Tere pärastlõunat nagu kahel eelmisel esmaspäeval, nii jõuab ka täna pärast kella kaheseid uudiseid eetrisse mad kajutude saade ja nii augusti lõpuni välja. Täna jätkame Eesti mägimatkaajaloo meenutamist, aga anname ka nõu neile, kes plaanivad esimest korda minna mägedega tutvuma. Matkasaadet juhib Tarmo Tiisler. Raivo Brummer, sina oled käinud aastaid kõrgmägedes oled käinud mägedes, ütle, millele peaks inimene tähelepanu pöörama, kui ta läheb kasvõi esimest teist korda näiteks Slovakkiasse või näiteks Norrasse. No ei ole meile tavapärane kõrgus, kus tuleb teha harjumuspäratud liigutusi ja kus on paratamatult ka selline ekstreemsituatsioon. Nende mägede kohta võib öelda, et nad ei ole mäed, kõrgmägesid loetakse alates kolmest kilomeetrist, aga kõrgus kaks ja kaks, pool kilomeetrit, mis neis mägedes on ikkagi piisavalt suur ja selleks, et sellisel kõrgusel tõusta. Noh, mina soovitan, et milline peab olema pidevalt kursis oma füüsilise võimekusega ja selleks, et minna, noh, kas Norras seal kahe pole päris kahe poole, sest seal ei ole natuke madalama peale ütleme, kahe kilomeetri kõrgusele. Inimesed, oleme veendunud, et ta suudab näiteks ühe päevaga kilomeetri kõrgust tõusta. Nii et peab olema piisav füüsiline võimekus ja seda saab täiesti edukalt siin Eestis testida Eestis treenida siis lisaks olema sobiv varustus. Nii et üldiselt öeldaksegi, et ega asi ja probleemid ei ole kehvas ilmas või, või noh, mingis kehvas maastikus, vaid probleemid on kehvas riietuses või kehvas varustuses. Nii et see varustus, mida sellisele reisile soovitakse kaasa võtta, peab olema läbiproovitud. Ei ole mõtet muretseda tippvarustust ja mägedes esimest korda neiks jalga või selga panna. Et selleni välja, noh, ma ise olen praktiseerinud seda, et uusi saapaid olen pannud siin suveoludes jalga sellised korralikud mägisaapad, talvised soojad, mis kannatavad seal kaks-kolmkümmend kraadi külma vabalt ja olen isegi krossiost nendega üritanud metsas joosta ja tonni märjaks teinud, väänanud, et nad oleksid igati mõnusa jala järgi. Milline see liikumine peaks olema sellisele tavalisele inimesele, kellel ei ole eesmärk jõuda teatud punktini, aga ikkagi oled. Oled tulnud matkama? No liikumine on, kes on tegelenud näiteks tervisejooksuga või ka pühapäeval suusatamas, rattaga sõitmas, käinud, teab, mis tähendab noh, näiteks pooletunnine pingutus mägedes peab arvestama et pingutusega kesta viis tundi isegi 10 tundi päevas olemas. Ja et sellise tavalise pooletunnise harjutamise pealt mis siin Eestis näiteks tehakse kannatada ärase viie või kümnetunnine pingutus siis see eeldab, et, et see liikumistempo ja kõik peab olema tunduvalt aeglasem ja oma jõudu tuleb väga ratsionaalselt jagada ja alati peab arvestama mingisuguse tõrke või avariivõimalusega, et kui seal olete viis-kuus tundi liikunud ja te olete kohas, kus ei saa ööbida, kus ei ole vett, et kus tuleb igal juhul peate edasi minema ja kui seal mingi tõrge tekib väänate jala välja või keegi kastest väänab siis ülejäänud grupil või, või noh, seal koos liikujatel peab olema nii palju jõudu ja, ja võimetele, et see kase vigastatu näiteks sealt ära tuua. Milline toitumine peaks olema sellisel algaja inimese matkal? Noh, mina soovitaksin täiesti tavapärast toitu ja mingit erilist noh, siin igavesed jõusegusid ja pulbreid kasutada ja või siis kiirvalmivaid toite sellisel noh, tavaliselt või kuskil madalam mägedes ei ole mõtet, et kõige, ütleme kõige vastuvõetavam organismile. Ja noh, tavaliselt kõige odavam on ikkagi see tavapärane toit, mida me oleme harjunud siingi sööma. Muidugi peab arvestama, et matkaoludes alati selle valmistamine on seotud probleemidega, et peab lähtuma ikkagi sellest, mis on kergelt valmistatav. Aga noh, selgelt ei tasu kaasa, võtab purgisuppe, kus klaasimass on väga suur. Ja see lisavedelik, mida võib ju tegelikult kuskilt ojast saada, eks. Jaa, aga muu toit võib-olla kõik tavaline ja tavaliselt matkal minnes, isegi kui meil on väga pikad matkad, me võtame kaasaga tavalist leiba-saia, et mis peab umbes nädalapäevad vastu, aga siis juba ahjus kuivatatult või ei, see mitte kuivikutena värskena, sellepärast et organismil ikka tunned selle asemel, kui närida parema, milleks ikkagi korraliku musta leiba. Ja see koidikut hakatakse närima viimases hädas, kui midagi paremat enam ei ole. Nii et ja kõrgele ongi see probleem, et see toit ja kuna nad kipuvad olema väga kontsentreeritud ja nii edasi ja samas teadis, et organism nagunii neid ei omanda vajalikud varal, siis ta muutub ebameeldivaks. Sa sööd selle kogusega sisse. Aga vaata, sul ei anna vajalikku energiat ja, ja ka maitselt on ta harjumatu ja noh. Et algaja alustamiseks sobib kõige tavalisem toit on kõige parem. Mida sellisel kergemal mägimatkal jooma peaks, kui tihti ja kui palju? No üks kõige levinumaid noh, arvamusi ja õpetusi on, et eriti suurel kõrgusel peab hästi palju oma kuid noh, oma naha peal ma olen ka kogenud, et ega see liigne joomine ei ole, ei ole ja sellepärast, et organism peab kõik selle läbi töötama, see annab südamele täiendava koormuse ja noh, tegelikult ikkagi peab vedelikku tarbima oma sisenenud järgi. Noh, ma siin ajakirjandusest olnud läbiost viimasel ajal, et ameeriklastel nagu Normet kaks liitrit vett päevas juua näiteks mägedes kuskil madalamal tavalise koormuse juures võib-olla suurus ongi kaks, kolm liitrit, aga see tulenebki sellest vedelikukaotusest, mis organism liikumisel tegutsemisele ära kulutab. Võib kasutada, kuulge aga, aga minu kogemus on näidanud seda, et päevas korra võiks seda juua. Aga kui ainult seda juua, siis ta muidu lõpuks vastikuks ja noh, tavaliselt on ka seal keemiliste ühenditega, stopped on ta sees. Ta hakkab Kamaale mõjuma nii et tavalise New ja kaasas olnud, aga asi lõpeb enamasti sellega, et me piirdume ikkagi tee või kasvõi puhta vee joomisega toranismi taha, lihtsalt muu hakkab vastu. Et ju oma pead täpselt noh, organismi poolt kulutatud vedeliku hulga ulatuses enesetunde järgi. Jah. No üks väga hea indikaator on, kui hommikul tõustes on janu ja suu on kuiv, siis on selge, et te olete eelnevate vähe joonud. Aga kui ta öösel juba seal poole öö peal teate põiekal käima, siis on selge, et olete ülejoonud. Nii et see on üks väga hea indikaator. Milline saabast me enne rääkisime, aga, aga milline see saabas olemuslikult olemaks, millised põhjaga, millise kattega? Mägedes liikudes peab arvestama, et pinnas on väga erinev alates seal rohu nõlvadest, mis võivad olla märjaga väga libedad, rusunõlva diskus on teravat kiviklibu, väga teravad servad lõpetades liustiku ja kus on võib-olla väga libe jääpinnaga ja lume lumenõlvad, kus on noh, ta võib-olla kivistunud ei pea, konfirn, lumi, samas ta võib olla väga pehme, nagu võib seal põlvini sisse vajuda. Siis madalamal seal kuni isegi viie kilomeetrini sobivalt Eesti Treking saapad, millel on korralik pidam tald, korraliku mustriga tald. Nii et sellised tavalised jooksusussid või sellised ka botased, mida siin kumast linnal käimis kasutatakse. Kalamuster võib-olla noh, kipub olema natuke liiga kehv selle jaoks. Ja noh, vibama vajalik selleks, et sabast kauemini vastu teravate kivide peal. Et vast siin linnas vid käia siin aasta otsa saabastega, nagu juhtub nendega midagi mägedes. Piisab, kui kuskilt libust rada mööda või nõlva möödakäija 10 kilomeetriga ta lõhub, saab tal lihtsalt ära. Vanades juttudes on räägitud matkakepist, mis kätte võetakse. Kas sellisel tavainimese mägimatkal peaks seal olema mingi sauakeneb võsast võetud oks või, või tuleks osta poest sellised suusakeppe meenutavad teleskoopklipid. Oleneb teie harrastuse viisist, jah, kui käimist on palju, siis need teleskoopkepid on väga head ja neid kasutatakse suhteliselt lihtsatele marsruutidele ja veel enesejulgestus teha. Ja ta vähendab oluliselt koormust jalgadele, noh, ta nagu suusatamiselgida võimaldab kergemini edasi liikuda. Nõlva mööda tõustes reguleeritakse kepid lühemaks alla tulles vastavalt pikemaks, et oleks vajalik toetuspunkt olemas. Kuid selle noh väga edukalt ajada ka tavaline matkakepp, millele on lihtsalt soovitav tehaseni terasest otsik, mis ka sellisel kibedamal pinnasel kas libedal rohunõlval või igal liustiku peal näiteks jää peal. See teravikuga on võimalik ennast noh, mingil määral paigal hoida julgestada ja noh, sellist matkakepi, mis tehakse inimese pikkuse järgi kuskil õlani, näiteks siis noh, võimaldab igast takistusest üle hüpata ja, ja muid võtteid sooritada näiteks suusakepid nii hästi seda ei võimalda. Nii et see on kuidas noh, oleneb eesmärgist. Aga noh, raskematel marsruutidel muidugi juba kasutatakse siis vahendeid, mis võimaldavad ka julgestust, kas alpi kirka, alpivasar või siis ka mingeid muid juba. Kas ütleme, kahe 3000 kõrgusel ööbimisel tuleks ka midagi jälgida või lihtsalt pea patja pole aga kuhugi peale toetada ja magamiskoti minna. Ütleme, seal ööbimisvarustus on muidugi omaette asi ja noh, mida kestvam on matke varem ta peab olema lihtsalt sel põhjusel, et see puhkus oleks täielikum ja noh, sealt ütleme võimalik suuremad kulud, need jõukulud saaks võimalikult suures ulatuses taastatud. Noh, ütleme, kuni kolme kilomeetrine sealt noh, ta on tihtipeale ikkagi võrdlemisi sarnane meie tingimustega. Kaug-Põhjas on muidugi peab arvestama, et seal on ikkagi need tundraväljad või need on suhteliselt lagedad ja tormituuled ja kõik tugevad olla. Et on vajalik juba selline korralikum telk, mis peab tuultele vastu. Aga ütleme, kaukasuses Alpides kuni kolme kilomeetrini, noh sageli on olud sellised nagu meil siin kuskile osa peal või metsas. Aga kõrgemal muidugi on vaja juba korralikumaid tilka kõike, mis peavad tormidele, peaksid vastu ja aitaksid ka sooja hoida. Et ikkagi topelttelgid juba. Ja konkreetselt siis tugevdus tugevdusribidega tõmmistega, et saad tugevalt maa külge kinni tõmmata, nad. Mida peaks inimene veel meeles pidama, kui ta tahab minna väheste kogemustega mägimatkade, näiteks millele ta ei peaks lootma? No juhul, kui tal n endel endale ennem mägedes käimiseks kogemust ei ole, siis ei peaks lootma sellele kogemusele, mis ta maismaalt on saadud vaid see, et oleks näiteks jooksja või suusataja, no ei pruugi mägedes seda tähendada sama pingutuse või sama koormusega tulete seal toime. Vaid noh, tasub ikkagi küsida või kontakteeruda nendega, kes on selles piirkonnas käinud või kes seal üldse mägedes käinud. Tasub alustada või teha kontrollmatku siin Eestis näiteks noh, katsetada või kui minnakse uue grupiga või noh, enda jaoks tundmatute inimestega lihtsalt selgitada välja millised on nende inimeste huvid, et kas te üldse omavahel kokku sobite siis hankima võimalikult palju infot piirkonna kohta, seda väga tähtsa marsruudi väljatöötamine. Et tihtipeale just eriti need endised sportlased või isegi tippsportlased võivad ennast üle hinnata, arvavad, et siis on need natuke kõrgem, on aga time kui maa peal ma läbin andis 30 või 40 kilti päevas pole mingi probleem. Et paneme seal natuke vähemalt 25 ja nii edasi, noh, tegelikult noh, seal see olukord kardinaalselt muutuda ja noh, rusikareegel on niimoodi, et päevas ei tasu planeerida kõrgust, võttu rohkem kui kilomeeter. Laskumist võib muidugi natuke rohkem olla ja teekonna pikkus noh, koos nende tõusude laskumistega keskeltläbi ei tohiks tulla üle 15 kilomeetri seal lihtsamal marsruudil rasketel marsruutidel või mis seal võib-olla ainult mõne kilomeetriga. Marsruudi lõigud, kas mõttekam oleks hakata hommikul vara minema või magada hommikul kaua ja siis sõltub piirkonnast, sõltub ilmaoludest, sõltub jah üldse marsruudi läbimise taktikast, et siin on väga erinevad võimalused. Näiteks ütleme, Alpides ja ka kaupluses on probleemiks see, et pealelõunal tihtipeale ilm halveneb, tekivad sademed, nähtavus kaob, siis liigutakse suhteliselt varakult kõrgel Pamiiris, Himaalajas on jälle see probleem, et hommikul võib olla meeletult külm, et eriti seal kuue, seitsme kilomeetri kõrgusel hommikul annu temperatuur miinus 30, näiteks. Seal ei ole eriti mõtekas liikuma hakata enne, kui päike tuleb välja hakkab soojendama. Sest noh, selline välja olete, ei saagi omale sooja sisse ja sellist jäikust enda organismi kangusest tekivad juba täiendavad ohud. Nii et see sõltub täiesti konkreetsest piirkonnast, ilmaoludest ja nii edasi. Kas on võimalik anter raadio teel paar sellist märki, mille järgi võiks teha mingeid järeldusi saabuva ilma kohta? Piirkonniti erinev ja. Seda nüüd ma julgeks küll niimoodi kindlalt anda see täiesti mägedest ja piirkonnas, kuhu minna. Alati tasub kontakteeruda kohalike elanikega ja uurida siis nendega käest, et mida üks või teine ilma tunnus tähendab igas piirkonnas on omad kindlad välja kujunenud tuulesuunad. Üks suund näitab siis ilma paranemist, teine niidab ilma halvenemist või siis teatud tunnused näitavad mingisuguse kehvaima püsimist näiteks. Ja niimoodi öelda, et nüüd, kui lähed sinna mägedesse, siis vaata käituma järgi, kuidas me oleme käitunud näiteks teisel mäestikus, praktiliselt anda ei saa mida tasub ka seal on olemas ju igasugused abivahendid, mõõtevahendit näiteks õhurõhu mõõtmiseks. Väga hea indikaator ongi siis noh, näiteks ööbima jäädes mõõta õhurõhku selles piirkonnas või selles kohas, kus ööbid hommikul seda teha. Kui kui see rõhk tõuseb, siis tõenäoliselt ilm muidugi paraneb. Vastupidi, noh siis on vastupidi, kuigi välised, ilma tunded võivad veel samad olla. Ja mis nüüd enda seisundi hindamiseks veel noh, näiteks kui marsruudi algul ja üldse aklimatiseerumisperioodil alles, kui te nüüd tõuse ja laskumisi seal teete tasub jälgida oma pulsi pulsinäitu. Ja kui ta ikkagi rahulolekus sel õhtul ja hommikul ei lange seal alla 80 siis võib öelda, et noh, on kerge alles aklimatiseerumise käib, on nagu kergemägihaiguse tunnus veel. Ja rahulolekus mis tahes kõrgusel, pulss tegelikult normaalne, kui ta on vahemik seal viie 60-ga ja noh, ütleme hästi treenitud organismid isegi alla 50. Nii et ei ole vahet, millisel kõrgusel sa oled näiteks. Matkasaade. Eelmisel esmaspäeval alustasime hedgarhaavikuga tagasivaateid eesti matkamise ajaloole. Täna jätkame, oleme jõudnud 1970.-te aastate esimesse poolde ja siit siis stardime. Millised olid need piirkonnad, kus tol ajal käidi? Kuna tähendab juba olime liidulistel laagrites ja meid ette valmistasite instruktoritena siis hakkasime käima kõikides mägirajoonides alates, ütleme siit noh, mis võiks nimetuse alla tulla, on juba kaukaasia, eks ole, siis Diansandid mõlemad põhja-lõuna Terskeid ja noh, ja edasi sealt asja mäesõlm, juba Pamiir, see oli natuke raskem. Chirac ja niisugused kohad, tähendab, liidus oli see tunduvalt, ma ütleksin juba noh, välja arenenud täiesti. Kusjuures meie väga käisime tihti, et minna mingisse rajoonides, nõue oli ju eelnevalt peame kõik ette valmistama, siis oli see dokumentatsioon ja, ja päästeteenistused ja kõik, see oli väga hästi organiseeritud, nii et ennem seda, kui lähed mägedesse pidi, oleme ju kõik argumendid sul olemas, et sa sinna tohid minna, et sul on vastavad plaanid olemas, et sul on kõik kirjeldused, et on isegi fotod ja kõiki neid me saime ainult siis kahest kohast, põhiliselt kas Moskvast või siis Leningradist seal oli suured, tähendab täitsa noh, raamatukogud, kus oli kõikidel kõikide rajoonide kohtunud kõikide rajooni kohta kindlasti, aga võib-olla olid mõningad niuksed rajoonides mõningad tühi tühimikud, lõigud, mida ei olnud veel käidud, eks ole. Aga kõikide kohta olid kirjeldused olemas. Sellepärast nõue selline, et kui sa kuhugi läksid, kõigepealt sa pidid registreerima siis oli sisse viidud ju see klassifikatsioon, sportlik klassifikatsioon alates ütleme kolmandast järgust kuni meistri sportlasi, nii et saada neid tiitleid kätte, pidid peale teatud rajooni läbimist või teatud matka läbimas tegema korraliku aruande aruanne, siis oli ette nähtud, mis seal kõik pidi sisaldama. Seal oli vaja Sist ka skeeme, pilte, fotosid, igasuguseid ja jooniseid ja kõiki Krokkisid ja seletusi ja need olid väga-väga ohtrasti, olid vist põhiliselt Moskvas. Ja me käisime ikka alati sealt. Kui me nüüd ise pannud, siis me kirjutasime, meil oli väga näiteks, mul oli paljudel olid väga suur tutvusringkond, kuna me olime üleliidulistel laagritel instruktorite grupijuhtide laagrites siis me juba lõime sidemed ja võtsime tähendab nii-öelda aadressid ja kui midagi oli vaja, siis kohe kirjutasime Tootsi mul seda materjali või teist materjali. Moskvas aja viis, kuus head sellist sõpra, kellega ma olen käinud ja keda ma olen vaatanud. Ma olen isegi liitlaste laagritel olnud instruktorina töötanud. Ja ja siis nendega oli mul sidemed kogu aeg ja kui midagi oli, siis alati saime nende käest materjali. Püüdsime isegi ühte kui teist, nii et ma olen ka esmaläbimise väga palju teinud gurude esmaläbimise ja ja selliseid uusi avastusi. Ja nüüd me oleme siis saatnud jälle edasi. Tol korral oligi nagu süsteem selline, et et Eesti, nagu oli öelda matka marsruut, komisjon, kellel omas, kellel oli mingisugused õigused, lasta kassiseid, kuna matkad olid klassifitseeritud. Kas esimese kati, teine, kolmanda, neljanda, viienda, kuuenda kate, kuues oli kõige raskem? Olgu see eestlastele joonud, õiguski lasta seal kusagil kolmandal või neljandal kõike pidi vormistama, aga siis Leningradis, Riias, Riiani natuke meist ees, ütleme üks aasta, ütleme kui üks aste. Põhiline, Moskva, mina oma matkaaruanded põhiliselt läksid kõik Moskvasse, et saada järgmisi kõrgemaid nii-öelda kvalifikatsiooniastmeid. Kas eestlaste jaoks oli oluline ilmtingimata olla esimene kas kuskil tipul või kuskil kuru peal või või see ei olnud tähtis. Tegelikult, ma arvan, see ei ole tähtis, tähtis on ikkagi see, et sa käid korra ära ennem käidud või oli see esimene, oled sa 10.. Siiski noh, eks ma ikka valisin, mis olid, mis olid rohkem niisugused kerged eksootilisemad ja kergelt nüüd meile tasamaainimesele nagu. Ülevad ja ilusad ja vaadata, mis seal pole kunagi näinud, otsisime ikka niuksed, mitte lihtsaid gurusid, aga ikkagi vastavalt sellele. Nii et just minna esimeseks kuhugi on sõna just noh tegelikult mõningad, kui oli mõningad sellised rajoonid, mis olid nagu tühjad, kus pole käidud nagu seal olime asjamäes olmes ja ma tegin seal mitu uut mäekuru läbimist, mis pärast läksid kõik kirja peale aruande esitamist samuti Aasias veel oli küll küllaltki käidud kohta, minu poolt on tehtud seal kolm uut guru. Ja, ja eks teised ka ikka püüdsid teha. Tippudest ma ei räägi sellest tippude vallutamisel on ka nii, et nad on rajooni, kus pole käidud veel eriti just Pamiiris, nagu mäletate, sai ju tehtud siin eest Eesti ja ülikooli tipp ja, ja veel tallinaadi ja ja nendest ma võitsin ka osa Dalyya tipu vallutamisest ja seal on praegugi veel tühje kohti. Kas siis tilkus süda natuke verd ka, et peate piirduma ainult nõukogude liidu territooriumil või, või siis ta ei, ei osanud rohkem tahtagi. No see on selged, tilkus muidugi süda verd, aga aga, aga lugu on ka selline, et eks olid teatud piirangud, piirangud võib-olla ei olnud nii suured, et et oleks nagu rahalised olnud, aga piirangud olid nagu teistlaadi need näiteks imaale saada, see oli juba niisugune probleem, sinna vist ei saanudki isegi liidu meistersportlased. Alles hiljuti said sinna. Ja nagu sotsmaadesse sotsialismimaades näiteks Bulgaarias Me käisime tihti, sest Bulgaarias on ka mäed, Rillo, mäed ja, ja, ja kaljuronimised ja ja Tšehhimaal ja, ja aga me käisime siis nii, et kokkulepe see muidugi pidi toimuma jälle läbi Moskva. Et me, meie võtame bulgaarlased näiteks vastu kusagil Kaukaasias, Vedyansonis teatud alpilaagris. Ja neetud saavad neid vastu siis oma juures. Ja nii me tegime vahetuskaupa ka. Bulgaarias mängisin paar korda ja Tšehhimaal ja nii vahetuskaubana. Aga muidugi kaugemal nagu noh, püüdsime siia saada kusagil mon plaani peale või midagi itaalia kantisid. No ei küündinud, me veel ei lubanud liidu hiljem kusagil 70.-te aastate keskpaiku mõningad liidu tipp alpinisti käisin siiski Itaalias kus isegi ergiani sai surma, nagu kuulda oli, mäletate. Kas kaheksakümnendatel aastatel, kui eestlased hakkasid käima või siis vallutama, nagu sa ütlesid ülikooli mäe tippu ja Tallinna mäe tippu, kas kas see oli ka Eesti mägimatkamise ajaloos mingiks pöördepunktiks? No see oli rohkem alpinistlik üritus. Sest noh, ma ütlen, et nagu Mägimatkajatest, sealt osavõtjaid oli ainult kaks, üks vist minu minu arvamus ja praegu mälu järgi, teised olid kõik nagu ikka kalpinistid ja seal oli nagu alpinismialane. Tippude vallutamisest oli ka tol korral üleleid unele, keeluseadused, mägimatkajad ei tohi tippudel käia, see kestis päris päris kaua. Kusagil kaheksa Nende aastate lõpule alles tehti nagu soodustused mõningad kurult tõusta vaevad otse tippu. Siis varem oli üldse täiesti keelatud. Keelatud oli selles suhtes, et keegi sind keelata ei saanud ja ta on püssimees mees või midagi taolist, aga kui sa oma matkaaruandes seda ja oma eelnevas nii-öelda Sellest manis, mis sa tegid ja esitasid ja sinna paned sisse mingi tipputõusu, siis lihtsalt ei läinud läbi, ei lubatud minna, lihtsalt keelati ära ja ja kui seepärast ka seda mainisid, ma käisin tipus, siis, siis öeldakse nulliti ära suruma. Et sa käisid, aga see ei fikseeritud kuskile ära. Ja olekski käinud ja seda me tegime päris tihti, kui ka olemas. Mul on palju kurult, on võimalusi, kust saab lihtsalt tippu, mitte lihtsalt, aga no ütleme, tipp on ligidal. Noh kohe süda ei luba lihtsalt tipoliaid tippu ära. Selliseid väikseid möödalaskmisi ikka tegime. Sa oled ise läbi elanud eesti matkaajaloo neli aastakümmet, ütle kuidas vanad rõhuasetused muutunud ja kas näiteks viimasel kümnendil üheksakümnendatel on, on matkamine kuidagi teistmoodi, kui oli vanasti ütlemisi. Tähendab, ma ütleksin, niipalju algaastad selle Eesti taasiseseisvunud iseseisvumise algaastad olid nagu mõõnaperiood või seisu periood. Esiteks noh, võib-olla need raharessursid ja teiseks ei olnud. Augu sees kõik olid nagu laiali läinud ja niisugune organisatsiooniline külg oli kadunud. Enam ei olnud, ei mingisugused turismiklubisid ega mitte midagi ja läks noh, kolm-neli aastat, kui hakkas jälle uuesti pihta ja nüüd ma ütleksin, et et noh, kõik on avarun avaramaks muutunud, igale poole minna igal pool ja mina juba käisin 94. aastal juba mon plaani otsas ära kähku. Ja siis eelnevalt olin sammunis, käisime seal veel kolmeli tippara, tähendab, et noh, teed olid vabad, raha oli. Inimesed olid olemas, kes tahtsid, kõik sega kaader oli kõik olemas, ettevalmistused, kõiki alpinistid ja samuti mägimatkajad, kes oli varem käinud isegi rasketel matkakategooriatel. Et kõik olid olemas veel. Ja mina tegin siis niisuguseid 16-sse gruppi, käisime ära sammunis, ühtlasi tegime eelnevalt seal neli, neli või viis tippu, neid väiksemaid tähendab nii-öelda aklimatiseerumise etapina. Ja, aga muidugi nüüd on kõik asjad avaramad, igale poole võid minna. Ainuke asi. Ta mängib siin ainult raha raha, Himaalajas minna, et kusagil mingit tippu tehase alla 100000 peaaegu ei tule kõne allagi. Sa räägid rahast, aga, aga ütle, kas sa oma kogemuste puhul oled nüüd ka tähele pannud, et et inimesel on rahaga ei ole ohutunnet või ei ole ka lihtsalt teadmisi, kuidas matkal olla. Et ta läheb oma rahakotiga sinna ja ütleb, et Edgar grupijuht oled sina ja saviniin mind ülesse. Sinu probleem? Ja see on täitsa õige, praeguse ettevalmistusperiood või üldse ettevalmistamine on, noh, ma ütleksin tase on tunduvalt langenud, praegu seda püüab nagu ette või tähendab heaks teha nagu Jaan Künnapi alpiklubi ja teine on siis Tallina Artemis Kullo juures oli see Noorte Matkaklubi. Seal ikka toimuvad pidevalt need õppused ja loengud ja praktilised õppused, eriti mõtlen Jaan Künnap oma alti klubiga. Väga tugevalt seda asja ette võtnud ja inimesed juba tähendab, on juba ette valmistatud, kuid on ka, on ja kes käivad metsikult praegu enam ei nõuta ju mingisugust dokumenti sinust lähedal. Ma olen kuulnud, et jälle üks grupp käis siin-seal käis seal täitsa tavalised, mitte mingi ettevalmistamise ettevalmistuseta, lähevad ja on uhked ka selle üle, rohked käed käisid ära. Aga see on kuniks seal, kuniks. Kui nendel on grupijuht, kes on teadlik paljudes asja, tunneb mägesid, tunneb ohupiiri ja teab just mägede iseloomu siis siis võib-olla see asi õnnestub hästi ja kui lähed nii uisapäisa, siis võib juhtuda tõesti õnnetusi. Aga noh, siiamaani on ta jumal tänatud, enam-vähem normaalselt läinud ja. On ka nii, et need suuremad käimised, mis ikka toimuvad, need on ikka olema korralike korraliku ettevalmistusega inimesed, kes ikka siis seda juhivad vähemalt. Ja muidugi On ka nii, et läheb grupitama, bussitäis läheb seal bussitäis rahvast läheb ja need on ütleme, 50 protsenti on sellised, kes tahavad lihtsalt eemalt vaadata seda loodust või orgudes käia ja ja eemalt nautida seda mägede ilu ja, või kergelt võib-olla jalutada, aga aga siis taas niisugusesse mägedesse mineku grupis on kindlasti üks niisugune tugigrupp või põhigrupp, kes ikka teeb siis mingeid tippe või teeb siis gurusid, võidab tõsise mägimägimatka või niisuguse, aga see on siis ainult sellest suurest bussitäiest võib-olla üks üks viiendik või isegi vähem. Nii et kui kusagil 50 40 grupliseks kümnene grupp võib-olla teeb niisugust mägimatka arvatud, mis on spetsiaalselt nagu Jaan Künnap on siin teinud, siin möödunud aastal tegi Itaaliasse tähendab Monthy roosa ja on plaani peale selles mäestiku ahelikus tegi, siis tähendab kohe suurema ürituse, kus olid kõik valmistatud matk mägiveis, alpinismi koolis ja kõik olid tähendab saanud õppused ja ja, ja, ja, ja, ja isegi kerged eksamid neil tehti ja kontrolli, need, need olid kõik ja siis muidugi grupijuhid olid seal ka ikkagi siis juba kogenud. Matkasaade. Selleks korraks on matkajutud räägitud uuesti oleme kuuldel. Järgmisel esmaspäeval kell 14. Null viis.