Tere õhtust, kell sai kaheksa. Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. President Toomas Hendrik Ilves kutsus kodanikke osalema riigikogu valimistel. Hääletamata jätmine on passiivne agressioon oma riigi vastu, leiab president. Ametiühingute keskliidu hinnangul peavad erakonnad valijaid rumalaks ja passivad valimislubadusi andes. Ametiühingud tegid avaliku pöördumise valijate poole, milles soovitavad lähtuda erakondade tegudest, mitte raha lubadustest. Kaitseminister Jürgen Ligi saatis sõjahaudade komisjoni liikmetele kirja, paludes arvamust pronkssõduri asukoha sobivuse kohta. 2011.-ks aastaks kavandatav Tallinna kultuurikvartal ootab vastajaid. Loomeinimeste hinnangul vajab kultuurikatla nime kandev projekt kuni 200 miljoni krooni investeeringuid välismaalt. Venemaa teeb murelikuks lääneriikide soovimatus arvestada Kosovo tuleviku määramisel Serbia huve, teatas Venemaa välisminister Sergei Lavrov. Tšehhi Vabariik soovib USA raketikilbiga liitumist esmalt arutleda Saksamaa ja Natoga ja ilmast. Homme sajab Eestis paljudes kohtades lund ja lörtsi, puhub kagu ja lõunatuul ja õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. President Toomas Hendrik Ilves käis täna hääletamas Tallinna Ülikooli peahoones. Presidendi sõnul ei peaks inimesed jätma oma parlamenti valimata, vahendab Hanno Tomberg. President Ilves kutsus kõiki kodanikke üles valima ja oli meeldivalt üllatunud, et pidi oma hääle andmiseks ootama täna valimisjaoskonna järjekorras. Mul on hea meel tulla siia ja näha, kuidas oli pikki järje nord näen, näitab, et inimesed, eriti noored inimesed, nagu ma nägin, tahavad täita oma kodanikukohustust ja see jäänud tekitab rõõmu. Olukorras, kus kuni 45 protsenti inimestest on luterlased, nad ei viitsi minna valima, siis see on väga oluline. On otsustanud, et see on oluline protsess ja ma väga loodan, et inimesed saavad aru, et kui nad ei lähe valima, kui nad on ükskõiksed tegelikult see on passiivne agressioon Eesti riigi vastu. Kommenteerides viimase Emori uuringu tulemusi, mille kohaselt enim hääli riigikogu valimistel saavad Keskerakond ja Reformierakond, kordas Ilves, et teeb ettepaneku valitsuse moodustamiseks kõige enam hääli saanud erakonnale. Mina teen ettepaneku kandidaadile, kes on ametlik peaministrikandidaat enim hääli saanud erakonna. Te näete võimalust ka kokkuleppeks, et kaks enim hääli kogunud erakonda teevad omavahel kokkuleppe pakkuma peaministri kohta hoopis teisena hääli saanud peaministrikandidaat. Kui kaks erakonda lepivad kokku, et nende peaminister on inimene yks või üksil on, siis, siis mina toetan seda. Samas jättis ta hinnangu andmise senise valitsuse tööle enda teada. Ma pigem arvan, et valimised näitavad, kuidas Eesti rahvas on sellega rahul. On, esineb puudujääke, on kordaminekuid. Ilvese sõnul alahindavad ka valimisreklaamid valijate eelistusi. Kas see on ainult tänase päeva märk või peavad erakonnad valijaid rumalateks? No ma usun nii üht kui teist tõepoolest Eesti valijaskond on alahinnatud, küsimused, mille üle me arutleme, on tõesti palju sügavamad või detailsemad kui need valimisloosungid, mida me paraku näeme kõikjal. Ametiühingute keskliit kutsub valima riigikokku neid, kes on tegudega tõestanud, et tunnevad huvi töötajate ja tööandjate arvamuse vastu. Täna tegi ametiühingute keskliidu juhatus avaliku pöördumise valijate poole, vahendab Kai Vare. Eesti ametiühingute keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul on seekordne valimiskampaania võidujooks nende häältele, kes ise mõelda ei oska. Taliga sõnul on paljud valimislubadused kas teadlik vassimine või ei tunta lihtsalt teema. Ma toon ühe näite valimisreklaamist, kus räägitakse, et keskmine vanaduspension Eestis 2006. aastal oli 3136 krooni. Tegelikult, kui te vaatate sotsiaalkindlustusameti koduleheküljele, siis tegelik number 2006.-st aastast on praktiliselt 400 krooni madalamal kui valimisreklaam näitab, nii et see on selge vassimine. Valimislubadusi hinnates tuleb vaadata, mida erakonnad siiani on teinud, rõhutas taliga. Kui meile lubatakse palgatõusu tulevikus, siis mina küsin, kus on tänaselt palgaleppe? Eesti ametiühingute keskliit sõlmis viimase palgakokkuleppe vabariigi valitsusega 2001. aasta detsembris. Miks meile homseks lubatakse, täna meiega neid leppeid ei sõlmita. Ametiühinguid juhivad tähelepanu ka sellele, et iga palga või pensioni tõstmise lubadust kaaludes tuleb alati mõelda, mida see maksma läheb. Millest täna meile erakonnad ei räägi, on ju see. Juba aastat kolm-neli tagasi tegi poliitikauuringute keskus Praxis uuringu, mille tulemused olid väga selged. Mõnekümne aasta pärast ootab Eestit ees olukord, kus 20 protsenti 40 aastat tööd teinud inimestest ei teeni välja isegi mitte rahvapensioni. Harri Taliga lisas, et rahandusministeerium on ka arvutanud, mida üks või teine valimislubadus kokku maksma võiks minna. 25 protsendine pensionitõus aastas läheb nelja aasta peale maksma 20 miljardit. Kui sinna kõik need palgatõusud lastehoiud ja ja mis iganes muud asjad juurde panna, siis, siis need numbrid on tegelikult, et 100 ja rohkem miljardit krooni selle aasta Eesti riigieelarve on, on kuskil suurusjärgus 70 80 miljardi vahel ja selles mõttes koguse suur pidu enne katku või, või kuidas seda peaks nimetama, tekitab lihtsalt õõvastuste. Jah, kõige hullem on see, kui, kui inimesi peetakse idiootideks, kes erakondade arvates millestki aru ei saa. Kaitseminister Jürgen Ligi saatis sõjahaudade komisjoni liikmetele kirja, küsides hinnangut Tõnismäe sõjahaua asukoha sobivuse kohta. Asukoha sobivuse hindamisel palub kaitseminister sõjahaudade komisjonil arvestada matmispaigaga avaliku korra rikkumisi, poliitilisi pingeid ning nende kooskõla hauarahu põhimõttega. Asukoha ebasobivaks tunnistamise korral tuleb komisjonil teha ettepanek säilmete ümbermatmiseks kohta, kus hauarahu oleks võimalik tagada. Kuna sõjahaudade komisjonil on oma tee kord, siis ei saa minister ette kirjutada, millal ta vastust ootab. Minister loodab, et komisjon võtab teema üles järgmisel koosolekule esimesel märtsil. Tallinna volikogu esitab riigikohtule taotluse tunnistada kehtetuks sõjahaudade kaitse seaduse need sätted, mis on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatiste kab. Volikogu esimees Toomas Vitsut ütles taotluse selgituseks, et kõnealused seaduses ette piiravad põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt omandiõigust ning omavalitsuse õigust korraldada iseseisvalt ja omal vastutusel kohaliku elu küsimusi. Volikogu opositsioon oli teatanud juba varem, et nemad seal istungil ei osale. Täna osalist lisaks keskfraktsioonile kaks fraktsiooni välist saadikut. Jätkame sõnumitega välismaalt nestorile vaate Reene Leas. Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul teeb Venemaale muret Lääne soovimatus arvestada piisavalt Serbia huve Kosovo tulevikuplaanide kavandamisel. Serbia kauaaegne liitlane Venemaa seisab vastu ÜRO erisaadiku Martti Ahtisaari koostatud kavale, mis näeb ette Kosovol laiaulatuslikku iseseisvuse andmise. Eelmisel nädalal teatas Lavrov, et Venemaa ei kavatse mõjutada Serbiat Kosovo iseseisvust tunnustama. Ahtisaari plaani asub peagi arutama ÜRO Julgeolekunõukogu, kus Venemaal on vetoõigus. Rahvusvaheline kriminaalkohus nimetas esimeste kahtlusalustena Sudaanis Darfuri piirkonnas sooritatud sõjakuritegudes riigi endist siseministrit ja valitsusmeelsete üksuste komandöri eksperte. Juhtide hinnangul on Darfuris tapetud umbes 200000 inimest ja 2,5 miljonit on sunnitud kodudest lahkuma alates 2003.-st aastast, kui mässulised alustasid võitlust valitsusvägede vastu. Sudaani enda hinnangute kohaselt on surnud 9000 inimest. Tšehhi asepeaminister Alexander von tra teatas, et soovib USA raketikilbiga liitumist arutada esmalt nii Saksamaa kui ka NATOga. USAga tahab kaasata Tšehhi ja Poola loodavasse raketikilpi, mille eesmärk oleks Iraani ja Põhja-Korea poolt välja tulistatud raketile kahjutuks tegemine. Venemaa on väljendanud tugevat vastuseisu raketikilbi rajamisele ning Saksamaa on kava loojaid kritiseerinud suutmatuse eest seda Venemaaga piisavalt arutada. Tšehhi asepeaminister kinnitas taaskord, et raketikilp pole suunatud Venemaa vastu. Eesmärk on kaitsta ohtude vastu, mis lähtuvad Lähis-Idast lauses Vandra Sitsiilia põhjaranniku lähedal asuval Stromboli saarel aktiviseeruv hulk. Jaan vulkaani tippu on tekkinud kaks kraatrit ning laavavool on jõudnud merre. Inimestel on palutud rannikualadelt eemale hoida, sest tekkida võib hiidlane. 2002. aastal tekitas 10 meetri kõrgune laine tõsiseid kahjustusi Stromboli külale saare põhjaosas. Kohaliku päästeteenistuse teatel nad inimeste evakueerimiseks vajadust siiski ei näe. Taani mainet kas on mingi muusikaauhinna komitee määras tuleva aasta Sonningi muusikaauhinna helilooja Arvo Pärdi muusikat. Auhinnakomitee otsustas määrata auhinna Pärdile tema vaimselt rikkalikku kooskõlaga heliteoste eest. Nii teatas son ning muusikaauhinna komitee. Roberts saab 600000 Taani krooni suuruse muusikapreemia kätte 22. mail. 2008. aastal stan haagenis toimuval kontserdil muusikaauhind laiama nime Taani kirjaniku Karl Johanson ning lese Leonis Anningi järgi. Seda antakse välja 1959.-st aastast ja see määratakse rahvusvaheliselt tuntud heliloojale, muusikule, dirigendile või lauljale. Kultuurikatla loomenõukogu esitab lähiajal Tallinna linnavalitsusele äriplaani, kuidas rahastada Linnahalli kõrvale kerkivat loomekvartalit, mis peab saama kultuuripealinna kontseptsiooni. Keskseks objektiks jätkab Hanno Tomberg. Mittetulundusühing Kultuurikatel esitles täna kultuurikvartali ideed, mis peaks valima nelja aasta pärast, kui Tallinn saab Euroopa kultuuripealinnaks. Kultuurikatel tahab renoveerida endise katlamaja linnahalli läheduses ja ehitada kõrval asuvale krundile mitmekordse kultuurikeskuse. Kaugele projekt. Täna on loomenõukogu liige Peeter Jalakas. See plaan, mis veel kaks kuud tagasi oli suhteliselt ebamäärane, On üsna selge ja küps. Meil on umbes 40 erinevat organisatsiooni, kes on sellega tegelenud ja ka oleme me suhteliselt entusiastlikud täna erinevate rahastamisvõimaluste suhtes. Millal esimest asja näha saab, seda nüüd? On raske öelda selles mõttes, et meil tegelikult oli plaanis seal esimest asja näidata juba järgmine kuu, aga kuna selgus, et seal on vaja asbestist puhastada ja niisuguseid töid teha, mis kuidagi ei luba inimeste ligipääsu, siis kahjuks lükkus edasi aga erinevaid aktsioone seal peaks ikkagi juba suvest peale hakkama toimuma. Investorina nähakse projekti juures nii Tallinna linna kui ka riiki, aga suurem osa rahastamisest peaksid tagama Euroopa fondide erainvestorid. Kokku räägitakse praegu paarisajast miljonist kroonist. Indrek Jakobson. Meie huvi on viia. Kokkuteaduse tehniline pool kokku kultuurimõõtmega anda loomemajandusele selline uus sisu. Kui kultuurikatel valmib, peab sellest saama avatud ruum paljudele linnakodanikele, kes saavad lisaks etendustele ka oma esinemiskunsti harjutada. Peeter Jalakas. Et seal tekiks ka miski täiesti uus, et need kollektiivid, keda veel pole ja, ja need ideed, mida pole veel välja öeldud, leiaksid seal oma kodu. Eeloleval ööl on Eestis pilves ilm, sajab lund, lörtsi, puhub idakaare tuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on null kuni miinus viis, kohati kuni miinus seitse kraadi. Homme päeval püsib enamasti pilves ilm, paljudes kohtades sajab lund ja lörtsi. Puhub kagu ja lõunatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Te, kuulsite Päevakaja. Stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.