Tere hommikut, armas raadiokuulaja. Tervitan sind vanade apostli sõnadega. Armu teile ja rahu jumalalt meie isalt ja meie issandat Jeesuselt Kristuselt. Mina olen Tartu Pauluse koguduse õpetaja Joel Luhamets. Loen täna hommikupalvusel vennastekoguduse loosungi raamatust tänaseks päevaks antud tekstid. Esmalt psalmid 91 15. salmi. Mina olen ta juures, kui ta on kitsikuses. Ma vabastan tema ning teen ta auliseks ja uuest testamendist Johannese evangeeliumi, 16 peatüki 32. salm. Jeesus vastas. Näe, tund tuleb ja on juba tulnud. Et teid hajutatakse igaüks ise kohta ning te jätate mu üksi. Ja ometi ma ei ole üksi, sest isa on minuga. Aamen. Ei ole elus tähtsamaid asju kui see, et keegi on meie kõrval. Selle hetke tulekut mil kõik tema ümbert hajutatakse, igaüks läheb oma teed ja ta jääks justkui üksi. Ja küllap neid olukordi on meie paljude elus. Me hoiame teineteisest kinni. Sest teise inimese lähedalolu annab meie töödele mõtterõõmule sära, kannatustes toe. Aga ometi ei ole võimalik garanteerida seda, et inimlikud sidemed ei puruneks. Teed lähevad lahku ka nendel, kes on teineteisele eluaegset truudust tõotanud. Hoidke küll jumal selle eest. Aga Jeesus räägib ja ütleb, et minu pärast heidavad neid teid kogudusest välja. Sageli julgeme oma südamed tõekspidamiste järele käituda, kuna kardame teistega sidemete katkemist. Meie tõekspidamised võivad olla sageli need, mis meid viivad eri suunas. Sellises maailmas me elame, aga kui kõik oleks ka igati ilus siis ometi surm lahutab meid. Mingil hetkel tuleb jätta teised või tuleb üksi edasi minna. Jeesus kõneldes enda üksijäämisest ütles ja ometi ei ole ma üksi, sest isa on minuga. Ja küllap seda võime me igaüks ka tänasel hommikul teada. Kui kõik meie kõrvalt kaovad, isa on meiega. Vanast testamendist räägitakse Joosepist keda vennad kadeduse pärast hülgasid müüsita orjaks. Horiana ustavalt teenides ja puhast südant hoides saab ta ometi valekaebuse osaliseks ta pannakse vangi. Vangis olles püüab teha küll head oma kaaslastele aga seegi heategu unustatakse. Kuid ometi öeldakse, aga jumal oli Joosep iga. Ja selles on Joosepi elu kogu õnnistus. Et jumal oli temaga, kui tal oleks olnud kõik jumalat, ei oleks olnud, siis oleks olnud elu ikkagi yks möödaminev hetk. Aga jumala lähedalolu andis kõigele igavikulised mõõtme ja sära. Täna me tahame minna teele koos jumalaga, jäme palvetame. Issand, me täname sind, et sa oled tõotanud olla meie juures maailma ajastu otsani. Ja kui sa tänase päeva meile kingid, siis me usume, et sama tõotuse kohaselt oled meie juures sina oma silmaga, saadad meid, Sai lahkub neist hetkekski. Sa oled meie juures siis, kui meie siin tunnustame, sina ei unusta meid iialgi. Õnnista issand oma lähedaluga meie töid, meie puhkusi, meie teeleminekuid ja kohalejõudmise. Õnnista issand, kogu meie elu.