Tere õhtust, kell sai kuus ja võtame nüüd kokku teisipäeva, 30. augusti olulisemad sündmused stuudios on toimetaja Margitta, otsmaa. Koolivõrgu targem planeerimine on ka õpetajate parema palgavõti. 220 gümnaasiumiga me jätkata ei saa, nii ütles haridusminister Jaak Aaviksoo. Kõrgharidusreformi puhul pidas minister raskeimaks pähkliks vajadus paralleelselt käivitada ka vajadustepõhine õppetoetuste süsteem. Keskmine brutokuupalk on tõusnud ajaloo kõrgeimale tasemele ehk 857 euroni, nii teatab statistikaamet. Samas on ostujõud endiselt languses ja majanduses ebakindlus, mis tühistab ka uue kiire palgatõusu lootused. See, mis Soome Kreeka tagatiskokkuleppest järele läheb, on vajalik Soome siseelu rahustamiseks, kuid pole ohtlik partnerriikide huvidele ega sea kahtluse alla Kreeka abipaketi nii ütles rahandusminister Jürgen Ligi. Aga detailid tuleb veel läbida rääkida, ütles minister. Leedu uurimiskomisjon asus välja selgitama, mis asjaoludel põrkasid Šiauliai lähistel kokku Leedu kerghävitaja ja balti õhuruumi turvav prantsuse hävitaja miraaž. Leedu piloodid, kata pulteerusid ega saanud viga prantsuse hävitaja suutis naasta lennuväljale. Ja ülestõusnute rahvusliku üleminekunõukogu andis Muammar Gaddafi toetavatele üksustele allaandmiseks aega laupäevani. Ühtlasi teatas nõukogu, et Liibüa ei vaja julgeoleku tagamiseks välisjõudude kohaletulekut. Tartu linn ja Tartu kunstimuuseum ei suuda kokku leppida Tartu kunstimuuseumi näitustemaja tulevases üüri summas. Võib juhtuda, et kunsti muuseum peab taskukohasemaid ruume otsima asuma. Trükivärske raamat, setomaad sässanada teeb vaate kunagise Petseri maakonna Alaküla tabelitest. Tänu nende ehitiste tihedale seosele rahvakultuuriga heidab mahukas teos valgust selle erinevatele kihtidele. Öösel ja homme päeval on meil pilves selgimistega ilm, hooti sajab vihma, kohati on äikest ja sadu võib olla tugev. Sooja on öösel üheksa kuni 15, homme päeval 16 kuni 20 kraadi. Saadet alustame aga värskete emotsioonidega Lõuna-Koreast kergejõustiku maailmameistrivõistlustelt, kus kettaheitja Gerd Kanter võitis hõbemedali tulemusega 66 95 meetrit ja neljandale kohale tõusis 65 20-ga. Märt Israel, Joosep Susi intervjuu Gerd Kanteriga. Tundub, et kõik lootused on, et vähemalt järgmine aasta on võimalik taas jälle võib-olla seal kõige kõrgema positsiooni eest võidelda ja vähemalt ükskõik millise medali eest, nii et selles osas ma olen nagu ülimalt rahul, et medal on medal ja noh, tõesti, kui vaadata seda hooaega, siis see on selline väga, väga keeruline hooaeg olnud ja ega väga-väga suure enesekindlusega võistlusele sisenenud, et selles mõttes ma arvan, selle üle tuleb rahul olla. Täna hommikul tegite veel 10 heidet proovisite midagi muuta, lisaks analüüsisid pikalt eilsed kvalifikatsioonivõistlused, mida siis teistmoodi finaalis täiesti jah, tegelikult kogu tiim on siin väga suurt ajurünnakut teinud, et kuidas, kuidas leida ikkagi mingisugune kindlus ja noh, selge oli see, et, et heita vorm oli nagu piisavalt hea, et ikkagi medalite eest võidelda ja eilne kvalifikatsioon oli selline väga konarlik ja kuuskil kolm 50, et ega see tõesti selline tulemus ei ole, mille üle nüüd nagu rõõmu tunda ja õhtul vaatasime kõik vanad head võistlused üle alates Helsingist. Kuni siin selle aasta mitme sellise teemandiga võistlusega, kus siis tõesti on õnnestunud ja esineda ja hommikul mõtlesime väikse siukse tehnilise lahenduse välja, et esimese katse see päris ei õnnestunud, aga teine juba oli, oli parem ja ja siis läks veel paremaks. Edasi juba teistel teemadel haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo rääkis uue õppeaasta võtmeküsimustest, vahendab Riina Eentalu. Esimesest septembrist rakendub üldhariduskoolides uus riiklik õppekava, tõi minister esimesena. Väljaõppekava käivitub kolme aasta jooksul ja algaval õppeaastal rakendub see esimeses, neljandas, seitsmendas ja kümnendas klassis. Ministri sõnul pole ta veendunud, et uue õppekavaga õpilaste ja õpetajate ajaline koormus väheneb. Aga kui see ei vähene, siis vaatame, mida me saame sellest uuest õppekavast võib-olla jätta pakultatiivseks täiendavaks selle nimel, et see, mis on tõesti oluline, saaks hästi ära õpitud. Teine oluline teema on koolivõrgu korrastamine, mis eelseisval õppeaastal tuleks selgeks rääkida ja 2012. aastal ka otsustada. Kui esimesse klassi minevate laste arv suureneb, siis gümnaasiumis alustab õpinguid sel aastal 25000 ja nelja aasta pärast alla 20000 õpilase. 20. koolis on gümnaasiumiastmes alla 30 õpilase. Ministri sõnul 220 gümnaasiumiga Eestis jätkata ei saa, neid peab jääma tunduvalt vähemaks. Raadiovõrgu targem planeerimine on ka õpetajate parema palgavõti, ütles minister. 2012. aastal ülikooli astuvad noored alustavad uutel alustel, kus täies mahus õppekava täitjatele on õpingud tasuta ja muutvad ülikoolide rahastamise alused. Aga kõige suurem lahendamata probleem on vajadus sellega paralleelselt käivituse vajaduspõhised, üliõpilastoetused ja tahaks väga loota, et ühiskonnas on olemas arusaam, poliitiline toetus sellele, et vajaduspõhised toetused käivituksid koos kõrghariduse muude valdkondade muudatustega. Ühe hirmuäratava arvu nimetas minister Aaviksoo veel. Üle 30 protsendi Eesti tööealisest elanikkonnast ei oma mingit kutse-eri- ja ametialast ettevalmistust. Kui me seda probleemi ei lahenda, siis on meil väga raske lahendada nii tööviljakuse kasvu kui tööhõive kasvuprobleemis. Minister ei ole rahul ka õpetajate ettevalmistusega. Tahaks loota, et eelseisval akadeemilisel aastal kuuleksime häid uudiseid Tallinna ülikoolist, kes uhkusega ütleb, et õpetajakoolitus eesti koolide jaoks on tema kõige tähtsam ülesanne ja Tartu ülikool ja teised koolid võtaksid ka õpetajakoolitust oma tähtsa ülesandena. Tänaseni ei ole. Ja taas kordas minister Aaviksoo, et koolikatsed esimesse klassi minevatele lastele jäävad ära ja laps peab teadma aasta enne kooliminekut, missuguses koolis on talle koht garanteeritud. Statistikaamet ning maksu- ja tolliamet avaldasid täna palgastatistikanäitajad. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Statistikaameti teatel on keskmine brutokuupalk tõusnud seni kõrgeimale tasemele ehk 857 euroni. Seda on 4,2 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Reaalpalganäitaja, mis peegeldab ostujõudu, on aga juba rohkem kui teist aastat peaprotsendilisest langusest. Maksu- ja tolliameti andmetel oli keskmiseks reaalselt välja makstud palgaks 620 eurot kuus. Siin on arvestatud ka osalist tööaega ja lühendatud töögraafikuid. Statistikaameti palgastatistika talituse juhataja Mare Kusma sõnul tuleks vaadata siiski eelkõige positiivseid uudiseid. Tööturg on natukene aktiivsemaks läinud, et isegi alla 50 töötajaga väikeettevõtetes oli palgatõus 6,3 protsenti. Siis on veel üks positiivne uudis, et palgatöötajate arv on kasvanud ka 2,8 protsenti. Need on need niisugused positiivsed uudised. Muidugi see negatiivne uudis on nüüd ikkagi, et reaalpalk püsib ikkagi languses. Rahandusministeeriumi hinnangul pöördub reaalpalk keskmise palga kasvu kiirenedes järgnevatel kvartalite tõusule. Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing aga praeguse heitliku majanduse juures kiiret palgatõusu ei luba. Töötus on küll vähenenud, aga ta on endiselt kõrge ja nii nagu riigieelarve tegemisel me oleme ettevaatlikud, samamoodi on ka ettevõtja ikkagi õppinud sellest eelmisest majanduskriisist ja väga kergekäeliselt kulusid ei suurendata ja palga tõstmisega noh, nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik, eks taktika, ettevõtja kahjuks on tavatarbija seisukohalt väga kiire hinnatõus. Tarbija kindlustunne on langenud võrreldes sellega, mis ta veel oli siin kolm-neli kuud tagasi, aga siin mõne, see on põhitegurina ikkagi neid negatiivseid uudiseid Euroopast Hayemmessilt. Et ei ole suudetud ikkagi nende sammudega, mida on ette võetud stabiliseerida seda majandust, et me ei ole mingil määral saavutanud sellist kindlamat olukorda, kui meil oli näiteks kevadel, et ma olen seda võrrelnud, nagu kui oleme lennukis ja me oleme sattunud sellise õhuaukude tsooni, siis Me kahjuks oleme edasi seal õhuaukude tsoonis, et me nagu päris hästi ei oska öelda, millal on järgmine auk. Kui sügaval me langeme ja kuidas me jälle tõuseme. Eurorühma eesistuja Jean-Claude Junckeri sõnul on Soome ja Kreeka laenutagatiskokkuleppe asjus tehtud uus ettepanek, mis peaks kõiki euroala riike rahuldama. Ettepaneku sisu ta ei avaldanud, kuid kinnitas, et Kreeka teine abipakett enam ohus pole. Riina Eentalu küsis rahandusminister Jürgen Ligit, mis on selle ettepaneku sisu. Minul on detaile teada, mul jah, ei ole voli sellest rääkida, aga tegemist on ikkagi sellises noh, kosmeetilise võib ütelda plastilise pingutusega riigi nägu päästa. Et ega see kahepoolne leping ikkagi leidis väga üksmeelsed kriitikat ja see, mis sellest järgi jääb, on kahtlemata jällegi Soome siseelu rahustamiseks vajalik aga ei riiva otseselt siis partnerite huve ega sea kahtluse alla Kreeka abipaketi realiseerumist. Junckeri avalduses oli seal üks asi, mida ma tahaks küll õiendada, et väide nagu riigijuhtide avalduses 2010 esimesel juulil noh millega neid palju viidatakse või on kasutatud ka seda, et kui selle lepingu õigustamiseks tolle kahepoolse lepingu, mis tehti, see oli sõnastatud määraselt, et noh, tegelikult oli see vastad diplomaatiliselt, tegelikult anti diplomaatiliselt mõista, et, et lubatud on ainult kohased tagatised, sedasama oligi kasutatud mitte mis tahes tagatised, kahepoolsed võtted, teisi siis halvemasse positsiooni, et kriitika seal eelmise lepingu suhtes kuhugi kadunud ja uus leping on üks päris huvitav konstruktsioon ka mitte ohtlik partneritele, aga need detailid tuleb läbi rääkides, praegune abipakett ongi kahepoolsete lepingutel põhinev. Kuidas ta nüüd haakub tulevasega, et siin on veel küsimusi õhus minu jaoks, missuguseid detailid, millest ei saa rääkida, aga ikka sellest algsest ideest palju järel ei ole, see tehti ikkagi teistsuguseks. Kas siis Eesti, kui eurotsooni riik on nüüd rahul või ei ole rahul? Mis ta nüüd rahul on, et igal juhul see jättis halva maigu suhu see üritus, aga uudis on liiga värske, et üldse kaaluda, kas samasugusele aktsioonile minna tulevikus. Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas aga täna, et kavatseb kandideerida Eesti Panga presidendi ametikohale. Ligi märkis, tema tugevus on Eesti majanduse juhtimise kogemus ning eurotsooni rahandus tundmine. Regulatsioonidega on keskpangandus ja valitsus Euroopas rangelt lahutatud. Nende ametite sisuline seos on aga põhjus, miks valitsuse liikmete tööle asumine keskpanka ja vastupidi on Euroopa praktika nii, ütles Ligi BNS-ile. Eesti Panga nõukogu hakkab presidendivalimiste esimest korda arutama oma kuuenda septembri koosluses. Kui nüüd aga tänased välissõnumid ja Janek Salme teeb kokkuvõtte Leedu relvajõudude juhataja kindralleitnant Arvydas potsiuse sõnul tegid Šiauliai lähistel alla kukkunud kerghävitaja L 39 piloodid kõik selleks, et juhtida lennuk asulatest eemale. Pootsi just teatas, et ei saanud praegu vastata küsimusele, kas Leedu õhuväe lennuki ja balti õhuruumi turvama prantsuse hävitaja miraaž kokkupõrge toimus tehnilistel põhjustel või oli tingitud inimtegurist leedu piloodid katapulteerumis, et ega saanud vigastada prantsuse hävitaja suutis lennuväljale naasta ja maanduda. Potsise sõnul juhtus intsident kella poole 11 paiku umbes kuue kilomeetri kaugusel lennuväebaasist. Leedu ja prantsuse piloodid olid ühistreeningul. Õnnetuse põhjuste väljaselgitamiseks moodustati uurimiskomisjon. Liibüa ülestõusnute rahvusliku üleminekunõukogu teatas Muammar Gaddafi toetavatele üksustele on jäänud allaandmiseks aega laupäevani. Üleminekunõukogu esimees Mustafa Abdel Charliel teatas, et kui seda ei toimu, lahendatakse küsimus sõjalisel teel. Tema sõnul kavatsevad üles tõusnud kehtestada kontrollini sorti linnas kui ka Liibüa kesk- ja lõunaosas. Abdel Charliel teatas ühtlasi, et Liibüa ei vaja julgeoleku tagamiseks välisjõudude kohaletulekut. Valgevene laseb oma rubla kursi vabaks. Valgevene president Aleksandr Lukašenka teatas. Valuutabörsil avaneb täiendav kauplemissessioon, kus rubla kurssi hakkab määrama nõudluse ja pakkumise vahekord. Lukašenka teatel oli sellise ettepaneku teinud keskpank ning ta nõustus sellega. Uus kauplemissessioon valuutabörsil avatakse Lukašenka sõnul septembris, kas 12. 14. või 15. kuupäeval. Ukraina peaminister Nikolai Azarov leiab, et Ukraina peab oluliselt vähendama vene gaasi sisseostmist. Azarov ütles, et Vene gaasitarnemaht peab lähiaastatel vähenema kolm korda. Azarov rõhutas, et praegu on Ukrainal soodsam kasutada maagaasi asemel kütteks kivisütt. Azarov ütles Harkivi kohtumisel oblastihalduse ja majandusjuhtidega, et katlamajad viidi gaasil üle, kuid nüüd maksab gaasi 1000 kuupmeetrit 400 dollarit ja gaasi hind võib veelgi tõusta. Tema sõnul pole Ukrainal muud valikut kui kasutada seda, mis endal on olemas. Ja tagasi koduste asjade juurde homme õhtul lõpeb Tartu linna ja Tartu kunstimuuseumi vahel sõlmitud raeplatsil asuva näitusemaja üürileping. Kuigi Tartu linn ja Tartu kunstimuuseum on pidanud läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks, ei paista kokkulepet esialgu veel kusagilt. Mirko ojakivi jätkab. Tartu kunstimuuseumi direktor Reet Mark on juba kuu aega püüdnud Tartu linnaga jõuda kokkuleppele uue üürilepingutingimustes, kuid kompromissi pole sündinud. Lihtsustatult on probleem selles, et Tartu linn soovib rahva seas ka viltuse majana tuntud hoones tulevikus rohkem üüriraha kui praegu. Kultuuriministeeriumi haldusalas tegutsev Tartu Kunstimuuseum püüab saavutada läbirääkimistel staatus kood ja maksta ka tulevikus sama palju kui täna. Kui läbirääkimised juuli lõpus algasid, soovis Tartu linn kunstimuuseumilt ligi 5100 eurot üürina enam kui täna. Ühesugust tüüri sooviti nii kasutuskõlbmatu, pööningu ja keldri kui ka näitustesaali eest. Pärast 10. augusti kokkusaamist oli Tartu linn nõus tegema järeleandmisi ja on valmis aastas üürina küsima 15000 eurot mida tänasest 3900 eurot enam. Hinnatõusu tagamaid selgitab Tartu abilinnapea Argo Annuk. Kunstimuuseumi enda ootus selleks, et näituste toomisel on ette antud kindlad reeglid ja nõuded ruumi, temperatuuri, niiskuse ja kõige selle osas, et meil on ühtegi ootus, et linn võiks panustada ka sellesse rohkem. Meie eesmärk oleks selles vallas nagu appi ja kaasa tulla. See eeldab ka seda, et, et seda on vaja jälle kuhugi planeerida ja seda raha kuskilt leida. Seda tüüritingimuste läbirääkimised Tartu kunstimuuseumiga on keerulised, annavad aimu ka abilinnapea Tiia Teppani vastused. Nii ei soovi spekuleerida Teppan, et mis juhtub siis, kui kokkuleppele ei jõuta. Aga see seisukoht on Kultuuriministeeriumi poolt väga huvitav, et üldse ei anta raha juurde, tõid kohustused, antakse omavalitsuse kanda. Kunstimuuseumi väljakolimisest igatahes poliitikud rääkida ei soovita kuid mis saab, kui üürihinnas kokkuleppele ei jõuta, räägib Tartu kunstimuuseumi direktor Reet Mark. Meil ei ole mitte kuhugi kolida, sellepärast et Tartus ei ole nii suurt näitusesaali, mis oleks meile vajalik ja, ja mis tagaks ka sellise samasuguse külastatavuse, sellepärast et kui näituseruumid küll kinni, siis ei saa me ju oma vahendeid, millest me praegu maksame inimestele palka ja maksame üürist ja nii et me peaksime hakkama siis kuskil tegema selliseid ühekordseid või põle kuulisi näitusi, kas siis kunstnike majas või võib, ma ei kujutagi ette, kus kohas, nii et, et see ei tule kõne allagi. Rahaga riigil vähemasti Tartu linnavalitsuse ja Kultuuriministeeriumi vahelist kirjavahetust uurides ei paista olevat. Kuid kõik osapooled ütlevad, et läbirääkimised käivad ja külga kompromiss sünnib. Mirko Ojakivi, Tartu. Äsja on ilmunud raamat setomaad sääsonad, mis teeb ülevaate kunagise Petseri maakonna Alaküla kabelitest. Tänu nende ehitiste tihedale seosele rahvakultuuriga heidab mahukas teos valguste selle erinevatele kihtidele. Igor Taro teeb ülevaate. Mikitamäe tsässon seinapalgid on dateeritud 1694. aastaga, mis tähendab, et kohalikust soostun need raiutud enne Põhjasõja algust. Väga suure tõenäosusega annab alustama arvata, et tegu on eesti vanuselt teise puidust sakraalehitisega Ruhnu kiriku järel kuid peale faktilise info leiab Chezzonate raamatust hulga mitmekesist materjali. Eesti ühe eripärase kultuuripiirkonna kohta kõneleb raamatu seto matsessonat koostaja Raudoja Ahto. Tsässon ei ole õnne, ütleme kabelda time, ümbram, nii palju nii palju kõkke muud usund, kombestik, ta võti vitsa. Ja kui võtta vil, mille ta erilise oma siis oma ehituse poolest, et tammeehitusajalugu või, või metsanduse päält kõike maha lukke. Ehituslikult meenutavat sässunud tihtipeale vana talu sauna ja nii on nende põhjal hästi vaadeldav taluarhitektuuri areng, seda enam, et avalikus kasutuses olevate hoonete noolid sässanad tunduvalt paremini hoitud raamatut kaardistab nii eesti kui vene poole jäävad tsässon nad kaasa arvatud need mis kasutusest väljas või suisa hävinud. Sealt leiab ka uudset lähenemist kohalike tavade lahtimõtestamisel näiteks selles osas, et setomaal on austatud, kas selliseid pühakuid, millel ei ole Venemaa ega slaavi kultuuriga suurt pistmist, kõneleb üks autoritest preester Zakaria sleppi. Siis järelikult pidid need pühakud olema Zetodele nii tähtsad, et nende pühakute tõttu lausa seto rahvakalendrisse on tulnud nende pühakute päev ühel puhul siis rolla Taev ja teisel puhul siis ula sõdaid. See viitab väga-väga kaugetele seostele bütsantsiga ja mitte 16. sajandi Venemaa Venemaaga või Venemaa esteetikaga. Raamatu põhiosa moodustab kataloog 150 kaheksat sässana kohta, mida täiendab ka kõigi teadaolevate Tsazonate asukohta, näitab kaart Igor Taro rahvusringhäälingule setomaalt. Paide kultuurikeskuses avati renoveeritud lava, et rahvusooper saaks seal sügisele anda balletietendusi. Üle 20 aasta tagasi ehitatud kultuurikeskus vajab aga tervikuna kaasajastamist. Millised on Paide linnaplaani tuuris? Olev Kenk? Paide kultuurikeskuse direktor Ülle Müller ütleb, et kultuurikeskus on kooskäimise koht mitte ainult kohalikele isetegevus lastele, vaid seal toimuvad teatrietendused ja kontserdid. Lisaks kasutatakse maja üleriigiliste suur kokkutulekute korraldamiseks, kuid koostöös Eesti kontserdi ja rahvusooperiga Estonia kavandatakse hooaega, mis peaks huvi pakkuma kogu Eesti inimestele. Ülle Müller. Teeme sisulist tihedat koostööd Eesti kontserdiga seda nii ürituste ja sündmuste ja kontserdite näol kui ka koolituste näol Rahvusooper Estonia, et on algatanud Paide kultuurikeskuse lava renoveerimise, et Paide kultuurikeskuse laval saaks esitada ka klassikalist, et balleti nimelt novembris 2011 on siis paides näha ballett Luikede järv. Me näeme siin ka opereti Silva rahvusooperikollektiive abi saab teoks paides terve nädal, kest, noorte festival, ooper ja ballett südames. Lava renoveerimine on alles esimene samm kultuurikeskuse kaasajastamiseks, sest koostöös Eesti kontserdiga plaanitakse maja ümber ehitada Kesk-Eesti kontserdimajaks. Kui esialgu plaaniti rahvusvaheline arhitektuurikonkurss välja kuulutada 19. mail, siis tegelikult pole seda tehtud veel tänagi. Paide linnapea Kaido Ivask. Paide linn üksinda kontserti maja teemat vedada ei suuda. Selleks, et sellega juba jõuliselt edasi minna, peaks see objekt jõudma üleriikliku tähtsusega objektide nimekirja, mis siis leiaksid riigi poolt kindla rahastuse Euroopa Liidu fondidest mis saab olemas tavaline mööda. Eks seda juba näitab riigipoolne seisukoht, et kuidas suudetakse siis neid plaane just nimelt rahaliselt ellu viia. Linnapea Ivask lisab, et nii nagu Paide linn ei tule üksi toime kultuurikeskuse maja remondi rahastamisega ei tulda üksi toime ka selle täitmisega sisuga. Seetõttu tehaksegi koostööd nii Eesti kontserdi kui rahvusooperiga Estonia. Oleme ka ju läbi rääkinud siin RMK riigistruktuuriga, kes tahab ka paidesse oma esindust ja praegu otsime veel siia partnereid juurde, nii et ma usun, et see kontserdimaja saab olema hästi multifunktsionaalne, nii nagu ta peab ühes väikses linnas olema. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Ja nüüd veriilmast öösel ja homme päeval on pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab vihma, kohati on äikest ja sadu võib olla tugev. Puhub lõuna ja edelatuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 12 kuni 15 meetrit sekundis. Sooja on öösel üheksa kuni 15 ja homme päeval 16 kuni 20 kraadi. Selline oli tänane Päevakaja kuulmiseni.