Tere hommikust, mina olen Leho Kaldre Tartu kolgata baptistikogudusest. Ja täna jätkan piibli lugemist sealt, kus me ka eile lugesime esimese kuningate raamatust seitsmeteistkümnendast peatükist ja loen seitsmeteistkümnendast salmist edasi. Pärast seda lugu sündis, et naise kojaemanda poeg jäi haigeks ja tema haigus oli väga raske, nõnda et temasse jäänud enam hinge õhkugi. Siis Eelija hüüdis issanda poole ning ütles, issand, mu jumal, kas sa oled tõesti lesele, kelle juures ma võõraks olen teinud seda paha, et oled surmanud tema poja. Seejärel ta sirutas ennast poisi üle kolm korda ja hüüdis issanda poole ning ütles. Issand, mu jumal, lase ometi selle poisi hing tulla temasse tagasi. Issand, kuulis Eelija ning poisi hing tuli temasse tagasi ja ta virgus ellu. Teile me rääkisime sellest samast loost sareta lesknaine ja prohvet Eelija, kuidas nad ajasid teineteist. Aga peale selle, et me vajame teineteist, vajame me ka jumalat. Iga inimene vajab jumalat. Eelija vajas jumalat, kes tervendaks sõda lesknaise poega. Ta vajas jumalat, kes varustas teda toiduga. Ehkki sõduri inimeste kaudu oli see siiski jumala töö. Samamoodi lesknaine sai abi inimese kaudu, aga siiski jumalaks, pääst jällegi tervis ja abi hädas, kui nad olid näljas. Kogudus on see koht, kus me võime leida jumala näitama abi. Meie mured ja sassi läinud suhted võivad varjutada Kristuse vabastava risti meie silmade eest. Aga kui me läheme teiste kristlaste keskele siis me võime taas näha jumala tööd. Täna hommikul lammuta see müür, see murede müür, mis takistab sul jumala tähele vaatamast anama mured, ülesanded ja probleemid üle jumalale. On nii, et muud asjad meie elus ei saa lõplikult korda enne, kui me ei mõista et jumal on see, kes meid lõplikult aitab. Võime ise pingutada, ponnistada aga lõplik Abijad tuletama. See lesknaine sa ratast oleks olnud näljas ilma jumalata tema poiss oleks jäänud surnuks ilma jumalata, ainult inimlikust abist ei oleks seal piisanud. Kuidas aga saab jumal meid aidata, kui meil on nii praktilised küsimused? Salmis 139 ütleb salmi kirjutaja, issand, sa tunned mind, sa tead, millal ma maha istun, mina, ma tõusen. Sa mõistad kaugelt ära, mu mõtted, sa mõõdad ära mu käimise ja pikali olemise sõna ei ole veel mu keelel. Näe, sina issand, tead selle kõik ära. See lõpeb, see tsitaat. Me näeme seda tohutut usaldust selle vastu, et jumal kui ta teab kõike, siis ta ei ole nagu KGB agent, kes seda kuritarvitada. Vaid jumalad, kõiketeadmine on turvaline. Võime seda usaldada. Võime tema poole pöörduda ja ta saadab abi. See on kingitus, kui me tunneme jumalat. Kingitus, kui me võime öelda jumalale isa kingitus, kui palume jumala vaimul kohtuda meie vaimuga. Võrratu arm, kui siis jumala vaim meie sees võib ühes meie vaimuga kinnitada, et me oleme jumala lapsed, Me oleme jumala kaitse all. Me oleme jumala juhtimisel võtta vastu jumala kingitus. Me vajame jumalat. Jeesuse Kristuse kaudu võime pöörduda jumala poole ja paluda teda oma ellu. Suured väikesed, nõrgad ja tugevad inimesed, kes aitavad inimesed, kes abi vajavad ühtviisi me saame kokku jumalas, kes meid on loonud. Ja kes tahab ka sind tänases päevas toetada. Issand palume, et sinu valgus paistaks läbi elumurede. Tõsta meie pilk kõrgemana nendest probleemidest, millega me täna peame tegelema. Andesta, kui me oleme liiga palju iseennast usaldanud ja teisi inimesi usaldanud. Aga siin mitte. Palume, et tänane päev oleks juhitud sinu armust täidetud sinu vaim.