Maka saade, saade, saade. Tere taas on esmaspäeva pärastlõuna ja paras aeg rääkida matkajutt. Juulikuus ja augustikuus on vikerraadios just nimelt sellel ajal matkasaade, kus siis räägime erinevatest matkamis, võimalustest ja kõigest, mis puutub matkamisse nii Eestis kui ka võimalustest matkata väljaspool Eestit. Täna on kaks teemat. Esmalt räägime võimalustest matkata ja rännata Ida-Virumaal ja juttu ajame Alutaguse matkaklubi retkejuhi Evelin kuliiginiga ning seejärel räägime ka ekstreemmatkamisest ja siis on jutukaaslaseks Valdo Kangur. Seda kõike siis tänasest matkasaates. Minu nimi on Tarmo Tiisler. Matkasaade. Nüüd siis alustame matkajuttudega ning ütleme esmalt tere Evelin kuliiginile, sina oled tulnud siia Ida-Virumaalt, et rääkida sellest, kuidas teie kandis võiks puude vahel aega veeta. Tere. Tere. Miks peaks inimene tulema Ida-Virumaale ja mitte minema näiteks kuhugi mujale Eestisse, miks on Ida-Virumaal hea metsas käia ja mis on teistmoodi kui sellistes kohtades? Üks asi, mida ma tahaksin välja tuua, on kindlasti see tööstuse ja looduse ühine kooslus, see on väga põnev, mida näiteks mujal on tunduvalt vähem, praktiliselt ei olegi. Kus kohas saav inimene Ida-Virumaa kohta teavet selle kohta ja kas tegelikult eesti teadlik matkaja juba teab kõike kaunist, mida sinu kandist võib leida? Teadlikkus Ida-Virumaa kohta on päris palju tõusnud, julgen väita. Ja teavet saab. Visitestonia. E koduleheküljelt. Kui palju sinu arust kohutav või, või loob eelarvamusi Ida-Virumaa kant eestlase jaoks? Kohutav kindlasti see, et seal on palju venelasi, seda peetakse väga kriminaalseks piirkonnaks. Ise ma julgen seda ümber kummutada, olen elanud suurema osa oma elust, seal hulle juhtumeid ei ole olnud päris hea välja. Aitäh. Ja loodus on muidugi väga põnev. Aga kas te tunnetate ka seda, et teie kanti suhtutakse väikese eelarvamusega? Ja, ja see ei ole isegi mitte tunnetan vaid kliendid, kes käivad kohe, küsivad, et kus kohas, mina saan turvaliselt telkida, kus kohas mina võin jalutada ja kas mina üldse tohin matkarajale minna. Selliseid juhtumeid on olnud. Eestimaa on kas just täis, aga igal juhul Eestimaal leidub palju mitmeid ilusaid ja kauneid matkaradasid Ida-Virumaalgi neid. Kui kaua on Ida-Virumaal üldse harrastatud ja pakutud inimestele võimalusi natukene organiseeritumalt minna metsa? Kui nüüd hakata peale päris minevikus, siis Alutaguse Matkaklubi alustas oma tegevust seitsmekümnendatel ja sellest ajast peale on ta nagu just propageerinud looduses liikumist aga matkaradasid, kui selliseid hakati meile rajama 90.-te lõpus. Mida tähendab tegelikult matkarada? Matkaraja matkarada kui selline on inimesele, kes kardab eksida tema jaoks on loodud soodsad tingimused, seda mitte teha. On markeeritud, see tähendab tähistatud viidastatud rajad selle kohta on informatiivset materjali ja tal on võimalus tellida konkreetsele matkarajale retkejuhti. Kas näiteks kaardi peal on tähistatud ka head telkimiskohad jaan küll. Olles ka paaril korral Eestis kahjust matkarajal, aga ringi käinud, siis just viimastel aastatel ja seoses arusaadavalt ka omandiküsimusega on tulnud päevakorda see, et paljud maaomanikud ka õigustatult ei luba oma maadel telkida. Kas inimene, kes tuleb Ida-Virumaale, saab täpselt aru, kus on nüüd see riigimaa, kus ta võib enda telgi üles panna ja kus on see koht, kust alates ta edasi minna või vähemalt telkida ei tohiks. Kas sa mõtled viidastamist, erama märgistamist kui ka üldse infot, et inimene teaks, et ta ei pane telki püsti vales kohas? See informatiivne külg on suhteliselt vähearenenud, et kui näiteks mina lähen metsa, siis mina tean kohti, kus mina ei tohi telkida. Ma olen asjaga kursis, aga inimene, kes tuleb mujalt, ta seda ei pruugi teada. Aga matkaradade juures, kus on ka tähistatud, mis on olemas ka regi atlastes, palun väga sealt sa leiad. Seal on päris sobilikud kohad olemas ja inimesel ei pruugi karta, et kui Kristikkimangaardile sealt teda minema aetakse. Jah, on küll olemas, on välja ehitatud lõkkeplatsid puhkekohad koos tualettruumidega. Vee probleem on muidugi seina kõige teravamalt. Joogivett ei pruugi alati olla telkimiskohas. Kuidas on näiteks teie kandis platside hooldusega, ehk siis, kui inimene tavaliselt loodame, võtab oma sodi kõik kilekotis kaasa aga ma kardan, et see on jätkuvalt nii ungarlaselt kauges tulevikus, et kõik seda ei tee, kas laagriplatsid on puhtad ja kas metsaalused on puhtad? Noh, see on kahe otsaga asi. Esmaspäeva hommikuti ei ole laagriplatsid väga puhtad aga esmaspäeva õhtuks, kui hooldaja on üle käinud, siis on platsid puhtalt inimese teadlikkus on hakanud tõusma, kui ta näeb, et on olemas konteiner, siis tema üldiselt sinna ka viib, aga kindlasti ei ole see veel kõigini jõudnud. Aga reeglina, kas sinu arust Eestimaal on laagripaikades need kohad, kuhu inimene saab oma prügi jätta kas ühte kasti või või konteineris? Jaa, on küll, eeldused on olemas ja kui tõesti ei ole, siis ei ole raske ka oma prügi koju tagasi viia või siis lähimasse konteinerisse. Nüüd natukene täpsemalt ka Ida-Virumaa matkaradadest, kuhu sina soovitaksid inimesel minna täiteks sellel inimesel, kes tahaks aeg-ajalt pesta ennast või sellele inimesele, kes tahaks nädalaks ajaks metsa kaduda ja siis sealt väljuda. Noh, inimesele, kes tahab ennast aeg-ajalt pesta, siis ma soovitaksin just nimelt tähistatud matkaradasid mille vahetuses läheduses on ka ööbimisvõimalus, kas siis telkimisplatsi matkakeskuse või siis mõne muu sobiliku paiga näol. Matkaradasid on Ida-Virumaal Kuustikki ja neid võib jagada täitsa teemade kaupa ära. Et on Vaivara matkarada, kus on just nimelt sõdade tallermaa. On Purtse matkarada, mis on väga seotud muinaseestlastega. Ontika matkarada, Ontika kui pankrannik ütleb juba ise Kurtna matkarada, mis on väga kaunis, sul on võimalus matkarajal nii mitmeski erinevas järves ujuda. Sellise matkarada on jälle omamoodi, on üks vanemaid rabasid ja Kotka matkarada, mis on väga mõnusalt välja ehitatud koos püstkojaga ja kõigi muude huvitavate vaatamisväärsustega. Kas sinna matkarajale võib minna iga inimene võttes kaasa vaid talle vajaliku kraami ja ta ei pea selle eest näiteks midagi maksma, et ta kasutab lõkkeplatsi või midagi mingit muud teenust? Ja võib küll. See on täitsa vaba voli. Sa tuled, otsid omale vajaliku materjali, kui sa üksi tahad minna, soovitan võtta kaasa vaatamisväärsust väärtuste kirjeldused. See aitab väga palju kaasa lihtsalt looduses liikuda, siis ei pea minema matkarajale, võid käia lähimas metsas. Aga kui on olemas sul ka vaatekohtade kirjeldus, siis on see tunduvalt põnevam. On sul olemas mingi ligikaudne arvutus, kui palju inimesi käib aasta jooksul kas ühe või paaripäevasel rännakul Ida-Virumaa metsades? Ise, ma julgen väita, mis meie oleme teinud. No kuskil 10 20 gruppi üksikuid isikuid nagu ei oskagi üldse lugeda aite sesse seire ei ole piisav, mis tehakse. Aga kas inimene, kes tuleb loodusesse käima Eestimaal ja just sinu piirkonnas, kas ta on teadlik sellest, mida ta võib teha ja mida ta ei tohiks teha et näiteks auto ikkagi tasuks ette kuskile tee peale mitte sõita mööda metsateid ringi, randa välja ja nii edasi? Inimesed on teadlikud küll sellest, et mitte igasse kohta ei tohi sõita, aga kui ei ole üleval märki, et ära sinna mine, siis ta seda ju ei tea, ta läheb sinna, kuhu tegelikult ei tohiks. Seesama probleem on ka liivaluidete ja see on ka Kurtna mõhnastiku. Kes tegelikult peaks hoolitsema nende tähistavate viitade eest, sest inimene tõesti, kui ta teeb midagi sellist, mida ta ei tohi teha, aga ta ei saa kuskilt teada, et ta seda ei tohi teha, ei ole ju tegelikult süüdi. See peaks olema koostöös nii haldajaga, keskkonnateenistusega kui teiste institutsioonidega Ida-Virumaal praegu mitte 100 protsenti, aga tunduvalt paremini toimib kui eelnevatel aastatel. Meil nendest maaomanikest oli juttu ja, ja nendest, kelle maalt paratamatult aeg-ajalt tuleb läbi minna. Kas kohalike elanikkond suhtub sellisesse matkajasse tuvamatkajasse heade kavatsustega, matkas hästi ja suhtles küll. Nii et seda probleemi ei ole, tullakse püssiga värava peale ja hakatakse ära ajama. Julgen väita ei ole, ise olen väga palju käinud nii organiseeritult kui organiseerimata ja ei ole ükski maavaldaja tulnud minu juurde, et kuule, ära nüüd ikka siit põõsast läbi mine, mine teiselt poolt kraavi. Ei ole olnud sellist asja. Kui kauaks on üldse võimalik Ida-Virumaal metsa kaduda niimoodi, et sa ei kohta ühtegi inimest või kohtade ühte inimest ja kahte põtra näiteks. Viis-kuus päeva julgelt. Et sa lähed ja lähed, sa, mitte kedagi ei näe. Täitsa võimalik, täitsa võimalik. Jah. Mida sina soovitaksid, kui ma küsiksin sinult kolme kaunima kohanime Ida-Virumaal, mida tasuks külastada, mis need võiksid olla? Minu enda lemmikpaik on Puhatu rabapurune jõe ürgorg. See on koht, kus sa tõesti saad pinget maandada, mitte kedagi seal ei ole. Väga ilus. Siis on kindlasti ka teikse härma. Ja kaldun arvama, et Purtse protsent, see on väga põnev. Kui sa oled veel eelnevalt mingit materjali lugenud just ohverdamist hiietammede ja sellise ajaloolise külje pealt, siis see on täitsa põnev. Kas teil käivad ka külas inimesed Soomest või Rootsist nagu Eesti inimene käib aeg-ajalt seal Põhja-Soomes või Põhja-Rootsis matkamas? Ja käib küll ja väga palju on hakanud käima sakslasi just nimelt. Kes on lähenemas 60-le 50-le eluaastale? Ja tulevadki just nimelt sellepärast, et mitte kohata teisi inimesi. Ja nautima seda metsa, mis meil on viletsamaks sambaks. Kui näiteks inimesega midagi metsas juhtub, ta on kas üksi või kaksi, siis kuiv ruttu on võimalik saada mingisugust meditsiinilist abi. Meditsiiniline abi, kui selline matkal peaks olema iseendal kaasas. Sa pead olema valmis, et midagi võib juhtuda sulle kindlasti olema kaasas komplekteeritud matkaapteek. Kindlasti mobiiltelefon, sellepärast, et meie sood, rabad, metsad on piisavalt suured, et sealt need tunni aja jooksul on väga raske üles leida, aga ise peab selleks valmis olema. Kuivõrd head kaardid on Ida-Virumaa kohta tehtud matkakaardid ja kust neid saada võiks? Kaardid on head, kõige paremad on muidugi vanad orienteerumiskaardid. Uusi tehtud aerokaarte on väga raske kätte saada. Aga turismiinfokeskuses on neid võimalik täitsa saada. Kui sa tõmbaksid paralleeli näiteks mõne mõne teise teise eestikohaga noh ükskõik siis millisega, siis oma koha patrioodina, mida sa välja tooks Välja tooksin Lahemaa. See mulle meeldib ja kontrastina sinna kõrvale võib-olla Naissaare. Et need on sellised hästi kirju piirkond. Suurepärane aitäh sulle, Evelingu liidin sealt kaugelt või mis ta nüüd väga kauge ongi Alutaguse Matkaklubist ja kena reisimist kõigile, kes tahavad minna Ida-Virumaale närve ja ka miks mitte tervist. Matkaga. Matkamine on iseenesest ekstreemne, kas just spordialaga, ekstreemne tegevus igal juhul, ometigi on ka matkamise juures selline alaliik, mida nimetatakse ekstreemmatkamiseks. Valdo Kangur, sina oled üks kes lisaks matkamisele harrastab ka ekstreemmatkamist. Mida see ekstreemmatkamine sinu jaoks tähendab ja kas sul sellest õigest matkamisest jääb väheks? Ekstreemmatkamine ekstreemmatkamine, no eks ta ikka natukene on selle õige matkamise pool ka teemsust võib olla lisa batkamisele siis lihtsalt see, et et seal matkal siis püütakse midagi erilist korda saata või, või midagi midagi rasket läbida. Et siis saame nimetada seda matkamist nagu ekstreemsemaks matkamiseks. Näiteks mida, no näiteks noh, kõigepealt juba tehnilised elemendid, kui on tegemist mägimatkaga, et et sa lähed võtad mingi raske kuru või, või teed mingi tõsisema tippu sinna matkale. Matka vahepeal. Noh, ütleme just jah, sellised tehnilised asjad seal suusamatkamisel sama moodi, et sa, et ei sõida lihtsalt suuskadega orgu ringi vaid ka vahepeal püüad suuskadega kuskile kõrgemale sõita, tõusta ja siis saad pärast alla sõita, see lisab sellele asjale jälle ekstreemsust juurde, sellele tavalisele matkamisel. Kas see on Eesti viimase aja mingi trend või seda tegelikult on harrastatud aastate ja aastakümnete, et lisaks põhitegevusele otsitakse midagi juurde veel? Kas ta just nüüd on kogu aeg nii olnud, seda ma ei saa nüüd küll ütelda, et ta kogu aeg on niimoodi ikkagi omal ajal püüti jääda kindlatesse raamidesse selle matkamise värginduse juures ikkagi teatud kategooriad vastavalt sellele ka siis need raskuse elemendid või kilometraaž või, või mis iganes, eks. Aga aga just viimastel aegadel on, siis on on püütud nagu minna välja sellistest raamidest, et et mitte hoida näiteks kinni sellest, et noh, meil on mingi teise kati matk nagu omal ajal oli vaid vaid vaid minnaksegi mingi kindla eesmärgiga välja. Et midagi sellist ekstreemset teha, eks. Et okei, et me lähme lihtsalt kuskile seitsmetuhandelist tippu. Aga me ei tule sealt jalgsi tagasi alla, vaid sealt sõidame siis alla, kas suuskadega või lumelauaga või või, või palju harrastatakse seda, et hüpatakse sealt tipust mingi paraplaaniga olla ja et vot sellised asjad siis lisavad sellisele tavalisele ronime selle seal veel lisaekstreemsust juurde. See kõik tuleb sinna seljas üles enne vedada, seegi ju. No selge on see, et kõik see kraam tuleb endal seljas vedada või on siis sul selleks ettenähtud inimesed palgatud, kes siis selle asja sinna üles veavad ja sina saad siis lõbusasti Allaselt sõita. Ega siis inimene, kes Everesti otsast on suuskadega alla sõitnud, on, ega ta siis kõiki kraam ise sealt sinna otsa ei tassinud, eks ta tema eest tassiti ja tema pärast ka siis alla sõitis, sealt tema peab oma jõudu ka mingil määral kokku hoidma. Selleks et seda laskumist teha. Kas selles ekstreemmatkamiseks on ka mingisuguseid hindamiskriteeriumid, et kes, kes kõvem mees on või kes mingi hullemad? Või seda ennu kriteeriumid, kui selliseid ei ole, lihtsalt arvestatakse. Et, et see oli raske asi, eks. Et, et noh, vot näed selline seal põhja seinud, need on väga raske tõus on seal või et noh, selles mõttes seda, et kaljuronimiseks on, on küll, omad, on oma numbrid, mis näitavad kvalifikatsiooni, eks. Et kui raske see rada on, aga on paljud asjad, millel ei ole enam mitte mingisugust numbritega asja taga, et see lihtsalt on ekstreem. Kas selline rahastamine nõuab ka põhjalikumalt tutvumist selle piirkonnaga või, või nende oludega või just selle lõiguga, kuhu sa tahad minna? Ei noh, selge on see, et sa pead kõigepealt sa pead ise olema korralikult väljaõppinud heade kogemustega, hea varustusega. Ja, ja samas sa pead ka loomulikult seda piirkonda nagu teadma ja tundma ja seda rada, kus sa tahad alla tulla ja ükskõik, võtame need videofilmid, mis näitavad, et kus siis lumelaudurit või suusatajad mägedest alla sõidavad, mingid x nõlvasid pidi, ega siis need nõlvad on samamoodi kõik läbi uuritud ja ja nende laviini ohtlikkuse tase on kindlaks kõik tehtud ja ei, asi peab ikka kindlalt paigas olema. Muidugi võib ka minna täiesti sellise suvavärgi peale lambist, noh, lähme teeme, eks, aga siis sa peaksid pead oskama ka ikka natuke hinnata seda olukorda. Noh, sa ei tea, mis varustust kaasa võtta. Selles mõttes, selles mõttes peaks ikkagi nagu see asi nagu ennem läbi uuritud olema. Sina laskusid lumelauaga Leninit, mina lumelauaga, sealt ei sõitnud alla linaseid, mina nagu organiseerisin seda ekspeditsiooni. Ja aga sealt tuli alla Valdek Udrissis lumelauaga. Mismoodi see ettevalmistusteistmoodi oli sinu, mida sa lisaks pidid vaatama? No, ega ta nüüd midagi nii erilist ei olnud selles mõttes, et eks see oli meil ikkagi selline kodukootud ekstreem, et meil ei olnud sellist saatemeeskonda esiteks võtta keda siis sinna kasvõi kõigepealt vaatlema võtta kaasa, et vaat, kui inimene hakkab ülevalt kuskilt laskuma, et vaatlejad väljas ja vaatavad, et kui laviin tuleb, annavad raadiosaatjatega märku isegi kuhu pöörata, kas nüüd pöörata vasakule või nüüd pöörata paremale seal nagu rallisõitjal on kaardilugeja, kes ütleb, kuhu ta peab nüüd keerama, tuleb täie lauluga kurvi sisse, mida sa tegema, kas keerama vasakule, paremale, millise käiguga. Samamoodi juhitakse ka laskoja teed raadiosaatjatega, nüüd võta siiani, võta sinna, eks. Nüüd vaat sealt laviin tuleb, kena, keera paremale. Vot sellist seltskonda meil ei olnud võtta, see maksab raha, kõik sellise seltskonna kaasa võtmine. Et neil tuli nagu ise nagu oma tarkusega hakkama saada, et vaatad, kus siis sõidad ja, ja noh, üldiselt eks ta oli meilegi ekstreemne värk, et mindi lambist peale, eks sõideti alla lihtsalt. Aga noh, muidugi, eks me ennem jälgisime ka seda nõlvad, kust võiks sõita, milline see võiks sõidutrajektoor olla, kus on praod kust tuleks möödasõit, aga täpsemalt sellest sai see vend teada ikkagi siis, kui tuli konkreetsel laskumisel. Mida üldse on veel niisugust tehtud üle maailma, millega alla tuldud? Kuskohast talla tuldud mida iganes, mida iganes, ühesõnaga. Ükskõik millise vahendiga on proovitud midagi ekstreemset tehasest kas või võtame siis v matkamise seisukohalt väikselt kajaki tühjesed mitte meie inimese jaoks, võib-olla siis süsteks, kuigi ta ei ole sellist nagu jaksasin. Sellega hüpatakse suurtest koskadest alla, mida sa ette ei kujutagi, eks noh, me teame Eestis, meil on Jägala juga selline suur ja lai jugaaegset ja kui sa ütled kellelegi, et ka sealt on alla sõidetud, siis, siis meie inimesed tavaliselt ei usu, aga noh, tegelikult nii on, on lätlased ajakidega sealt kevadise suurvee ajal on alla sõitnud, eks, aga see on kõik väike kõrgus selle jaoks, kust alla sõidetakse ja mida tehakse, eks kus siis hüpatakse langevarjudega lihtsalt suvaliselt kaljudelt alla kuristiku poole ja siis avatakse õigel momendil langevari, aga on ka juhtumeid, kus see takerdub kivide taha kinni lihtsalt. Palju siin Eesti territooriumil võib teha midagi sellist, mis võiks kuuluda rubriiki ekstreemmatkamine. No seesama juba sõidaga jakiga Jägala joast, Allane, hüppa sealt alla ja, ja oledki päris hea sellise ekstreemi hakkama saanud. No langevarjuspordis ju, eks, eks siin Eestis tehakse siis üksjagu, seda ekstreemi hüpatakse ka ilma langevarjud, noh selles mõttes mitte ilma langevarjuta, et aga aga et see avanemine jäetakse suhteliselt teatud momendile, naise ei pannud, ei ole, ma ei oska sellest seisukohast nagu rääkina. Aga tean seda tuttavat, kuidas, kuidas hüpatakse ilma langevarjuta avatakse, lihtsalt lennatakse, planeeritakse, tehakse kujundeid omaette sport, eks. Kas Eestis on ka mingisugune klubi või rühmitus, kes sellega tegeleb või, või igaüks, kui tuleb mõte, siis lähen ma arvan, et ikkagi see on jaotanud ikkagi mingitesse sellistesse sõpruskondadesse ja, ja tehakse ka omad väiksed klubid selle jaoks, kui keegi millegagi tegeleb, eks. Kas maailma mastaabis need, kes selliste vigurite tegelevad, tegelevad kavad tõsisematkamisega või nad lähevadki välja ainult triki peal, saad, on omal ajal ikka tegelenud ja harrastanud kogu seda tegevust, kuskilt tuleb mingi kogemuste pagas kätte saada, enne kui sa hakkad ikka tõsisemaid trikkidega. Noh, võtame nii, Eestis ka, ju praegu siis lumelaudurit, suusatajad Harku karjääri peal hüppavad, harjutavad Väikse trampliini peale sinna karjääri vettehüppeid, aga talv ja tehakse hüppeid ju siis ehtsa lume peal, aga selleks on vaja kuskil harjutada ja vett on väga hea harjutusi teha. Kas igasugused seina ronimised ja liustiku mööda ronimised lähevad ka selle alla lähevad kindlasti palju seda siin Eestis ütleme siis niimoodi tõsisema jääronimisega praegu Eestis tegeleme ainult meie väikese grupiga oleme siin juba paar aastat järjest käinud Soomes koskadel ronimas kõrged kolm, 40 kuni 70 meetrit kõrged kosed, vertikaalsed. See nõuab omaette korralikku varustust ja ka oskusi. Muidugi. Kas Soomes endas on ka neid harrastaja või seal kohe spetsklubid sellega, kes sellega tegelevadki näiteks jääkuuskede ronimisega talle need on oma omad jääronimisklubid neil. Meil sinnamaani jõua, meil on üks klubi või üks mingi organisatsioon, kes tegeleb kõikide asjadega, ka, et Eesti on nii väike, et hakata siin looma veel omaette mingit jääronijad ühendust. Et noh, selles mõttes koondub kõik, kas siis mingi mingit alpiklubid alla või, või siis kaljuronimisklubi alla, nii et noh, me ei saa nii laia Haats või noh, nii spetsialiseerunud seda asja võtta nüüd Medemenidel. Et tegeleb siin Eestis näiteks kaljuronimisega, see tegeleb selles vallas ka kõikide asjadega, nii aega kui kaljuga. Kas. Eesti inimene, kui tal pole midagi paremat teha või tahaks ka tegeleda mingi sellise ekstreemse harrastusega, on tal on tal võimalus kuhugi poole pöörduda või, või alustada millestki lihtsamast, näiteks talvel miinuskraadidega väljas ööbimisega. Kasvõi sellest osta omale normaalne magamiskoti, mine katseta, kas sa, kas sa suudad väljas ööbida ilma telgitaja jama magamiskotiga hakkama saada, võimine vihmas magama välja? Vaata, kas saad ka psühholoogiliselt asjaga hakkama, kui, kui keerulises tingimuses sina oled. Mina olen nii-nii külmas kui vihmas maganud ilma tõlgita lihtsalt magamiskotiga muidugi mitte lihtsalt magamiskotiga, vaid magamiskoti ümber käibel magamiskoti kaitsekott, pywigot, et vihmulle, et vihm mind nagu märjaks ei teeks ja külm, mitu kraadi miinust. No selles mõttes ma ei saa ütelda, et ma olen nüüd nagu väga külmas maganud väljas. Et siin kuni 20 kraadi, eks, aga kui sul on normaalselt soe magamiskott talvel pole isegi selle Pivi kotiga probleeme, sellepärast kui sademeid ei ole, kui on selge ilm, siis magad sa lihtsalt oma magamiskoti. Aga, aga suur probleem on hoopis see, et sademetega hakkama saada. Et see pirikotil Paju luku vahelt midagi sisse tulla ja Konsal näokoha peal seise, kuidas ennast keeled ja oled ja kaua sa viitsid kannatada sedasi olemas, nii et ei, mina olen lausvihmas maganud väljas päris mitu korda ja ma tean, mis tunne see on ja ja mul ei ole probleemi, kui ma peaks jääma kuskil veel niimoodi ööbima, et ma ei saaks sellega hakkama. No püüa, teate taga, mis tunne see on, mingisugune eriline tunne, noh, see on niisugune enda piinamine tegelikult, ega see nüüd normaalne ei ole, seal on telk kõrvale telkimine vihma käes väljas ja püüad seal asendeid leida, kuidas see vihm sulle saad luku vahelt sisse ei poeks, sest ega absoluutselt vihmakindlat asja ju ütleme sellises mõttes nagu matkavarustuses ka ju ei ole. Noh, muidugi on, on joped ja püksid ja nad peavad vett ja need õmblused on teibitud antud ja mida iganes, aga aga no ikka kuskil on mingi väike aukust midagi siis see võib sadada kasvõi kasvõi kaelaauk või, või käise augud või, või mis iganes. Aga mida see ekstreemsusi ikkagi annab, kas seda asjaolu, et sa suudad, olen suutnud? Jah, see on selline, et ma olen seda suutnud, et ma saan omale mingi kogemuse edaspidiseks, et kui tekib mingisugune kriitiline situatsioon väljaspool, ütleme Eestit, siis siis ma tean, et mis tunne see on, mul on tulnud ka mägedes külmööbimise teha, tähendab märgade riietega ja ilma ilma magamisvarustuseta, nii et ma tean ka, mis tunne see on, ega ei soovitaks. Aga see kogemus, mida, mida siin Eestis saatsee tegelikult kulub ära ka see kulubki mulle ära. Et ellu jääda, mujal hakkama saada normaalselt. Kas mingi ütleme toitumise ekstreemses on ka võimalik matavalgas nisukesi tehakse? Ekstreemses on see, et kui ma nagu matkamisega alustasin ammu-ammu ja ja ise nagu jälgisin, kuidas siis kuidas siis nagu matkadel käiakse, mida seal süüakse, siis jõudsin ka selleni, et see on juba 80 80.-te aastate alguses, kus korraldati näljamatku Venemaal pikki raskeid, korralikke, tõsiseid matku, kus inimesed valmistuvad juba. Võiks ütelda, et juba aasta või aastaid ette selleks, et minna sellisele matkale, kus, kus süüa kaasa ei võeta üldse mitte midagi, noh, ütleme, et vett ja, ja võib-olla tehakse teed ja, ja, ja ongi kogu lugu, kalorid ta mingeid jah, sellised loetudkalorid, aga, aga põhitoit on nagu kaasas ei ole. Kott on kerge, selle arvelt on kerge liikuda, aga inimese vaim peab noh, psühholoogia peab paigas olema, et seda sellist matkamist teha, eks, aga seda tehakse kui pika distantsi peal näiteks kui vähese toiduga. No ma ei oska seda praegu ütelda, et mis, mis seisis nagu oli, et aga ma tean seda tehti korralikke, ütleme siis nii, et tõsiseid, kolmanda, neljanda, viienda kategooria matk. No need eeldavad ikkagi mitmed sajad kilomeetrid ja ja 20 päeva ja rohkemgi. Aga kui keegi tahaks millegi sellisega tegelema hakata, kas, kas ta enne peaks õppima? Ikka selleks, et üldse õppima üldse matkama ja kõiki oma tarkusi omandama ja et ennem kui minna sellise asja peale ja ja noh, selge on see, et, et mingile sellisele näljamatkale minekul noh esiteks sa pead olema ikkagi väga kodus nälgimisega üldse, et kuidas seda teha ja kuidas selleks valmistuda. Et, et see ei käi niisama prossa tacket. Et ma nüüd 20 päeva ei söö ja siis ma olen kõva n valmis, eks, selge on see, et eks sellele juba ele sellele matkale eelneb juba teatud režiimi hoidmine toitumises üldse sellisel matkale minna, mitte saat ohmase nüüd viimase korraliku lõuna restoranis. Ja nüüd ma olen 20 päeva ise niimoodi sellisele matkale minna. Aga aga ikkagi, kas sa jagad seda seisukohta, et kõikidest situatsioonidest ja kõikidest olukordadest on võimalik välja tulla, kui ei ole ka taotluslik, aga tuleb tablett. Vaat, mine sa tea, et kas on võimalik, kui ei ole võimalik põhimõtteliselt, eks, eks mingil määral kindlasti on võimalik välja tulla, aga, aga noh, ma arvan, et kõikides situatsioonidest ka välja ei tule. Matkasaade. Selline oli tänane matkasaade uuesti järgmisel esmaspäeval pärast kella üheseid uudiseid, aga tegelikult on vist ikkagi kõikidest situatsioonidest võimalik välja tulla. Käige Eestimaa peal ringi, vaadake, mis Eestimaa peal ilusat on. Siin on hirmus palju ilusat, kogesin seda ise nädalavahetusel, kui käisin paadiga sõitmas mööda valgejõge kõike kaunist jätkuvat.