Tuled kodusadamas põimik üheksast loost ja laulust samanimelise operetiainetel. Muusika on Edgar arrolt ja Leo normetilt libreto Dagmar Normeti ja Kulno Süvalepa alt. Kõigepealt nagu ikka avamuusika. Kirjakandja just käis kuna soe jaanikuine päike lausa kutsub aknaid lahti hoidma. Ulataski kirjakandja postituppa läbi akna. Orbani arhitektuuriajaloo õpiku käest ent posti läbi lehitsemisel õhinat jätkus ainult mõneks hetkeks. Oli ju kohe selge, kirja ei olnud. Ja selle asemel, et jällegi kiiktooli istuda ja õpikusse süveneda läheb Lea nüüd oma laeka juurde, avab selle ja võtab sealt ümbriku. Seda välismargiga ümbriku on ta sõrmed korduvalt avanud, isegi pähe on jõudnud juba kuluda selles sisalduvad read. Ent liha loeb neid ikka ja jälle. Imelik küll, aga nii elus juhtub. Kiri on ju kaugel merereisil olevalt Kunnarilt ja kirja kaudu Gunnar nagu vestleks temaga. Kirja lõpp aga tõotab peatset jällenägemist. Varsti on jällegi kodupind jalge all. Saan kuuks ajaks puhkust. Tervelt kuuks ajaks, see on ju tore. Praegu on ju Lea üksi, ta pilk uitab üle sirelipuhma sinavale lahele ja üle lahe paistva linna siluett. Teine lugu Meriväljal on suvel tore, on merd ja rohelust, igal majal on oma aed, ei erine teistest ka vana kapteni Juhani elamine lesestunud meremees elab siin oma tütarde Lea Jamargitiga. Lea on vahepeal asunud aeda arhitektuuri õpikondal avatuna põlvedel. Aga kas ta õpib või mõtleb Kunnerile? Seda me ei tea. Lasen lahti. Jätta järele, miks Margit, olime kahekesi, kus? Õpid siia kauaks, isa peaks täna kodus olema. A Lea, tere päevast. Minu lugupidamine, usinad sipelga-le. Tere. Ikka veel arhitektuuriajalugu ikka veel, ma ei saa aru, kuidas sa sellest pidevast tuupimist pole veel tüdinenud? Juba vaatamisest hakkab? Ära siis vaata. Mine vaata, parem oma uusi kübaraid, lähengi. Uued kübarad on igatahes kohutavamad kui kaustad ja konspektid. Vanem tütar ka juba. Tere, paps, kuidas sa täna siis nii vara kojusõit jäetaks? Tervist, Abdel. Minul oli audiotütar oma uuel palgal koju tuua. Möödunud nädalal oli Alfirvel pageda ja kuu aega tagasi Moskvitš, see tähendab, et inimene on hea koha teha, nii et igaüks on oma õnne sepp. Aga nüüd lubage lahkuda, helista siis õhturiks. Aga no kõps lõnger kuidas õppimine edeneb, leia? Hästi isa, varsti on jälle eksam, õpikud ja kaustad, kaustad ja konspektid. Pangas muudkui kaustad, tuled koju, konspektita. Kiievi müürid, mu arved, üürid, kuid. Pargis õitseb Tooming, kuid minu vaese looming, kviitungi, villa muste, pangasangad, mitu, Ottab paber, valgebding, misi, Kalli, Ilo. Gunnar saabus koju ja päris pidulikult, kohe isegi kinooperaator Mati oli kohal, et noore kaugesõidu tüürimehe saabumist filmida. Gunnari õde Anne oli aga millegipärast tujust ära. Ütlesin talle, et ta on filmi ja mis tema ütles, ütles, et iga naini, kellel natukene siledam nägu on, arvab, et on sündinud filmitäht. No kas tema uues filmis üldse ongi sinule sobivas osa käitlesid naisi ei ole üldse vaja. Otsib ainult Jungat junga laevapoissi. Con saalist rääkisid meile kui tragi junga sul pidi olema. Trahvid on, aga ega ta mängida oskab kokaveest seda pari. Siis ta ei tahagi filmi. Mis sa siin jälle nuputatleja. Kõik on väga lihtne, on olemas kolm, neli suurust. Esiteks Mati, kellel on vajungad, teiseks juuga, kes ei taha filmi. Ja kolmandaks Talleggi daat filmi. Need kolm suurust on vaja ühise nimetaja alla viia. Taipate ühine nimetaja, see ongi junga noh, ja edasi. Edasi nii imelihtne. Kui aga anne, paneksid junga riided selga ja muutuks Jungaks, mis juhtuks. Oi, Ilja, sa oled geenius. Kas sa mäletad, kui ma tahtsin teatrikooli minna, aga memm ei lasknud? Siin on ilus, eks. Eriti sellistel soojadel kevaditi tahaks kui lahult midagi õrna, natukene kurb, eks ole ju naljakas. Aga miks sa laulad hästi? Muide, see teie viimane üliõpilaskontsert, ma kuulsin seda. Sa kuulsid jaa, diasse, mul oli isegi niiske, aindusid, sa kuuled. Ta. Gunner kas siin oli olnud seal kaugel ka igatsust millegi järele, noh, ma ei tea, meie kalda mändide jama kodustadamad tulede järele või või nende järele, kes sind siin ootavad. Eks see oli ka natuke silma, saad natuke. No ja palju sul seal aega igatseda on? Tulevad võõrad sadamad, uued ja huvitavad. Sõidad vahel õhtul sisse lausa värviliste tuledemeri. Ja ausalt öelda, see on mõnigi kord huvitavam kui kodusadam kus sa tunned iga kivi ja liivatera. Aga siin on kõik omavahel, tundub, et inimene polegi maailmas selleks oma küljes nii väga kinni olla. Aga siis ei saaks ka püsivaid tundeid, sõprust ja armastust. Ah pagan teab, kas neid üldse ongi seal targaks läinud? No kuidas siis muidu ei oleks uskunud. Ja sul on ei midagi, ma pean minema, lea. Lea, kuhu sa lähed? Küll on naljakas, mis on naljakas? Margit? Ma ei kuulnud, et tulite. Mis te siin teete? Niisama rääkisime seljaga, aga äkki võttis kätte ja jooksis minema, miks ei mina tea, avaldasite armastust või minge nüüd siis võib-olla sellepärast, et ei avaldanud. Jätke Me olemas. Ei, siin ei. Ei midagi, nii Isamaa. Kui jääd, ma tõin siin, kohtasin ma nii kangesti, tahtsin teiega rääkida. Väga meeldiv. Milles siis? Ma tahtsin teile öelda, et ma vahel lihtsalt vihkan neil margist just nihkanya kadest. Mis pärast siis? Sellepärast, et olete õnnelik inimene. Kui huvitav seal sõita kõigil maailma meredel näha kaugeid linnu uusimaid. Te, peate mulle kindlasti jutustama oma reisidest. Muidugi. Mul on väga hea meel, et sa tõid, huvitab ainult. Aa ei, no. Miks te mind nii vaatajatega õnne? Vaatan, et seda uut ja huvitavat võib leida vahel täiesti ootamatult ka siit kodusadamast. Mida te mõtlete? Teid esimesest silmapilgust, kui teid nägin? Tundsin, et olete muutunud kuidagi väga omapäraseks ja huvitavaks. Ärge Niilitage ei meelita. Räägin tõsiselt. Ütelge taren, kas meri teid ära ei tüüta? Oh. Meresõitjale kingib ta ju igal pikemal reisil alati midagi uut ja üllatavat. Näiteks viimasel reisil Atlandi pärli, Reiudisoneeru rei õde Neira. Siit kõlab nagu muusik. Kord aastas karnevali puhul seisab linn neli päeva lausa pea peal. Meil oli õnne. Sattusime just selleks ajaks sinna. Kujutlege vaid. Kogu rahvas on tänavail kostüümides, maskides, laulab, tantsib, kõikjal valitseb samba. Igal karnevalil on oma uus samba. Ja selle karnevalisambad kuulis igal sammul seda laulsid sadamatöölised laevadel, Ossimisel lehepoisid tänavanurgal ja tütarlapsed värviliste päevavarjude all. Karneval Kepne valgeid hambaid välguta tuppa alla toidutootjad ei mõtle keegi. Hüppariukateegi Specovlitarritaanud vanamoor, spetsiaalne tarritaal oimudiga varamu. Viies lugu Mõni päev hiljem jälle leiame Lea istumas arhitektuuriajalugu avatuna põlvedel. Sedapuhku on ta rannas suure kivi varjus. Oma imestuseks märg. Kas ta tema poole tule palve? Oo, keda ma näen. Eesrindlik üliõpilane valmistab eksameid. Kuidas läheb, pole viga. Otsisin teid ja mul oli teiega üks jutt. Palun ärge mõistke mind valesti, aga asi puudutab teie õde ja seda meremees Gunnar. Ja nimelt võib-olla on see minu poolt ebaviisakas, aga ma pean teilt midagi küsida. Küsida. Kas te olite eile öösel kodus? Kus ma siis pidin olema ja nemad vist olid kohvikus, ei tea. Igatahes kusagil väljas ja tulid vist väga hilja. Jah, tulid hilja, te olite veel üleval, kui nad tulid. Ma olin veel üleval õppisite. Kas kas Margit läks üksi oma tuppa esialgu veel küll. Jumal tänatud. Endile vist väga naeruväärne. Aga kui te kord olete ise samasuguses olukorras? Küllap siis mõistate, mõist. Polegi ka varem ma vaatasin telefoni, tühine ja pinna tean. Aga praegu mul on teist isegi kahju. Ja ma olen nii õnnetu. Olge nüüd ikka mees. Jah, teil on õigus. Peab olema mees. Kuumuta siis jääb, ära karda, küll ta tuleseina saletaibukaks muutunud. Kuidas need said kohe aru, et see olen mina? Oh küll, mis sa siin teed, õpid? Ei, tulin kohtamisele seina ja kohtamisele. Ega ometi selle alsetega, kes liitus, läks, mis see sinu asi? Võta mõistus pähe, Lea, sellest igavene intrigant karjerist ja palun olema väljendustega viisakan. Lea. Pärast aga tuleb välja, et see inimene on tühine egoist, kes ainult mängib sinuga. Kas sa endast räägid või? Minuga ei saa midagi sellist juhtuda? Selleks tunnema liiga hästi, inimesed? Oo, kas ehk üle esindajad Eesti all. Ja, ja mis minusse puutub, siis Alfred lubas mulle autot rentida. Auto, mis auto, kas sa ei tea, mis auto on neli ratast all ja sõidab ise ära vigurda? Miks ta sulle auto lubas? Eks mina lubanud talle kanda. See oled sina. Ma ei saa seda lihtsalt uskuda. Kas teie vahekord juba kaua kestab sama kaua kui sinule märgitiga? No kuule, no kuidas sa või nii lühikese aja jooksul inimese üle otsustada ja teda usaldada, samuti nakkustinaat minagi minuga hoopis teisiti. Marika on selline tore ja huvitav ja asjad on ka selline tore ja huvitav. Tere, Ma lähen siis nüüd jah, kohe minemine, kui sind kutsutakse. Oota, Margit. Mine mini. No kas sa tuled juba kahe Lägemise nelja margid, mis on mul pole aega ainult üksmeelt muuta, Gunnar, ma tulen kohe. No mis sa tahad? Alfred on väga õnnetu, Alfred, ära ole naiivne. Nii, Alfedega juba mõistame teineteist. Ütlemargid kummaga sa mängid, kas Alfredi või kulleriga, mis see sinu asi on? Oled kade või? Kitt? Maailmas on asju, millega ei mänginud, jäta oma tarkused. Kunagi üks väga tark ja väga haritud ja väga töökas inimene kinnitas mulle, et mina oma harimatuse ja laiskus ei jää, et viskamisega elus midagi ei saavuta. Aga ta eksis, mõnel on mitu, mõne pole ühtegi. Lea isa, õppida, ta tõuseb ja läheb kodu poole. Koduaias on isa Juhan. Liha tahaks kõrvale põigata. Aga isa on teda juba märganud. Noh, tuled õppimas, tütreke muudkui õpid. Jah tänan jälle eksam. Arhitektuuriajaloos. Kuule, sul ju silmadki märjad? Mu ära, nüüd olid mul väike plikatirts, siis oskasin sind lohutada. Aga nüüd olid neiuks sirgunud, enam ei usk välku ja valas kalasid, ma ei karda. Aga naisterahva Nutleb jalust nõrgaks. Pole midagi poolemehida. Sinu eas on inimesed tihti rumalad. Aga hiljem tundub, et pole olnud ilusamat aega elus, kui see rumaluste aeg. Ma ju tean, mis sind vaevab. Süda valutab teiega igipärast. Aga mis sa teed? Igal inimesel on oma tuli, omatusi. Ja ka oma. Kuidagi. Ta ERR kergKerti. Ta õega Remy. Venemaa. Nii ka.