Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte pühapäevast, 28.-st augustist. Stuudios on Kai Vare. Vabariigi valimiskomisjon registreeris Toomas Hendrik Ilvese ja Indrek Tarandi ametlikult presidendikandidaat taadiks. Riigikogu hakkab presidenti valima homme. USA idarannikul möllab orkaan Airiin on nõrgenenud troopiliseks tormiks. New York pääseb ilmselt kergemini kui kardetud. Tänasel avatud meeltepäeval julgustati puudega noori inimesi kodust välja tulema ja rohkem õppima tööturul konkurentsivõimeline olla. Reaalministeeriumi andmeil oli mullu tööealistest puudega inimestest tööl 10000 inimest. Töötada tahtjaid on aga hinnanguliselt kaks korda rohkem. Eestis on hakanud taas juurde tekkima üksiklehmapidajaid, ka turismitalude külastajad eelistavad neid kohti, kus loomi peetakse ja saab näha tõelist taluelu. Võrumaal ehitati üle pika aja piimapukk. Veneetsia biennaalil esindab Eestit kunstnik Liina Siip projektiga. Naine võtab vähe ruumi. See käsitleb soolist ebavõrdsust ja sellest lähtuvaid probleeme Eesti ühiskonnas. Huvilinasiibi väljapaneku vastu on suur. Iga päev külastab Eesti paviljoni ligi 200 inimest. Ilmateade lubab mitmel pool hoovihma. Öösel on sooja 12 kuni 17, päeval 16 kuni 21 kraadi. Vabariigi valimiskomisjon registreeris täna ametlikult kandidaadid homseteks presidendivalimisteks. Valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul. Vabariigi valimiskomisjon tõesti tegi oma seadusjärgse toimingu ja registreeris kaks kandidaati Riigikogus toimuvaks esimeseks hääletusvooruks. Ja need on siis teadagi Toomas Hendrik Ilves ja Indrek Tarand Emil tekkinud kandidaatide esitamise juures mingeid küsimusi, sest et nad tõesti mõlemad olid 40 aastat vanad, aga meil oli rohkem kui 21 üles seada, et nad olid sünnilt Eesti kodanikud ja kõik ülejäänud seaduse nõuded. Kontrollisime. Nii et, et selles mõttes on nüüd olemas kaks ametlikku kandidaat. Orkaani riim paistab minevat ajalukku kui maru, mille eel võeti USA-s tarvitusele ajaloo suurimat turvameetmed. Torm osutus siiski tunduvalt nõrgemaks, kui kardeti. New Yorki jõudis Airiin kolme tunni eest. Milline on olukord linnas praegu, räägib Neeme raud. Ma seisan praegu Manhattani südames, kolmanda avenüü ja 54. tänava ristmikul kell on Eesti aja järgi pool kuus ja vihmasadu on praktiliselt järelejäänud pisut vihma küll piserdab. Sünoptikute sõnul jääb ilmselt just selline väike piserda vihm tänaseks päevaks siia New Yorgi kohale suurt sadu enam ilmselt ei tule, ehkki ennustati, et kogu päev tuleb väga vesine. Kui Ariin mõne tunni eest New Yorki jõudis, olid, et vihmavalingute siin küll päris tugevad, kuid oodatud maru siia ikkagi saabunud ka eriti tugevaid tuulepuhanguid ei ole siin New Yorgis täna olnud lina madalamates piirkondades teatatakse küll viimastel tundidel üleujutustest osalt ka seepärast, et tormi saabumine langes kokku jõgede tõusulainega. Anthony Joshiga ühendav liiklustunnel on üleujutuse tõttu täna suletud. New Yorgi piirkonnas on umbes kolm miljonit inimest praegu ilma elektrita. Üleujutustes teatatakse Philadelphiast, kus linnapea sõnul on veetase osas linna ümbruse piirkondades dramaatiliselt tõusnud ja tänavatel on näha hulpivaid mööblitükke. Üleujutustest on teateid mujaltki idarannikuosariikides, kuid New Yorgis jah, maru, milleks ette valmistati olemata ning praegu paistab torm linnast juba eemale liikuvat ja enam mitte tugev orkaani, vaid troopilise tormina. Ettevalmistused, mida New Yorgis tehti, olid tõepoolest erakordsed. 37-le 1000-le linna madalamates piirkondades elavale inimesele anti eile kohustuslik evakuatsioon. Eile peatati ka kogu linna ühiskondlik transport, mis avatakse taas alles homme. Suletud on kõik New Yorgi lennuväljad, metroo ja bussiliiklus peatati iga Bostonis, Philadelphias, Baltimore'is ja New Jerseys. Kokku on kogu USA-s Airiini tõttu hukkunud seni vähemalt 10 inimest. Hukkunud on Põhja-Carolinas, Virginias ja Floridas. New Yorgi tänavad siin mu ümber praegu praktiliselt inimtühjad. Väga kummaline vaatepilt. Ei inimesi ega autosid, mõni üksik takso lillased on ilmselt kuulda võtnud linnapea Michael Bloombergi soovitust. Me vihmane päev lihtsalt tubasemalt veeta, kuid praegu tundub, et Riin läheb ajalukku tormina, milleks väga hoolikalt ette valmistuti, kuid mis rauges enne, kui sai USA maismaal erakordselt kahju tegema hakata. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, New York. Tallinnas põhuteatri õuel peeti täna avatud meelte päeva, et juhtida tähelepanu puudega inimestele, julgustada neile tööd pakkuma. Ürituse korraldasid mittetulundusühingu abikäsi ja heateo sihtasutus. Kohal käis Janek Salme. Mitme kant Rebala saatel näitas avatud meeltepäeval oma meisterliku oskusi Pärnu ratastoolitantsijate rühm Silver Wheels. Lisaks said huvilised osaleda käsitöö õppetubades, orienteeruda juhtkoerte abil ja läbida ratastooliga takistusrada. Samuti sai tutvuda mitmete abivahenditega vaegnägijatele ja osta puuetega inimeste ühenduste valmistatud käsitöökaupu. Briti saatkonna esindus oli tutvustamas aga järgmise aasta olümpia ja paraolümpiamänge Londonis. Ürituse ühe korraldaja, mittetulundusühingu Abikas esindajate sõnul oli ürituse üks eesmärk teadvustada tööandjatele puuetega inimeste töötamise võimalusi. Abikäsi otsib puuetega inimestele tööd ja pakub seda neile ka ise. Abikäe üks asutajaid Indrek ülber. Pöördunud meie poole on ikka sadades neid inimesi juba tööd leidnud, on üle 40, kes püsivalt tööl ka praegu, et meie oleme siis võtnud tööle selliseid, kes ei ole enamalt jaolt olnud sobilikud avatud tööturule siis kuue kuu jooksul või mis iganes aja jooksul poolime välja, on Eesti inimesed, kes on kõlblikud avaliku tööturu jaoks. Abiga teine asutaja Marko Silberg ütles, et nende pakutav töö on enamasti kontoritöö, ent peagi on plaanis pakkuda ka töökohti, kus läheb vaja käteosavust. Tallinnas ja Tartus tegutseva abikäe kaudu on vajalikku tööjõudu leidnud näiteks Elion ja Viasat. Sotsiaalministeeriumi andmetel oli eelmisel aastal hõives 9900 puuetega inimest vanuses 15 kuni 74 aastat ehk umbes 13 protsenti. Abikäe hinnangul võiks töötada tahtjaid olla aga kaks korda rohkem. Üks abikäe kaudu tööd leida on Pille Lepp, kes tegeleb alates eelmisest sügisest andmete sisestamise, aga tema tööpäev kestab kuus tundi. Tööl tuleb käia viiel päeval nädalas. Hea rahulik on, see oli kiirusse. Sõbralikult. Igati meeldiv. Tänasel üritusel osavalt vitspunutis valmistanud Lihula mees Tiit Roos soovitas noortel puudega inimestel võimalusel kindlasti ka õppimisele rõhku panna. Praegu on ikkagi võimalused kõik olemas, et minge, et mina olen juba 76.-st aastast siin 35 aastat oli see siis nii häid võimalusi, kui oleks ikka väga suur kangus olnud, siis ma oleks ikka pressinud ka ennast kuskil kõrgkooli, võib-olla, aga praegu on tõesti võimalused õppimiseks siinsamas Laslangul ja isegi tavalisse koolidesse saab juba minna ja õppige ja tulge kodust välja, see on kõige tähtsam. Võrumaal avati uus piimapukk, ilmselt on see ainus piimapukk, mis Eestis viimase paarikümne aasta jooksul on ehitatud. Igor Taro annab teada. Inimestele metsade ja küngaste vahelise külatee äärde kerkinud uhiuus piimapukk on midagi nii erilist, et selle avamine käis suisa tantsu ja tralliga. Tänapäeval liigub piim otse torusid ja voolikuid mööda seadmetesse jõuab poelettidele nii, et see õhuga kokku ei puutu. Kaasaegsed hügieeninõuded ja tehnoloogia on viinud selleni, et piima pukil pole enam tootmisahelas kohta. Enamik tööstuslikus piimast tuleb mitmesaja lehmaga suurfarmidest ning 15 20 lehmapidajat võib Eestis tikutulega otsida. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Oma tarbeks naabri tarbeks puhast mahedat ökoloogilist piima ma arvan, jäädakse ka kaugemas tulevikus Eestis kindlasti tootma ja samas kindlasti suure osa kaubatoodangust tõesti toodavad ära suurfarmid. Ühelehmapidaja käest ei saa tänapäeval piima kaugeltki igast Eesti külast ja seal, kus seda ongi, läheb piim enamasti kindlate inimeste vahel jagamisele, nii et juhuostjatele seda ei jätku, kõneleb turismitalunikke Heiferi programmi juht Võrumaal Aigar Piho. Sõira tegemisest seminar, roll ja otsima värskeid piimäe lätsid on küla peal Tinemiste, kes küsse raskeid piima mononautivad, aga ei saa anda, sellepärast et mul on ju kindla kundekuist in lima jätta need piima. Väärt kaup, nii et kui kümne-viieteist aasta eest algas Eestis keskmiste piimakarjade likvideerimine ning lehmapidajaid on järjest vähemaks jäänud, siis praeguseks on pinnas uute üksiklehmapidajate tulekuks taas soodne. Selleks on koguni olemas spetsiaalne toetusprogramm, millega inimene saab kodulooma tasuta tingimusel, et ta suudab sellega toime tulla ning kingib esimese emase järglase omakorda edasi. Aigar Piho. Meil on viis lehme olemas, meil on vii sinemist nagu väljavalitu, nendele olnud ette väike koolitus ja. Kamineile lehmi on turismitalunikuna, tunnistab Piho. Et maale puhkama tuleb inimene eelistabki niisugust talu, kus peetakse loomi ja on võimalik tõelisest maaelust osa saada. Lisaks lehmadele toetab Heiferi programm ka lihaveiste lammaste hobuste võtmist. Oleks ainult tahtjaid. Igor Taro rahvusringhäälingule Võrumaalt. Eestit esindab käimasoleval Veneetsia kunstibiennaalil kunstnik Liina Siib projektiga, naine võtab vähem ruumi, vähemalt räägib Kadri Kukk. Mitmed kriitikud on märkinud, et kunstnik Liina Siib võtab näitusega. Naine võtab vähe ruumi vaatluse alla ühiskonnaelu varjatuid või nähtamatuid, gruppe öises vahetuses töötavaid Pagareid, prostituut või koduperenaisi. Nende üksikute inimeste lugude kaudu uurib kunstnik soolist ebavõrdsust ja sellest lähtuvaid probleeme. Teeme Eesti ühiskonnas, ent ka naiselikkust ja hoiakuid. Kunstnik Liina Siim. Mind huvitab rohkem see, kui teosed oleksid rohkem poliitilised. Et võib-olla see projekt, naine võtab vähe ruumi, mille mina Veneetsiasse tegin, et ta ei ole nagu selles mõttes nii otseselt plakatlik või poliitiline, aga kui ta tegeleb teatud mõttes poliitiliste küsimustega, siis see on küll esteetiline projekt, aga tal on poliitiline alatoon. Eesti paviljon Veneetsias asub Palazza manipieros 18. sajandi Veneetsia elamu ühes korteris. Liinasiibi projekt, naine võtab vähe ruumi, on samuti üles ehitatud korterina. Selle keskses ruumis elutoas kujutatakse uusarendustes elavaid perenaisi pealt avarates ruumides elavad naised on näituse ajal ette mängitud videos kodutööde ja laste hooldamisega nii hõivatud, et raske on leida aega ja ruumi iseendale. Korteri tagatoas vestleb kunstnik Tallinna prostituutidega. See uurimustöö oli päris pikk, et esimese töö, mis seal näitusel on, ma tegin 2007. aastal ja see käsitleb seda, kuidas naised, kes osutavad seksuaalteenuseid, kuidas nad on rahul oma kehaga ja võib-olla siis ma esimest korda hakkasingi tegema nagu sellist optiliste uurimustööd, kus mu resident sotsioloogilisi kirjutisi ja statistikat mida väidetakse üldse asjade kohta ja naise olukorra kohta. Näituselt ei puudu ka mees, kuigi ta on seal peaasjalikult häälena, mis korteri väiksemas ruumis vannitoas vastu kajab. Huvi Eesti paviljoni vastu Veneetsias on suur. Näitus on ollut lahti alates juuni algusest ning iga päev külastab seda umbes 200 inimest. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Kadri Kukk Veneetsia. Ilmast öösel sajab kohati hoovihma ja äikest, puhub edela ja läänetuul viis kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 17 meetrit sekundis. Sooja on 12 kuni 17 kraadi. Päeval sajab jälle vihma ja äikest, puhub edela ja lõunatuul kuus kuni 12, puhanguti 15 meetrit sekundis. Sooja on oodata 16 kuni 21 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.