, kes ei ole tõeliselt demokraadid ehk nad ei, nad ei eeldagi. Mille järel sa seda väidad? Ma lugesin ühte uuringut, sa mõtled seda kõva käe ihalus, kõva käe ihalus, et oleks selline selge juht ja nendele ju sobiks teoreetiliselt selline selline mudel, pole vaja targutada, tegutseme ühe juhi targal juhtimisel. No ma arvan, et nendele kõva käe ihalatel on Ansip juba piisavalt kõva käsi, et, et seal nagu kõvemat kätt, kas on vaja, et. N, aga nüüd mõtleme jällegi, mis on Tallinna linnas toimunud sellel ajal, kui Edgar Savisaar on olnud linnapealinn oma edasi arenenud kinnisvaraarendaja suhteliselt rahul, sellepärast et otsused kiiresti, tõsi küll, paljudelt ja valikule kiiresti. Tõsi küll jah, et selgus, et väga paljudel juhtudel ka rahadiga keelatud raha abiga, et noh, nii palju neid korruptsioonijuhtumeid kui Tallinnas neid ikka. Okei, Tallinn on suurem linn kui kõik teised, aga aga neid ikka annaks otsida. Tallinna edenemise kohta tahaks, meenub mulle see kuma kord, debateerisin Yana Toomiga, küsisin tema käest, et miks, miks Tallinn ei toetata. Ta ei rahasta korralikult lasteaedu. Ja tema vastas selle peale, et valijad nende valiku teinud, et meie toetame seda, mida, mida meie valijad ootavad, ootavad meilt ja pärast seda vestlust. Mul hakkas kogu aeg kumisema Stingi laule. Trashns lavdaja children. Venelased armastavad oma lapsi, et, et ma ei usu, et Lasnamäe valijad ja, ja venelased ei taha, et lasteaiad korras oleksid. Ja aga siiski Keskerakond on, mehitame sotsiaalmaja. Sotsiaalmajade arendajad siiski on saanud ju linnaga business teha. Me näeme, igasugu vahvaid redel ei ole nagu business tegemise kohta. Ma ei tea. Kui siin võib-olla selgub, et tuleb selline PPP-projekt, kus kus võetakse erakapitali sekka ka näiteks lasteaedade peale, siis võib-olla leks huvilisi omajagu koolidega, selline asi juhtus. Me lugesime sellel nädalal, et isegi trammiliine tahetakse meile anda osaliselt erakätesse. Kõik asjad on võimalik, et lihtsalt seda ei ole võib-olla piisavalt. Mõnusasti serveeritud. Noh, ütleme, et Keskerakonna puhul sellised erakätesse andmised on lihtsalt mõnus spekulatsioon, sest nad on ju siiski erakond, kes näiteks raudtee taas natsionaliseerisid ja, ja nende nende põhimõte ikkagi on olnud selline tsentraalne Ei ole nii koolide koolide remontimine. Ideaalne. No ja seal tuleb vaadata, kes need rentinud, kes need need remontimist konkursilepingud. Tookord ning rahastajad. Nii see asi käib. Aga sellistel sellist business on olnud kesk Keskerakonna ajal päris hea teha. No ta läks sujuvalt üle Tallinnale, mis on täiesti arusaadav, sellepärast et Tallinn võrdub Keskerakond pikka aega niimoodi olnud ja, ja sellele on raske vastu vaielda ja tõenäoliselt jätkub veel mõnda aega. Aga tegelikult riigi tasemel ja tasandil on, on ikkagi selge see, et, et riigivõim, meie praegune koalitsioon vajab väga tegusat ja argumenteeritud ja head opositsiooni. Õnneks on meil nüüd sotsiaaldemokraadid nagu väga tõusudega viimase viimase küsitluse järgi. Sotsid on, on päris kindlalt nüüd teine erakond Eestis erakonna järel, kes siis on viimase küsitluse järgi natuke toetust kaotanud, aga, aga noh, see kõik on niuke marginaali piires, et, et see ei oma mitte mingit tähtsust, aga aga, aga õige on see jah, et sotsid on, praegu on selgelt teine erakond ja ja kui asjad keskerakonnas lähevad edasi sama rada, siis, siis sotsid võtavad. Noh, ma ei oska öelda, missuguses tulevikus kauges keskpikas või kaugpikas, aga, aga võtavad ka selgelt üle Keskerakonna valijaid ja ja Keskerakond neid kaotab, nii et et siin on, siin on. Me ei räägi tegelikult ja kui me räägime Keskerakonnast tema tänasest kongressis ei räägi ainult Keskerakonnast, vaid me räägime ikkagi laiemalt, sellepärast et ma arvan, et nii nii mikser kui kui, kui Ansip kui Laar tegelikult südames hoopis soovivad, et Edgar Savisaar jätkaks oma vanade tuntud vahenditega ja, ja seda see, kas seda kasulikum on, on see neile absoluutselt ratas koos uuenenud erakonnaga oleks hoopis midagi muud ja see paiskaks, kõik need vanad kaardid Nagu näitas sotside juhtum just nimelt et erakonna uuenemine võib tuua, võib tuua kaasa ootamatu populaarsuse tõusu, kusjuures just nimelt me räägime Keskerakonnast mitte ainult, vaid ka sellest, et veel korralikult demokraatliku riigil peab olema korralik opositsioon, peab olema. Tal ei ole tegelikult kaua olnud sest sotsid olid, noh, ütleme nii-öelda künnise peal marginaalne partei mõnda aega ja nüüd on teinud väga võimsa tõusu alates viimastest valimistest, noh, kui Keskerakond läheks lõhki, siis võib-olla sotside read ütleme Riigikogus täieneksid seda ma mõtlengi, et nojah, et, et kui, kui läheks päris lõhki ja siis siis oleks näha ka. Aga ütleme, räägime nagu laiast valijaskonna baasist, et ka siis, kui kui, kui Edgar Savisaar niimoodi jätkab oma oma erakonna juhtimist, siis mis on tal nagu oma taskuerakond siis koos mõningate anomaaliate ka nüüd siis, siis on see loomulikult kasulik ka ülejäänud kolme. Paraku paraku nii see on kelle jaoks paraku, kelle jaoks õnneks noh, jällegi, kui ratas saaks etteotsa, siis kas me näeksime väga selgelt teistsugust mudelit? Ütleme, kui nad käituks nagu sotsid võib-olla tuleks sõltuvus võib-olla suudaksid sotsidega tihedamat koostööd teha? Jah, aga ütleme seesama valija seisukohalt ega siis ega siis vene valija lõpmatuseni ootama, et ta toetab erakonda ja eratama erakonna juhti, kes kes lubab ja just nagu on nagu tema poolt ja, ja kellele hääle andes või võib uskuda, et ta midagi ära teeb? Nad nad ju näevad ka lõppude lõpuks uus põlvkond, venelasi ju näeb, et, et tegelikult ju ei tehta midagi, seepärast ei saagi teha. Ja kui sa istud kogu aeg opositsioonis. Väga lihtne linna tasandil saab jälle linna tasandil saab, aga mida, mida siis saab linna tasandil teha? Nad ootavad tegusid riigi tasandil ootavad ju muutusi haridusega, keelega, kodakond, mida iganes, eks ole. Aga, aga kõiki neid asju ei saa ju teha ja nad näevad, et see inimene ja erakond, kellele nad hääle andsid, on, on, tegelikult istub, istub põõsas, ei saagi midagi ära teha, sellepärast et ta on iseenese kohta mänginud. Aga tuleme siis nüüd selle teise tähtsama valimisi järele, mul vähemalt alateadvuses tiksub niisugune mõte, et kui ka riigipead valitakse, siis tähtis olema. Ja ühe erakonna juhivalimised võib-olla ei, ei peaks seal olema, aga, aga, aga praegu on meil jah, kahjuks vastupidine situatsioon ja riigipea valimised on, on seisus, nagu nad on, et siis täna õhtul kella poole 10-st alates kahe tunni vältel toimub siis Eesti Televisioonis nii-öelda viimane valimisdebatt kahe presidendikandidaadi, Indrek Tarandi ja Toomas Hendrik Ilvese vahel. Ja olles küll ühe selle üks selle debativedajatest ma selles mõttes nagu debatti sisule ju väga palju lootust ei pane, sest et ma olen näinud, mis on toimunud varasemate varasemate debattide puhul, et et ei ole intriigi, ei ole vastasseisu ja kui sa hakkad seda kunstlikult tekitama, siis ega see ka vist päris õige asi. Minagi esindaja debatil number kaks selli selline peenesis BNS-is, mis toimus kirjutajatele ajakirjanikele suletud uste taga, et see oli suletud uste taga ja ta oli selline lihtsalt mõnus vestlus. Ainus intriig minu meelest tekkis sellest, et kas presidendikandidaadi kandidaatidel sellel hetkel nad olid sellises sellise nimetusega, kes neil sobib öelda avalikkuses üksteisele sina, nagu ütles Andres Tarand või ikkagi peaks pöörduma teie Indrek Tarand, Indrek Tarand või teie, nagu ütles Toomas Hendrik Ilves. Kui sellised nii teravad konfliktid nii teravad, tundlik, oleksime loobunud nende kahe puhul jah. Kusjuures minu meelest on see, et olnud kogu aeg see, kes tervitas Indrek Tarand randi osalemist presidendikampaaniat ja ja minu meelest on see Toomas Hendrik ilvesele juurde andnud, et huvitaval kombel on nagu vastaskandidaadile see juurde andnud, et, et mulle tundub, et ta on mobiliseerunud ennast. Toomas Hendrik Ilves, ma mõtlen ja ka ja ka mulle väga meeldis see, et, et ta mingisugused sellised programmilised mõtted siiski ka avaldas, et muidu muidu neid poleks tulnud ja mulle tundub, et need needsamad programmilised mõtted olid ka ühed sellised elulähedasemad üle pika aja või Toomas Hendrik Ilves üle pika aja, nagu arutles, ja argumenteerimis väga selliste maalähedaste või elulähedaste teemade üle nagu elektri hind ja Eesti Energia investeeringud ja, ja sellised asjad No oli seal jah, üks punktile Eesti Energia kohta, kus ta ütles, et miks me peaksime investeerima kuhugi kõrbetesse, samal ajal kui mees oli maas, konsoliin mastormide puhul, aga minu meelest noh, et vaatame siia kõrvale Soomes, Soomes on näiteks suur elektrifirma, Fortum saab endale päris paraja osa tuludest hoopis Venemaalt. Ja samamoodi, kui suur torm on, on ikkagi soomes liinid moodi, kümned tuhanded inimesed on ilma elektrita, et ega seal ei ole mitte midagi erilist, et Eesti energia on samasugune tavaline ettevõte. Minu meelest on lihtsalt meil väga hea seda Eesti Energiat peksta. Aga läheb varsti lahti, elektriturg. Natukene olukord muutub. Mina arvan, et Eesti energia võib alati natukeseks Ja kui seda tehakse, seda riigipea tasandil. Ja siis mõtlesin, et peks peksust seal nagu naljaga öeldud, aga, aga selle, selle mõte on siiski survet, et, et selles on, et selline suur firma vajab survet, vajab ühiskonna tähelepanu, et nad ei saaks omapäi toimetada. Ja. Ma ütlen, et seda on lihtne teha, samamoodi saab Swedbank kogu aeg alati peksa. Nende ettevõtete juhid ongi sellega juba arvestanud. Jah, palgaseisundit lisatakse. Nojah, et kui presidendikandidaat või president kritiseeriks meie hariduspoliitikat näiteks valitsuse tegutsemist Ta isegi kritiseeris, et väga-väga huvitavaid mõtteid kõrghariduse kohta oli seal, ma pole tükk aega tõesti noh, minu meelest oli see Toomas Hendrik Ilvesele üle pika aja selline elulähedane sõnavõtt. Nimetad seda elulähedaseks, mina nimetan seda oma volituste ületamiseks, näiteks siin oleksid oodanud arvamust. Välispoliitika on täpselt samasugune poliitika nagu nagu iga teine poliitika Pole ju mingisuguseid hoobasid selle poliitika muutmiseks ja mõnda asja ta saab kritiseerida, sellepärast et see on nagu, nagu kriitikavaba, nagu Sulev õigesti ütles, et Eesti energia võib peksta, mitte et ma Eesti Energia kaitseks siin, aga aga ütleme kas, kas me oleme kuulnud näiteks seda kritiseerimast meie mingisugust välispoliitilist doktriini? Me kuulsime teda paar aastat tagasi, kui mu mälu ei peta, rääkimas meie sellisest kivistunud diplomaatide diplomaatide vahetamise süsteemist ja välisministeeriumi nii-öelda natuke kivistunud nagu näost. Et, et liiga liiga palju võetakse inimesi nii-öelda siseringist ja oma maja seest ja võiks rohkem kasutada nii-öelda inimesi väljastpoolt, keda saab välja õpetada ja, ja kes on oma ala spetsialistid või oma oma regiooni Nonii spetsialistid, kuhu ta siis peaks minema diplomaadina tööle, aga, aga, aga see on ka tegelikult ju kõik. No ma olen nõus, et seda on ka selles valdkonnas vähe olnud ja, ja ma arvan, et presidendil on õigus ja kohustus olla ka eeskõneleja mõningates valdkondades, isegi valdkondades, mida ta otseselt mõjutada, aga just nimelt tahan olemas mõistus ja suu, mille kaudu ja häälepaelad, mille, mille kaudu oma mõtteid ja toetust avaldada. Aga ega ajakirjanikud ei ole seal ka väga kiusliku küsimuse esitanud. Näiteks mõtleme. President on meil rääkinud hästi palju inimõigustest. Ja need lähevadki minu meelest inimestele korda. Samal ajal ma mõtlen, mõned nädalad tagasi näitas riigitelevisioon ühe esmaspäeva õhtul väga mõjusat filmi, veerand sellest õiguslik ringhääling avalikkust kõigest vabandust, avalik-õiguslik ringhääling, selle televisiooni osa näitasite ka mõjusat filme, kuidas Ameerika sõdurid tapsid Iraagis tsiviilelanikke? See jube oli vaadata lihtsalt. Kas me oleme kunagi nagu küsinud, et kas, kas siis sobib meie Meie Eesti sõduritel sõdida sealsamas selliste koos ameeriklastega, kes selliseid asju teevad minu meelest see on kõige ehtsam miiniumõiguste rikkumine, kui sa tapad lihtsalt tsiviilelanikke. Nad, ega me ei ole selliseid küsimusi esitanud selliseid kiuslikesse või võtame näiteks kõige kuulsam asja, mida Toomas Hendrik Ilves ütleme siis Eestile toonud, see on niisugune maineprojekt. Ta ta nimelt rääkis hästi palju, et pärast aprillisündmusi langes Eesti küberrünnaku ohvriks. Mäletate, mäletan, me mäletame, et Eesti sai kuulsaks esimene riik siis, mis langes küberrünnaku ohvriks, kogu maailm teab seda, pärast toodi meile siia NATO küberkeskuse küberkeskset. Hakkame võitlema sellist küberkurjategijate, vasta nüüd. Mida on Eesti teinud nende aastate jooksul, et saada kätte need küberrünnaku algatajad? Me teame, et meie liitlased, ameeriklased, keda ma siin enne püüdsin natuke kritiseerida läksid Pakistani ja röövisid ära ühe. Nende kuulsamat terrorist, kas meie, kas meie riik oleks valmis ära röövima Venemaalt näiteks üsa paned Laari May paela paarike, Eesti riigi ründajad lastakse lihtsalt maha, ma küsin seda, mida me oleme siis teinud, lastakse riigi piirides? Või kontinent? Ei, no kui me räägime. Kui me räägime, et me käitume nii nagu teised demokraatlikud. Kuid riigile toome eeskujuks, et meil on suur liitlane Ameerika, kes käitus niimoodi. Kas me julgeme käituda samamoodi? Mul tekib küsimus. Kui meil on nii tähtis küsimus küberrünnak ja me oleme kogu maailmas rääkida, siis mida me oleme teinud, et saada nüüd ründajat kätte? Ma ei ole tulemust näinud, ma tean ainult seda, et on üks talli õnnetu, Tallinna noor poiss võeti kinni. Ta istus natuke aega trellide taha, sai karistuste, talle, anti isegi arvuti ta tagasi. Või mida on näiteks tehtud selleks või kuidas kavatsevad meie presidendikandidaadist parandada suhteid Venemaaga? Ei tule mitte midagi venelast rääkinud. Samal ajal ma väga loodan, et ta täna õhtu räägivad ja samal ajal vaatame, kuidas Erik Laidvee, kes on transiidikeskuse tegevjuht, räägib, et konteinerveod ei lähe lihtsalt seal Narvas üle piiri, sellepärast et Eestis on enam-vähem asjad korda saadud, aga Venemaa poolelt ei lasta neid üle. Puudub selline normaalne läbisaamine Eesti ja Venemaa vahel. Samal ajal Soome president sõidab kogu aeg, Moskva, vahetatakse Soome piirilt saab hulga kergemini üle. See on lihtne kaubandus, kaubandusküsimus Eesti võiks päris palju võite ja teatavasti välispoliitikaga tegeleb meil riigipea, et siin oleks nagu päris palju, mida võiksid arutada tarandil. Poliitikat kujundab ikkagi välja valitsus põhisuunad, aga president esindab meid ka välispoliitiliselt. Et neil oleks võimalus rääkida, aga ma ei tea jällegi, kas sellel teemal ka tekiks debatti, sellepärast et väga võimalik, et torand ilves on samamoodi nendes küsimustes ühel positsioonil, üks võimalus oleks debatti tekitada, see on siis presidendi otsevalimised, tähendab siis igal juhul peaks, peaksid nad ennast tee teisele või üksteisele vastandama, kui need kandidaat oleks rohkem. Aga, aga seal on ju nii niivõrd palju teisi miinused ja, ja seda, seda, seda volituste asja ja kogu seda, seda presidendivalimiste asju näitabki see, et alguses mõlemad rääkisid täiesti marginaalsetel teemadel, ehk siis kas valida presidenti otse või kaude ja noh, nad küll hoidusid sellel teemal rääkimast, kas, kas president üldse on vaja, aga sellest sellest rääkisid teised sellel sellel teemal täiesti marginaalsed teemad olukorras, kus, kus kohe-kohe valitakse Kusjuures põrand on keskendunud puhtalt selliste tehnilistele küsimustele protseduuriliste küsimuste nagu vaidlustamisele ja arutamisel, et mitte mingisuguseid programmilisi seisukohti ei ole tema poolt. Küll kuulda olnud ennast sellel debatil, kus mina käisin, oli täiesti selgelt Ilves oli peajagu temast tarandist üle selgelt Taali paremini ettevalmistunud, teadis asju paremini. Käitus riigipea. Mul on hea vaadata, see kinnitab minu minu arvamus selle kohta, et, et see, et tarand osaleb, on olnud ilvesele suureks boonuseks, et ilves saab ennast paremast basid positsioonist näidata. Kuigi paljudele see ei meeldi ja olen kuulnud, et ka Kadriorus ei meeldi väga kõikidele, et on tekkinud vastaskandidaat, kuigi kuigi see kandidaat on täpselt selline nagu, nagu ta on, eks ole. Ta noh, oleks nii-öelda lihtsalt ilma igasuguste komplikatsioonide saanud asja kaelast ära ühe hääletusega Riigikogus ja ongi asi vask. No aga see võimalused ühe hääletusega siiski ära saadakse teatest. Ei, see on täiesti olemas täiesti. Täna õhtul peab näiteks ära president ennast õhtul välja ajama, kuigi võib-olla tahaks kodus teleka ees istuda ja mõnda huvitavat filmi vaadata, aga peab tulema presidendi debatile, eks ole. Et on lihtsalt selliseid tüütuid, kohustusi. Juurde tekkinud, ega ega midagi ju lahti ole, kui üks ainukene presidendikandidaat ei ole ju midagi lahti, no Toomas Hendrik Ilves on oma tööga ju tegelikult ju põhimõtteliselt hästi hakkama saanud, läksid seda nii ka Keskerakonna kohta, kui on seal ainult üks juhikandidaat. Ei ma ütlengi, et, et, et ei ole ju midagi lahti, kui on, kui on üks ja, ja põhimõtteliselt on ju on ju asi hästi noh, alati võib inimese tööd ja tema isikut kritiseerida, aga, aga, aga, aga põhimõtteliselt ei ole ju midagi suurt nagu, nagu halvasti. Aga, aga aju tagasopis ikkagi nagu tiksub see, et, et kui, kui valitakse riigi esimest meest, kes on siis ka kodudesse formaalselt riigi vea siis noh, võiks olla mingisugune selline. Ma ei taha öelda mingi mingi vennatapp, bega mingisugune tulistamine, aga, aga mingisugune vastasseis või mingi väike intriigi iva võiks ju olla. Et selles mõttes on alati hea, kui, kui keegi on, on vastas ja, ja ka sellele nii-öelda favoriidina tunduvalt lihtsam oma oma mõtteid koondada ja ja, ja nii nagu ilves on ka teinud oma oma teesidega, kas või et ta lihtsam on ju vastata, kui sul keegi istub, vastas absoluutselt. Et see on nagu nagu noh, värvidest mõnikord see lihtsam sotti saada, kui seal on taustaks mingi noh, näiteks valge siis sul see, see, see värv eristub nagu tugevamalt, et samamoodi ilvestel on vaja taustaks mingisugust süsteemi, et sellest siis eristuda. Eks meil ole seal natukene peas kinni midagi, aga sest nõukogude ajast, kus me mäletame, et oli üks kandidaati, oli kaks parteid sellist kommunistlik partei, deemoni, parteitu plokk. Ma arvan, et sealt on kadunud see, et me tahaksime teistmoodi, et et oleks nagu kandidaatide paljuses. Et kui, et kas või kunstlikult oleks näkkaks noh, kunstnikud või mittekunstnikud, parteitute bloki osade kaalu ja inimesed määraskaarase partei, nii et tol ajal Aga kas pole hämmastav see, kui vähe vähestel eestlastel on ambitsiooni olla vabariigi president. Et võiks vähemalt mingisugust tunglemist. Aga teatavasti nojah, ütleme, et Eesti Panga presidendikandidaate me teame, et on juba viis tunduvalt kõvem konkurss on kui vabariigijuhiks CV-Online'i kaudu, kahjuks meile suuremad volitused nii-öelda enda liigutamiseks, kui, kui vabariigi presidendile. Noh, niivõrd-kuivõrd nagu ütleb Jüri Adams tänases õhtulehes, et sisuliselt esmaspäeval valitakse Rootsi kuningaperekonda või õukonda meile, et nii see ongi mõeldud ja nii see ongi hästi. Et eriti volitusi ei ole, on põhiliselt esindusfunktsioon, aga, aga ilma temata hakkama ei saa, et, et ta on ikkagi, et tal on oma oma kindel roll olemas sellisel sellisel ametikohal, nagu nagu on veel. Õnneks ei räägi praegu käia kõige rahastamiskulub presidendi ülalpidamiseks, institutsiooni ülalpidamiseks, et et see, see tõesti on tegelikult ju marginaalne raha, et mu meelest, et kui seda on ikkagi vaja nii-öelda rahva ühtehoidmise, ühtekuuluvuse konsolideerimise nagu seisukohalt ja ja tal on oma oma selge roll olemas, kuigi see roll kipub nagu hägustuma rahva meelest sageli, siis siis siis las ta olla. No mis me seda, seda iga kõik loevad, eestlased, minu meelest tahavad, et president oleks kombinatsioon Lennart Merist, Arnold Rüütlisse, Arnold Rüütel oli siin armastatud hallipäine mees, kellel oli ühine minevik meiega, keda armastasid väga palju maarahva seast. Lennart Meri pritsis ikka selliseid hästi-hästi vaimukaid asju välja tuli selliste ägedate ideedega, minu meelest ka ajakirjandus oli päris sageli temaga koos ja tema taga. Nüüd Ilves on olnud täiesti erinev nendest sõnum, mida ta on öelnud, et minu meelest see, et olge väärikad, olge avatud ja pooldage me siin demokraatiat, see on tema põhiline sõnum minu meelest väga asjalikult sõnum. Asjalik sõnum on see. Aga ta ei ole, ta ei ole nii armastatud kui Rüütel. Ja neid vaimusähvatusi, mis polnud niimoodi nagu Nokia otsimine ja tädi Maali neid sõnu verise tahtsid ja jah, nagu nagu meri, neid ei ole, neid ei ole. Minu arust küll ülesande üks kriitikaid, mis on Toomas Hendrik Ilvese nii-öelda valitsemisaja kohta või siis tema presidendiks oleku aja kohta olnud, et, et ta ei ole väga inimeste lähedane. Et ta, et ta jääb kuidagi kaugeks. Noh kui jumal annab, siis me näeme veel Eesti vabariigis uues Eesti vabariigis ka veel neljandat, viiendat ja kuuendat presidenti ja kõik nad on, on, on kindlasti päris päris erinevad invest võib-olla kõige rohkem. Kas see, et temast taheti näha Lennart Meri kahte uut uut volüümi, aga, aga noh, see oleks katastroof, kui, kui tuleks Lennart Meri kaks, nii et sillas olla ikka Ilves ja Rüütel, oli Rüütel ja, ja tarand oleks muidugi tarand, aga ma ei kujuta ette, kui, kui tarand saaks presidendiks ja 47 aastane nagu ta, nagu ta praegu on ja lõpetaks oma perioodi ära, oleks 52 ja mis siis edasi, ma küsiks härra Tarandilt, et, et see vees on kirjas, et sa oled olnud Eesti vabariigi president ja edasi, mida sa hakkad tegema, mälestusi kirjutama? Muuseas kui tarand on rääkinud kogu aeg, et otsevalimisi, õõtsa välimised, ma ei ole sugugi veendunud, nüüd otsevalimiste puhul oleks sellel korral võitnud tarand. Ilvesel ollakse olnud ikka päris suured šansid otsevalimiste teel, jah, aga ära sa ütle, seal oleks võinud väga noatera peal minna, nii et. Ei, absoluutselt ei oska ennustada. Tarandi 100000 häält Europarlamendi valimistel ei oleks kindlasti olnud praeguse see 100000 häält mis kullaproov on olnud ikka just nimelt ja europarlamendi valimised ja, aga nad ei olnud üksteise vastu üksteise vastu, jah, jah, ja, ja kuidas käituks nii-öelda muukeelne kodanikkond ja, ja kõik, see on nii ettearvamatu, et noh issand abi ka meil ja, ja põhiseadusetegijate abiga meil ei ole presidendi otsevalimist, nii et noh, ma ei räägi praegusest baarist, aga, aga issand jumal missugune. Kui tulevad uued rasked ajad, missugune jube populism võib sinna etteotsa sattuda ja kõik need ohud, eks ole, millest on palju räägitud. Padi, aga ega see ei tähenda seda, et me esmaspäeva ei ootaks huviga isegi see, kuidas hääled jagunevad ja ja siis saab teha ju ka mingisuguseid järeldusi selle kohta, kui palju on üle kargajaid ühest või teisest leerist ja kõik seda on meie laual. Jah, see on ikka jaheta. Et siin keegi süüdistas just, et meedia nagu asja üles puhunud asjad nagu tegelikku väärtust ei ole, aga aga no pagan võtku, kui ikkagi Eesti vabariigile valitaks riigipead siis, siis kui see meedia peab siis olema nendesse jah, ma meedia muidugi saab alati vastu hambaid, saab ka praegu Andrus veerpalu tiimi käest hirmsasti vastu hambaid, et et me, me, me nagu ei ole nagu ühtse ühtse seinana selle selle meeskonna taga. Mida juhib siis treener Alaver, aga, aga ma arvan, et et need süüdistused on küll täiesti valesti valesse kohta suunatud, sest et mitte mitte Eesti meedia ei kuulutanud Andrus Veerpalud dopingupatusteks, vaid ikkagi rahvusvaheline suusaföderatsioon ja ja tema tema dopingu. Kuidas oli paneel? Jah, testime jagu Alaveri ütlus oli, Ma tunnistan mind nagu mõnevõrra isegi nagu ehmatus šokeeris, et ma ei ole pannud tähele, et ajakirjandus oleks väga mingisuguse kindla hoiaku võtnud või vägasin visanud kive kellelegi suunas väga üheselt, et pigem on ma isegi ütleksin, et ajakirjandus väga ei julge. Ta väga selliseid konkreetseid. Ja, ja nagu järske hoiakuid, sest noh, me ju kevadel nägime, kuivõrd suur avalik toetus on, on veerpalul nii-öelda meie lugejaskonda. Aga eks me ju kõik südamest tahaksime, et see ei oleks nii just nimelt, aga see, kui see asi on, niisiis me ei saa sellepärast silmi sulgeda ja et see on nagu väga-väga lihtne ja väga, väga selge tõdemus, et me otsime nii-öelda. Meie otsib kuldset keskteed, aga me, me otsime nagu, nagu, nagu tõde, eks ole, noh, kuigi tõde on selles asjas ju väga-väga raske leida, sest et kui tegu on sellise karmi ja keerulise keerulise asjaga, siis, Näeme seda, seda meeletut vassimist, mis meie alaliidus toimub ja, ja me vastandame nendesamade inimeste ütlusi siis ja nüüd ja me näeme seal ebakõlasid ja kõike seda ja seda me ka välja toome, aga aga, aga me ei saa silmi sulgeda selles, et, et, et veerpalu on, on müüdud mees. Minu jaoks ta on selline probleem nagu, nagu Kreeka rahamured kogu aeg tehakse mingi avaldus, sellega võidetakse aega, kuigi muretses kogu aeg, üks süvenevad, et Kreeka puhul on riigipead kogu aeg öelnud, et me leiutame nüüd uue nipi, millega me selle kreeka välja päästame, siis möödub mõni kuu ja siis selgub, et selle probleem on suur, tehakse jälle uus avaldus. Ja siis justkui nüüd rahvuselised turud usuvad, et jah, kõik läheb hästi. Vaatame veerpalu puhul. Alguses käis jutt, et ta on andnud positiivse dopinguproovi selle peale ei, ei midagi hästi, selline salatsemine oli, siis tuli välja, et Yabro ongi positiivne. Siis selliseid B-proov on positiivne, siis seda vaidlustati, nüüd on see vaidlustamine lõppenud, aga aga veerpalu tiim läheb siis edasi kohtusse. Rahvusesse arbitraažikohtusse käib kogu aeg selline aja võitmine. Kuidas mul on täpselt samasugune mulje jäänud, et, et see, et see protsess toimub nagu rohkem avalikkuse jaoks, mitte nagu tõe selgitamiseks, et selle, selle protsessi eesmärk ei ole mitte see, et, et muutuks fakt iseenesest vaid et see, et, et seda nagu seda, seda nagu hajub. Veel hullem küsimus ei ole mitte selles, kas doping oli või ei olnud, vaid vaid otsitakse nii-öelda juriidilisi nippe, kuidas sealt puhtalt välja tulla. Ja see, see on nagu, nagu väga imelik. Nüüd järsku ilmus see alpitoa jutt, eks ole, mida, mida veel kaks kuud tagasi absoluutselt ei, ei räägitud. Igasugused muud detailid tulevad järjest uued, ühesõnaga asi on antud nii-öelda advokaadi kätte, mitte mitte asi ei ole, ei ole nii-öelda suusatiimi selles mõttes kääset ütleme, et meie, meie pole, pole tarvitanud või meie oleme tarvitanud. Mitte advokaati, vaid ma ütleks ka, et PR-inimeste käest, et just nimelt, et järjest tuleb nöörlikega, et jäädi järjest, tuleb mingeid uusi uusi uusi uusi detaile, millest noh ainult need, mis panevad ainult õlgu kehitama, kus nad enne olid, kuidas nad nüüd selguvad. Nüüd on avalikkuse jaoks ka kindlasti, aga ikkagi eelkõige käib siin jutt Veerpalu kaitsmisest siiski samamoodi nagu Kreeka päästmise puhul. Jutt käib siiski kreeka pähklitest, mitte avalikkuse eksitamine, sest et see on selgelt veerpalu huvides. Me ei tea, kui suured on shansid seal rahvusvahelises arbitraažikohtus, et aeg-ajalt seal mõningate inimeste karistusi võetakse ära. Mõne arula pigem mitte, kui ma vaatasin viima otsusele, just, mida nad olid teinud, et võeti jäält ära ja veel kergendati. Aga juhtub ka vastupidiseid näiteid. Näed, seal, sportlased teevad ka igasugu hullusi. Nojah, aga see rahvusvaheline arbitraaži võtab aega kaua, eks ole, me keegi ei tea praegu, kui kaua aasta või pool aastat või kaks aastat või noh, pole vahet, avalikkuse tähelepanu hajub, see, see ei ole enam nagu, nagu teema. Et sellega võetakse nagu, nagu see, need need särinat maha. Aga ega siis sellest nagu ju peal küsimus ei, ei vähene ega ei, ei suurene, see on täpselt seesama, mis ta oli, kas, kas oli või ei olnud. Kas, kas see oli nüüd ainult nii, on järgmine küsimus või oli see ka varem nii. Kas need medalid, mis on võidetud, on võidetud ausal teel või ei ole võidetud ausal teel? Et need on need valusad küsimused, mis, mis tegelikult noh, jäävad, jäävad ju tegelikult veerpalu kogu ülejäänud elu saatma? Kahjuks küll jah, kahjuks küll, aga seal ei ole, seal ei ole midagi teha, sest et kas ta on olümpiavõitja nii-öelda täis olümpiavõitja tulevikus kui ta on juba vana mees käib koolides lastega kohtumas kas teda kutsutakse sinna olümpiavõitjana kahekordse olümpiavõitjale kahekordse maailmameistri või ei kutsuta. Või ikka mõeldakse niimoodi, et ah ärme teda parem kutsume, et on noh, las ta olla seal, kus ta on, ta on võitnud küll ja siis on aga ja kolm punkti, eks ole, et kahjuks on see olukord niimoodi ja ma arvan, et tegelikult oleks praegu viimane aeg lõpetada neil see vassimine ja edasikaebamine ja kõik asjad jätta sinna, kus, kus nad on näoga kui mees on kinnitanud, et ta ei ole võtnud siis kuidas ta saab seda jätta? Kui ta on seda kinnitanud, miks ta jätab poole pealt, siis no hea küll, toimub, ära see arbitraaži edasi mõistab ka süüdi ütleb, et FISi otsus jääb jõusse, mis, kuhu siis edasi pöördumas siis edasi. Võib-olla on veel mingi variant tsiviilkohtuga mõningates Euroopa Euroopa kohtusse või kuhu edasi läheks, noh, on mingi tsiviilkohtuvariant olnud mingites kettides, aga nüüd ma ei hakka igaks juhuks siin ole kena ja siis tekib võimalus võib-olla, et prokuratuur hakkab huvi tundma, kust tulevad ained kes, kes transpordib, kes manustab, kes vastutab, on siis vaja seda või, või, või, või on või on vajamuses täitsa selgelt on vaja selle veerpalul? Ei, ei, eestlastel tuleb teada saada, kui see doping oli, siis, et kus ta, kus ta neid aineid sai kes talle need välja kirjutas? No vajalik avada ka olümpiamängude ja MM-aegsete proovida, eks ole veel. Need võivad olla liialt vanad. Lõpuks läinud igal juhul on selge see, et veerpalu on kasulik see, kui see protsess hajub võimalikult pika ajaperioodi peale. Ei ole minu arust veerpalu kasulik, kui ta õigeks tunnistada. Witte hajub, vastupidi, võimalikult kiiresti õigeks tunnistatud xenoni varastamises. Ainukene pidupäev just see protsess, see rong on juba läinud. Kiire PR-küsimus, eks ole, et, et kas on parem, et ta lõppeks niimoodi lõigatud või on ta paremeta hajuks määramatu aja aja vältel? Kas targemad otsustavad seda, ma arvan, et seda asja üleval hoida ja, ja loomulikult meedia hoiab silma peal ja kui ta viiakse need materjalid sinna arbitraaži ja siis jälle tuleb see teema üles, siis tuleb sealt võib-olla mingisugune vaheotsus või või jälle keegi midagi ütleb ja siis jälle meie. Lõppude lõpuks vajub lehtedest sellisele nupu tasandile. Et ei vaju, see mees on olnud eesti rahvust. Ta on olnud jah meie jaoks liiga liiga palju, et me, me kõik loodame, et see ei ole nii, nagu ma ütlesin enne, aga noh, mina näiteks arvasin, aga me kardame, et teisiti selle nädala number üks teema on koolide edetabel. Ma tõesti arvasin seda. Tegelikult on see olnud Andrus Veerpalu üllataval kombel vee poole on isegi kohati nagu matnud enda alla Keskerakonna ja, ja ka presidendivalimised. Ta läheb liiga palju korda, läheb ikka väga palju inimestele korda, ta on, ta on tõeline iidol. Just koolide edetabel läheb korda ainult koolijuhtidele. Või ei lähe ikka lapsevanematele lapsevanematele ka loomulik. Näiteks minu kodus ka poisid, kes mul on kaks poega, kes tavaliselt ei viitsi ajalehti lugeda, need on pigem internetitarbijad, võtsid ajalehed, Etti ajasid järgedel, kus nende koolid täpselt on, läheb kordaga õpilastele täitsa selgelt. Õnneks me sel teemal enam ei jõua rääkida, sest et see on igavene teema, mis on juba aastaid meid saatnud. Iga kord, kui see edetabel välja tuleb, siis hakatakse näpuga järge ajama ja arutlema selle üle, kas sellist on vaja. Ja targad pead ütlevad, et ei ole, aga samas kõik otsivad, ajavad pliiatsiga jälge, et, et kus on, kus on minu laps ja, ja kus on minu vanakool ja mis iganes, eks ole, et et ma ütlen õnneks me ei jõua täna enam sel teemal rääkida, aga jah, et Veerpalu. Euroala agoonias me täna jõudnud õnneks rääkida tuleb küll väga, üritas mitu korda nimetada sõna Kreekaga aga seal niivõrd ei, seda mitte. Tegelikult see nädalane märgilise tähtsusega, sellepärast et nii palju ajale euroala lagunemisest räägitud üldsegi sellel nädalal kasulik, muuseas ka Toomas Hendrik Ilves on seda välja välja öelnud, et nad on täiesti võimalik, et sellist eurotsooni me enam ei näe nagu, nagu tulevikus, et see on kerkinud inimeste seas. Täitsa jututeemaks. Noh, ja siis ka ütleme, Balti-Põhjamaade välisministrite kohtumisel see lausung, et edaspidi tuleb rohkem tähelepanu pöörata Põhjala koostööle siis kuuga meie nüüd nagu oleme vastu võetud. Tegelikult olen kogu aeg arvanud, et me kuulume rohkem kui Euroopa Liidu asjadele. Et las see, las see Lõuna-Euroopa nüüd sipleb seal ja me hakkame nagu, nagu sellest oma käsi puhtaks pesema. Nii lihtne see muidugi kõik ei ole, aga, aga sellised mõtted juba kõlavad ja et neid nagu ministri tasemel ministri suust nagu formuleeritakse, et see on uus sõna põhjalas ütleme rahanduslikult, siis seal on küll igas riigis oma valuuta, ütleme, väljard Soomega, millazamaga soomlastega jällegi ei ole, eestlastel polegi euroalas küll mingit sellist erilist koostööd. Pigem neid soomlasi vaadatakse paariana natukene, Nad ei, nojah, erinev valuuta küll, aga et vastandati nagu põhjala korralikus ja, ja Lõuna-korralagedus, et, et see on nagu see see kriteerium. No selles mõttes küll jah. Nii Heidit Kaio, Sulev Vedler, Aarne Rannamäe olid täna siis rahvast teenimas. Aitäh kuulamast ja nautige suurepärast nädalavahetust.