Ilusat päeva sulle, armas raadiokuulaja, minu nimi on Aare Kimmel ja ma olen rannamõisa kirikuõpetaja. Sellel nädalal tahan mõtiskleda jumalariigi üle ja täna võtan aluseks jumala sõna Matteuse evangeeliumi 22.-st peatükist kus Jeesus räägib tähendamissõna kuninglikust pulmapeost. Ta ütleb. Taevariik on kuninga sarnane, kes tegi oma pojale pulmad. Ja ta läkitas oma sulased kutsutuid pulmapeole paluma. Aga need ei tahtnud tulla. Taasta läkitas teisi sulaseid Öelge kutsutavaile. Vaata, mu söömaaeg on valmis. Mu härjad ja nuumveised on tapetud ja kõik on valmis. Tulge pulma. Aga kutsutud ei hoolinud sellest ja läksid ära, kes oma põllule, kes oma kaubale. Mõned aga võtsid sulased kinni, teotasid neid ja tapsid nad ära. Kuningas vihastas ja saatis oma sõjaväed hukas need mõrtsukad ja süütas põlema nende linna. Siis ta ütles oma sulastele. Pulmad on küll valmis, aga kutsutud ei olnud seda väärt. Minge nüüd tee lahkmetele ja kutsuge pulma, keda te iganes leiate. Ja sulased läksid väljateedele ja kogusid kokku kõik, keda leidsid nii halbu kui häid ning pulmakoda sai täis pidulisi. Oleme sellel nädalal rääkinud paljugi sellest, et jumala riik on mõeldud levimiseks. See on mõeldud selleks, et sinna tuleksid lõppkokkuvõttes sisse väga paljud inimesed. Ja just sellele vihjab ka see sõna, mida praegu panime tähele. Aga kõigepealt võib meid jälle üllatada see, et taevariigi kutse on sisuliselt pulmakutse pulmades oleme ju kõik olnud. Võib-olla võime meenutada omaenda pulmi, võib-olla kellelegi tuttava sugulase või lähedase oma. Ja pulmad on tavaliselt kohad, kuhu inimene tahab alati hea meelega minna. Siinkohal üllatab meid see, et on inimesi, kes ei tahagi. Mina ei taha kuhugi pulma tulla. Ärge määrige mulle oma usku pähe, ärge kuulutage mulle, mis nad käivad ja tüütavad inimesi igal pool. Kas pole tüüpiline? Selliseid nurisemisi oleme ju kuulnud. Aga jumal ei hooli sellest. Ta läkitab taas, lekitab teisi sulaseid. Need, kes kuulutavad jumala sõna ja kutsuvad inimesi, need on jumala sulased. Sest kuningas tähendab siin ju tegelikult jumalat. Ja läkitakse ütlema kõigepealt nendele, kes on juba kristlased, kes on juba kutsutud, kes on juba ristitud, kes on levitatud või muul kombel andnud oma elu jumala kasutusse. Kõigile neile öeldakse, vaata, pidu on valmis. Tulge, hakake pidutsema. Lauad on kaetud, tulge pulma. Aga üllatav, need, kes on kutsutud, ei hooli sellest. Nendel on muid tähtsamaid tegemisi. Huvitav, kuidas ütleksime oma lähedasele sugulasele, sõbrale või sõbrannale? Ei, sinu pulma pole mul küll aega tulla. Ma pean parajasti põldu kündma, just nimelt sellel päeval. Mul on ees tähtis ärikohtumine, ma ei saa pulma tulla. Need on tagasihoidlikumad inimesed, teised on veel palju kurjemad. Nad võtavad jumala sulased hoopis kinni, teotavad neid, koguni tapavad neid. Tõepoolest jumala pulmakutse tundub neile olevat niivõrd vastuvõetamatu, et sellest tuleks võimalikult vabaneda. Kui me jätame jumala kutse tähele panemata, siis see võib saada meile saatuslikuks. Siin oli öeldud, kuningas vihastas, saatis oma sõjaväed hukas need mõrtsukad ja süütas põlema nende linna. Sõjavägesid oleme siin maailmas palju näinud. Hukkamisi ja põletamise, samuti mõnigi kord võib selle taga olla just see, et on hüljatud. Taevane kutse. Ei ole tahetud minna, ei ole tahetud minna pulma. Nii oli seekord Jeruusalemma linnaga siis kui näidati sele hiilgust, templi vägevust, seda, mis oli aastakümneid ehitatud, hakkas Jeesus nutma ta ei rõõmustanud ja seda just ühel põhjusel. See linn ei olnud tundnud ära pulmakutset jumala enesekutset. Ta ei olnud tundnud ära seda armuaega, mis oli talle antud ja ta nuttis sellepärast, et ta nägi, kuidas sõjaväed tulevad kuidas linn ja tempel põletatakse ja kuidas kõik hävineb. Ometi ka siis, kui jumala kutset ei taheta vastu võtta teeb jumala oma tööd edasi, ta leiab uued sulased, tulevad uued inimesed, kes kuulutavad ja räägivad. Ta ütleb uutele pulmad on küll valmis, aga kutsutud ei olnud seda väärt. Minge ja kutsuge siis teisi neid, kes on alles vestimata. Neid, kes on praegu alles kõrtsides ja kes põletavad oma elu kõikvõimalikel viisidel minge tee lahtmetele, minge võib-olla ka Eesti linnade tänavatele. Kutsuge pulma, keda te iganes leiate. Ja sulased läksid välja, oli siin öeldud ja kogusid kokku kõik, keda nad leidsid. Ja mitte ainult head inimesed, see on tähtis tähele panna. Tihti mõeldakse, et jumala riiki sobivad ainult head kõlbulikud, pühad, täiuslikud inimesed, ei, sinna kutsuti ka halvad inimesed. Jumal oskab ka halvad inimesed teha headeks. Jumala riik levis ja lõpptulemus oli see, et pulmakoda sai pidulisi täis. Üks üllatav seik on selle pulmaga seoses veel. Siiamaani pole juttu olnud ühest kõige tähtsamast isikust sellest, keda pulmas alati kõige rohkem vaadatakse. Kui ilus kleit on tal seljas, kui kena ta välja näeb. Pruut. Kas pulmas on tõesti söömine ja joomine kõige tähtsam? Loomulikult peaks olema ka pruut. Kuhu see küll on jäänud? Miks tema hilineb? Miks teda kohal ei ole? Siin tabab meid tõeline üllatus pruudiks oleme kutsutud meie sinuga, armas raadiokuulaja. Mitte küll üksikult, vaid koos terve selle kogudusega, kes on jumala oma, kes on kogutud üle terve maailma kõikidest ajastutest, kõikidest maailma jagudest, kõikidest riikidest ja rahvastest. Temale tahetakse selga panna rõhut, kleit, tema tahetakse teha selleks, kes abiellub, kui kasutada inimlikku pilti. Jumala enesepojaga. Poeg saab selle koguduse peaks ja meil igaühel, kes oleme läinud sellesse riiki on seal oma kindel koht oma kindel ülesanne. Kindel töö. Tõsi on see, et praegu ei oska meie seda isegi kujutleda, kuidas see saab välja nägema, mis kõik seal saab olema. Aga ühe võiksime meelde ei jäta. Meid kutsutakse väga Ahulisse kohta taevasele pulmapeole. Kas me tõesti tahame selle kutse hüljata? Palvetame? Armas isa taevas. Me täname, et sina oled valmistanud pulmapeo. Meie inimeste nägemisvõime on nii lühike, et me pole sellest tihti aru saanud. Aga ometi tahad sina meid sinna kutsuda, sa tahad mehid seal näha? Talume, anna meile andeks, kui me seni oleme kulutanud oma aega mujale ja pidanud muid tegemisi siin maa peal tähtsamaks. Aga me täname, et sa kutsud meid ka veel täna ja me võime sinu kutse vastu võtta. Palume võta meidki vastu. Võta meid sisse. Lubameid olla kord seal. Aamen.