Tere hommikut teile kõikidele. Minu nimi on Leho Paldrolen Tartu kolgata baptistikoguduse pastor. Seda töönädalat tahaks alustada mõne mõttega töö teemal mõnest inimesest jääb mulje, et töö on midagi vastikut või häirivad mida tuleks iga hinna eest vältida. Kui ma mõni aeg tagasi välja töötanud pastorina ja jõudsin oma kontorisse tööle, siis avastasin sealt kirja seina pealt. Meil on palve millalgi tööle jõudmise ja sealt lahkumise vahel muidugi mitte mingil juhul lõunavaheaja, kohvipauside või puhkehetkede arvelt. Ega häirides päeva uudisteteatrimuljete ja eilsete seebikat arutelu ega puhkuse plaanimist. Meil on talvel, et iga töötaja leiaks aega töötamispausideks. Kas see tundub teile ehk radikaalne? Aga see soodustab teie püsiva töökoha säilimist ja kindlustab regulaarse sissetuleku. Niiviisi oli see kiri seina peal. Aga mis see töö siis ikkagi on? Osa inimesi võtavad seda kui paratamatust, ilma milleta ei oleks sissetulekut. Ilma sissetulekuta poleks maja, autot, reise, vaba aja meelelahutust ei leiba, tsirkust, teised usuvad siiralt, et töö on suisa sundus või isegi needus. Mis siis oleks õige vastus, kui me läheme vastu töönädalale? Üks võimalus on küsida, kuidas suhtub töösse täiuslik olend jumal. Teda ei saa ju keegi sundida tööd tegema, kui ta ei tahaks. Kui töö oleks paratamatu pahe, siis oleks loogiline, et jumal, kellel on piiramatu voli teha mida iganes tahab, et hoiduks tööst eemale. Ometi räägib piibel, et jumalgi teeb tööd. Võtame kas või esimesed kuus loomispäeva jumal töötas. Ja seejärel lõi jumal inimese ning andis tallegi võimaluse tööd teha. Tahan öelda, et töötamine ja rõõm sellest kuulus algselt täiusliku elu juurde. Issand jumal, võttis inimese, ütleb piibel ja pani ta eedeni aeda harima ja hoidma. Esimese Moosese raamat, teine peatükk 15-st salm. Alles pärast seda, kui inimene hakkas jumalale vastu. See töötamisest vaev ja koorem. Algselt oli töö aga mõeldud õnnistusele. Loomulikult on ka tööl ja tööl, vahel kui jumal kinnitab, et töö on õnnistus, siis ei tähenda see veel seda, et ta kiidaks heaks igasuguse töö. Kui jumala töö, siis oli tal selleks vähemalt kolm eesmärki, ilma milleta töö tõepoolest on vaev, mõnikord isegi needus. Esiteks kuulub jumala hea plaani juurde, et töö pakub eneseteostust ja kui tööandja kuidagi surub alla töötaja inimväärikust, siis ei ole see mitte see töö, mida jumal oli mõeldud. Samuti töö peaks pakkuma võimalust teisi teenida, mitte ainult kasumi või palga pärast. Äri pidada, vaid pidama silmas ka seda, et teised inimesed saaksid teenitud. Sellest on kasu. Ja kolmandaks töö pakub võimaluse tunnustada jumalat tuua esile ja tunnustada oma loojat. Umbes nii, nagu suure kunstniku õpilane toob oma teostega õpetajale. Mingis mõttes on jumala andnud oma auinimese kätte jumala loonud maailma, mis iseenesest põldu hariks või iseenesestvabrikuid käitaks. Ehk Martin Lutheri sõnutsi lehmi lüpsab, jumal ju inimese abil. Jumal loob meie harime, toidame, kaevandame, töötleme, koolitame, mõttekas töö on jumala tunnustav koostöö, kus meie rahuldama nii teiste kui enda vajadusi ja aitame omakorda teistel viia ellu oma kutsumust. Üks ristiusu väga praktiline külg, mida ma täna tahan teile töönädalasse kaasa anda, seisnebki selles, et kui keegi võtab vastu Kristuse lunastuse siis on see inimene vabastatud ka nägema tööd kui õnnistust mitte enam kui paratamatut vaeva või needust. Palvetame. Issand õnnista neid käsi, millega ma täna tööd teen minu mõtete mõistlust, millega ma mõtlen minu silmi, millega ma vaatan minu suud, millega ma teisi õpetan. Palumetsa, issand vabastaksid meid tegema, tööd õnnistuseks. Aamen. Andku jumal sulle rõõmu. Minu algavast nädalast.