Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte tänastest sündmustest meile, mujal stuudios on Margitta Otsmaa. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esindajad andsid vabariigi valimiskomisjonile üle esildise, millega seatakse presidendi kandidaadiks Indrek Saar. Esildise on kõigi 26 Keskerakonna fraktsiooni liikme allkirjad. Riik on 2008.-st aastast tänaseni maksnud ligi 13000 euro suuruste lähetus toetust vaid 168-le noorele õpetajale. Samal perioodil riik ülikoolidelt tellinud ligi 2500 uut õpetajat. Keskerakonna peasekretär Priit Toobali sõnul ei ole partei liikme Kalle laaneti hirmudele, et Keskerakonna kongressil hakatakse sohki tegema mingit alust. Nigeeria pealinnas asuvas ÜRO hoones toimunud plahvatuses hukkus vähemalt 18 inimest. Eesti lennuakadeemia sai täna endale uue hoone, mille ehitusmaksumus neli miljonit eurot. Akadeemia rektor Jaan Tamm ütles, et kool on valmis katma kogu Eesti lennundussektori. Kaadrivajaduse põhuteatris esietendub rahvusvaheline soome-ugri pärimusteatriprojekt Sugri error punkt com. Anne Türnpu, Eva Klemets ja Mart Koldits. Lavastuses teevad Kaasa handi mansi mari, udmurdi ja eesti näitlejad. Tegijaid huvitas, kas soomeugrilased tajuvad teineteisega sarnasust või mitte. Eesti ilm püsib eeloleval ööpäeval kuiv ja sooja tuleb homme 22 kuni 28 kraadi. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esindajad Kadri Simson ja Aivar Riisalu andsid vabariigi Valimiskomisjonile üle esildise, millega seatakse presidendi kandidaadiks Indrek Tarand, jätkab Janek Salme. Esildise on kõigi 26 Keskerakonna fraktsiooni liikme allkirjad. Vabariigi valimiskomisjonis võttis esildise vastu komisjoni aseesimees Alo Heinsalu. Kandidaat Indrek Tarandi omavaheline nõusolek ja kinnitus selle dokumendiga on kõik korras. Samuti on siis politsei ja piirivalveamet teada andnud, et Indrek Tarand on sünnilt Eesti kodanik. Et selles osas on ka vaatame siis esildisi ka ülesseadmiseks on vaja siis vähemalt 21 riigikogu liikme allkirja. Indrek Tarandi seavad üles 26 liiget, mingite see nõue on täidetud kenasti ja selle tõttu on. Ma arvan, nende dokumentidega kõik korras. Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson rääkis pärast esildise üleandmist, miks on Indrek Tarand Keskerakonna arvates parim presidendikandidaat. Kui me võrdleme esitatud kahte kandidaati, siis tarandil on parem teadmine elust Eestis eesti inimeste muredest. Ja teiseks ta kandideerib presidendiks, mitte põlgusest, oma eelkäija või siis eelnevate presidentide vastu vaid sellest, et ta soovib presidendi rollis sisustada aktiivsemalt. Kui täna istuv president seda teinud on. Riigikogu Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajad andsid eile vabariigi valimiskomisjonile üle 75 allkirjaga esildise, millega seotakse presidendikandidaadiks Toomas Hendrik Ilves. Kandidaadid registreerib ametlikult pühapäeval kogunev vabariigi valimiskomisjon. Valimistel Riigikogus tunnistatakse valituks kandidaat, kelle poolt hääletab riigikogu koosseisu kahekolmandikulise enamus ehk vähemalt 68 riigikogu liiget. Kas Keskerakonna fraktsiooni juhi Kadri Simsoni arvates tõenäoline, et president selgub esmaspäeval juba esimeses hääletusvoorus? Ma arvan, et see võimalus on loomulikult olemas, aga samas ma arvan, et ainult üks erakond, Reformierakond on huvitatud sellest, et president valitaks kõige väiksemas võimalikus ringis ehk siis riigikogus. Ülejäänud kolm erakonda peaksid olema huvitatud sellest, et presidendil on laiem kandepind ja ülejäänud kolmele erakonnal pole ka nii palju kaotada, kui see staatus Ko kestma ei jää. Mida arvavad presidendivalimistest Narva elanikud, seda uuris Jüri Nikolajev. Narva linnavolikogu esimees, keskerakondlane Aleksandr Jefimov tunnistab, et pole valimisdebati süvenenud ja ajalehtedes kirjutatakse tema sõnul presidendivalimistest vähem. Küsimusele, kas ilves või tarand tal vastust pole, suitsu või sündmus hull hüppasid nad on maailmavaatelt sarnased. Tulemus muidugi huvitab, kuid praegu on raske midagi öelda. Sõitsime Nozzishowski, kihvt. Ning rõdul. Kaks aastat tagasi Keskerakonnast lahkunud Narva opositsioonipoliitik Nadia Stasinekova jälgib valimisdebatti. Huviga tasempatiseerib Indrek Tarandile veel ajast, mil tarand viibis piirilinnas Eesti valitsuse eriesindajana. Aga Toomas Hendrik Ilves. Ma ei ütleks, et ilves on mulle vastumeelt, samas võiks ta olla lojaalse Venemaa ja venelaste suhtes ning vähem Gruusiaga sõbrustada see mulle eriti ei meeldinud. Narva tänavad on presidendivalimiste vastu ükskõiksed, tavaline vastus on, et ei tea, ei ole kuulnud. Hallide passidega valima kutsuta, sestap pole huvi samas ilvest ikka tuntakse. Ilves hiljelda oles oodav taroiga. Kujutame oma alustatud. Üks on see meie oma, oli vist ilves, aga teine kandidaat on keegi noorepoolne. Taolisi. Ükski neist ei meeldi, vahet ju ei ole. Mina valiksin uue presidendi, selle noorema noortel on paremad ideed. Vanad mulle ei meeldi. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Tänavused vastuvõtukonkursid Tartu Ülikooli õpetajakoolituse erialadele annavad vastukäivaid signaale noorte soovist asuda õpetajaks õppima. Kui bakalaureuse tasemel pole riigi koolitustellimuse täitmisega probleeme, siis magistritasemel ei köida mitmed õppekavad noori. Mirko ojakivi lugu. Viimastel nädalatel vahetult enne uue õppeaasta algust on paljudel koolidel taaspuudus mitmete ainete õpetajatest. Tänase seisuga on näiteks Eesti hariduse infosüsteemis Kuulutus 136 õpetaja otsimiseks. Lisa võib leida ka tänasest Õpetajate lehest. Suurim puudus on näiteks matemaatika, inglise keele ja kirjanduse õpetajatest. Tartu Ülikooli pedagoogikumi direktor Margus Pedaste ütles, et kui vaadata tänavusuviseid vastuvõtunumbreid, siis ühest küljest on tung õpetajakoolitusse suur, ent õpetaja kutseni jõuavad vähesed, räägib Margus Pedaste. Bakalaureuseõppes on vastuvõtt endiselt selline, et soovijaid on rohkem, kui on õppekohti magistriõppes sõltub rohkem valdkonnast, et kokkuvõttes meil on erialasid, kus on siis õpetajakoolitusse avaldusi ja ka vastuvõetud rohkem, kui riik on tellinud. Teiselt poolt on ka kohti, kus see ei ole nii hästi läinud. Nii ei õnnestunud Tartu ülikoolil täita päevase õppekonkursiga matemaatika-informaatika põhikooli mitme aine õpetaja ja ka füüsikaõpetajakoolitustellimuse kohti. Kohad siiski Pedaste sõnul täitmata ei jää, sest täna lõpeb avatud ülikooli vastuvõtt ja tänahommikused. Numbrid näitavad, et huvi on suur, kuid miks magistritasemel loobutakse õpetajaameti poole pürgimast. Margus Pedaste sõnul saab näiteks füüsikaõpetajaks õppida, kas bakalaureuse tasemel vaid füüsikat õppinud kui loodusteaduse mitme aine õpetajaks õppinud. Samas nõuab magistritase sisuliselt uue eriala õppimist kõigilt ja see on Pedaste arvates paljudele noortele liigselt vastumeelne ettevõtmine. Kuid mis oleks lahendus? Margus Pedaste? Üks võimalik lahendus ongi see, et bakalaureuseõppes hakata juba rohkem nendega ka, kui õpetajatega tegelema, kuni selleni, et korraldada kas siis eraldi vastuvõtt või siis esimesel teisel bakalaureuseõppeaastal juba spetsialiseerumine õpetajakoolitusse. Haridus ja teadusministeeriumi arendustalituse peaspetsialisti Kaspar Kreegimäe sõnul on noortele õpetajatele, kes astuvad ülikoolijärgselt Tallinnast ja Tartust eemal õpetajana tööle ette nähtud õpetaja lähtetoetus. 13000 euro suuruse toetuse vastu on huvi üsna leige. Kaspar kreegime. Austajad olnud aastate järgi siis kuskil 50 ringis ja praegu me prognoosime ka sellel aastal isenesest tarbeks olla 50 ja enama loomulikult paremini teha seda teavitustööd. Üheks põhjuseks, miks noored ei julge lähtetoetust taotleda, on kreegi arvates see, et noored ei julgenud siduda viieks aastaks õpetajaametiga. Senine kogemus näitab siiski, et vaid üks eks õpetaja, kes lähtetoetust sai, maksab seda riigile tagasi. Mirko Ojakivi Tartu. Ja nüüd välissõnumeid. Nigeeria pealinnas Abudžas asuvas ÜRO hoones toimunud autopommiplahvatuses hukkus vähemalt 18 inimest. ÜRO teatel on mitmed inimesed veel hoones lõksus. Pealtnägijate sõnul rammis lõhkeaineid täis auto vahetult enne plahvatust hoone välisseina. Plahvatuse järel purunes täielikult kolmekorruselise hoone üks tiib. Riigi julgeolekujõud kahtlustavad plahvatuse korraldamises Nigeeria terroristliku islamirühmitust. ÜRO esinduse hoone asub samas piirkonnas koos Ameerika Ühendriikide saatkonna ja teiste diplomaatiliste esindustega. Hoones töötab ligi 400 inimest, seal asuvad 26-l ÜRO agentuuri ja osakonna tööruumid. ÜRO peasekretär Ban Ki-moon mõistis rünnaku teravalt hukka. Liibüa mässajad ja Muammar Gaddafi lustavad väed pidasid lahinguid Tuneesia piiri lähedal. Liibüa mässajatel on vaja piiripunkt enda kontrolli alla saada vaata, kuna see aitaks neil Tuneesiast toitu, vett ja muud hädavajalikku Liibüasse tuua. Gaddafi elustavad väed pommitasid täna ka pealinna Tripoli lennuvälja. Lennuvälja lähedal toimus samuti tulevahetus Gaddafi vägede mässajate vahel. Nato keskendub oma rünnakutes Liibüas Muammar Gaddafi kodulinna sorti ümbrusele. Briti tornaado lennukeid tulistasid. Olete linnas asuvat Gaddafi punkrit. Viiteid selle kohta, nagu oleks Gaddafi tulistamise hetkel punkris viibinud ei ole, kuid briti kaitseministri sõnul ei olegi küsimus tahvli tabamises, vaid režiimil tuleb võtta võimekus oma rahva vastu sõda jätkata. Mässuliste esindajad on palunud välisriikide valitsustele vabastada Liibüa külmutatud varad, et abi jõuaks inimesteni ja et saaks alustada Liibüa ülesehitamist. Kreeka kirdeosas möllavad tulekahjud on hävitanud 4000 hektarit metsa. Tuli protsess sai alguse kolmapäeval, võimud on välja kuulutanud eriolukorra ja palunud abi Euroopa Liidult. Täna on lubanud kaks oma lennukit appi saata Prantsusmaa ja Hispaania. Tulekahju tõttu on evakueeritud ka kahe küla elanikud. Kannatanute kohta teateid ei ole. Kreekas puhkevad igal suvel maastikupõlengud, mida õhutavad tuge tuul ja kõrge õhutemperatuur. Lennufirma Air Baltic juht Bertult Flick teatas üle 200 inimese koondamisest. Flicki sõnul iseloomustavad lennundustööstus praegu kõrged kütusehinnad ja pidev hinnasurve, mistõttu peab Air Baltic muutuma efektiivsemaks. Ühtlasi kaasajastab ettevõtte lennuparkija loobub 10-st Focker 50 lennukist varem, kui oli algselt plaaninud ja vahetab need välja, pumbardeerida vastu. AirBaltic plaanib ümberkorraldustega kokku hoida 30 miljonit. Eestis on aga viimastel aastatel palju räägitud, millised peaks olema meie riigi tuleviku prioriteedid, mis võiksid olla need põhimõtted, millest Eesti välispoliitika eeskuju võtaks selle üle arutleb nüüd Erkki Bahovski. Eesti Panga endine asepresident Märten Ross oli eilses Postimehes sõnastanud 10 Eesti majanduspoliitika põhitõde. Need on lihtsad ja arusaadavad, kuid tekitavad siiski küsimuse, missugused oleksid näiteks Eesti välispoliitika 10 käsku kasutada piiberliku sõnavara. 10 käsku on lihtne meelde jätta, selleks ei pea olema politoloog ja iga riigimees saaks neist põhitõdedest lähtuda. Maailma ajalugu tunneb päris palju näiteid välis-ja kaitsepoliitika põhitõdedest, mis on seotud kas ühe mingi kindla riigiga või mida on saanud kasutada mitu põlvkonda. Roomlastele oli sääraseid lausa mitu. Jaga ja valitse, kui tahad rahu, valmistu sõjaks ja nii edasi. Veidi kaasaleb poole tulles võib rääkida briti impeeriumist, kellel ei olnud välispoliitikas sõpru, olid üksnes huvid. Eel on brittide välispoliitikat juhtinud viimase 500 aasta jooksul teadmine, et Mandri-Euroopas ei tohi ükski riik saada liiga tugevaks. Maailma ajalugu tekstis oli isegi noorukesel NATO'l oma põhitöö Ida-Euroopa kohta hoida ameeriklased sees, sakslased maas ja venelased väljas. Ent Venemaalgi on olnud oma välispoliitilised aktsioonid. Üks neist on olnud nõndanimetatud idee kolmandast Roomast ehk Konstantinoopoli tagasisaamine moslemitelt. See on tähendanud pidevat suundumist tarnanellide poole. Praeguseks on ehk see suund Venemaa välispoliitikast maast, kuid eks ole omamoodi välispoliitika juhiseks ka peaminister Vladimir Putini kuulus tõdemus et Nõukogude Liidu lagunemine oli 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof. Kuid tagasi Eesti juurde äsja tähistasime pidulikult oma kahekümnendat taasiseseisvusajal, et aeg oleks võib-olla leida endale ka mõni välispoliitiline rusikareegel. Kui Soome ekspresident Mauno Koivisto esitles 2002. aastal Tallinnas oma raamatu Vene idee eestindust, küsisin temalt, mis võiks olla Soome-Eesti idee ellu jääda, vastaseks president. Hakatuseks on ka väärt idee, kuid võib-olla võiks lisanduda ka mõni aktiivsem tegevus. Eesti lennuakadeemia alustab sellest sügisest õppetööd tartust mõned kilomeetrid väljas asuval Ülenurme lennuväljal. Tänasel pidulikul hoone avamisel käis Mirko ojakivi. Eesti lennuakadeemia uues propellerikujulises peahoones Ülenurme lennuvälja servas on planeeritud õppe võimalused 340-le üliõpilasele ning töökohad 60-le õppe- ja teadustöötajale. Lisaks paigutatakse uude keskusesse ainulaadset lennujuhtimissimulaatorid. Seda hoonet on Eesti lennundusinimesed oodanud aastakümneid. Jätkab 45 aastat Eesti lennunduses aktiivselt tegutsenud kunagine Tartu lennujaama juht Rein Mark. Nad olid ju, ütleme, nõo reaalgümnaasiumi mures, kuigi noh, ütleme, see lennupraktika toimus alati siin ja pärast seda siis nad üürisid omale ruumid maaülikooli juures, seal olid nagu ütleme kontvõõrad, võõrad sugulased ja nüüd siis neil tõesti oma maja, sest see on ikkagi midagi muud. Margi sõnul on lennuakadeemia suutnud ligi 20 aastaga areneda kvaliteetseid lennundusinimesi koolitavaks õppeasutuseks. Olgu selle kinnituseks kasvõi siis see, et sel sügisel läheb lennuakadeemiasse õppima ka kaks ameeriklast. Eesti lennuvägi, Estonian Air, Pace ravio, aga ka kümned teised lennundusettevõtted saavad igal aastal lennuakadeemiast endale värsket tööjõudu. Kooli rektor ütleb, et kvaliteetset haridust suudeti anda ka vanas majas kuid uus maja avab uued horisondid. Kuid mis peamine, nüüd on kõik erinevad simulaatorid, õpperuumid ja tegelikult ka lennuväli käe-jala juures. Jaan Tamm. Mina ei arva, et meie hariduse kvaliteet väga palju sellest sõltuks, aga samas loomulikult ta võimaldab meil seda koolitust natuke võib-olla mõistlikumalt korraldada, et neil ei ole seda tõmblemist, niipalju kui ennem oli erinevate erinevate asukohtade vahel. Igasugusel kolimisel on nii plussid, aga ka miinused nimelt maaülikooli kõrvale eluaseme soetanud õppejõud ja üliõpilased peavad nüüd asuma linnast väljas, koolis käima. Lennunduse side- ja kommunikatsioonikäitlemist õppiv Toomas Tiisler ütles, et temale koolis kool tegelikult hoopiski 10 kilomeetrit lähemale toomast. Kiisler. Ma tegelikult elan üldse Võrus mage mõrust käima siia tegelikult minule natukene parem selles suhtes, et, et vanakool asus nagu teises linna otsas, aga nagu see nagu võrule lähemal, sest minul nagu kergem käia, siiapoole. Mõnedsin plaanivad, et hakkavad kordamööda käima autodega nagu, et et oleks nagu odavam ja mis võtavad, üks võtab ükskord enda auto, teine võtab teinekord teise enda auto ja siis nagu niimoodi käivad siin. Samas nentisid akadeemia tudengid, et uus hoone on ilus ja nad ootavad elevusega uue õppeaasta algust. Mirko ojakivi, Ülenurme. Põhuteatris esietendub rahvusvaheline soome-ugri pärimusteatriprojekt Sugri error punkt com Anne Türnpu, Eva Klemets siia Mart Koldits lavastuses teevad kaasa handi mansi mari, udmurdi ja eesti näitlejad. Lähemalt Marta Graubergi vahendusel. Aga Käo. Voodit vot nii vestlevad omavahel eestlane mari, udmurdi ning uurivad, milline kala on huntidel mantsidel kõige levinum. Põhuteatris lavale tulev Sugri error punkt com on tegijate sõnul mäng soome-ugri teemadel, mis ehitab end igale etendusele uuesti üles. Projekti lavale toomisele eelnes kaks aastat tööd. Tekkis üks lavastajatest Anne Türnpu. Kaks aastat tagasi sõitsime meie soome-ugri lasi otsima otsima neid inimesi, kes, kes oleksid nõus meie projektis kaasa tegema ja kellel oleks selle järgi mingisugune. Ja neil on avastajatest puudus, just alguses plaanisime seda koolitusprogrammina, et need inimesed, kelle me siis välja valimite pärast seda projekti oleksid võimelised ise endale tegema. Niisugust lavastust, nagu neile meeldib. Projekti kaasatud niinimetatud Sugrilastest enamikul on teatrikooli taust ning nad töötavad või on töötanud Venemaa riiklikes teatrites. Koostöö eestlastega julgustab hõimurahvaste teatrikunsti olema rohkem seotud oma rahva ja kultuuriga. Suri error. Punkt com põhineb paljus improvisatsiooni, et selgemalt esile tuua soome-ugri mõttelaadi ja traditsioone. Anne Türnpu avas pisut ka kaar. Aitäh selgete-põdrakarjus või kalastaja ei saa olla samasuguse maailmakandja, nagu on näiteks põlluharija või inimene, kes elab metsas ja toitub metsast, et ühesõnaga elementaarselt kõik väga-väga erinevat pluss siis veel noh, see eestlaste linnakultuur ja kui panna ühte ruumi kokku need inimesed, kes on täiesti erinev kommentaalsusega, et seal tekib mingi liikumine ja see on väga-väga uhke vaadata, neid huvitas tegelikult see, et kas see soome ohvilusel kas see müüt või, või on tegelikult midagi niisugust olemas, mis, mis meid seob või et kas see on filoloogide, etnoloogide rõõm ainult või inimlikul tasandil kuidagi võimalik mingisugust tajuda, et jõuad Marimaal, et nüüd ma olen kodus või jõuad hanti ja tunned, et see minu õige koht või? Aga on ka teine pool, Anne Türnpu. Soomeugrilane elab oma igapäevast elu nõnda et ta, et ega seal õnne jaoks eriti ruumi ei ole, et tema, kogu kogu lootus rohkem alateadlik ja on see, et ta sünnib ümber ja mul on tunne, et et kui see surm ei ole ka nende kultuurile vastav elu nagunii ei oleks, et siis siis need hinged lähevad kaotsi ja ühelt poolt ongi meie etendust võimalik vaadata kui teatud sorti rituaali või püüdlus selle poole, et need hinged sünniksid. Subrierr punkt, kumb on põhuteatris tänasest järgmise nädala teisipäevani? Ja nüüd veel ilmast, seal tuleb meile selge või vähese pilvisusega sajuta ilm, kuid kohati võib tekkida udu. Puhub lõuna ja kagutuul kaks kuni kaheksa, saartel kuni 10 meetrit sekundis ja sooja on 14 kuni 18, saartel kuni 20 kraadi. Homne päev tuleb päikesepaisteline ja kuiv, lõuna ja kagutuul tugevneb nelja kuni 10 läänerannikul 12 kuni 14 meetrini sekundis ja sooja lubab ilmajaam homseks meile 23 kuni 28 kraadi. Selline oli tänane Päevakaja.