Tere hommikust, mina olen Mart Salumäe, Eesti kiriku diakooniakeskuse juhataja ja Viljandi Pauluse koguduse õpetaja. Täna hommikul loen pühakirjasõna Johannese evangeeliumi 15.-st peatükist, esimesest neljanda Salmini ja seitsmenda salmi. Jeesus ütleb, mina olen tõeline viinapuu ja minu isa on aednik iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, lõikab ta ära ja igaühte, mis kannab vilja, ta puhastab, et see kannaks rohkem vilja. Teie olete juba puhtad sõna tõttu, mida ma teile olen rääkinud. Jääge minusse ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja oma, et kui ta ei jää viinapuu külge nõnda ka teie kui teie jää minu külge. Kui te jääte minusse ja minu sõnad jäävad teisse, siis paluge, mida te iganes tahate ning see sünnib teile. Aamen. Viinamarjad olid Jeesuse kodumaal üheks väga oluliseks elutähtsaks saagiks söand tänase päevani, nõnda seepärast Jeesus kasutabki võrdlusi, mis igale inimesele olid arusaadavad ja mõistetavad. Kui oksa tüve küljest ära lõikama, siis ei kanna enam vilja ja kuiva pink sureb. Aastaid tagasi murdis Kuusalu kandis kevadine raju palju puid ja laastas koduaedasid. See toimus just õunapuude õitsemise ajal. Kellelegi koduaiast murdis raju pooleks noore õitsev õunapuu. Selle murdunud Valendava ladva tõi inimene kirikusse, et vähemalt õieilu võiks rõõmustada kirikusse tulijate silma. Mäletan, et selle pühapäeva jutlus kõneles just samast kirjakohast. Mina olen tõeline viinapuu. Jumalakartus on tarkuse algus. Armasta jumalat üle kõige ja ligimest nagu iseennast. Anna sellele, kes sinult palub. Ära muretse homse pärast, sest küll homne päev muretseb ise enda eest. Need on lühikesed tsitaadid piibli raamatust, mis on saanud kristlikus maailmas elu ja elukorralduse aluseks. Jumala maailm on korrastatud maailm, nii nagu viljapoed. Seal on peremees hoolt kandnud selle eest, et viljapuud saaksid kanda head vilja. Et umbrohi ei hävitaks saaki. Iga oksa, mis kannab vilja, ta puhastab, et see kannaks rohkem vilja. Aasta tagasi asusime oma perega korrastama maakodu aeda mis viimased viis aastat oli olnud harimata. Pujud, malts ohakad. Need vahasid viljakal maal. Suure heina seest oli aimata omaaegseid lillepeenraid ja marjapõõsaid. Padrik oli maja ümber suur. Tuli alustada kirve ja vikati teritamisest, et välja puhastada viljapuud ja marjapõõsad. Tasandada tahad ja muuta maja ümbrus läbitavaks. Vana lõuel tulid nähtavale kunagise elaniku rajatud ilusad kohad. Demokraatlikus Eestis vohab unarusse jäänud ja vesivõsusid ohakaid maltsa täis viljapuuaed kus iga viljatu lible võib uljalt teed avalikkuse ette rajada. Kogu kõlvatust korraga kaotada siit maailmast me ei suuda. Küll, aga iga inimese südamest ja elust saame me selle eemale tõrjuda. Maailm meis enestes on ju suur, sama suur või isegi veel suurem kui meid ümbritsev maailm. Meid ümbritsev maailm peegeldab seda, mis on meis sees. Armas taevane isa. Me palume sind. Leia see viljakandev võsu meie südames mida saab puhastada ja harida võiksid. Selleks, et selles maailmas natukene vähem vihkamist oleks. Aamen.