Ilusat päeva sulle, armas raadiokuulaja, minu nimi on Aare Kimmel ja ma olen rannamõisa kirikuõpetaja. Sellel nädalal mõtisklen koos sinuga jumalariigi ja selle olemuse üle. Täna võtan aluseks jumala sõna Matteuse evangeeliumi 13.-st peatükist 44. salmi. Jeesus Kristus räägib sind nõnda. Taevariik on põllusse peidetud aarde sarnane, mille inimene leidis ja peitis jälle. Ta läks rõõmuga ja müüs ära kõik, mis tal oli ning ostis selle põllu. Aamen. Tänases sõnas võib meid kõigepealt üllatada mõte, et taevariik ehk jumalariik on mingi aare või varandus. Kas tõesti? Tihtipeale peetakse ju jumalat ja jumalariik, kes selle riigi seadusi pigem inimesi orjastavateks asjadeks. Usk olevat nagu oopium, mis inimesel selge mõistuse peast ära võtab. Jumala käsud on raske koorem, mida inimene peab selles elus kandma. Tegelikult ei ole jumala riik üldse selline jumalariigi põhiomadus on hoopis vabadus. Jeesus ütles, kui nüüd poeg teid vabaks teeb, siis olete te tõeliselt vabad, õieti vabad? Jumala riik oma olemuselt on küll peidetud nähtamatu, see on teine sõna, mida siit märkame. Ta on midagi niisugust, mida me ei või otseselt leida, teaduslikult tõestada või materiaalse maailmavahendeid kasutades avastada. Aga ometi on ta väga reaalne. Ta on midagi niisugust kindlat, mida saab leida ja mille leidjaid on olnud kõikidel aegadel. Need leidjad on need, keda jumal ise on kutsunud oma riiki. Nad on lühidalt inimesed, kes leidsid, et taevariigil on suur väärtus ja see väärtus oli nii suur, et nad müüsid ära kõik, mis nendel oli selleks, et leida, et omandada seda põldu juba Jeesuse enda jüngrid, kui Jeesus neid kutsus, jätsid maha kõik oma kalavõrgud ja muud asjad, mis neil oli ja järgisid Jeesust. Niisuguseid järgijaid on alati olnud. Leidijaid, inimesi on jumala riigis alati olnud. Ja leidmine tõi kaasa mitte oopiumi uimas olemise mitte mingisuguse ette kujutletud pilvedes hõljumise vaid inimene leidis rõõmu. Ta leidis, et see aare on sedavõrd väärt, et selle nimel tasub loobuda kõigest muust. Nii ta läks ja müüs kõik, mis tal oli. See kõik, mis tuleb müüa, on need asjad, mis hoiavad meid jumala riigist eemale. Mitte ainult patud, mitte ainult halvad asjad, mitte ainult kõik negatiivne, vaid tihtipeale ka asjad, mis iseendast on head. Mis on kasulikud, mille väärtust oskame hinnata. See, mis müüakse, see peab ju olema midagi väärt. Prahti ei osta keegi. Aga kui üks väärtus müüa, siis saab teise riigi asemele. Ometigi see, mis neid omandati, on esialgu kõigest põld. Ja põllu sisse kuulub ka aare. Paljud võivad mõelda, miks küll inimene nii rumal, miks ta müüb niisuguse kinnisvara ja ostab sellise kivise põllu. Miks ta läheb sinna kirikusse, kus pole mingeid väljavaadet, ei karjääri tegemiseks ei positsiooni omandamiseks, mida ühiskonnas hinnataks ei rikkaks saamiseks ega muud taolist. Vastus on selles, et seal on peidetud varandus varandus, mis on väärt rohkem kui kõik need asjad. Taevariik, see ei ole ainult higistamine, ainult vaeva nägemine. Sellel on ka tohutu suur väärtus. Meie palvetame. Armas isa, taevas. Sina tead, kuidas olen mina siitsaadik mõistnud sinu riiki kuivõrd olen seal märganud väärtusi. Kas olen leidnud, et see on aare? Kui ma pole leidnud. Isa, palun aita mind leida. Aita mind mõista. Ja kui pean millestki loobuma, aita mind selleski. Aamen.