Mina olen Üllar Kask, Põlva Püha Neitsi Maarja koguduse õpetaja. Soovin sulle ilusat päeva hakatust ja loen hommiku mõtiskluste aluseks pühakirja kalaatia kirja kuuenda peatüki teise salmi. Kandke üksteise koormat ja nõnda te täidate Kristuse käsku. Aamen. Eks igaüks peab meist õppima tähele panema et minule lisaks on selles maailmas ja minu vahetus läheduses teised inimesed sama head ja sama tundlikud samade asjade suhtes. Sama igatsusega mõistmise ja õnnelikkuse järele. Ja vahel ka sama masendunud kui mina ise. Inimene leiab ligimeses kõige lähemas inimeses sina ja sünnist surmani vajab inimene teist inimest. Ilma sinuta ei saa rääkida, loota, armastada ja olla tõeliselt inimene. Kaasinimlikud suhted, sotsiaalsus on inimisiku arenemises vältimatut ning ühiskonda edendabki see, kui inimesed täiendavad teineteist ja koostööd teevad. Ja ehkki üksik inimene on iseseisev, on ta suurel määral ka just nimelt ühiskondlik olend. 1993. aasta suvel peeti Lätis Ādažis balti riikide kaitsevägede esimesed ühisõppused. Naaberriike esindavad sõjaväelased, kes nimetasid endid kõikvõimalikeks diversiooni ja luureüksusteks. Kapten hirmus, kes tookord oli Kuperjanovi pataljoni ülem pidi ja 15 minutit kuulama Läti ja Leedu ohvitseri vaidlust selle kohta, kas kas joosta krossi 2,8 või 3,2 kilomeetrit. Järmus ütles tülpinud, et tema mehed võivad joosta ka 20 kilomeetrit. Sooja oli tol hetkel 30 kraadi. Ja sellesamase jooksu alguses sai üks Kuperjanov plane kuumarabanduse sest mehed jooksid, kiivrid peas ja koos täie seljakotiga. Leedulased ja lätlased jooksid kerges varustuses seljakotid moe pärast seljas võitsid lätlased, teised olid leedulased. Aga kõik pealtvaatajad unustasid nende võidu. Kuperjanovlased ületasid finišijoone kõik kuuekümnekesi peaaegu rivikorras kandes kordamööda nõrkenud kaaslast. Ja sellistel puhkudel ja sellelgi korral ütles Hermus. Me oleme täiesti tavaline jalaväeosa. Aga me teeme lihtsalt kõike paremini. Meie vaim on tugevam. Sõna ütles meile, kandke üksteise koormat ja nõnda te täidate Kristuse käsku. Ja vist on tõesti nõnda, et armastus on kõige suurem ja vajalikum inimsuhe. Ilma armastuseta ja teist inimest kandmata ei ela ju. Ükski loodu ka putukad ja taimed kaasa arvatud, on tundlikud armastusele. Vajavad seda, ootavad seda, seda enam ka inimene. Ühes ilusas raamatus on toodud hetk mis kirjeldab isa Tom istus voodiserval ning sirutus välja, et Hanna käest kinni võtta. Naine haaras temast ning hoidis Tommy kätt kõvemini kui oli kavatsenud. Soovides kogu südamest, et mees paneks käed tema ümber ja lihtsalt hoiaks teda veidi aega. Ta igatses lohutuse, sõpruse ja kaastunde järele. Ka tänasel hommikul ma tean, me kõik igatseme lohutuse, sõpruse ja kaastunde järele. Minu soo, sulle armas ja hea raadiokuulaja on see et meie ja sinu igatsused saaksid ka täidetud. Astu selleks ise. Võib-olla ka üks samm, tee oma süli avali. Ja võib-olla näed sa siis ja koged, et jumala armastus ei jää ka mitte ainult sõnakõlks, uks, vaid saab nähtavaks ja tegusaks.