Raadio kahe kuulajad nagu ikka pühapäeviti kell kaks pühendame kaks tunnikest seiklustele sisekosmoses. Algab saade hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Minu tänaseks külaliseks on üks filosoofilisemaid kirikuõpetajaid, kultuuritegelane, bioloogiadoktor ja armastatud hingekarjane Toomas Pauli ühiskonnas aktiivne kaasamõtleja, kes on püüdnud ehitada silda loodus-humanitaar- ja ühiskonnateaduste vahel esse eestina, anda laial teemade spektril, kirjutanud kümneid arvamuslugusid ja artikleid. Toomas Paul on aastakümneid teeninud mitmetes Lääne ja Saaremaakogudustes ja Tallinna Jaani koguduses ning õpetanud ülikoolides eesti kiriku- ja kultuurilugu ja kultuuri filosoofiat. Ta on kirjutanud ka mitmeid raamatuid, teiste seas näiteks populaarse autobiograafilise pihtimuse uskmatu Tooma lugu, mis on tänaseks välja müüdud Bastiš popurrii totruse tähendus, mõrki mõlgutusi ning seitse sabasulge katse kirjeldada inimlooma. See viimane autori poolt signeeritud teos läheb loosiga tänases raamatumängus. Selleks kirjutage foorumisse raadio kahe kodulehel R2. Ee kaldkriips hallo, kosmos või kosmonautide klubisse Facebook'is aadressil Facebook, punkt com kaldkriips hallo kosmos. Milline on teile enim sümpatiseerib ütlus või piiblist? Jah, just nimelt piiblist, raamatust, mis meie kultuuriruumis on üsna oluline olnud. Luterlik teoloog Toomas Paul on vaieldamatult väga erudeeritud ja sügava maailmatunnetusega inimene. Kellegagi pikalt ja laialt ja väga huvitavalt jutustada kõigest, nii et eks näis, kuidas tänane saade kulgeb ja kuhu jutulõng meid juhatab. Räägime inimese pöördumisest jumala poole, teiste religioonide suhestumises, kristlusega lunastusest ja hingerahust, patuste paradiisist ja muust. 21. augustil toimus Tallinnas fantastiline ettevõtmine Islandi päev kus üle meie pealinna paiskusid Islandi kultuuri pärlid, muusikud ja artistid, kirjanikud, kunstnikud, disainerid, kokad ning ka Eesti iseseisvust. Esimesena tunnustada julgenud saareriigi president ja välisminister. Tol päeval nägin mitmeid väga häid Islandi bändide kontserte ja mängingi, täna teile ka sealtkandi muusikat. Alustame Islandist. Ka segu laulja lugude kirjutajaga. Loviisa Elizabeth sidrun, Ardotir ehk artistinimega Leilov, kes teeb väga mõnusat, helged bluusilikult folkmuusikat. Kuulame tema Albojeefeeruelgun näituseks liip pealt lugu Baiem. Mine tänaseks saatekülaliseks on luterlik teoloog Toomas Paul. Tere Toomas. Sinu elu raamatu avamiseks selline küsimus, kellega me täna kohtume, kas kirikuhärra dioloogi, jüngri, loodusteadlase filosoofi, uskmatu Toomasega või kellega? Ma arvan, et mingil kombel kõigi nende tegelastega, sest see on, milline külg just teatud olukorras nähtavam tuleb, võib-olla kirikhärra kõige vähem, sest maalin Slušidil, Kulta niimoodi oli mul ka Nõukogude passis kahe kirjasse, tähendab kultuse teener. Ühtpidi võib seda väljatõstmiseks nimetada, aga muidugi Venemaale passi näitasid, siis oleks no ma arvan, umbes nii, nagu sa näitaksid ja seal oleks kirjutatud aidsikandja kandja. Noh, hotellis ei saanud lihtsalt niisugust võtta, üks kord. Panid Piliisis viisid sai siis lubas mul oma toas magada ka, ei saanud mind vormistada. Nii et kõik tiitlid Sa oled pärit vaimulikust perekonnast, et kas oli juba lapsena selge, et jumala teenimine saab elu peamiseks? Üks vaimuliku perest öelda on natukene ka ühekülgne selles mõttes, et mu esimesed mälestused, et lisast on, kui ta oli sõja avang Vasalemmas külas käisime, siis ta sai korraks lahti ja siis oli minu teismelise eas ta uuesti Siberis 25-ks aastaks saadetud sinna. Ja kui ta tagasi tuli, siis olin juba mina tehnikumi lõpetanud ja töötasin tööstusprojektis ja selles mõttes ühtpidi teoreetiliselt olen ma tõesti vaimuliku perest ja mõned aastat ka olnud, aga see on jälle ka ainult niisugune tükikene tõest. Kuidas selline tee jumala juurde algas või kulges, millal see äratundmismoment tekkis, et jah, ma tahan sellega tegeleda. Jumala juurde, tee on omaette ja vaimulikuks, täiesti teine, selles mõttes ma ei mäletagi seda aega, et ma oleksin probleemi ees olnud, kas jumal olemas on või ei. See oli samasugune endastmõistetav Ta on nagu see, et kuu paistab. Ükskõik, kas ta siis on kollane ratas või, või mingisugune elutu planeet, see on juba edasine seletus, aga et kuu olemas on, kui silmad on, siis näed niisamuti oli endastmõistetav, et jumal olemas on. Aga et ma nüüd vaimulikuks saaks. See ei ole mingil kombel lapsepõlvega seotud, vaid pigemini teatud niisuguse võiks öelda mitte otsingu, vaid juhuste jada lõpuna. Kunagi aastate eest oli mingi raadiosaade, kus me Lembit kvaltiga kahekesi pidime. Ei, seal oli kolmas Mart Raukas ka veel saatejuhina, aga me rohkem Baltiga vaidlesime ja tegelesime, tema väitis, et ta ei usu sellepärast, et on jumalas pettunud. Ja mul ei jäänud muud üle, kui öelda või mõtlema hakata, et Ma pettusin loodusteadustes, teate tol ajal, kui ma noor olin, koolis käisin, katseid tegin, olin noor, naturalist oli. Las sängis taimi sai mõjutada. Kui neile külma lased saada osa, kas Jaroviseerida me tegime katseid, miljonit, Nõukogude koolilapsed tegid katseid ja need andsid tulemusi ka minu katselapil, Rõuge. Selles kooliaias olid kaks tükki ühedaid, Järoviseeritud seemned ja teised ilma. Ja kui siis selgus, et et Lõssenko on Sahlatan ja meie katsed ei ole mitte midagi väärt. Ma ütleks häbiga, et ma tol ajal veel ei taibanud seda, mida ma hoopis hiljem tabasin, et ka Siberisse saatmine kulakute rahvavaenlaste Siberisse saatmine on nende Jaroviseerimine. Kui nad külmetavad, küll natsism võtavad mõistuse pähe. See tähendab, et, et mina oleks tahtnud kangesti mineroloogiks saada, sest akadeemik värsmani ääres tult hästi kirjutatud raamatut kividest olid mulle tugeva mõjuga, aga vanaema ja mõned teised panid mulle aru pähe, et ma ei läinud mäetehnikumi. Tehnik pidi pidanuks minema sellepärast et meid oli neli last, temal, keda tööle ei võetud rahvavaenlase naisena ja stippi oli vaja. Ja ühesõnaga maismaalt bioloogia oli osal praktilistelt osalt selle pettumuse tõttu. No nüüd ma olen uuesti üles võtnud, aga, aga nüüd ta enam elukutsena hobina. Ja see tähendabki seda, et, et kui hakkad mõtlema ja küsima kõige põhilisemaid asju, siis ei pääsegi bioloogiast mööda, nii et see oli 59. aastal, kui isaga koos ütlesin, et ei julgenud hästi minna. Usuteaduse kõrgem katsekomisjon, see, mis hiljem kandis nime usuteaduse instituut sinna läksid mõningaid loenguid kuulama ja alustasin seal siis muidugi filosoofia ajalooõpingutega, nii nagu kõik teisedki, see oli niisugune eelfaas. Nii et see ei olnud jumala otsimine, vaid pigemini niisugune seletus, mõistmissüsteemi otsimine, mis konkreetse väljundi sai sellega, et et 60. aastal isa ootamatult suri. Ja Ridala kogudus Tillu täna, nagu ta oli, jäi jälle tühjaks nagu enne ja ma tegin sellise meeleheitliku otsuse, et ma lähen ise sinna ja esimese aasta olin ilmik, jutlustaja ja siis õppisin tasakesi ja. Mul ei ole niisugust ilusat staarid, vaid lihtsalt elu on lükanud siia ja sinna ja ka sellesse ametisse. Kirikhärra ma muidugi küll ei tundnud ennast järgnevatel 25-l aastal, kui ma olin lihtsalt küla pastor. Te olete nii pikalt teeninud vaimulikuna, et mis on need inimese peamised hingehädad, millega ta pöördub jumala poole, otsib toetust, abinõu kuulumist. Siin on väga suured muutused toimunud selle aja jooksul, mis ametis olen olnud. Sõjajärgsel ajal oli kirik veel niisugune mingil kombel rahvakirik. Näiteks kolm suurt armulaua püha olid suur reede, surnutepüha ja vana-aasta aga vana aasta õhtust peale, no kes läheb vana aastal praegu kirikusse, kõik vaatavad telekat ja kiruvad, et pole see programm suurem asi ta nagu minagi. Aga tol ajal mindi kirikusse, sest kui mõelda 40.-te lõpu, 50.-te algu, siis ei teadnud, mis järgmine aasta toob. See tähendab võrrelda neid inimesi, kes tol ajal tulid aastavahetusel ja muretu lootusega vaatasid taha või minevikku, kui või kes surnute pühal käisid oma Siberisse viidud, sinna jäänud või siis sõjaväljal langenuid mälestamas. Selle ajaga, kui ma siin Tallinnas olin, aasta jooksul matad paarsada surnud, aga kui pärnamäe surnuaial on surnuaiapüha, siis on 20 inimest. See tähendab, et iga maeti aasta jooksul maeti, omadestki tuleb paar protsenti, kui. Ma toon mõned näited ja mille tõttu on raske vastata niisugust üldist küsimast. Kas see on selline infoajastu illusioon või on hakanud inimesed üha enam kuidagi virgumise ehk siis valgustatuse või siis mingi sellise ühtsuse jumalaga ühtsuses olemise poole pürgima, millest see tuleneb? Klappvormid on teistsuguseks muutunud ja tegelikult religioossus kui selline ilmselt ei ole mingi niisugune fakultatiivne inimese tegevus, mis võib-olla või olemata, vaid, vaid täitsa vältimatu küsimus on, milles ta väljenduse leiab. Postimees, paar päeva tagasi, kui nüüd jälle see veerpalu dopinguasi uuesti välja tuli, korraldas küsitluse ja seal oli nõnda, et 34 protsenti uskus, et proovid on õiged ja 66 protsenti uskused veersalu räägib õigust. Ja see tähendab, et näiteks üks surrogaat religioonile ongi sport. Sellisteks staatilist elamust ei saa ju luterliku jumalateenistusel võib-olla neli püüdlestamal saab aga luteri koraal lauldes ei saa sa ju niisugust elamust kui jalgpallimatšijärgsel või aegsel kaklusel. Tähendab see oma meeskonna uskumine, toetamine, kaasaelamine on phenomena loogiliselt vaadates usu ilming ja nõnda saab üsna paljusid muid asju sinna panna ja religiooni antropoloogid panevadki ja ütlevad, et see on peit religioon. Et Ta ei tarvitse olla täiskomplektiga nendest samadest külgedest, mis on traditsioonilistel usundite all. Aga see, et kui kaotatakse või siin Nõukogude maal mingil kombel jõuga kaotati, milleni mujal ilma jõuta on jõutud. Kiriku roll võib olla üsna olematu ja ta võib ka täielikult ära kaduda, aga sellega ei kao ära religioossus ega see, et inimesed ikkagi leiavad, mida ja keda uskuda. Eestlastest 16 protsenti Ta usub isikulist jumalat. Väga palju seda ei ole, sellega võib uhkustada ja öelda, et eestlane, kõige sekulariseerunum, eurooplane või kogunisti maailmas. Ja meile läheb hirmsasti korda, millise koha saavutab ikkagi kuld, oleks parem kui need muud. Aga see 62 või neli või Stahli Sams vaatab spirid Pauas mingit sorti vaimujõud uskumine näitab, et uskumine ei ole ka selles ebaloomuliku ja üleloomuliku uskumises kuhugi kadunud, vaid ta on teise näoga. Kui me räägime näiteks kirikust religioonist, kogudusse kuulumisest valida ühe süsteemi, mida sa siis järgid, et kuidas sulle tundub, kas inimesed kuuluvad pigem kuulumise pärast soovist kuskile kuuluda, kas nad usuvad pigem hirmust või armust, et armastades jumalat, samal ajal, kartes, et selline mittekuulumine Te uskumine toob meile hiljem kannatust. Et mis see käivitav jõud on, või on see selline lootuseihalus? Kirikusse kuulumine praegu on loomulikult täielikult valiku asi. Ja siin selleski suhtes tuleb öelda, et see vahepealsete sajandite olukord oli hoopis teistsugune kui sünniti vastava ka kohapeal sündides sind lapsena ristiti, sul oli võimalik loomulikult oma ausust või kirikust välja astuda, lahti lüüa, aga see oli pigem erand ja nõudis eraldi pingutamist, aga muidu sulle anti täispakett nii nagu emakeel Savoy, et selle asemel hiljem mõnele teisele keelele üle minna. Aga, aga sul on üks keel teatud eas, kui endastmõistetav tähendab, keel õpetatud. Praegu on nõnda, et seda religioonisotsioloogid ütlevad, et udurk igaüks pakub oma kaupa ja peab ütlema, et need traditsioonilised kirikut, kes ei ole harjunud Ma pakkuma need on loomulikult abitus seisundis, sellepärast et võib küll teha Läänemaal, mis jaa. Aga, aga sel korral tuleb kaasata kõik vabakogudused, sest luterlastel üksi ei tuleks sellest üldse mitte midagi välja. Aga palju rohkem on näiteks TM trantsendentaalne meditatsioon. Kui see uus aeg tuli, siis need arvud olid ju erinevad, aga vähemalt neid, kes kursuste eest maksid, oli üle 20000. Noh, see oli niisugune tõeline religioossus puhang. Ja selles mõttes siin see küsimus, et kas hirmust või hirmus saaks minna siis, kui oleks midagi karta, et aga aga ma arvan, et ühine kõikidele tänapäeva religioonidel on, et karta ei ole küll kedagi. Võib-olla, et Inglismaal on, seal on vaja öelda, et, Nii nagu Londoni bussidel oli kirjutatud aga eesti bussidel ei ole mõtet seda kirjutada, sest kes kardab jumalat? Kas te tunnete kedagi, kes kardab jumalat? Mina tõesti ei tunne, noh, ja mis sa siis kirjutad sellest bussile? Pigemini ma ütleks, tuleb see niisugune umbmäärane siiski sellest, et kole ja Halleon ela vaata selles kõledas universumis kus ei ole taevast, lapsevanemat, stele emakese loodusega on ka nõnda, et ta on üsna julm. Taevaisa oli palju, palju halastavam. Jah, kui rääkida taevast, siis üks teema, mis pakub huvi, on paradiis ja põrgu, et olete ise öelnud ühes intervjuus, et meil pole suhteid asjadega enne, kui oleme neile mingi tähenduse andnud tuueski näiteks paradiisi ja põrgu, et mida tänapäeval võiks endast paradiisi põrgu kujutada ja kas see kehtib ainult neile, kes kuidagi usuvad seda noh, kas või siis, kui me ka räägime sümboolselt. No siin ongi see, et kas ta on välise karistusena või seesmine seesmise ise endale paradiisi ja põrgutegemine on asi, millest ei pääse nagunii mööda, õnne otsing ongi paradiisi otsinud, seal on ainult see sõna vahetatud teise vastu õndsus või õnn, ma ei ütle, et nad võrdsed on, aga nad on siiski selgelt samas suunas. Ja ebameeldiva valu kannad tuse süüdlase tunde või mille tahes selline kogemine. Mul oli põrgupiin seda, kus kuuleb selle inimese suust ka, kes ütleb, et ta ei usu ei jumalat ega kuradit. Aga põrgupiina tähendab teatud puhkudel. Ta võib ometigi kogeda või vähemalt seda fraasi kasutada. Ja erinevus on, et kas see on väljaspoolt niisuguse autorit haarse ja, ja konkreetse jõu poolt kehtestatud karistus, millele tuleks protestida, või on ta midagi sellist, millest sa ei pääse. Kui sa iseendale selle elu põrguks muudad siis jäädki taevast igatsema. Nii et kus ta on, mis meil sellega kordale, peaasi kuidas ise saaksid. Me ise loome endale ise oma paradiisi ise oma põrgut. Jätame kõrvale selle, kas muud ka olemas on, aga ma tahan ütelda, et sellest, mida ise lood, sellest ei pääse. Jah, ja selle eest ei saa vastutust ka kellelegi teisele. Mulle veeretada hädaldad küll, et vilets lapsepõlv ja kõik seda asja. Ja et kas me sellist riiki tahtsimegi? Noh, näed, tahaks saada iseseisvaks, aga ei saa oma eluga ikkagi päris nii korda nagu tahaks ja siis keegi peab olema süüdi, eks ole, keegi teine, keegi teine. Üks teema, mis mind alati väga huvitab, on kosmos. Jeesus on öelnud, minu isal on palju eluasemeid, kuidas täpselt mõista ja kes siis nendes teistes elu asemetes elavad? Algaks kosmosest peale, sest sõna kosmos on kreeka keeles. Kord. Naiste jaoks on see tee niisugune igapäevane asi, kosmeetika tuleb samas sõnalt, kosmeo tähendas enda juuste kammimist ja silmade pähe värvimist ja kosmos ja kaos, kaos on samuti kreekakeelne, sõna eelduseks on normaalseisund, on kaos ja sinna ja luuakse siis kord. Mis on selle vastand. Praegu on kosmoloogid vastupidisel seisukohal, et suure paugu ajal oli kord ja seekord järjest enam laguneb, aga noh, see on omaette. Aga igal juhul kosmos tähendas selles mõttes rahastatud maailma mis ei hõlmanud koguniversumitki, vaid oli üks lapikene, kus valitsevad teatud seaduspärasused. See Jeesuse sõna minu isa majas on palju eluasemeid, et on üks niisugune parimas mõttes piiblisalm, mis annab võimaluse väga erinevalt tõlgendada ja mõtelda edasi. Ja siia saab tõesti niisuguse väga-väga avaradki pildid sisse panna, et, et ei ole üksainukene taevas, kuhu kõik peavad ära mahtuma, vaid et küll teile jagub kõikidele oma ruum. Kas siin võib ka mõelda kuidagi seda liini pidi, et et inimene näiteks ei ole ainus arukas olend selles tohutu suures ruumis, kus siis on palju eluasemeid? Täiesti võib, sest niisuguse seletuse puhul peab seda tagasihoidlikkusest arvama, et ei tohi evangelistile või Jeesusele omistada omamata, kuid see on ju iga luuletusega ka nõnda, et me võime sealt avastada suuri tõdesid ja kui seda torile ütled, siis ta ütleb, ah tõesti, või, ja sedasi Pip ka mõtelda. Nii et selles suhtes siin need tõlgenduse ei tarvitse valed olla ka siis, kui nad lähevad hoopis teise kanti või avaramaks, kui see konkreetne olukord, milles nad öeldi ja see mõte, mille kohta kusjuures Johannese evangeeliumis ei saa piibisele tänninegi aru. Milles probleem, miks Jeesus niimoodi ütleb. Nii et miks ei või olla teisi, miks me peame arvama, et inimene on ainukene arukas olend, seda enam kui võtta inglid ka olenditeks siis on ju inglite usk just see, et kus me teame, millistes maailmades nemad veel elavad. Ja näiteks Clive Lewis üks mees, kellelt on mitmeid raamatuid ka eesti keelde tõlgitud Briti sõjajärgse meedia, eriti just seal BBC, niisugune kristluse apologeet ja hariduselt on ta tegelikult keskaja kirjandusloolane. Temal on ka niisugune triloogia ulme neid Science Fiction, nii raamatuid, kust Ta arutleb Jeesuse lunastus, analoogiaid nendes võimalikest teistes maailmades, kus ta kirjeldab üht planeeti, kus ei ole pattulangemist toimunud ja, ja kusjuures tegemist on niisuguse väga tõsimeelse kristlusega. Ainult. Kui sa juba inglid jutuks tõid, siis kes on inglid, et tänapäeval inglid on, see käib lainetena, aga nüüd on jälle väga populaarsed, selline esoteeriline tööstus siis just mõnusalt neid müüb, eks, aga iseenesest, kui võtta nagu laiemalt jätta, see on nagu müügipool kõrvale, et kes need inglid on. Sõna- Angelus kreeka keeles tähendab saadik sama, mis heebrea malakaga. Prohveti nime asemel ongi ta amet, kui nii võiks ütelda. Ja piiblis pannad jumala saadikud, nendel kõik inglitega kohtumised on eranditult, mitte mingisugused, noh, jätame need visioonid kõrvale, aga muidu kui ilmuvad kellelegi, siis nad annavad mingi korralduse edasi või, või teevad midagi nagu Peetruse toovad välja vangist või tagant saadikut, nad on täievolilist esindajat, kes tulevad, edastavad sõnumi, reeglina nendega kohtumine ehmatab. No võtame jõululoo, mida ilmselt ikkagi inimene, kes on jõuluajal kirikus käinud, on kuulnud, seal on nõnda karjased ehmuvad inglite nägemisest noaga. Kas Maria Kokamäe inglit ka ehmataksid? Kaugel sellest? Tead, proovi öelda mõnele Eesti kaitseväe kindralile. Sa näed välja nagu singel. Mida üldse kindral ütleb? Ära aja lolli jutt, ära aja lolli juttu, sellepärast et see on solvang, aga vaadake, ikoonide inglid on võimalikult metsikud sõjaväelased tehtud ja niisugused, ilmselt olid nad nii, nagu nad siis ilmusid. See tähendab, et sõna on siin täiesti eksitav. See on nii nagu autode abil. Teeme selle tükkideks, siis sajand tagasi sõitsid omnibussid ja automobiilid, automobiil oli iseliikuja, nüüd istud autosse ja räägib mobiiliga. Saad aru? Tähendab sõna on ju sama automobiil, ainult et mis tast saanud on ja niimoodi nendest vaestest tinglitkedest kasvanud Butod nihukesed, huumoritaolised tegelased, kes siin sehkendavad ringi ja kellel ei ole mingit funktsiooni. Nad ei esinda mitte kedagi. Nad on parimal juhul nihukesed, teenindajad. Jah, või siis sellised pehmed, ilusad hõllanduvad taevased siis igal juhul abilised ei tea, on ju. Miikael on meessoost. Kaarel kas me ikka ka praegu on objekt? Ja terve komplekt on saadaval Miikael Rafael siis terve ports toredaid. Jah, ei, inglid on äri, aga noh, mis tänapäeval ei oleks, eks ju, et sa võtad mingi sümboli ja sa saatast teha täiesti omaette nähtuse vastavalt sellele legendile, mis sa siis talle külge paned ja inimesed, kellega sa haakub, siis ostavad. Arvatavasti siis järelikult on selle järgi tellimus. Jah, kui on nõudlust. Aga kes on deemonid? No siin on sama lugu, et need ei ole piibliteemadega, ei ole õieti ka teoloogia teemat. Kui võtta mõni dogmaatika raamat, siis seal ei ole inglitest deemonitest üldse juttu, sellepärast et see jääb niinimetatud rahvausundi juurde. Ja, ja kõik need asjad, mida peetakse ristiusus, on nii- või teistsugune demonoloogia puudutavat ikkagi mõningaid konkreetseid teoloogia või teatud ajastuid, kui sellel on olnud nähtavasti samasugune nagu nende hõljuvate inglite järgi nõudlus siis, sest see, et inimese vahel kurjaks läheb et ka ise vihastad ja avastad, et sa oled õelam, kui tahaks, et unenägudes teed tegusid, mida häbened siin on ju väga lohutav, kui see ei ole mina, vaid on kurje vaim, kes tuleb seda mulle sisse söödab, kogunisti minule meelevalla võtta. Nii et selles mõttes on see psühholoogiliselt üsna mõistetav ja ka vist kergenda teatud puhkudel sellest miks inimene ei ole nõus ennast süüdi tunnistama. Miks Raskan patutunnistust südamest kaasa ütelda, on see, et ma Pean iseenda vastu tunnistama. Aga kui see on nõnda, et pahad sõbrad ega minu poiss on muidu väga tore poiss, aga need uulitsa poisid on ta niisuguseks õpetanud. Või mistahes niisuguste asjade puhul ka iseenda korral on nõnda, et. Me projekteerime selle endast väljapoole ja sellega säilitame oma isiksuse identsuse ja ka teatava väärikuse headuse. Nii et võib-olla mõningatel puhkudel on sellest isegi kasu, sest muidu, kui sul ei ole tähendab kiriklikku patutunnistuse puhul on andekssaamise lootus. Aga kui sa seda lootust ka ei ole, mis sust siis järgi jääb, kui sa tunnistad, et ma olengi niisugune kurat. Jah, see vist siis tekitab inimestes hirmu, et ta variseb kokku, variseb temaga pilt, emast pudeneb, mureneb ja ta ei ole enam see, kes ta arvab, et on. Mis sa soovitad, kuidas sellisel juhul siis oleks nagu arukas toimida, et ühtepidi sa saad aru, et sa oled näiteks teinud noh, ütleme patu, eks ju seal midagi valesti teinud. Aga sa süüdistad kõiki välist justkui keeldudes ikkagi süüd siis enda peale võtmast. Et mis siis oleks selline nii-öelda tervislik lahendus vaimselt? Siin niisugust universaal retsepti ei saagi olla, sellepärast et ka teod eri nõuab. Ja mõnigi kord on tegemist selle enesesüüdistamisega või oma süünägemisega. Pigemini noh, nagu teismeliste puhul võib näha, kuidas nad häbenevad neid tempe kaasa tegemast, nüüd teised teevad, nad tunnevad süüdi siis, kui nad Ta ei tee seda, mida nad tegelikult ei tahaks teha, aga noh, kuna see teiste arvamus on nii lõpmata oluline omaealiste arvamus, siis peab seda tegema. Ja, või siis kannatama selle all, et sa oled igavene memmekas. Sul pole mehe julgust ja nii, et siin ei saagi öelda, mida igas olukorras õigeks pidada või millist kriisilahendust otsida ma saan ainult kui sellega on tulnud tegemist. Et inimesed tulevad ja, ja räägivad siis selle konkreetse inimesega Kawasa mõtelda. Sest mida niisugusel korral ka vaimulik niisuguse esmaabina anda saab, on Ta on teine inimene, kes lihtsalt on kõrv kes kuulab, kes mõtleb ja parimad korrad on olnud, kus midagi õnnestub ütelda, mille kohta teine ütleb. Ah nii, sellele ma ei mõelnudki. Et mingi uue aspekti kogu sellele tema elukriisile ja raskustele annad, sest öelda, et lihtsalt jumal kõik andeks annab. Nii nii see ei käi ega ei ole kunagi käinud. Nii lihtsalt see ei lähe. Need, need ei ole olnud, tähendab, meile tundub just nagu see oleks olnud võib-olla muiste nii kerge, aga mõne asja puhul on, on siin niimoodi, et näiteks teatud julmus, et mida on sõja ajal vaenlase vastu võideldes osutatud siin selleks, et niisugust asja inimene suudaks, ei tohi ta seda endasuguseks teistele pidada. Hernim esimene asi, mis niisugusel korral tehakse, on vaenlane, peab olema mitte inimene. Juri Lotman on oma semiootika sellest pikalt ja põhjalikult ja väga ilusasti rääkinud, et kuidas see oma ja võõravaheline piir on, mis võimaldab paljudel asjadel, mis annab neile täpselt vastupidise tähenduse. See on. Niiet et ma toon natukene teise koha pealt. Mihkel Mutt kirjutas paar päeva tagasi viitsütikuga apelsinipommist sellest Londoni tänavarahutustest ja sellest, kuidas ei olnud rassi rahutus, vaid valged, mustad ja kollased. Et kõik ühel meelel seal ammendasid. See tähendab, nad ei tajunud värvi, nii nagu rassirahutuste puhul on selleks, mis su vaenlaseks teeb ja mis võimaldab mustale kallale minna, nii nagu ta lõunaosariikides oli paar sajandist tagasi. Vaid Nad ründasid mingeid objekte, mida ja keda nad kõik ühiselt vaenlasega pidasid. Nad olid ühel meelel, nad olid integreerunud britid kõik, eks ole, need endiste asumaade elanikud, kes nüüd olid Londonisse tulnud ja, ja kes seal töötuna või, või ka töölisena igal juhul olid rahulolematud, et kas me niisugust Ühendkuningriiki tahtsimegi? Nad olid ühest, ühest küljest nad olid ühel meelel ja see oli eelduseks, et nad üldse niisuguste suurte tegudega korda said. Neil pidi vastane olema nii et see piiri tõmbamisest ka ei pääse kuskile, sest see alles võimaldab suurte tegude juurde jõudmist. Tuleks veel korra tagasi kosmoseteema juurde, et USA tuli just värskelt välja ma kosmose koloniseerimise plaanide uudisega, teatades, et 100 aasta jooksul on neil siis kavas välja töötada lisaks muule tähtedevaheliste, reiside võimekusega, kosmoselaevad ja nii edasi. Ja mainekas teadlane Stephen Hawking on rääkinud, et ühel päeval me peame ellujäämiseks siit planeedilt lahkuma. Millised me oleme inimesed inimkonnana seistes siin kosmosekodanikuks saamise olemise lävepakul? Ma arvan, et meedias peabki vahetevahel ka niisuguseid kosmilisi uudiseid ja, ja prognoose lubama, sest kui nüüd juba on seitse miljardit inimest, kui ta niisuguses tempos läheb, kuna sellest seitsmest enamik on ju alla kolmekümneaastased ja neil tulevad ka lapsed, siis varsti on neid 70 miljardit. Ja see tähendab, et me ei mahu siia ära, aga kui teistpidi majandusmehed rehkendavad, kui iga hiinlane tahab autoga sõita, siis ei mahuks nemad juba Hiinasse ära. Sest auto võtab rohkem ruumi kui inimene füüsiliselt, siis las ameeriklased laenavad, teevad võlakirju juurde veel praegu, neid on ainult paarkümmend triljonit dollarit. Ja lendavat siit sellest viletsalt maalt minema, kuhugi, kus parem on näiteks Marsil on võib-olla palju lõbusam elada, rohkem õhku ja vaba vett. Mina kui skeptik irvitama ainult sihukeste uudiste üle, aga noh, ilus on, muidugi ei ole. Jah, väga huvitav, siis teine küsimus on samast vallast on selline, et 2008. aastal Becki Vatikan pea astronoom Gabriel Funesi suu läbi avalduse. Ja Vatikan on ka enne teinud analoogseid avaldusi, et maavälise, intelligentse elu esindajad on meie kosmilised õed ja vennad ning võimalik, et ilma pärispatuta. Kuidas te seda kommenteerite? Sellest meil juttu oli sellel juhisega seoses. Et senikaua kui asi on puhtteoreetiline, siis loomulikult, et kanda siin see kõik inimomadused mõeldavatele või välja mõeldavatele, olenditel, õle, selleks ei ole mingit vajadust, nii et Vatikani avaldus on preventiivne, et vältida tarbetuid rünnakuid paguluse süüdistamiseks. Aga ikkagi ilma pärispatuta. Mis nad sellel võivad mõelda? Pärispatt tuleb kirikuisa August teenuselt seda varem ei ole ja seda ei ole ka praegu õigeusu kirikus. Tähendab kõneõpetused inimene oma jumalanäolisus lõplikult ja täielikult kaotas, see on läänekiriku ja katoliit Luze üks niisuguseid olulisi õpetusi, aga aga näiteks isegi katoliku kirikus on o Felix culpa ülestõusmispühade liturgias, kus tõlgitult on see õnnis üleastumine, sest see võimaldas Kristusel sundida jumalal inimeseks saada, neid lunastada. Saan üks nendest seletustest, mis inimese poolikuse puudulik, kui see ja, ja võimetuse jaoks teatud aegadel on suurepäraselt rakendust leidnud ja millele geneetika on nüüd, et ka teadusliku noh, nihukese põhjendatuse andnud, et ei ole, Sa oled inimene, võib absoluutselt kõike, kui ta ikkagi on sündinud teatud geenivigadega, siis tee sa, mis sa tahad, Parkinsoni tõbi tuleb sulle teatud eas või Huntingtoni tõbi või mistahes, tuleb ikkagi kallale teatud eas. Nii et see vahepealne usk, mis mõned sajandid valgustusest peal olijad, inimene absoluutselt vaba ja iseseisev, tegema mida tahes. Ma ütleksin, pärispatuõpetus on pärast DNAd saanud teadusliku tõestuse. Ja küsimus ongi nüüd selles, et kas need maavälised olendid saavad nii täiusliku DNAga paljuneda, millel ei ole vaja juhuslikke mutatsioone, mis tingivad teatud hädasid. Nii et see on niisugune spekulatsioon, millesse ma ei oska sekkuda. Jah, alles seda lugenud, vahest tekib korraks mõte, et kas või olla täpselt nagu sa mainisid preventatiivne, et teha mingi selline lausung mis kehtib kuidagi väga laialt. Aga sellel on mõte, sellepärast et miks me ei peaks neid vendatakse õdedeks nimetama, aga siin on vahe selles, et katoliku kirik arvab, et tal peab olema rohkem konkreetseid seisukohti. Luteri kirikul puudub selline keskne autorita tiivne keskus, millele peaks kuuletuma ja selles suhtes ongi siin minuga palju vabam rääkida. Miks ma ütlesin sulle, et ütled luterlik teoloog, sest ma kartsin, et sa vead mu selle teoloogia sohu ja, ja noh, kui ma läksin katoliiklik, siis mul tuleks piiskopile pärast aru anda, kui ma midagi siin olen fašist öelnud, aga. Katoliku kirik lihtsalt on selles mõttes traditsioonilise, et ta katsub ikka veel, et ka nendes asjades sõna võtta, kus kus võiks jätta selles too ka tegemata, et las nad teevad ilma kirikuta omad otsused. Nii et mõned asjad tuleb tagantjärgi teha rasestumisvastases võitluses vanad, väga jäigad, aga pärast surma tee, mis tahad laibaga, tähendab põleta ära, ega see on ka julge täpselt, üteldakse oli 46 või kui, kui Vatikan selle otsuse tegi, et kui emotsioon, välja arvatud erakordsetel epideemia kordadel, on lubatud ka lihtsalt niisama soovi korral. Aga keegi ei keela katoliitlasel omale lasta siirata teiselt surnult võetud maksa või kopsu või, või mida tahes verd üle kandmast või nii et tüvirakkude kasutamise uurimisele niisugune blokaadi peale panek, ma arvan, on ajutine, sellepärast et kui haamat ikkagi ühe kaitsetorni käest, nii nagu see on, need laip ei ole enam inimene, kuigi ta elab edasi. Organid kõlbavad veel kasutada, siis see sõdimine, millisest hetkest peale inimene tekib, on niisama ujuvale pinnale asetatud. Aga ma läksin teda oma vastuses ka Estiga. Ei, ei, see on huvitav, sest Vatikan tõesti, olles noh, ikkagi üsna võimas religiooni näol miljonid ja miljonid inimesed vaatavad üles, sinnapoole, ootavad mingit seisukohavõttu teatud teemadel, eks, et selle tõttu on huvitav jälgida, mida nad siis aeg-ajalt teevad vastavalt sellele, kuidas maailmas mingid olukorrad arenevad. Üks teema, mis ma tahtsingi sult küsida, on see, et Vatikan teatas siin ka mõnda tagasi lisaks olemasolevale seitsmest uuest lisandunud surmapatust, mis on siis geneetiline muundamine, inimeksperimentide läbiviimine, keskkonna saastamine, sotsiaalse ebavõrdsuse tekitamine, vaesuse tekitamine, räigelt kaks saamine ja narkootikumide kasutamine, mis on siis need uued seitse surmapattu, mis juba vanadele headele surma patele lisanduvad, et mis sa sellest arvad? Siin on ainult võimalik heaks kiita, no miks peaks arvama, et ebaõigluse tekitamine on kiiduväärne tegu? Ei ole või mis nad seal veel olid? Inimeksperimendid, geneetiline inimeksperimendid, aga mis asjad need on? Katsetad, kas see rohi toimib või ei? Minu meelest pigem peeti silmas kloonimiste selliseid asju. Sedalaadi. Kui me ei tea, mida nad täpselt selle sõnastuse all mõeldud on, siis on endaga sama häda, mis selle vana seitsme surmapatuga, et neid pakama täpsustama tema, kuna ta on patt ja kuna ta ei ole näiteks Sõgimine kas, kas nalja, seal on seda patuga kiusatus teha? Ma arvan, et just on, sest üksüngemaid asju oli Eesti noormeeste saatus, kes TÖÖ Patti viidi sõja ajal. Ja siis seal oli üsna nälja piiril, mulle rääkis sõda Saaremaal pühas üks mees, kes oli noh, niisuguse lihtsalt sanitarina seal ta rääkis sellest, kuidas siis, kui nad seitse kilomeetrit olid ära marssinud, Need, kes talle ellu jäänud, siis kui nad häid normaalse toidu juurde sõid ennast lõhki, ta kirjeldas kuidasmoodi, magu lõhkeb sellel, kes on nälginud ja kes siis ääretult Ta sööb, sellel läheb otseses mõttes nagu lõhki pidi, kohutav surm maleva seal noh lehmal, kui tankla puhitus lüüakse bussisse ja lastakse selt kord maast välja, aga inimesega ei, seda ei tee ja nad surid niimoodi suures osas. Võib-olla seda ei ole ilus praegu rääkida, aga ma räägin, mis asi, annagimine see on surma vat kõige otsesemas mõttes sellele näljasele, kes ükskord selle söögi juurde sai. Aga kas see, et ma tahaks kaalu jälgida ka ei jaksa, kas tegemist on surmapattu või, või edevuse kotiga? Nii et nende summa pattude erinevus näiteks sellest Moosese 10-st käsust on, et seal on konkreetsed keelud? Sa ei tohi ligimese vastu valet tunnistada. Pead kontrollima, kas see on õige, mis sa räägid, ja parem siis räägi paremini, kui sa halvasti räägid, täitsa tema vastu ei tunnista. Ja Martin Luther ütleb, et keera kohe heaks. Kindluse mõttes keera teisele poole, ülemus tahaks teda kiruda, aga parem kuna ma ei mõista tema motiive, siis keeran sedapidi. Aga ja, aga surmapattudes on see asi, et need on tegelikult mumplikud. Voorused. Ta on pärit need vanad seitse surmapattu mungaelust ja need uued ei istu mulle mitte üks natuke sellepärast, et need ei ole üldse mitte täiusele pürgia jaoks. Seitse surmapatt saavad oma mõttemunga jaoks. Näiteks uhkus või ülbus, see on, see on see, et ma ei läheks hõlbeks selle üle küll mina olen vaga küll, mina olen juba püha. See on, see on ju mungavoorus. Mitte et noh, ütleme tubli rüütli oma, sest võitleb ja ei mõtlegi üldse sellele oma tähtsusele. Ja niimoodi on kõik need uued siin, no kuule, ega Vatikani hakka kloonima või tema annet kardinalid. See tähendab, et ta seab reeglid ja nimetab neid surma tudeks nendele inimestele, kes nagunii elava surmapatus see jumalast lahus elavad. See ei ole patt ega midagi, aga vaata, kui sa kloonid, siis teede äkist, pate, siis lähed põrgusse. Ma ei tea, kas ma küllalt selgelt oskasin öelda, miks mulle sihukene, pudi Padist, vabandust küll, aga tegelikult siiski pudi-padi. Miks, miks nende niisuguste asjade ja teistele ja uskmatutele või kellele tahes seaduseks tegemine ja siis ähvardamine, miks see mulle tundub? Head raadiokuulajad, käimas on saade hallo, kosmos ja minu tänaseks saatekülaliseks on luterlik teoloog ja armastatud hingekarjane Toomas Paul. Esimeses saatetunnis rääkisime nagu siin saates kombeks natukene kosmosest jumala poole pöördumisest paradiisist ja võrgust inglitest deemonitest, päris pattudest ja muust huvitavast. Nüüd jätkamegi juttu kristlusest ja teistest religioonidest Jeesusest ja muudest Toomas Pauli pädevusvaldkonda kuuluvatest teemadest. Lugemishimulistele meenutan, et käimas on raamatumäng. Fortuuna poolt soositud kuulaja saab endale autori poolt signeeritud teose seitse sabasulge katse kirjeldada inimlooma. Selleks jagage meiega teie jaoks kas olulisemad või mõjuvamat või markantsemalt või meeldivamat või sügavamat või miks mitte ka Vembukamate ütlust, et piiblist. Kirjutage oma lemmiktsitaat. Kas raadio kahe kodulehel R2 ee kaldkriips hallo kosmos asuvasse foorumisse ja ärge unustage seal lisada oma kontakti näiteks meiliaadressi. Või siis kosmonautide klubisse Facebook'is aadressil Facebook punkt com kaldkriips kosmos. Nüüd aga taas üks väike muusikapala Tallinnas kaks suurepärast ja kaasakiskuvad kontserti andnud Islandi bänd. Või ehk oleks õigem öelda, et miniorkester nimega healt linn ehkki seda vallatut, kammerpopi sensatsioon, võrreldud Kanada indi rokkbändiga, Arkeid Fayer on Healtalemmil täiesti omanäoline ja huvitav kõla ja muusika. Kohe hakkabki mängima lugu Traffic Music, nende mulluse plaadi Alpanon pealt. Räägime natukene Jeesusest, et Ain riistan kirjutanud doktoritöö teemal ajalooline Jeesus teadvuse probleem religiooni kontekstis, kus ta siis püstitatud küsimus, et kes Jeesus siis oli, oli ta maag messias imetervendaja, šamaan, küünikust, filosoof või hoopis juudi variser inimeseks saanud jumal, mis sina arvad? Sama lugu nagu see, mida ma ütlesin enda kohta. Need on niisugused sõnad, et mis me arvame enda või kellegi teise kohta, kas ta on eestlane, naine sõõris pani ühe mehe sünnitama, kas ta on mees või naine kas oled konservatiiv või liberaal või see tähendab, need on eri aspektid mida teatud põhjustel siis on niisuguseks identifitseerimiseks kasutatud ja välja arvatud see viimane inimeseks saanud. Jumal ei välistanud üldse 11. Nad võivad olla kõik ühes isikus, ilma et mingitki konflikti oleks. Samas küünikust filosoof ei ole just eriti tavapärane vaade Jeesusele. Ta ei ole sellepärast tavapärane, et siin on jälle toimunut kreeka sõnaga tähendusnihe küünikust tähendab koeralik ja küüniline oli, lihtsalt käitub nagu koer, see oli sõimusõna, millega teatud stoikute haru kella hiljem teogenesest, kes tünnis elas peale niimoodi omaette võeti, kes ühiskondlikest normidest ei hoolinud midagi ja oma prükkari seisust pidasidki vabaduseks. Nemad on vabad inimesed, ainsana kõik need muud, et kodanikud on ju igasuguste seadustega seotud. Ja selles ma ei tea, kahjuks ma ei ole riistani tööd jõudnud lugeda, aga keda tema otse seal viitab, aga eelsust selles mõttes küünikuks pidada, kui ta oli filosoofilises tähenduses. Vana-Kreekas on täiesti mõeldav, ma olen ise ka sellest? Ist oli seitsmes saba sulas kirjutanud. Et kui me võtame ta nende niisugust väga rigoristlikus ühiskonnas kehtivate normide rikkuja, anna siis variserid Jeesust pidada on palju raskem kui küünikuks, kes ei pese käsi enne, kui ta sööma hakkab. Sina pesed käsi sellepärast, et mitte nakkust saada, eks ole. Aga juut pidi pesema sellepärast käsi, et mitte turvojaseid asju kultuslikult sisse süüa. Jeesus ei teinud seda aeda, nõudlus sadama jõngritelt, variserid, kui nad seda nägid, siis loomulikult pahandasid, rääkimata hingamispäeva Rigoroossest pidamisest ja et siin küsimus Jeesuse korral ei ole mitte see, kas me teda klassifitseerima, vaid kas me teda üldse klassifitseerida saame, kas sellel mingit tähendust on, sest kui on tegemist singulaarsuse sündmusega inkarnatsiooni lõpp lõplikuks olendiks saamisel siis on tõelised probleemid hoopis metafüüsilised, mitte ajaloolised. Aga loomulikult, doktorant peab võtma ühe lapikese ja, ja seal need asjad kokku panema. Mida Jeesus arvaks sellest, et tema sõnumist pole üldiselt justkui aru saadud, et tema õpetusi tihtipeale pigem ei järgita. Küll aga tehakse tema nime all ristipidi vastupidiseid asju. Kui ma teaksin, mida Jeesus mõtleb ka ei tea, kuidas ma tohin arvata, et mina rohkem taipan, mida tema tahab. Me arvame, kõik, jõuame jälle sinna selle sama probleemi juurde, et meil peab olema see mingi süsteem iseendaga ja kõik asjad selle jaoks paigas. Ja, ja kui siin ütled, et et ma seda ei tea ja sellest jagu ei saa, siis on see üsna suur niisuguse nurjumise tunnistamine ja kui teoloogsada ütleb siis mis teoloog ta siis on üldse, kui ta ei tea, mis õige tõdeon. Aga ikkagi on siin selline alandlik pigemini asjakohasem kui arvamine sellest jagu saanud, sest vaata, Ta asi on selles, et ma tahan jälle ühe hoopis teistmoodi näitasid mu peas on nad kõik niimoodi piltidena segamini, kui mina esimesed kaks aastat teine ja kolmas klass esimesest pole käinudki, valin kursi väikeses koolis, kus olid kaks klassi koos. Esimene, kolmas, teine ja neljas siis esimene aasta teises klassis oli väga põnev, sest seal neljas. Aga kui ma olin kolmandas klassis, siis oli nii igav, et ma nähtavasti lõpetasin üldse pimise. Sest noh, tittedega seal tegelete rohkem kui meiega ja kui ma siis Rõuges pidin neljandasse minema, siis maalin hirmsasti taas vene keelega. Ja siis mul on praegu senise tunne meeles, kui vapustatud ma olin sellest, kuidas vene keele õpetaja ütles. Jerry, sa oled teinud sedasama viga, mida sa oled juba siin mitu korda teinud sind, mina ei saa seda õiget meelde jätta, kas inimesel mäluda mäletab, kuidas mina olen sellest varem paiksinud? Aga kui ma nüüd mõtlen, kui ma panen selle sinu küsimuse taustale? Ma arvan, et Jeesus võib küll teada, milles mina eksin temast arusaamisel, aga mina ei tea, milles mina eksin või milles teised eksivad ja kui ma seda ka täidan, siis. Ma ei tea, kas ma ei ületa seda, mille nima küüni. Miks on kirik tänapäeval nii institutsionaliseerinud, milleks üldse kirikud, maksud, selline ei religiooni kui süsteemi konkreetne järgimine, et miks ei või siis inimene lihtsalt jumala poole palvetada? Loomulikult võib ja peab, sest kui ta seda ei tee, siis ei ole sellest institutsioonist, sellest kiriku hierarhiast ja õpetusest ega millestki mingit kasu. Aga ma tooksin analoogia keelega, milleks on vaja üldse grammatikat, milleks on vaja mingisugust keeleametit, milleks on vaja õigekirja, õppimist ja nõudmist. Muidugi SMS-i puhul seda ei ole ka eriti vaja, teatud piirides siiski selles mõttes on see asja enda sees, et kui ei ole tegemist väga primitiivsete asjadega, siis isegi söömist tuleb lapsele õpetada, et ta ei pistaks käpaga suhu, vaid kasutaks noh, tead, ajab naerma küll, aga kahvel. Eesti taluperes oli veel 200 aastat tagasi tundma. Noa ja lusikaga saadi korda täiesti ja õukonnast tuleb, et alles alles seitsmeteistkümnendal sajandil tuleb kahvel kui söögiriist. Nii et milleks on vaja kahvliga süüa, kui saab niisama ka ja eks nad olid ka Karl Suurele vahetati söögikorra ajal vähemalt 10 korda riideid, sellepärast need olid tal kõik täis lõdistatud juba. Siis pidi jälle panema puhtamat selga. Nii et kõik on võimalik, aga selles mõttes taskultuur tähendab teiste kogemusest õppimist ka siis, kui see tundub ja vahetevahel võib-olla ka on tarbetu, sellepärast et kui käelistele kolerske vaata nuga paremasse kätte, sest nad tahaksid teistpidi. Aga igal juhul kultuur on ju niisugust igasugust kogemust, üldistamine, millelt saab lähtuda, mida saab vaidlustada ja välja vahetada, aga mis teatud määral hõlbustavad seda, et sa ei pea ka ma ise tähestikku näiteks välja mõtlema, vaid võtad need ladina tähed üle ja kasutad neid kas või uute sõnade kirjapanemiseks, aga niimoodi on ka see, et sa võid loomulikult öelda, et milleks kirik on, ma võin ise piiblit lugeda, aga see piibel on ainult selle tõttu olemas, et kirik oli olemas ja nii edasi, nii et selles mõttes siin ei ole tänapäeva kirik institutsionaliseerunum kui varasem, pigemini on ta ja seda võrreldes usunditega, millel on struktuur, olematu mist tekivad ja ka suhteliselt ruttu kaovad. Kui kuru sureb, ära, siis oma sõnu natuke aega korratakse, aga reeglina karismaatilist gurudel ei ole temaväärset järelkäijat või tulijad, nii et kui tema on läinud, siis tuleb vahetada usku, leida keegi teine, kes oleks sama veetlev ja need institutsioonid asendavad selle. Nad päästavad selle, et meie preester ei ole nüüd küll väga suur vaimumees, aga ta vahendab seda, mida vahendab antud kirik tervikuna nii hästi, kui ta sellega korda saab. Nii et ma siin arvan, et sellest kergekäeliselt loobumine just nagu see teeks kiriku atraktiivsemaks, kas see nende usunditega võistlemisel vaevalt loodetud kasu saab? Kas kristlus on alla käinud, et rääkisin ühe sõbra dialoogiga, kes ütles, et on ja allakäigu aluseks oli siis, kui ta roomas, lõi riigiga mesti, sai riigi riigiusuks, muutus raha ja võimu selliseks mänguriks töövahendiks. Noh, see on jälle üks nendest teooriatest, mida teatud aeg on väga protestandid uskunud, see on just protestant teda oma, see tuleb 16. sajandi algul humanisti ja igasuguste reformeeritud kirikute tegelaste suust, et katoliku kirik ei ole legi Aktiivne järglane, vaid see on olnud taganemine. Niiet et keegi seda praegu ka veel samal kombel esitab selle järgi ma ütlen, et ta ei ole mingil juhul õigeusk lükkega katoliiklane, vaid ka üks luteruse teoloog. Aga siin allakäiguks võib ju, või, või see on, mida oleks pidanud tegema selle rooma riigi lagunemise korral? Ristiusk kui Paavst Leo oli ainukene, kelle käest olid vandaalid nõus ilma Roomat hävitamata neid vastu võtma, kui võim, kui selline oli ära kadunud. Siis või seda tõlgendada, nii nagu läks kiusatusele alla jäänud, aga teiselt poolt, et võimuvaakumis alla edasi. Lihtsalt dissident ja öelda, et põhimõtteliselt ma ei võta ütelda, mis on õige, midagi tuleb teistel teha, mida me kõik üheskoos teeme, see, mida hakkas siis sellel varakeskajal kirik tegema. Et see teatud liialdustesse sattus, sinna ei ole midagi teha, aga öelda, et selles olla käiku on üks Briti ajaloolane, tood on analüüsinud kristlase võidu põhjuseid. Ja seal on mõned muud asjad, mis selles seoses mainimist vääriksid. Näiteks kristlase Exclassiivsus, see, et ruum riigis, nii nagu kõikides impeeriumites oli ääretult suur ususallivus, miks just impeeriumites? Impeerium, kes koosneb väga erinevatest natsioonidest ja kes ühte või teist või kolmandat jumalat, usu, ei saa kehtestada muud kui ainult nominaalse riigi religiooni. See tähendab Rooma usund tähendas keisrile lilleohvri toomist, ühesõnaga umbes sedasama, mis tähendab meil riigihümni ajal püsti tõusmine, lugu, keegi etapp kaabu pähe ja istub. Mis te arvate, mis teised arvavad temast kastani integreerunud eestlane lugupidamatu lugupidamatuse tähendaski, et normaalse inimese jaoks oli sellele kaliigulale või kes tahet kurjategijale, kes tol korral ka keiser oli, tema aafrikese toomine nagunii tsirkus. Oluline oli see väline kuuletamise hakkad ainsad, kes olid nõus ja täiesti mõttetult laskma ennast lõvide mitte visata, olid kristlased. Ja selles mõttes võib ütelda, et märtrite veri oli ristiususeeme, sellepärast et kui seda ei ole liiga palju. Ja kui see on ainukene vastu seisev jõud ainukene asi, mis annab inimesele jõudu ka surra selle nimel. Sest kui lugeda hilisantiigiteoseid, siis seal on nisugune, ääretu fatalism ja pessimism. Nii üldine, et selle taustal saab ka mõistetavaks kristlase surma valmidus ja julgus ja see, eks klassiivsus, et meil on õigus, meie jumal on ainukene, kellel on õigus olla suure tähega, jumal, kes on päris taeva ja maa ei saanud, kõik muud, on kas tema peegeldused või hoopis puhas tõsi ja ebausk. Nii et seal muidki asju, aga kui panete nüüd selle kõrvale tänapäeva kristlase kas leiate kedagi, kes ütleks, ainult Jeesus teeb tantseks, isegi Vatikan ei tohi enam ütelda kohe juudi rabi tõstab kesa, kui paavst või keegi juhtumisi ütleb, et ka juutidel oleks Jeesuse lunastust vaja. Nii et kui rääkida allakäigust, siis mis me ikka sellest konstantne tingimusest süüdistamise on täpselt sama nagu sa saatana süüdistamine. Muidugi vahetevahel võiks saatan ka kuulge teha, aga, aga mõist asju on lihtsam, kui ei projekteeri nii kaugesse minevikku. Võib-olla siit ongi huvitav edasi liikuda kristluse teiste religioonide, sellise suhte teemani Te olete ühes kommentaaris öelnud meediale, et Euroopa on parasjagu üleminekuperioodis ja muutub varsti niikuinii Muhameedlikuks. Siis pole ka selliseid konflikte, nagu meil on olnud siin kui ilmutati näiteks Muhamedi pilte ajalehes kuidas arenevad asjad selles suunas, kuidas suhestuvad omavahel kristluse islam. No islam on alati võitnud ja võidab ka edaspidi selles mõttes, et näiteks Pauluse tööväli ja Aasias kõik need Eeeffesasias mürna ja kõik need kogudused, need on ju praegu islami maa, Türgi seal peaaegu ei olegi ristirahvast enam ja, ja niimoodi on noh, näiteks Kosovo, aga seda pole ju olemas olnud seal Serbias islamis tunud tükk, mida Euroopa tunnistab. Kusjuures nad rahulikult lõhuvad kloostreid ja kirikuid edasi, sellepärast nüüd on see nende maa. Ma olen see siin Kosovo suhtes sama meelt, mis survenema. Tähendab, see on üks Euroopa niisugune tükikese ära andmine, mis on sümbol tuleviku jaoks, aga ma ei ole öelnud, et tulevikus ei oleks siis tülisid, sest islamis koosnevad kenad ainult omavahelistest sõdimistes šiiidid, teede- ja sunniitide ja tide ja noh, ühesõnaga kui praegu Liibüas saab sellest vanast katafist jagu, siis alles läheb löömaks. Sest siis tuleb välja selgitada, kes on järgmine õige Calif. Nii et selles suhtes on islam oma loomult palju mehiseid sõjaka. Ja kuna ja siin on sekulariseerumine teinud puhta platsi, siis ei ole vaja enam usku vahetada, ei ole vaja kristlasest muhameedlased saada, vaid lihtsalt kuna sul on valik, siis sa olidki tema. Aga kui sellest omavahelistest suhetest rääkida siis kui võtta niimoodi ajaloolisest perspektiivist, siis võib muhameedlased lugeda kristluse sektiks. Alla on araabia keeles jumal, eel all, seal on nii nagu Mubarak võib Barack vara õnnistama araabia ja heebrea keeles. M-täht on partitsiibi kohta, Mubarak on õnnistatud Barack onlanistama paaruccipinoosa. Ühesõnaga juudid, araablased räägivad enam-vähem sama keelt nagu eestlased, soomlased, nende sarnasus on isegi veel suurem. Ja see, kui võtta ajalooliselt siis eel heebrea tüvi või all araabia keeles on jumal, Allaht tähendab, ei ole muud jumalat, kui selle tõlkimata jätad, siis ta muutub islami omaks, aga kui ära tõlgiks, ei ole muud jumalat kui jumal. Sa noh, ühesõnaga siin ei ole tegemist mingisuguse niisuguse teise jumalaga ja teoreetiliselt. Islam tunnistabki kristlust ja juutlust raamatu religiooniks. Aga mitte raamatu pärast, vaid sellepärast, et ka nemad teavad, et tegelikult ei ole teise jumalaga vaid vääriti tema teenijatega. Ja erinevus on selles, et islam on suuresti kontropomorfse jumala mõiste vastu ja eriti tema kujutlemise vastu. Ja Konstantinoopoli idakiriku ja, ja muhameedlaste üks niisugune erinevus, mis väga selgelt oli ikono, klastid ja ikono tuulid. Ikono tuulid olid need, kes ikoon Nendes juma kohtasid. Ikono klastid olid need, kes ikoone hävitasid, öeldes, et see on jumala tõotus. Kudeda kujutatakse ikonoplastid kadusid ära siis, kui tulid muhameedlased, sest nemad põdesid praktiliselt selle rolli endale. Muhamedile ei ole mitte mingisugust inimese kujutlust, sest. Ta on ikkagi, et see tähendab Jeesuse kaudu ka jumala kujutamist. Ja sellepärast ongi islamiornamentika nii hiilgav, sest kuskil peab inimese esteetiline meel rakenduse leidma. Nii et kui pika juhtu pealt tagasi jõuan, siis ta on nii nagu üks aru, kes on kole tähtsaks ennast tõstnud. Kui rääkida veel religioonide omavahelistest suhetest, kuidas suhestuvad näiteks kristluse budism? NATO-s tuleb palju paremini kui ei või noh, valutumalt kui juutlus muhameedlasi ja kristlusest. Juudid on meie kõigi peale pahased selle pärast, et kui piiblis juba hakatakse uues testamendis nimetama kristlasi uueks Iisraeliks, siis tegelikult vere poolest juudile ju ikkagi väga raske taluda. Sellest me peame aru saama. Ja sealpoolvendadevaheline võitlusest, kui võtad Aabrahamile oli poega siis ühed on araabia ja järelikult islamimehed ja teised on siis juudid. Ja seal on need suhted nii nagu ikkagi venna vaen, endadedus suhted on palju hullemad kui kaugete sõpradega. Ja selles suhtes ei ole täit kindlust, kuna jõudis kristlus Indias või Hiinas. Igal juhul Nestoriaanid, nõndanimetatud toomakristlased väidavad, et nad on pärit juba täis kandist ja kuna kontaktid olid Rooma riigiga ikkagi pärast Aleksander Suure valdusi vägagi elavad. Omal ajal, kui mul oli palju podistidest sõpru ja Lennart möll, paras misjonär ka minuga töötas siis ma lugesin tolle aja neid niisuguseid käsitlusi terve hulga ja see ei ole üldse võimatu, et seal on vastastikuseid mõjusid. Uku Masing, Benu õpetaja näiteks väitis, millega muidugi meil nõus ei olnud. Et mahajaana, budism on kristluse või tooma kristluse mõjul tekkinud. Et kogu see karuna maha karunasse suur halastus ja see niisugune suund, et see tuleb tegelikult alles teisel sajandil, esimesel teisel sajandil tuleb ta sinna, ei ole üldse kristlusest juttu, aga ta lihtsalt ajaliselt langeb. Mällu oli seda meelt ja no see on niisugune ametlik seisukoht, et mahajaana budism ei ole hina jaamast hiljem tekkinud, vaid nad on algusest peale olnud kaks erinevat, üks nisu, munklik, regoristlik, teoreetilisem ja teine on selline, nii nagu sõna ütleb suur laev, kuhu mahuvad kõik peale. Aga kui mõelda selle Masingu jutu peale mahajaana budism on kristluse toimel siis võiks võtta näiteks Ta kuuri väga-väga armastatud, paljudel eestlastel on nad usklikud või uskmatud tema kitandschali. Tema puhul ei ole vaja valetada, vaid seal on väga-väga tugev mäejutluse ja kristluse mõju. Kusjuures ta ei loob kõige vähematki oma hindu istlikust olemas. Nii et selles mõttes nende vahekord on täiesti teisel tasandil, kui ma ütleksin, et siin semiidi juurtega vennad ja õed tülitsevad, kodutülisid, aga siin on nii nagu seda ütelda, vaiksed jälle Masingu pilti kasutades sama teistmoodi orkastreeringus. Lunastus usund on nii kristlus kui budism. Aga millest, millest budism lunastab, lunastab taassündide lõputust ahelast. See, mida tänapäeva sekulariseerunud eurooplane, ameeriklane hirmsasti igatseb, et veel korra ja veel korra saaks sündida siia, see muutus Indias tüütuseks muutus nuhtluseks, see oli hullem kui põrgu, sest sa ei pääse iialgi sellest ringist välja. Ja siis tuli Gautama buda ja ütles, saab küll. Täpselt nii nagu Jeesus. Kui me need kaardistame natukene, et kuhu siin siis sobitub uus selline suur liikumine ka, et New Eitš koos oma esoteerika, aga müstika maagiaga, et sa oled öelnud ühe toreda mõtted, maagia taotleb tegelikkuse mõjutamist. Religioon on püüd kohaneda ja uskuda, et kõigel sellel on mingi mõte. Kus väga hästi olen, ütleja on tõesti ta ongi niimoodi, et see ju ei, suuresti on alternatiivmeditsiin kas siis otseselt somaatiline, et kehalist häda puhul või siis psühhosomaatiline, kuna arstid ravivad ikkagi konkreetseid tõbesid ja kõige paremad arstid on kirurgid, sest nad lõikavad selle haige tükkisimust välja ja sa tunned ennast paremini. Aga kui sa lähed ja kurdavad, et mul kuskil siin südames või Remmos või noh, kuskil valutab ja paha on olla, no mida ta peab tegema. Aga lähed posija juurde, ta loeb selle sõna peale või loeb sellele veepudelile, saad peale, sa usaldad teda, vaatad talle silma ja meditsiiniajalugu on kolmveerand platseebo. No nüüd muidugi ei ole, aga noh, mine tea, mine tea, järelikult väga suur vajadus on sellise järgi ja ja seda ei saa normaalsest traditsioonilisest kirikust. Mõned vabakogudused tegelevad ehk natukene rohkem staatilist, elamuste pakkumise või võimaldamisega. Aga Lähed luteri kirikusse, mida sa sealt saad, ei saa ju niisuguseid tundeid, ei saa seda abi, seda isegi süsteemi, mida tahaks. Nii et selles mõttes siin. Ta peab ikkagi religioonidest kõrval, et ta on pigem selline nii-öelda ihu, hinge, vaimu. Ei jää religioonist kõrvale, vaid lahenda ta on, ta on lihtsalt teise rõhuasetusega, sest mille jaoks on katoliikluse hiilgeaegadel olnud ordud selleks, et inimene, kes on tõepoolest usklik, saaks sellel rakenduse. Homoreligioosne ehk usklik inimene on ladina keeles keske, ladina keeles. Seda ei saa sinu ja minu kohta kasutada, vaid seda nimetatakse munga ja nunna kohta, ainult homo religioossus on see, kes pühendub religioonile jumala teenimisele ja tema otsimisele. Ja selles mõttes ei ole munga või mõnna või kloostri moraal mitte selles mõttes topeltmoraal, et ta ühele üks ja teisele teine, vaid ta on supermoraal. Ta esitab, no seal oli see, selles surmapattude puhul tuleb välja, et kuni Takat tavalise inimese käest dometa neid täidab, siis on asi lootusetu, ei tasu ültse. Ühesõnaga sa oled nagunii, ei tule välja selle selleks sa pead hirmsasti vaeva näinud, et siis natukenegi sellest surmapatust kaugemale saada. Ja see, et ordude rohkus oli sellepärast, et kui sa oled tsistertslane, siis oled sa üht sorti vagadusega ja tsistertslaste kirikuid on siin. Kui sa oled Dominikaanis puhta usu tagaajamisega, inkvisiitorid olid viimseni kõik dominikaanlased ja kui oleks mõni augusti hiinlane saadetud luteri Martin Lutheri tuurima poleks üldse midagi juhtunud. Dominikaani tee augustiilide vahel oli niisugune pinge juba enne olemas ja see tähendabki, et nende rohkus oli selleks vajalik, et kuna inimest Te iseloomud ja kalduvused ja kõik see on erinev, siis ongi vaja nendele erinevatele inimestele erinevalt laadi ja see oli kiriku sees tavaline inimene pidi täitma oma kohuseid, oli sõjamees, siis ta oli sõjamees, oli hea ja siis ta pidi valitsejana hea olema. Või talupoeg. Aga selle jaoks oligi Kleerus, selle jaoks olidki kloostrit, mida peeti ülal ja sugugi mitte eriti suure sunniga ja survega, sest nad olid sule noh, nii nagu mõnele heategijale vajalik, selleks, et sa jääd ka ikkagi saha, saaksid heategevusorganisatsioonile annetut või oled patroon kuskil. Et see oli süsteemist töötas ja andis sellised võimalused. Kui sa ei ole väga tõsiselt selle vaimulike asjadega nendest huvitatud, siis sulle piisas sellest, et piiblis on öeldud, et ka karikatäis külma vett ei tasuta. Kui sa ikkagi annad mongale süüa, siis ma saan näiteks budismis ju omal ajal sein oli Seilonil oli nõnda, et kõik noored mehed, sõjaväeteenistus asemel olid teatud teismelise eas mungad ja kerjamas käimine, riisikauss peos. Ka peaminister oli oma nooruses seda teinud, see kuulus tema inimeseks kasvamise juurde ja sellele, kes sellele kausitäis pani kuulusse. Et munk teda õnnistas. Jäänuseid võib Aleksander Nevski katedraali ees, kus kärjajad ka õnnistavad neid. Aga need on jäänused sellest süsteemist. Nii et praegu on lihtsalt tööjaotus. Poodi olen kuulnud ka sellist ütlust, et üks tänapäeva religioone ongi teadus. Mis sa arvad sellest? Teadus ei ole, vaid mõned teadlased suhtuvad oma teaduse tegemisse religioosse innukusega. Selles mõttes, et teadus on abstraktsioon üldse. Aga võib väita see, mis ei mahu mõõdetava uuritava kontrollitava piires. Et seda ei ole olemas, et see on ainult nisugune, psüühiline arvamus, see selles mõttes ilmutab täpselt samuti nagu spordivaimustust teatud religioossus. Viimne tõde, teadlased mõned niisugused eriti võitlevad ateistid armastavad hirmsasti suuri tähti oma asjade puhul. Jumalad kirjutavad väikse tähega, aga igasugust muud asjad on suure tähega, see tähendab ka nendes on viimselt igatsused, miski oleks viimne tõde ka siis, kui see viimne tõde, tiivset tõde ei ole. Jah, täpselt, sest, et vahest tõesti mulje, et inimesed usuvad kõike, millel on juures silt, teadlased, ütlesid teadlased, uitlesid, uuringud näitasid, ehkki ükskõik, kuidas seda materjalis interpreteerida, eks ju, kui me räägime, eriti kui me räägime sensatsiooninäolisest, meediast, kes tahab ühte, teist või kolmandat, löövad pealkirja panna. Et kohati jääb mulje, et see on nagu vanasti, et kantslist öeldi ja nii on, siis teadlased ütlevad ja nii on, et see mõne pärast ilmnevad uued andmed ja teadlased kem siis sunnitud oma nagu põhimõtted ümber vaatama. See on juba teine teema. See analoogia on väga ilus selles mõttes, et ega iga jutlustaja Kaip pidanud arvama, et see tõde on, aga kuna institutsioon andis talle selle see, mida kantslist ütleb, eks katedraal on teistsugune kui see, tuletan Batmani meelde, vanas kirikuslaavi keeles ei saa valetada. Tähendab, ta toob seal ilusaid näiteid kultuuriloolasena lihtsalt see keel, mis ei olnud tavakeelena Stahli ainult kirikus kasutati, seda ei saanudki valetamiseks kasutada. Selles öeldu oligi õige asi, et et nii nagu piibel ütleb. Kirik ütleb, niisamuti on praegu, kuna loodus tühjust ei salli, selle asemel on teadus, ütleb hakkas selle taga midagi on või? Ei, see oleks juba usus algamine hakata uurima, kes teadus on, kes seda ütles nüüd. Kirik räägib palju lunastusest Jesse kannatusest ja sellest, kuidas ta oma ohvriga siis päästab, lunastab meie maailma ja peab selleks ohvriks siis justkui Jeesuse surma, aga kas ei võinud olla pigem hoopis Jeesuse elu, et ta ütles ka midagi sellist, et kaua ma pean teiega kannatama oma apostlit, ütleme, et kas see polnud tema elu üks suur kannatus olles justkui mingite tümikatega koos hullumajas, üritades neile elementaarseid asju teda. Ja siis nähes, et massidele kohale ikkagi ei jõua, et võib-olla oli tema elu palju suurem ohver, kui see surm. Eks ta tervik ongi selles suhtes siin surmale oleks pisilmadki tähendust, kui seda elu ei oleks enne olnud, kui ta tümikatega ei oleks rassinud Janad midagi oleks ometigi oma pähe võtnud või üles märkinud või püüdnudki seda mõista. Ja ega mida see surm, lunastus Ena tähendab, ei ole üheselt ega kindlalt kerge vastata, aga mulle meeldib, mida just nagu ateist, aga mulle tundub olles mõningaid päris ta surmaeelseid asju lugenud, Alber, kammüüse, prantsus, eksistentsiaal-ist on oma mässavas inimeses öelnud. Pärast Kristust ei saa enam inimöelda, kui mu jumal, mu jumal, kus sa oled, miks sa oled mu maha jätnud, sest surra mitte inimesena nagu üks meist vaid surres jumalana? Jumal sureb seal üksinduses, mahajäetuses ei ole ükski inimene selle järele enam üksinda. Millisest põrgust, millisest sügavusest, millisest kannatusest alga, tuleks läbi minna? Niiet et ma ei ütle, et see oleks teoreetiline ja piisav seletus, aga ta on vähemalt ehk selline seletus, mis on lihtsalt inimesele mõistet ta, et jumal ei ole kõrgel kaugel, ei ole kohtumõistja rollis, vaid kõigepealt Jeesuse isikus on ta tulnud minusuguse Turaka juurde, loodab, et ma midagi sellest aru saan ja minu eest suremine tähendab, et minuga koos suremine Me teame pühast õhtusöömaajast, kas praegu ollakse pigem nii-öelda püha hommikusöögi ehk siis lunastaja tuleku ootuses, kuidas me peaksime selleks valmistuma, selleks abiltseb valmistuda kuidagi. See kogu see valmistumine on valvel või ärkvelolek algusest peale olnud kas õhtu või hommikul on see püha õhtusöömaaeg, on, see on ajalooline, niisugune nohreministsents, et see toimus õhtul. Aga kristlikud jumalateenistused olid päikese tõustes esimene teade, mis üldse on niimoodi kristlase väline on Plinius vanema raportis, et mingisugused kristlased kogunevad nädala esimese päeva hommikul päikesetõusu ajal oma jumalat kummardama. Ja ka need viited, mis korra ta on uues testamendis jumalateenistuse ajale, viitavad just pigemini hommikuajale. Nii et see on niisugune omaette lugu, aga valmisolekuga on see, et pidevalt nii Jeesuse tähendamissõnades kui apostlite kirjades on juttu, te ei tea, mil tunnil koja isand tuleb ja sellepärast tuleb igal hetkel valmis olla. Jälle võib ütelda, et mis see valmisolek on ega ei oskagi öelda, aga võib-olla ärkvel olla see, et see on oletus, ma ei tea ju, mida modi loomad tajuvad, aga vähemalt Endel Tulvik mälu-uurija oma uuringute põhjal kinnitab seda meie niisugust tunnet, et loomad elavad olevikus. Nendel puudub see nõndanimetatud episoodiline mälu, mis inimesel ainsana olemas on. Tähendab, koer mäletab kondimatis, aga ta ei mäleta, et samal ajal auto mööda sõitis. Aga meie mäletame ka neid kõrvalisi seik paljudel puhkudel, need kuuluvad selle mälu juurde ja ka need ei ole seesama mälu. Et inimese üks võimetest on lisaks sellele, et ta elab siin ja praegu, et ta sööb, et ta raadios kõneleb, et ta midagi teeb. Et ta Ajal on ka vaatleja, tähendab, meil väga-väga harva õnnestub seda avavaatleja rolli täielikult unustada teatud tööde puhul, eriti kui nad füüsilist pingutamist nõuavad seal lihtsalt see kontsentratsioon eeldab seda, et mitte millelegi ei mõju. Aga muidu niisama tegevusetult seda ei ole võimalik, sest katsu sa olla vaikuses, aju hakkab siis igasuguseid helikesi otsima ja kui ei tule väljast, hakkab ise tootma. Nii et Tiit Kändler on seda oma kirjutistes ka rõhutanud, et inimene hakkas kõigepealt oma sisehääli kuulma ja siis alles tekkisid talle kõrvad välisjaoks. Aga ma läksin jälle vist natukene liiga kaugele valvamise. Ehk kui on see, et kuna see on inimese spetsiifiline omadus ta suudab vaadelda endast just nagu distantseeruda, enda tegudele hinnangut anda, olgu hetke tegemisele või tagasi vaadates, mis eluma siis nüüd elan või elanud ole. Et ehk see valmistumine ongi selle võime kasutamine ja mitte seda kustutada või sellest pääseda püüdmine. Võib-olla oleks kergem, kui ei mäletaks kui ei süüdistaks ennast millegi valesti või halvasti tegemise eest või tegemata jätmise eest võib-olla oleks parem, aga kas me pääseme, kui see meile osaks on antud, kui me oleme inimestena siin, siis võib-olla mitte sellest pääseda püüdmine vaid selle ärakasutamine. Lõpetuseks veel selline küsimus, et kuidas leida hingerahu, mis aitaks ükskõik, inimene on üksik, tal on mure, stress, raskused, masendus, alkoholiprobleemid, mis iganes ta tahab leida hingerahu. Jälle ütleksin, et üldretsepti ei saa olla, aga vastaksin budist nii seisukohalt. See, et see üksik, õnnetu ja nii edasi, kõik need muud omadused, et inimene on inimesena sündinud, et ta seda suudab tajuda, et selle üle reflekteerida saan lõpmata suur õnn. Sest kui ta oleks praegu kah koerana sündinud või Irena, siis ta ei tegeleks selle enda elule muretsemisega aletsemisega. Inimene on parem kui olla sündinud jumalate maailma, sest inimene on valiku maailma sündinud. Ja see tähendabki, et kõigepealt rõõmusta selle üle, et sa oled inimene. Sa võid mõelda, kas siit on teed väljapoole, enne kui sa ta teed, keegi ütlema, väljast saab hakata. Esmaabi on mõelda rõõmsana ja ma olen siiski inimene. Milline õnn. Mis kasu on Paukale sellest, et ta lotovõidu saab? Iga saate lõpus on selline rubriik nagu ankeet, kus ma küsin siis igalt saatekülaliselt viis standard küsimust, et nii ka sinult, nii et palun vastuseid järgnevatele küsimustele, millest esimene on, mis on elu mõte? Ei saa praegu ütelda, sest ma eile rääkisin sellest Käsmu suvekoolis aga märksõnaliselt elada elusamalt. Jah, seda loengut elada ilusamalt saab pärast kuulata siis ööülikooli kodulehelt, niiet toksige sisse või vaadake raadio kahe kodulehelt ma panen sinna lingi, kus on Toomas Pauli loeng elada elusamalt Käsmu suvekoolis. Teine küsimus, mis juhtub aastal 2012? Ma arvan, et uudised on täpselt samasugused nagu aastal 2010, et keegi kuskil tegi seda ja teist ja siin on nõnda, et ega millestki inimene ilma jäägu ta uudist vaata et ei kuula pidevalt ja kui ta siis ükskord sisse keerab, siis lähed järg edasi. Ja loodetavasti läheb ka see 2012 samalco. Kuskil on halvemini kuskil paremini. Mida peaks inimene teadma või tegema, et olla õnnelik? Tehku endale selgeks, mis asi, see õnn, sest õnnega nõnda tahad, ma räägin sulle ühe loo ja ma ei ole ise kahjuks seda välja mõelnud. Jookseb ringi mees ja küsib, kas te teate, mis mul siin rusikas on? Ja kõik lähevad tema järgi, lootes, et tal seal on midagi suurt, et midagi, mis teeb õnnelikuks. Ja siis ta teeb lõpuks selle käe lahti. Sellel midagi. Kõigepealt peaks teadma, mis asi on õnn. Aga kuidas mina tohin ütelda seda teise inimese jaoks, mis tema õnnelikuks teeb? Tehku endale ise see kõigepealt selgeks, muidu jookseb järgi minu rusika lähemis. Kui sulle antakse ülesanne tervitada inimkonna nimel tegelasi kosmosest, mida sa neile ütleksid? Näidake üles alastust. No mis sa nendest ikka muud tuhatkond nad need kohe ära ei tarvitaks. Kas me küsime kärbse käest, kes tuleb meie leivale ja istub sinna peale, mida ta ütleks meile? Miks me arvame, et me oleme ma, ma universumi kõige arukamad olendit ja nad tulevad siia, meie käest tarkust saama ka tulevast, nad tulevad võib-olla niklimaardla pärast. See on lihtsalt tobe niukene selles mõttes, et võtame Stanislaw, Lemi, Solarise või mõne niisuguse siis on ja isegi inimesel võimalik kujutleda täiesti ebainimlikke olukordi, millega mingi kontakt ei ole võimalik. Kontakt eeldab, et sa oled üsna samasugune, aga kui on kärbse ja inimese vaheline kontakt, siis seegi on niisugune kärbsepiitsaga suuresti. Nii et see on retooriline ütlemine, olge halastavad, sest tegelikult kontakt eeldab, et meil on midagi ühist, aga kust me teame, et on. Mida sa soovitad inimesel veel lisaks uurida? Võib-olla üks asi, mida tasuks lugeda õpetlikku raamatut, sest need arvud, et kui paljud eestlased möödunud aastal oli ühtegi raamatut lugenud, on natuke nukrad. Need, kes muidugi on juba elus mitu raamatut läbi lugenud, nende jaoks seda soovitust ei ole vaja, aga oleme kirjaoskajad küll ja teine kirjaoskus on ka, aga võib-olla on ja kui selle vanapaberile pandusest mingil viisil on ehk seal denud tarkust leida mitte sihukest, mis tuleb ja läheb. Äkki nimeta mõned autorid, kes sulle on inspiratsiooniallikateks? Huvitaval kombel jah, siin veel kõige rohkemate, sest selle niisuguse esiletõstmisega noh, ma ei ole liiga tagasihoidlik, ütlen, et lugege minu raamatuid. Jah, väga õige. Säälik muidugi. Jah, jaa, kallide kuulajad, meenutan teile Te, võite saada endale Toomas Pauli raamatu seitse sabasulge katse kirjeldada inimese looma, mis siis autori poolt signeeritud, nii et minge vaadake, kas raadio kahe kodulehel R2 ee kaldkriips, hallo, kosmos või kosmonauti klubis Facebookil aadressil punkt com kaldkriips alla kosmos täpsemaid juhtnööre. Suur aitäh, Toomas Paul, et meiega oma mõtteid jagasid. Ja aitäh teile, kallid kuulajad, et meiega kaasa kulges. Meenutan teile, et saate nii tänast kui ka kõiki eelnevaid saateid üle kuulata järelkuulata poodcastid ja raadio kahe kodulehelt, kas siis podcastide rubriigist või kosmoselehelt arhiivist. Kohtumiseni taas nädala pärast, samal ajal samal sagedusel kell kaks raadio kaks. Toomas, mida lõpetuseks öelda, jumal õnnistagu teid. Just maal õnnistagu meid jumala ennistega, meid.