Tänane saade on pühendatud Kaarel Irdi 85.-le sünniaastapäevale mida Vanemuise teatris tähistati 26. augustil Irdi stuudio laste kokkutulekuga. Kindlasti ei suudame selles saates määratleda Irdi kohta omaaegses kultuuripildis. Pigem on see pooltund kantud soovist tutvustada laiemalt, mida kujutasid endast Irdi aegsed Vanemuise stuudiod ja teadvustada seda, et näitlejaks ei õpitud õpetatud ainult Tallinnas Panso koolis. Tänases Vanemuise draamakoosseisus on stuudio lastel märkimisväärne roll. Siin töötavad Raine loo Kaise, Raivo Adlas, Malle koost, Kerstini Aabee, Hannes Kaljujärv, Andrus Eelmäe. Aga ei saa, me ei üle ega ümber siiski Kaarel irilist endast. Vanemuise tugevus on jalad vaevalt hääleti ansamblis olemas ju ei ole olnud ja kuigi palju suuri, suuri tähti, eriti pealesõjaaegse perioodiga. Aga, aga see tugevus on seisnenud just selles ansamblis, mida me oleme Stanislavski tuginedes rakendatud. Korraga läksid vees ellu konservatooriumis kateedri esimene lend ja samal ajal Vanemuise stuudio esimene lend. Ja kui need siis korraga välja tõi, siis käis jutt, et konservatoorium oma on meisterlik on, ma ei tea. Stuudio omad on orgaanilisemalt. Mul oli ka assistent, kes Endla järmann, kes oli õppinud Moskvas Eesti stuudios, kus oli õppejõududeks inimest, kes otseselt alist arstid olid töötanud. Ta oli mul nii-ütelda seal kõrval, oma tundmine oli põhiliselt seda, mis ma teada sain, muidugi kirjandus, mida ma tundsin, peavad olema silmad lahti, pidevalt kõrvad lahti pidevalt ja peab teadma. Mille nimel sa kõike seda teed. Jaak Villerilt Vanemuise teatri praeguselt juhilt küsisingi. Kas Irdi vaim veel kummitab Vanemuises? Ju ta ikka kummitab, sellepärast et suur osa ikkagi nendest inimestest, kes, kes tänases Vanemuises töötavad, on ju, on ju nii või teisiti erdiga kokku puutunud ja ja suurem osa neist Irdiga koostööd teinud ja, ja ikka aeg-ajalt lööb välja mõni Jerdilik hoiak või, või vähemasti mõni Irdi lemmikväljend või, või muidu tsitaat temast? Jah, ma arvan, et, et vaimsuse poolest tegelikult me võiksime Irdilt rohkemgi veel õppida ja veidi rohkemgi meenutada. Ja küllap see stuudiote kokkutulek on üheks võimalikuks aineks selleks, et, et see vaim nii palju ei kummitaks, kuivõrd lihtsalt aitaks meil tänast Vanemuise teatrit teha. Sest ma arvan, et Third on kunagi öelnud, ma arvan, see on ka kõige parem iseloomustus, on ta öelnud, et tema parim lavastus on Vanemuise teater. Ja kui me saaksime seda teatrit hoida koos nimelt sellisena nagu Jeletada kavandas ja teha teda sellisena, nagu tema seda tegi siis ma arvan, et me oleme nagu tema vaimu kõige paremini järginud. Kui midagi Vanemuises on vast niisiis minu salvas. Meie järgmine vestluskaaslane on Jaak Allik, mis suhe oli temal, Kaarel Irdiga? Kerge ja ma mäletan, üheksa 55.-st aastast, kui mu isa tuli Siberi vangilaagrist tagasi ja siis käisid vanad tuttavad lihtsalt käega katsumas ja siis oli ird ja koos Epp Kaidu kui esimest korda meie kodus. Aga isiklik suhe, kas kuuekümnete aastate lõpust kui ülikooli esindajana vist Jõhvi ettepanekul mind arvati Vanemuise kunstinõukogu liikmeks ja siis oli see suhe tihe ja hiljem kraanijat, Kaarel Ird on üks neist vähestest inimestest, keda ma julgeksin nimetatud oma õpetajaks. Kastan tee jaoks eelkõige poliitik või teatrimees. Eelkõige muidugi teatrimees, eelkõige muidugi teatrimees, aga ka poliitik sel määral, kui tol ajal, aga praegu teatrimajas pidi peab poliitik olema kas mingil määral Ildi tegevust määras ka tema konflikt Pansoga näiteks. Eks säärase muidugi ja nagu ütleme, kahe gigandi suhe ühes väikses sootsiumis alati määrab kuid minu meelest ma isiklikult ei tundnudki, aga, aga ma sain aruga. Panso tähendab seda suhet siiski. See oli see noh rivaliteeti ja võib-olla teised kunstilised tõekspidamised, mis olid tuha all, aga nad seda kumbki ei soovinud ega tahtnud avalikkuses afišeerida ja võib-olla ka selle konflikti teravust võimendati ütleme nende ringkondade poolt, kes kumbagi taga olid, aga, aga nii palju kui ma erdiga rääkisid, siis kirtsutus Pansost suure kunstilise lugupidamise pieteedi. Te olete tegelenud Irdi mälestusteraamatuga, mis seisus see on paaridena Kananga tähendab, meil õnnestus koguda siis 182 masinakirja lehekülg originaal mälestusi 30-lt inimeselt. Kuus nende hulgast meenuvad Kersti Merilaas, Gustav Ernesaks ja teisedki on juba lahkunud. Seetõttu on see tekst hinnaline ja ma arvan, et see tuleks siis välja anda tol ajal teda välja anda saanud mitmel põhjusel. Eesti raamatu struktuur hakkas lagunema, aga põhipõhjuseks on siiski see, et see kogutud mälestuste hulk ei ole eriti atraktiivne. Need tuleb kõik avaldanud, on kõik huvitavad, kuid sinna tuleks lisada teine pool, võib-olla atraktiivsem, vaid nüüd juba suuliselt kogutud mälestus võib-olla tänapäevase vaata nurga altkäe, aga ma arvan, et kui nüüd Vanemuine hakkaks sellega tegelema, siis selles suhtes täiesti huvitav raamat põhimõtteliselt nii-öelda alus. 30 inimese kirjalikud mälestused on olemas. Mida oleks nüüd Sirdil lugu noh, niivõrd vastuolulisel isiksusel meile nagu öelda või õpetada läbi selle mälestuste raamatugi ikkagist. Seda, et ükskõik kui rasked on ajad ja kui keerulised nad on, kui inimesel on oma asi, mida ta ajab ja ta tahab seda ajada. Ja nagu on öeldud, et eriti lavastuse elutöö oli Vanemuise teater, siis seda saab teha neile vastuoludele vaatamata keerulisusele vaatamata eesti mees läheb läbi seina, kui tal on eesmärk ja paljud Eesti mehed on seda läinud jõuludeks suurematena nende hulgast. Ma kuulun nende inimeste hulka, kes tahavad maailma parandada. Nüüd aga andkem sõna stuudio lastele. Algatuseks räägib Vanemuise teatri kirjandustoimetaja Epp Koger, kes ise õppis esimeses stuudios. Erdi stuudioid on üldse neli olnud. Hiljem tuli veel Hermaküla stuudio siis hiljem veel toominga villima stuudio, millest hiljem kujunes Tartu lasteteater, praegune. Ja vahepeal oli veel ka Irdi stuudiana kirjas laste ja noortestuudio need kokku nagu erdi stuudioid viis pluss kaks ird tegeles esimeses Stuudio ka muidugi kõige rohkem. See oli tema tol hetkel, ma sain aru, tema elu ja armastus täiesti. Ja ta tõi sinna, noh, väga palju väljastpoolt meil käis ülikoolist inimesi pisteliselt vestlemas, käis draamateatrist, käis Panso üks ja teine, kes niimoodi aga pidevalt tööd tegid veel muidugi meiega, Endla, Herman Bennomical aasa, Tammur, hiljem Reginades, koort ja kalkun, liikumine väga tugevad. Liikumistunnid olid meil klaver, rikka väljelsa lilleorg. Siis oli meile muidugi Heiki Harave. Jaan Saul andis meile tunde. Kas Epp Kaidu oli ka mingi osa, tähendab stuudio töös otseses niisugusest, see oli väga pingeline töö. Me käisime koos neli korda nädalas kolm, neli tundi korraga, igal laupäeval, pühapäeval hommikuti, siis kaks korda õhtuti ja Edgaidule lahvist oma tööpinge tõttu. Ta sellest otsesest tööst osa ei võtnud, aga küll, aga ta oli pidevalt nagu kõrvalt. Ma nii mäletan, kui meil olid need lavastuste proovid juba viimased ja ka esietendusel ta alati oli oma nõu ja jõuga ja ola märkustega oli alati saalis, oli lava taga esietenduse ajal, kus ta rahustas, julgustas ja ja võib-olla niisugust, kui Eedil oli niisugune ülemäärane närviline pinge, võib-olla esietenduse ajal, siis kaid oskas seda alati leevendada, võttis maha. Aga tema tõi hiljem esimese stuudioga välja. Näidendi 12 puhtal kujul, tema tõi kasteid, seal kasutati ka lavastustes. Ei, see oli erdil põhimõte, et ei kasutatud, kuna reegel oli see, et stuudiolane pidi kas õppima või töötama. Kui ta need asjad jättis pooleli, siis temaga reeglina kukku stuudiost välja. Ja kuna see pinge oli meil isegi küllalt tugev, siis ei lavastustes meid ei kasutatud sel ajal. Esimene kokkupuude publikuga oli praktiliselt diplomilavastuste aegu, tänane kokkusaamine on pühendatud just Irdi stuudiatele. Palju. Seal lõpetajaid neljas stuudios kokku alla 50 vastu võeti igasse stuudiosse keskeltläbi 100, nendest kohe väga kiiresti, kui töö hakkas peale, kukkus väga palju väljast, pinge oli tugev ja pikapeale lõppedes no iga stuudiost, meil oli vist kõige rohkem 20 ringis ja siis läks järjest väiksemaks. Õieti põhimõte oli ikka see. Ta ei koolitata mitte näitlejaid tema stuudios, vaid kui kellestki saab kogemata näitleja, siis on see tema Omaasi. Aga vastused olid küll, kas need nüüd lausa diplomilavastuseks nimetada? Kõigepealt oli Sekspiri suveunenägu Jaar puusovilin koidikul kaks lavastust. Nii teisel stuudiol oli suits pööri Oluhtadelt mille lavastasid siis Mati hunt ja Elount. Kolmas stuudio tegi kassima ja Juhan Liivi luuleõhtu ja neljas stuudiossis Bernard halba maja. Üks lavastusi, millest on ka eesti teatrikriitikas mäletada, oli Valtoniana, millel aastast stuudial on Evald Hermaküla. Võib-olla te meenutaksite seda perioodi töö oli ääretult huvitav periood et üks meie oma stuudio lastest võttis ja hakkas korraga lavastama, meiega sündis nagu kõik kuidagi koostöös. Kuigi muidugi Ewaldile olid väga kindlad põhimõtted ja arusaamad ja miks ta, kuidas ta tegi. Ja see oli madal tööperiood, mis oli see kõige tähtsam või mida teie õppisite sealt, mida see kool teile andis? Ma lõpetasin aasta hiljem ka Tartu Ülikooli ja Juba pidevalt olen nüüd teatritöö kõrval ka ühe või teise kooliga olnud, seotud ja andnud tunde ja nii edasi, tähendab, minu meelest andis ta pedagoogitöös ikka väga palju näiteks kontsentratsioon kõigepealt, mis on täiesti arendatav asi. Siis tähelepanu ja igasugune krampidest üle saamine, jagusaamine, rääkimata siis juba kõnetehnikast, diktsioonist ja nii edasi häälest hääle kasutamisest. Et väga palju, väga palju vajalikku. Ja selle jutu lõpetuseks olgu öeldud, et Kaarel Irdi stuudio tegutsesid Vanemuises aastatel 1000 961974 aga nüüd jätkab juttu juba Vanemuise näitleja Aabeep. Ma olen Vanemuise teatri 47.-st aastast peale sellepärast. Ema, ema ja isa tulid 46. aasta lõpul Tartus, mina olin siis juba emme kõhus. Nii et seda on väga hea ja niimoodi kaval ütelda. Stuudiosse Ma läksin teisi stuudiosse ja 64. 65 esimene lõpetas, me olime aasta varem, võeti mind vastu, vastuvõtueksamid olid, olid seal Kirjanike Majas, mis te praegu Kirjanike maja, õpetaja tänaval. Ja mina mõtlesin, et võeti vastu niimoodi, andekas inimene võeti vastu. Aga täna tuli välja, et kõik teatriinimeste lapsed võeti vastu. Nii nagu kes ütles, kes ütles siin kokkutulekule tarvest trati andekas inimene vastu ja tuli välja, et vaid kõik üliõpilased vastu, nii et lugesin luuletust, aga ma ei mäleta, missugust luuletust ja mingit küüni tegin, noh nii nagu ikka. Ja käisime meiega, tegeles vähe, jah, tõesti, sest et meil oli, oli see eriala õppejõud, oli Viktor somoilov, kes oli esimene stuudio, ütleme, kõige vanem, esimene stuudio oleme ja, ja väga tark, haritud inimene ja, aga muidu teised õppejõud olid samad ikka. No ja siis tulid need tükid, mis me tegema hakkasime. Ma tegin esimese stuudio diplomilavastuses kaasa suveunenägu ja ja hiljem Kaidu tegi selle kohuti, Paavel kohuti Tšehhi tükk oli 12 seal libastuda, esimene stuudio lõpetanud ja siis võeti sinna juurde. Teises stuudios ka ja hiljem hakkas Hermakas tegema neid. Valtoniana oli üks niisugune kaunis kaunis, uhke tükk, meil kõik kirjutasid sellest ja väga-väga tore oli, kõigile väga meeldis ja see oli see novellidest koosnev, vot seal ja seal oli see jänesed on purjus, Valgaristikkina lõhnast. Rainega tegime. Raine oli tüdruk, mina olin poiss. Ja siis ma mäletan, et ei tulnud välja, kuidagi ei tulnud välja ja siis maksid noot, mine jookse siit trepist alla alt fuajeest läbi Jeteist trepist üles ja tule aku kohe teksti rääkima, noh siis oli niimoodi, et siis oli hing niidiga kaelas ja siis oli see erutuseli sees, mida vaja oli, noh, see tehniliselt saavutatud erutuse pärast tuli ta muidugi välja. Ja siis mäletan Lavastajaid on tegelikult õpetajaid olnud, nii et meil on õpetajaid väga palju olnud ja huvitavaid õpetajaid olnud ja ja fermakas ütles niimoodi, et tead, et ega ega sa ei pääse, muidu sa pead armastama tõsiselt, sellel momendil sa pead päriselt armastama, siis tuleb välja. Kui sa hakkad armastust mängimist, ei tule midagi välja, siis kõik näevad, et sa mängid. Et ega, ega see ei ole tähtis, sa võid pärast seda naist vihata või viisaga selle momendil, kui sa mängid ukse laval, oled sa pead päriselt armastab. Nii ongi tegelikult no ja, ja me tegime ikka tõsiselt, kui ikka oli vaja vastu kõrvu anda, siis Raina andiski päriselt? Väga valus oli pärast. Momendil emme ei märganud, aga pärast märkasid, et valus oli, Raine pani ikka täiest jõust ikka päriselt kõrvi. Kui ikka, kui ikka noh, seal olid niuksed, mängisime, katsusime mängida seda maastikku, mis seal on üle kraavi hüppamisel ja kõik, mäletan, kui Raineid küpsele Pravi põlvili maha, põlved põlve tulid iga etendusega pruudut, Eestil on meie hoolinud millestki, sest me olime, me olime noored ja me, Meie tahtsime ikka tõsiselt teha ja hästi teha ja. Teatris ei olnud kumbki. Ei lainega ei olnud veel. Oli nii, et, et, et sellest räägiti, sellest kirjutati vist päris hästi ja päris palju ja see on, see on meil Rainega nagu esimene kokkupuutumine vaeblemi teinud, midagi kahekesi koos ja nüüd ei möllanud, nüüd oleme jälle vanapaar. Kuningas ja kuninganna. Noh, hakkavad noh, ringid hakkavad korduma. Vanemuise stuudio lased on olnud üsna truud oma teatrile, kes teatrisse on tulnud näitlejaks, see on jäänud ja jätkanud Vanemuises, Hermaküla on ainult ära läinud, on see ka seotud mingi stuudio eripära? Võib-olla küll ja ära on läinud, vahepeal käis Evald Aavik ära, nüüd on Ewaldele tagasi tirid, ütlesime eile niimoodi, et ega teist Kureditestiga ei käi, keegi ei pea teid või teatris võtma. Sest et noh, teatrikoolis oli nii, et kui lõpetasin teatrikooli ära, siis oli kindel, et mingi teatel pidi sind võtma tööle. See koht oli kindel, kui sa riikliku kooli ära lõpetasid, aga ega meie stuudio lõpetamistega ükski teatri pidanud sind võtma. Kui keegi võttis, siis võttis ja ja sellepärast me teadsime kõik, et ega meist näitlejat ei saa. Tähendab, me ei olnud keegi kindlalt ütlevad, et nüüd kindlasti saame teatrisse ja Irdiga koos olemine või Irdi stuudios IRLi vaim, nagu lehvis kõige selle asjapealne meeldivaim lehvisu ju teatris ka igal pool, nii nagu sahk ütles. Kui me surnaisi olime täna, et et tema oli niisugune teatrijuht, kes, kes teadis kõigest asjast, mis teatris toimus ja, ja mitte ükski asi ei läinud temast mööda, see kõik kõik asjad olid tema südameasjad, noh, nii nagu sahk, ütlesite, et hommikul käis kempsud läbina kõik kempsud läbivaatus kuskil korras ta teadis kõike, ta teadis kõiki inimesi teatris. Päris täpselt, kas või seda, kui palju keegi palka saab, näiteks seda, kui kas, kas seda on vähe või palju, kui noh, niisugust teatrimeest võib-olla võib-olla bandžoga teadis, võib olla? Ta teadis niimoodi, noh, Tallinnas, aga, aga just see erdi vaim oli meie sees kõikide sees ja Irdi vaim, noh, annaks jumal, et see on jäänud, ma arvan, et on jäänud nendes nendes inimestes. Mina olen nagu me kutsume iseennast ühildi lasteks ja, ja kõik need vanad näitlejadki, keda nüüd enam ammu ei ole meie seas ja nii me oleme nendega kõigiga koos mänginud või koos ka mänginud, koos aga ühes majas elanud need, kes me oleme stuudiost teatrisse jäänud. Noh, niisuguste meestega koos kasvõi puhkeruumis istumine on juba noh, midagi suurt. Nihukesed mehed, nagu ütleme, Elmar Kivilo ja Benno Mikkal ja Elmar Salulaht ja Aleksander Milton ja Paul Maival ja mida ma siin loen? Väga palju, väga-väga palju mehi. Voldemar Paavel ja ja no mina olen näiteks ühes garderoobis olnud Leopold Hanseniga, kuigi, kuigi ei ole üldse üldse mitte koos mänginud ja ja noh, noh, kas tema mind üldse märkaski, aga, aga kuskilt noh, niimoodi mina võistluselt, aga niimoodi, et, et meie stuudialased esimene, teine, kolmas ütleme, meie oleme nagu männinguga sidemes läbi. Leopold Hanseni Ansel kandis Menningu vaimu edasi ja ja kui ma olen ikka Hanseniga vestelnud, olen küll ma mäletan finaali poisike, villade aga vestelnud olen ja ja Ma tegin ju teatris kaasa lapsena, noh, et siis, kui sellepärast olin ühes garderoobis tõstma, mina olin laps, mul oli etendus ja ma olin isa garderoobis. Nii et tegelikult see vaimsus ja nii edasi läinud meni kuskilt on ta, on ta ikkagi see Menningu vaimsest tegelikult oli Irdi ka. Aga ma ei tea, kas teadlikult või alateadlikult, eks ta tegi, noh teadlikult ja natuke mängu ka tuli ikka meeningu moodi mees. Vennikud lausa vanaks hirmsaks ei kutsutud, aga tal oli mingi mürakaru või mingi mingi niuke. No nüüd Nimidel, näitlejate hulgas oli küll. Kas ei ole mitte Irdi kardioloog, kus me siin praegu olema? Jah, võib-olla vaim veel lehvitage, teete, mis siinses väikses majas on ära kadunud. Küll ta tuleb tagasi, on ära kadunud see lõhn ja see Nonii nagu lumist ükskord ütles, et see, see kultuurikiht on ära põlenud, kui ta põlema läks sinna siis ta tegelikult on ju kõik uus eluseinad on uuesti värvitud, juuksed on aknad või uued. Kõik saali uksed on uued ja, aga küll ta ükskord hakkab tagasi tulema, see, nii nagu öeldakse, teatrilõhn teatril, mis see on, see on tegelikult dekoratsioonide, tolmu ja higi lõhn sealt tegelikult teatrile. Niimoodi, aga see on juba omamoodi lõhn seda kultuurimajas, seda lõhna ei ole sellel teatril mingi muu asi ka seal veel, et ma ikka see ikka see teatrivaim või seletamatu asi. Minu jaoks on olnud alati üsna problemaatiline see kui vanemate tööd jätkavad lapsed ja, ja ka teiega ei Sadlas, kuidas teil tuli see mõte, te lähete näiteks stuudiosse, mida juhendab teie isa, minu jaoks oli see natukene raskem, mine millegipärast, mina põgenesin oma vanema, mina häbenesin seda. Häbenesin seda, et mina tahan näitlejaks saada. No oli mul niisugune tunne, et ega ma Tallinnasse konservatooriumisse noh, niikuinii ma sisse ei saagi kunagi ja siis ma mõtlesin välja siukse teooria, et ega, ega mina ei tahagi näitlejaks saada, vaid et mina tahan hakata teatriajalugu külla ja ka selleks, et kuna Vanemuises tehakse nüüd stuudio, et siis noh, mina lähen sinna, et seda asja lähemalt tundma. Neymar kirjutasin oma sisseastumisavalduses ka, et ega ma ei tahagi näitlejaks saada. Aga kuidas kodus suhtuti, sellesse ikka nad nagu, nagu eriti vastu, aga ei olnud või aga kuidagi noh, nii et vaatame, vaatame. Nii nagu skeptiliselt siiski. Aga kuna jah, võeti vastu küll, aga väga suur arv inimesi siis arvestusega, et selekteeritakse välja, noh, need, kel tõsine huvi asja vastu on ju. Et siis ma nagu ja sain, sain sisse. Aga kas see, et oled Irdi tütar, on teid seganud või on teid aidanud oma teatritöös arvandamast mõlemad teinud? Noh, paha on olla ju kellelegi tütar. Sest ma ei mäleta, sest ma olen bassist praegu siiamaani on mul nimi hiirelt aga siis ühel üks esimesi stuudio etendusi ei olnud vist Raivoga üldse abieluski veel ja siis oli kava peal oli kaisu R ja siis esimene asi, mis ma lavale tulin kuskilt, eks niuke mutike saalissosid tütar. Ja nii et ma, et ma olen noh, et kui mul võimalus oli, ma võtsin kohendada teatri nimega Adlas osukesema passis siiamaani on edasi. Noh, nüüd on muidugi võimalus öelda, et see on nüüd enneaegne aastat, ei olnud siin Vanemuises ja nüüd te tulete siia tagasi praegu juba olen poole kohaga ma kevadel tegin ühe osaga siis nagu et uuest aastast olen täiskohaga. Mida saasta tähendab, see oli tegelikult väga see aasta. Ma sain ennast nagu proovile panna või. Kui sa oled ikka üks, 20 ma isegi ei oska öelda, mitu aastat 25 aastat vähemalt ühes teadis olnud, siis kuidagi hakkab noh, niisugune tunne, et sa oled siin igavesti olnud ja ükstapuha, kui hea või halb sa oled, et sa jääd siia igavesti ja ükstapuha, mis sa siin teed. Ja tõesti Kirdi surma oli vahepeal niisugune tunne, et ma jään siia nagu noh, mingisugune reliikvia, et lahti ka keegi ei hakka laskma jah, et noh, et ükstapuha, seisab seal nurgas kuskil. Ja kuskil on aga aga see, nii et ma tegelikult tegelikult see oli mulle väga huvitav ja tore aasta, ma sain teha päris palju huvitavat tööd ja ma olen täitsa tänulik sellel aastal. Selles mõttes teil kompleks ei ole, kui teie poole pöördutakse kui Irdi tütre poole, kui suur on iseolemise tahtmine või, või noh, see on lihtsalt juba nii tavaline, et see ei ole midagi vist jah, sellega juba juba jah karastunud, sest see säbenemise ma alguses kartsin stuudios hirmsasti kõige rohkem ma kartsin, et noh eriti mitte kui Irdivaid, Irniku isa, et ta vaatab, et, et tal on niisugune kehvad niuke, mannetu andetu tütar on. Aga see sellest sai tööga ikka üle ja tõesti ka pärast proovis oli ikka ei olnud suhet, sellist suhet, et see on nüüd minu isa, kes teeb proovi või see oli ikka lavastajaks teeb ikkagi mõeldakse tagasi oma õpetajatele, et kes on teile kui näitlejale nagu, nagu kõige rohkem andnud oli siird, olid teised. Jah, ikka ilmselt ird. Olgugi, et niisugust Sellist tehnilist tööd või näitleja käsitööoskust just seda niisugust seda tegi meiega ju põhiliselt Endla järv on viitsinud ja no ta tähendab, ta oli liiga kannatamatu inimene seda meie kõigiga eraldi teha ja ja niisugused nagu nagu kunstilised tõekspidamised või mis on hea teater ja mis on halb teatriteatrit, ma tahaks teha selle, ma olen saanud ka jetid. See, et täna tuli kokku siiski suhteliselt palju inimesi, on tänane seltskond teie ootustele vastav. Mina küll ei uskunud, nii palju tuleb, ausalt öeldes. See oli mulle täitsa kohendusliku, üllatas. Mul oli juba see see üllatus, et noh, et Vanemuise teater sellise idee peale tuli seda asja teha. Meeldiv üllatus muidugi. Olgugi et. Ma ei ole ennast nagu. Väga häirida lasknud sellest vahepealsest ajast vahepealsel ajal kus veidi nagu auasjaks Irdi peale jalga käia, tõstmas, kui niimoodi rumalasti väljendada. Sest mul on niisugune tunne, et aeg paneb kõik ise paika. Ja küll aeg annab oma hinnangu. Noh, on olemas juba kunstis komer, absoluutsed väärtused, on olemas, kunstis ka oma ilmatase meil on ja selle üle kaheksa kuskil teatrimaailm on maailmatasemel. Koorilaulus on maailma Daci, mispärast me siis koorilaulu puhul oleme nõus? Ööd on olemas maailmatase ja paneme sinna taseme tippu. Ernesaksa meeskoor ja teatrased, ütle ju maailma. Tee oma teatritöös oleksite ikkagi nii nõudlik, et pidevalt püüelda selle maailmataseme poole. Loomulikult peaksime enesele andma mingisuguse noh alaealisi hind, miks spordis meil ei ole ju meie kilogramm kergem sekund pikem, meeter lühem. Mis õigusega sisenesid, tahame? Tahame muidugi objektiivselt võttes ei ole meie kul tuuri iga kuigi pikk aga teisest küljest, kui me võtame sinna sisse kasvõi meie need laulud, mis meil naiste lauludes Vanemuise, seal on, nendel ka ulatab. 1000. see võib-olla veel rohkem osa. Kalandus, meil on vähe jälle muidugi üks sõna, mis on ammu käibelt maha võetud, enesekriitika. Enesekriitikat ei saa üldse midagi olla tõelise suurel kunstnikul alati olnud enesekriitika suur poiss ja see nii üldse kui ole ise ise kriitiline enese suhtes. Kui Tolstoi 10 korda ülem tõusis kirjutas selle klubis ja siis tähendab, esimene oli halb, teine oli tahal, kolmas oli ka veel all, see on enesekriitika. Aga me teeme kätikese valmis olema ka vist õnnelikult, et nüüd on tehtud midagi. Meil on muutunud eneseteostamine kuiv, kuid fakt ise hirmus tähtsaks. Vaatamata sellele, mis eneseteostamine sisalda misse, eneseteostamine teistele inimestele annab. Sest kui üks suure anda, kui tegime, sest meil on lausa õigus nõuda midagi inimkonnale. Selle kohta maailmas ei ole Tügi rahvast, mis oleks liiga väike selleks, et midagi anda inimkonna kultuurile.