Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Täna vedas Reformierakond kolme erakonnaga kolmanda konsultatsioonide ringi võimaliku valitsus koostööle Isamaa ja Res Publica liit ootab pärast seda kutset koalitsiooniläbirääkimistele. Nende hinnangul programmilisi põhjusi kutset mitte saada pole. Rohelist arvates jõuti tänastel konsultatsioonidel läbirääkimiste algeni. Kõige enam vajab arutamist energeetika ja kodanikuühiskonnavaldkond. Sotsiaaldemokraadid leidsid, et on raske, aga mitte võimatu. Erine vaid seisukohti on maksu-sotsiaal-majandus- ja hariduspoliitika valdkonnas. Reformierakonna aseesimehe Meelis Atoneni sõnul on väga tõenäoline, et kõik kolm erakonda saavad kutse läbirääkimistele. Keskerakonna juht Edgar Savisaar ütles, et erakond jääb opositsiooni. Sotsiaalminister Jaak Aab soovib lahkuva valitsuse ühe viimase otsusena viia läbi pensionide erakorralise tõstmise. Euroopa Liidu tippkohtumisel soovib eesistuja Saksamaa saada siduv kokkulepe kasvuhoonegaaside vähendamiseks ja taastuvenergia suuremaks kasutamiseks. Suvel toimuv Brigita festival toob Pirita kloostri müüride vahele Artur hoone oratooriumi randark tuleriidal. Festivali näeb Keiserliku, Vene Keiserliku balleti ja Moskva Novaja Operat. USA üksuste juht Iraagis. Tunnistused Iraagi probleeme ei ole võimalik lahendada sõjalisel teel, vaid poliitilise dialoogi kaudu. Euroopa keskpank tõstis täna intressi määra 0,25 protsendipunkti võrra, mis tähendab ka Eestis Euribori-ga seotud laenude kallinemist. Uus intressimäär on 3,75 protsenti ja ilmast. Homme sajab Eestis mitmel pool vihma, puhub lõuna ja edelatuul ja sooja on kaks kuni seitse kraadi. Reformierakond pidas täna kolmanda konsultatsioonide ringi võimaliku tulevase valitsus koostööle. Mall Mälberg teeb ülevaate. Esimene kohtumine oli hommikul Isamaa ja Res Publica Liidu delegatsiooniga. Margus Tsahkna Isamaa ja Res Publica Liidu delegatsioonist arvab, et nemad on valmis läbirääkimisteks valitsuskoalitsiooni moodustamise üle. No täna me läksime valdkondadega edasi, käisime läbi meie programmilised seisukohad ja kaardistasime ära, kus on veel vaidlusküsimusi ja, ja nüüd on niimoodi, et edasi, kui nüüd nii Mart Laar kui ka Andrus Ansib joovad Brüsselist tagasi, siis lähipäevadel ootame kutset läbirääkimistele. Praegune konsultatsioonide voor ongi olnud, et just vaadata ära need väikesed erimeelsused, kuidas sõnastada koalitsioonilepingus mingid punktid ja siis läbirääkimiste käigus tuleb selgeks vaielda. Ega täna ei tekkinud näiteks mingeid punkte juurde, mille suhtes eri meelt olete. Ei no eks ikka on, erinevates valdkondades on, siin on siin erinevaid punkte, aga ma praegu detailidesse väga ei tahaks minna, et kui läbirääkimised algavad, et siis see töö tuleb ära teha. Aga teile tundub, et teil on valitsusläbirääkimiste kutse enam-vähem käes. Niimoodi tundub küll, aga eks enne, kui kutse ei ole laua peal, siis ei ole mõtet sellest rääkida, aga praegu tundub vähemalt selle kolme päeva jooksul toimunud konsultatsioonide käigus, et programmilisi põhjuseid küll ei ole, et miks seda kutsuti, tuleks. Järgmine kohtumine oli roheliste erakonnaga Peeter Jalakas, kes kuulub roheliste delegatsiooni, on samuti optimistlik. Käisime veel neid valdkondi läbi, millega ei olnud ennem tegeleda, jõudsime enam-vähem mingisuguse läbirääkimiste Algeri miskit ootamatult ei tekkinud see, kus me arvasime, et võivad probleemid olla, seal ka olid ja natuke silusime esineva eelnevaid eriarvamusi, et minu meelest normaalne asjade kulg kõige olulisem. Arusaamasid, mis nõuaks tõstamist, et millist teed valida. Aga millised need roheliste poolt vaadates on? Meil on homme juhatuse koosolek, kus me siis üritame miskisuguse kokkuvõtted ja arutada, et kuidas edasi käituda. Kõik läheb praegu väga ilusasti, me räägime täiesti ahmistlikute positiivselt. Optimistlikke. Äsja lõppes reformierakonna kohtumine sotsiaaldemokraatidega, kus ennekõike arutati just osapoolte erinevaid seisukohti. Eiki Nestor. Ega siin ei olegi midagi salata, et üks ütleme maksupoliitikas sotsiaalpoliitikas, hariduspoliitikas majanduses on neid erinevusi kõige rohkem ja püüame siis järgnevatel läbirääkimistel neid tasandada. Küsimus sellest, et kas kokkupuutepunkte on ja kas on. Ja usume, et meil õnnestubki nii mitmed küsimused, mis meile tähtsad on selles koalitsioonileppes läbirääkimiste käigus siis rääkida siis kui nad algavad, et täna ma ütleks nii, et asi on raske, aga mitte võimatu. Mall Mälberg, Mälberg küsis Reformierakonna aseesimehelt Meelis Atonen keelt, mis on konsultatsioonide tulemus? Minu arvates kõige olulisem kokkuvõte võiks olla see, et me kõigi kolme partneriga leidsime, et on võimalus ühisosa leida, ühisosa nii palju leida, et me ilmselt homme-ülehomme otsustame kutsuda kõik kolm partnerit koalitsiooniläbirääkimistele ja loodetavasti need koalitsiooniläbirääkimised siis juba nelja osapoole vahel algavad. Pühapäeval. Tähendab esialgu veel ametlikku kutset Reformierakond kellelegi esitanud ei ole. Me saame juhatuses otsuseid langetada, Andrus Ansip homme õhtul tagasi tuleb ja, ja pärast seda juhatus teeb juba ka ametliku ettepaneku koalitsiooniläbirääkimiste alustamiseks, aga noh, praeguseks hetkeks võib öelda, et see, et ametlik kutse esitatakse on ikka väga-väga tõenäoline. Mis saab siis edasi, te hakkate koostama dokumendid? Teie koalitsiooniläbirääkimiste alguseks nende konsultatsioonide põhjal me paneme kokku juba esmase dokumendi kavandi koalitsioonilepinguks ja siis juba nelja Erakonna esindajate osavõtul lülitame selle elualade kaupa veel läbi käia, veel rohkem lahti kirjutada ja loodetavasti siis kolme nelja päeva aktiivse töö järel. Me võime juba jõuda ka selleni, et koalitsioonileping saab tervikliku kuju ja seejärel saab asuda juba ka, ütleme siis koalitsiooni koostöö, tehnilisemate detailide aruteluni. Kas allakirjutamine võib toimuda siis teisipäeval või kolmapäeval, kui kõik sujub? Ma arvan, et kõik sõltub tegelikult sellest, millise tempo pakub meile vabariigi valimiskomisjon ja kõik sõltub sellest, millal riigikogu kokku kutsuda. Kaks kui meil jääb aega rohkem, siis võib-olla on mõttekas dokumentidega kauem tööd teha. Kui meil on aega vähem, siis me peame kindlasti intensiivsemalt tegema ja tegelikult lõplikult tempo otsustab ikkagi see, millal riigikogukogud. Meelis Atonen, kas on olemas üks või mõni küsimus, mis võiks takistuseks saada dokumendi koostamisel? Meil on võib-olla. Kõige suurem ühisosa tänasel hetkel Isamaa ja Res Publica Liiduga rohelistega on veel lahtirääkimist vajav teema. Energeetika valdkond. Sotsiaaldemokraatliku erakonnaga on üksikuid küsimusi maksupoliitikas, aga mina isiklikult praegusel hetkel näen, et need on pisinüansid, milles pooltel on tahe kokkuleppele jõuda. Ja ma olen ikka väga-väga optimistlik. Seega on konsultatsioonid lõppenud ja oodata on koalitsiooniläbirääkimisi. Keskerakond jääb opositsiooni, ütles erakonna juht Edgar Savisaar. Keskerakond läheb parlament, tegelikult on kohelnud jaotatud portfellid paigutatud kõik on tehtud ja see, mida praegu puru silma ajamiseks inimestele räägitakse, seal noh, seal mäng, mis puutub sellesse, millega Keskerakond hakkab tegelema, siis me hakkame Parlamendis iga päev Reformierakonnale meelde tuletama, missuguste lubadustega parema käega Ja mida otsustas täna valitsus, seda vahendab Tõnu Karjatse. Üheks lahkuva valitsuse viimaseks otseseks jääb ilmselt pensionide erakorraline tõstmine. Sotsiaalminister Jaak Aabi sõnul annab selleks põhjust majanduskasv ja sotsiaalmaksu hea laekumine. Kuna sotsiaalmaksu laekus ligi 20 protsenti tavapärasest enam, siis tõuseb pensionide indeks 12,2 protsenti ehk siis pensionile lisandub veidi vähem kui 400 krooni. Ametist lahkuv sotsiaalminister Jaak saab soovib sisse viia ka erakorralise pensionitõusu. On olnud konsultatsioone ja sellepärast minagi vastavat eelnõud ette valmistanud, et see valitsus veel võtaks põhimõttelise seisukoha ka erakorralise pensionitõusu suhtes. Detailides tulebki otsusele langetada, aga, ja aga ma ütleksin, et see suurusjärk võiks olla kuskil 250 krooni pensioni baasossa, mis tõstab ka just madalamaid pensione, mis siiski on järgi jäänud maha, ütleme, keskmisest pensionist. Ja samas kindlasti tuleb kaaluda rahvapensioni tõstmist, mis kuida indekseerimisega suureneb nii madalalt posises ta sureb väga vähe. Valitsus teeb presidendile ettepaneku kinnitada ametisse ka uue kaitsejõudude peastaabi ülema ja õhuväe ülema. Senine peastaabi ülem Alar Laneman vabastatakse ametist, räägib kaitseminister Jürgen Ligi. Ülemal saav Neeme Väli juhul kui president kinnitab ja kolonel Valeri Saar saag õhuväe ülemaks, juhul kui president ta kinnitab kummaski. Kolonel Valeri Saar oli seni NATO treeningmissiooni asejuhataja, kolonel Neeme Väli on seni töötanud peastaabi ülema asetäitja kohal. Kaitseminister märkis, et lahkumisavalduse esitanud Laneman on osaline ka kaitseväejuhatuse senistes juhtimisvigades. Veel kord Jürgen Ligi. Tema osa oleks olnud kaitseväe juhataja vigade ärahoidmine on sisuliselt selles kantsleri staatuses. See puudutab nii eelarvedistsipliinirikkumist, käsuliinide rikkumist kui ka suure skandaali. Kõigis on kahjuks ka tema osaline. Täna õhtul algab Euroopa Liidu tippkohtumine, keskendub kliimaküsimustele eesistuja Saksamaa soovib saada siduvat kokkulepet kasvuhoonegaaside vähendamiseks ja taastuvenergia suuremaks kasutuselevõtuks lähematel aastatel Brüsselist teatab Hanno Tomberg. Poole tunni pärast algaval Euroopa ülemkogul on tähtsamaks küsimuseks keskkonna muutused, mida Saksamaa kantsler Angela Merkel soovib siduda oma eesistumisaega. Saksamaal pole eesistumisperioodi jooksul olnud millegagi uhkustada. Nüüd on laual oluline keskkonnastrateegia, mis sätestaks vastuvõtmiseks kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamise Euroopa liidus kuni 30 protsendi võrra samuti taastuvenergia kasutuselevõtu kuni 20 protsendiga esituses 2020.-ks aastaks. Neid ettepanekuid toetab ka Euroopa komisjon. Komisjoni president Jose Manuel Barroso on öelnud, et liikmesriigid peaksid võtma siduva kohustuse taastuvenergiaallikate kasutuselevõtuks 2020.-ks aastaks millega Euroopa liit näiteks oma pühendumust kriitiliste keskkonnamuutuste ennetamiseks. Komisjoni juurde loodud 12 liikmeline nõustamiskoda, mille eesmärk on anda komisjonile teavet võimalike kliimamuutuste kohta. Samas on Euroopa roheline ja parlamendiliige Klootermee kritiseerinud komisjoni vähese ekspertiisi pärast. Samuti ei anna ka Euroopa Komisjoni president Barroso ise eeskuju kasutades oma sõiduvahendina palju kütust tarbivat maastikuautot. Taastuvenergia kasutuselevõtu osas. Kohustuslik eesmärkide seadmisele on suurtest riikidest vastu Prantsusmaa, kelle hinnangul tuleks taastuvenergia alla arvata ka tuumakütus, mis Prantsusmaa näitel on juba suhteliselt keskkonnaohutu. Viimasel on omakorda vastu Iirimaa ja Austria. Eesti positsioon on taastuv allikate osas soovitusliku nõude vastuvõtmine. Miks, seda ei osanud välisminister Urmas Paet paar päeva tagasi veel selgelt põhjendada. Välisministeeriumi hinnangul ei oleks Eestil raskusi taastuvenergianõude täitmisega 2020.-ks aastaks. Samas on välisministeeriumi ja statistikaametinumbrid erinevad. Viimase kohaselt kasutab Eesti Elektri Ühe tootmiseks kuni 13 protsenti taastuvenergia allikaid. Välisministeeriumi arvud on ligi kolm ja pool protsenti suuremad. Selge on. Osas on tippkohtumisel oodata tulist arutelu, arvestades, et komisjoni seisukohtade vastu on kriitiliselt meelestatud ka Poola. Seevastu Rootsi ja Taani peaministrid tegid täna oma ajakirjanduses ühisavalduse, kus kinnitasid, et Euroopa liidul tuleb võtta siduvaid kohustusi. Kui Ühendus tahab olla energiat kõige enam kokkuhoidev majanduspiirkond tulevikus kasvuhoonegaaside vähendamise osas sama suuri erimeelsusi ei tule. Küll on tänaseks eesmärgi täitmisele vähendada süsinikdioksiidi emissiooni võrreldes 1990. aastaga kõige lähemalt Balti riigid. Eestis on vähenenud kasvuhoonegaaside osakaal võrreldes 90.-te algusega ligi 50 protsenti millega ollakse Euroopa Liidu tipus. Kuna tõesti Euroopa Liidu riikidest on viimase seitsmeteistkümne aastaga kasvuhoonegaase õnnestunud vähendada vaid Suurbritannial ja Rootsil. Hiiu-i andmetel on kompromissi koht rõhutada lõppdokumendis taastuvenergia osakaalu suurendamist ilma ühelegi liikmesriigile seataks konkreetset kohustust. Tänane tippkohtumine on ka viimane, kus osaleb Prantsusmaa president Jacques Chirac. Seega pole oodata eta, lahkub areenilt vaikselt. Hanno Tomberg, Brüssel. Ja edasi välissõnumeid, neist teeb ülevaate Indrek Kiisler. USA üksuste juht Iraagis kindral David Petryuus tunnistas, et Iraagi probleemidel ei ole võimalik leida lahendus sõjalisel teel. Äsja ametisse asunud kindral märkis, et hoolimata mässuliste terrorirünnakutest olemasmärke, mis näitavad, et olukord Bagdadis hakkab stabiliseeruma samastab, toonitas, et terrorit on võimalik peatada vaid läbi poliitiliste kõneluste, mida on viimastel nädalatel ka intensiivistatud. Kindrali väitel on Iraagis praegu rühmitusi, kes tunnevad ennast kõrvale jäetuna. Eelkõige puudutab see sunniite. Ta ennustas, et kuna praegu käib Bagdadis suur kamp Haanja mässuliste ja nende relvade leidmiseks, siis üritavad terroristid korraldada uusi veriseid rünnakuid et näidata, et see kampaania on läbi kukkunud. Üha populaarsemaks muutuv prantsuse tsentristidega. Presidendikandidaat François Peruu teatas, et Euroopa Liit vajab niinimetatud siseringi, kuhu kuuluksid need riigid, mis kasutavad praegu eurod. Need riigid peaksite tema arvates tegema omavahel tihedamat koostööd majanduse, keskkonna ning ka välispoliitika vallas. Nõndanimetatud tuumik-Euroopa idee on tekitanud ärevust Euroopa Liidu uusliikmete seas. Tahavad, et neid jäetakse taas otsustajate hulgast välja. Tuumik-Euroopa idee on eriti populaarne Prantsusmaal, kus rahvahääletusel lükati tagasi Euroopa põhiseaduslik lepe. Värske arvamusküsitluse kohaselt toetab valitsevat paremtsentristliku partei presidendikandidaati Nicolas Sarkozy'd 26 protsenti valijatest ning sotsialistide naiskandidaati Segolendroiaali 25 protsenti. Hoogsalt lähenenud aga ka tsentristidega kandidaat François Peruu, kelle toetus on viimase uuringu järgi tõusnud 24-le protsendile. Aasta alguses oli tema toetus vaid kuus protsenti. Euroopa keskpank tõstis täna intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra. Intressimäärad on nüüd kerkinud viimase viie aasta kõige kõrgemale tasemele. Kolmele koma 75-le protsendile. Tähendab ka Eestis euri poriga seotud laenude kallinemist. Analüütikute hinnangul võib aasta lõpuks intressimäär kerkida neljale koma 25-le protsendile. Ja veel Eestist põhja ringkonnaprokurör, et Kivioja alustas kriminaalasja uurimaks rahvuslaste ja vene keelt rääkinud isikute rüselus veebruari lõpus Tallinnas pronkssõduri juures. Prokuratuur võttis kriminaalasja käivitamisel aluseks Eesti rahvuslik kui liikumise liikme Jüri Böömi avalduse, milles mees väitis, et tema vastu kasutati pronkssõduri juures vägivalda. Tallinna maania tutvustas suvise Brigitta festivali kava. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Augustikuus toimuva festivali üheks tipphetkeks on Artur hoone kirja poolklodelli oratooriumi Shan tark tuleriidal lavastus. Dirigendiks Anu Tali, lavastajaks Üllar Saaremäe. Birgitta festivali korraldaja Helivous Tamm. Mulle väga meeldib lavastaja Üllar Saaremäe idee selle teose puhul. Ta rõhutab seda, et inimkond vajab armastust, mitte ohvreid. Ta isegi ütleb, et see on mingil määral feministlik, see tema suhtumine teosesse on huvitav. See, et Rain Simmul, kes meil hakkab Vendominikust mängima, on ise katoliiklane, tollane äärmiselt noh, on niisugune tihe side selle esitatava tekstiga kõige selle taustaga. Ja nüüd kõige tipuks veel see, et me tõesti lähme seda iidsete kloostri müüride vahele, seda vana lugu jutustama. Jean Darcy mängib lavastuses Mirtel Pohla. Kohal on ka Eesti rahvusmeeskoor, Tallinna poistekoor, ellerhein ning Tallinna Filharmoonikute vene ooperiteater Moskva Novaja Opera Birgitta festivalile Artur Rubensteini deemoni ja lavastatud galakontserdi Maria Kallasest. Eesti vaatajal avaneb võimalus näha ka vene balletikunsti traditsioone, sest Pirita kloostris annab kaks etendust Vene keiserlik ballett. Näha saab ka Tšaikovski klassikaliste balleti jazzitöötlusi. Kuna. Talle jäi paljudel nägemata Peeter Volkonski lavastus Astarbijad Sallo ooperit Ast Maria de Buenos Aires, siis otsustasid festivali korraldajad seda sel aastal korrata. Peaosas taas Puerto Rico laulja Daniel Vanilla Torres. Laulja sõnul kogub see ooper populaarsust üle maailma, seega tuleb talle palju pakkumisi. Samuti. Ta oli oma mänguga väga Berliini komisjoni Opera, mis on hetkel Torrese kodu ooperiks. Põhjuseks, et kõik etendused olid välja müüdud. Lauljat kutsutakse esinema ka USA-s ning Ladina-Ameerika riikidesse, kus äsja maailma lavadele jõudnud ooperit lavastada soovitakse. Kätt sulle muusikat Anne Daniel-poolne. Illar Torres põimlinud üha enam oma soolokavadesse, nii ka täna õhtul Tallinnas KUMUs kontserdil diplomaatiliselt nuudid, kus paniga Torres esitab Ladina-Ameerika heliloojatele. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab vihma, kohati võib sadada ka lörtsi. Puhub lõunakaare tuul neli kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on öösel üks kuni neli kraadi. Homme päeval püsib pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab enamasti vihma. Puhub lõuna ja edelatuul viis kuni 11, rannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis ja sooja on homme kaks kuni seitse kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.