Tere hommikust. Olen Eenok Haamer, kirikuõpetaja Mustvee, Lohusuu, Maarja Magdaleena ja Tartu Soome koguduses. Aga nüüd loen sulle jumala sõna. Ma pean märkima, et ma tahan kasutada kuni laupäevani vennastekoguduse vaimulike loosungite raamatust võetud. Salme Jesaja 63, üks on kirjas. Jumala ütleb. Seal ei mina õiglusekuulutaja võimas päästma. Aamen. Ütle nüüd oma arvamus välja. Kas siin maailmas on õiglust? Ma kuulen mitmesuguseid vastuseid. Tõesti, see ongi nii ja teisiti. Kuid on ka neid, kes ülekohtust on kõvasti haiget saanud. Ja ei suuda seda unustada. Kuus õiglust otsima lähed? Olen ajalehtedest lugenud televiisorist, näinud neid, kes loodavad õiglust leida. Aga need on üksikud, kes seisab kõigi eest. Ka mina olen ülekohut oma nahal tunda saanud. Ja siis, kui on väga valus ei ole mul muud võimalust. Kui, et ma lähen oma jumala juurde ja kurdan talle Ära kahtle. Ma olen abi saanud. Ent üht on vaja on vaja seda kindlat veendumust. Et jumal on õiglane ja kindlat usku et tema mulle appi tuleb ja mind päästab. Need, kes ütlevad, näen, ma ju palusin ka. Aga abi ei saanud. Need peaksid endalt küsima järele. Kas ma kindlalt uskusin, kui ma palvetasin. Kas uskusin seda, et ma saan abi? Paraku on nõnda. Kui sul see usk puudub siis jääb ka abi tulemata. Ma tahaksin loota, et sa täna uskudes suudad palvetada, teeme seda üheskoos. Armas issand, Jeesus, sa näed. Ma olen abi, too ja ülekohus on mind tabanud laanen, kurb ja nõutu. Ja ma ei oska kusagile mujale pöörduda. Aga ma tulen sinu juurde. Sest Ma olen kuulnud, et sina oled õiglusekuulutaja ja sina oled võimas päästma. Päästa mind. Aga anna mulle usku sinu abisse, et mu süda võiks leida rõõmu ja rahu. Julgus sellest, et ma ei jää ilma vita. Et sina oled minuga. Tule minuga koos selle päeva teel. Õnnista mind mitte ainult mind, vaid kogu meie maad ja meie rahvast. Aamen.