Tere, mina olen Üllar Kask, Põlva Püha Neitsi Maarja koguduse õpetaja. Tänase hommikupalvuse alustuseks loen sulle jumalasõnana. Püha Johannese evangeeliumist seitsmendast peatükist kuuenda salmi. Siis ütles Jeesus neile. Minu aeg ei ole veel. Meil on tulnud. Aga teie aeg on alati soodusaamen. Ühes väga tuntud raamatus kirjutatakse nõnda. Tere, ütles väike prints. Tere, ütles kaupmees. See kaupmees müütas täiuslikke tablette, mis janu kustutasid neelab nädalas ühe alla ega tahagi enam juua. Ja väike prints küsis selle kaupmehe käest siis et miks sa neid müütad ja kaupmees vastas. Need annavad suurt kokkuhoidu ajas asjatundjad on välja arvutanud. Nii võib säästa 53 minutit nädalas. Ja mis selle 53 minutiga teha? Teed, mis ise tahad? Ja väike prints ütleb. Kui minul oleks 53 minutit aega siis ma sammuksin üsna tasakesi allika poole. Neil nüüd, töönädala hakul on vist kõigile teada nii maal kui linnas. Et kiirusest on ohtlik viirus saanud. Niisugune viirus, mis rohkem linnainimeste seas ringi liigub. Ja selle kiire elutempomuutus peegeldub meile kõikjal vastu. Sedasama raadiogi, mida me kuulame, on täis tempot, tempot nii muusikas kui kõnes. Või seal, kui õhtuti televiisorit vaatate, märkate, kui väikeseks on viidud pausid kas või reklaami, tegi vahel nii lühikeseks kui võimalik. Ja kui midagi hakkab justkui venima inimese arvates siis muutume kärsituks. Kas kruttime endale parema ja tempacama raadiokanali? Võtame kätte telekapuldi, hakkame klõpsima. Vaadake liiklust eestima linnadeski. Kui foorituled vahetuvad meie jaoks liiga aeglaselt lähevad ka inimesed närvi. Ja harvad ei ole need juhud, kui meile tagant signaali antakse. Kui me tundume liiga aeglasena reageerivat ning pidevalt ja kogu aeg kihutame Entaka ka et mitte kaotada ühtegi sekundit sellest väärtuslikust olemisest ja väärtuslikust ajast. Ja nii õpetatakse meid justkui omal ajal kuue kuuga trollijuhiks. Ühe päevaga ehitama valmis terve majakarbi mõne võhivõõra inimesega väga ruttu tuttavaks saama. Kiirkursused ja mitu asja ühekorraga on tänapäeva mentaliteet. Ja see ei puuduta mitte ainuüksi neid inimesi, kes on tööga tihedalt seotud. Ka need inimesed, kes on tööta või need inimesed, kes on töölt juba pensionile jäänud. Ka nende päevadesse jätkub rahmeldamist ja nendelgi tundub aega nappivat. Sest ega moodne vanaema ei taha enam õunapuu all istuda, käed rüpes. Tal on oma ringid, tal on oma klubid, kontserdid, isegi töökohustused, mis ta võtnud on. Aga inimene tahab ometi saada ju mingisugust rõõmu sellest üürikesest ajast mis talle elada on antud. Ja siis võiks mõeldagi selle peale kuidas muuta paremaks mitte üksnes meie endi elu ja sisuka maksta vaid ka just nimelt meie kaaskäia kaasrändajate elu. Sest rõõm meie enda olemasolust peaks sõltuma rõõmust. Tunneme teiste pärast ja mida teised tunnevad meie pärast. Jeesus ütles, minu aeg ei ole küll tulnud, aga teie aeg on alati soodus. Raadiokuulaja alustas seda nädalat jumala rahus ja tema õnnistusega koos. Ja tea, et aeg on soodus kõige hea ja ilusa tegemiseks just nüüd ja praegu.