Tseremoonia avas peaminister Mart Laar, kes arvasid tänase päeva oluline sõna on järjepidevus, aga mitte ainult. Ja kultuur ei elata nelki sisemiselt ühendavaid tähenduse ja ainult raha vaja on Eesti elanike inimesed, nagu maaelu arengu püüdlema. Kõrgelt väärtustavad. Innovatsioon omada alati. Teaduse elutöö preemia kandidaate akadeemikutest Rebane ei saanud tseremoonial osaleda, sest olevate lumevangis lennukis kinnitas Akadeemia president Jüri hingedest. Aga aasta oli rikas, sest kaheksas valdkonnas leidis komisjon väärilised kandidaadid. Möödunud aasta saavutuste eest teaduspreemia pälvinud Eve Oja Tartu ülikoolist rõhutas vastu kõnes, et Eesti teadus on maailmatasemel. Tema sõnum valitsusele ja otsustajatele oli aga üks investeering haridusse on riskideta investeering spordi elutöö. Preemia saamise ja määramise segane lugu tingis, et selle valdkonna parimate autasustamist alustas kultuuriminister Signe Kivi kohe sõudjate treenerist Sergei Ilus. Koost. Arnold Greeni ei olnud saalis. Aga judotreener Aavo Põhjala oli öelda eesti rahvast on küll vähe, ent armastaks tyhja oma kangelasi. Ega spordis saavutused ei sõltugi nii palju rahvaarvust kui sellest, kuidas tahetakse sporti väärtustada. Ka investeering sporti ja kultuuri, nii nagu teadvusessegi on riskivaba ja toob end kuhjaga tagasi. Aavo Põhjala, mis on? Oluline on see, ta ei ole pelgalt sport, vaid ta on ikkagi ka kasvatusmeetod või vahend, sellest on kõik kultuur. Ma saan arusaam, et juurde on Euroopas väga populaarne. Kui välja on teie arvates noori need tulnud harjutusgruppidesse pärast neid toredaid ja markantseid võite arvuliselt ei oska öelda, aga enamus treeninggrupp on üle rahastatud, ei saa uusi võtta, sest ei ole saale. Treenerid me veel leiaks, aga kõige suurem põud on saalidest ja mattidest. Elutöö preemia võttis täna ainsana vastu graafik raamatuillustraator Viive Tolli. Mida see preemia teile ja teie loomingule tähendab? Loomulikult tähendab see nalja, kas mu looming muutus sel päeval aga katsumustes, mis on pooleli, on midagi suurenud, mesi? Lõpetanniest praegu oma Essdeedeed jää, alustage, nõuti, et seal ikka. Seni on. TÖÖ, lähete ökonoomne, tervita. Palju räägitud teie väga heast koostööst, lastekirjanik Ellen Niidu. Et te olete ühte tüüpi ja täna alles ma kuulsin minu enda vastust, ta leiab, et teil on teatud hingesugulus olnud, kus on veel keegi kirjanikest, kellega teil nagu paremini klapib niisugune loominguline kooslus. Mul on alati luule meeldinud. Muidugi, Marie Under on inspireerinud ja Fura Vaarandi viimati seen. Topeeniust väga meeldis. Öelge, mis on see, mida ta õpilastele täna kunstiakadeemias kõigepealt südamele panete, kui nad selle raske teie valivad? See on raske tee, tuleb mõtelda, laps olla, aga pakub ikkagi loomingulist rahuldust. Rikkaks sellega ei saa, ei. Palju õnne, baleriin Kaie Kõrb, kas riiklik preemia muudab teie jaoks midagi? Panen veel rohkem tööd tegema, ma arvan nii, sellepärast et ma ei ole selline inimene, kes seisma jääb. Üritan edasi edasi ja siin oli juttu ka sellest, et Anna Karenina on üks ütlemata raske rull. Kas midagi sama rasket veel raskemat seisab lähiajal ka ees? Sellist pikka balletti nagu praegu ei ole oodata, uut tuleb Mai Murdmaa kuust ballett Pulmareis ja seal on mul võib olla väiksem osa maa, olen huntiini osa. Mul on üks raskemaid, mis mul praegu ees seisab, on minu juubeliürituse esimesel aprillil, ega juubeli, tähendab ometigi seda lavalt ära läheb? Ei, kindlasti mitte, see on lihtsalt selline väike 20 aastat laval, vahepeatus.