Kell sai kaheksa Eesti raadio uudistada, toimetus võtab päeva olulisemad sündmused veel kord kokku, stuudios on toimetaja Mall Mälberg. Reformierakonna esimees Andrus Ansip ütles koalitsioonikõneluste käiku kommentaar veerides, et loodav võimuliit alaneb aastaks 2011 tulumaksumäära 18 protsendini ning tulumaksuvaba miinimum tõuseb 3000 kroonini. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Eiki Nestor ütles, et maksuküsimustes ei ole neli erakonda lõplikku kokkulepet saavutanud. Eesti arengufondijuhiks sai Ott Pärna. On aasta kogukulufondi käivitamisele ja paralleelselt käivitub ka arenguseirearengufond. Loodi selleks, et aidata Eesti majandust ajakohastada ja luua kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti. Kriminaalpolitsei töötab ikka veel jõe tänava kontorihoones eskus. Kinnitamata andmetel leiti lõhkeainet. Eesti romaanivõistluse võitis romaan, väikesed vanamehed, autor on Tiina Laanem. Kokku saadeti võistlusele 51 tööd. Homme on pilves ilm pärastlõunat vaid vihma sadada. Sooja tuleb neli kuni üheksa, Lõuna-Eestis kuni 12 kraadi. Alustame ülevaatega koalitsiooniläbirääkimiste senistest tulemustest. Tõnu Karjatse tänase päeva saavutusteks võib lugeda põhimõttelisi kokkuleppeid maksunduses ja perepoliitikas. Võrreldes eilsega, kui läbirääkimised algasid, kestis tänane esimene kooriva tunni võrra kauem. Osapoolte kinnitusel tähendab see ka tõsist tööd ja tulemusi. Esmalt peaminister Andrus Ansipi ja Reformierakond. Täna me oleme üle korranud perepoliitika, majandus, maksupoliitika küsimused ja, ja nende küsimuste uus arutelu võttis küllalt palju, aga kõik tulemus on selle eest väga meelde, et me oleme kõiges kokku leppinud, võib öelda, et maksundus, aga on praegu nüüd ühel pool see tähendab, et põhilises on kokkulepped saavutatud ka selles, et tulumaksumäära oleneb kuni 18 protsendini aastal 2011 ja tulumaksuvaba miinimum tõuseb 3000 kroonini. Markla, Isamaa ja Res Publica Liidust. Hea võib tõesti ütelda, perede lapsed pead olema selle valitsuse peamiseks prioriteediks siis ka hariduse kõrval, me, kuhu me näeme hariduse innovatsioonipäev on juba praegu minemas oluliseda tunnistama praegusel hetkel on küll meie poolt vaadates noh võib-olla sellepärast, et meie punktid on just need, mis on meie prioriteedid, oleme me suutnud küll oma seisukohti üldiselt kaitsta, teeb meile kindlasti väga head meelt, eks kui me jõuame järgnevate punktideni või veel millestki rohkem loobuda. Aga praegusel hetkel need meie prioriteetsed alad, pered, haridusinnovatsioon, Eesti majanduse muutmine teadmismahukaks on, on saanud igal juhul selgelt otsida. Läbirääkimisi kokkuleppe punkt oli veel Eestimaa rohelised ja Marek Strandberg. Kui lepiti kokku näiteks punase päeva ka selles, et õpetaja palk järgmisel koalitsioonil, kus minimaalne palk, mida makstakse, tõuseb keskmise palga tasemeni ja hakkab kasvama samal moel ja mida veel lepiti kokku ettevõtluse seisukohalt oli see, et soodustatakse nii-öelda alternatiivse börsileket väärtpaberiturule, kus oleks võimalik siis nii-öelda mitte ühe miljoni euroga krooniga asutada aktsiaselts ja mida siis vabalt börsil kaubelda selle jaoks, et soodustada innovatsiooni. Kuidas vaatavad aga tänasele voorule sotsiaaldemokraadid Eiki Nestor? Raskemad asjad on veel püsti, et nagu tulumaksuküsimus tulumaksuvaba miinimumi küsimus, need, ma kujutan ette, kui lahenevad. Me oleme ikka päris lõpus alles perepoliitikasse, selles mõttes oli nagu see debatt loomingulisem. Kõik nagu peavad seda tähtsaks. Lahendusteed on erinevad, mida nagu osapooled, vaat siin nagu ütleme, see vaidlus oli rohkem niuke, sisulist laadi, mis pidi see kõige paremini töötab, nüüd me hakkame arutama, hariduspoliitikat tuleb ilmselt rohkem sisulisem, aga põhimõttelisem vaidluskohti nendes teemades küll. Eesti Tööandjate Keskliit tegi täna oma ettepanekud koalitsiooniläbirääkimisteks ning loodab, et nendega ka arvestatakse. Need puudutavad mitmeid olulisi teemasid, alustades ettevõtlustoetusest ja lõpetades pensioni tõstmisega. Tööandjate keskliidu tegevjuht Tarmo Kriis võtab ettepanekud lühidalt kokku. Me peame tänasel päeval küllaltki kõrgeks majanduse riskiks seda, et meil esiteks puudub piisavalt, et tööjõudu, mis vastaks tänasele intensiivsele majanduskasvule ja teisest küljest majanduskasv on meie arvates liialt kinni sisetarbimisest ja me sooviksime, et, et need meetmed toetaksid teatud muudatusi. Me soovime, et senisest enam pööratakse Tähelepanu tootmis- ja tööstusettevõtetele, et riik motiveeriks ettevõtjaid sinna rohkem investeerima. Teiseks. Me sooviksime, tööturg oleks rohkem avatud. Ütlesime neid spetsialiste, keda meil Eestis täna ei koolitatav, ka üle maailma Eesti ettevõtlusesse kaasata ja me soovime, et see oleks loodava valitsuse üks esimesi ülesandeid. Me kindlalt soovime, et meie tänane ettevõtluse tulumaksusüsteem säiliks, avame, sooviksime, et need investeeringud, mida ettevõtjad teevad inimkapitali näiteks töötajate täiskasvanu koolitusküsimused ja tervisespordikulud oleksid maksustatud madalamalt ja me soovime ja meie sotsiaalkindlustus ja haridussüsteem oleks kaasajastatud haridussüsteemis. Me näeme suurima probleemina seda, et riik on lasknud eelkõige üldhariduses ohjad väga lõdvaks ja sisuliselt sealt tööturule koolitatakse küllaltki palju selliseid erialasid, mis otseselt innovatiivset majandust ei toeta. Ja, ja me sooviksime, et selles mõttes selles koolitusplaneerimisse panustataks rohkem pensionikindlustuses. Me soovime põhimõttelist otsust, kuna jõutakse Eestis 67. eluaastani vanaduspensioni ja osas see ei pea toimuma nelja aastaga, aga sarnaselt Saksamaaga võiks see olla siis tulevikku suunatud otsus. Nii et need on sellised pikka aega meile olulised olnud probleemid. Me loodame, et me saame vähemalt osadelegi nendele probleemidele lahendused. Kriminaalpolitseioperatsioone Tallinnas Jõe tänav. Val kestab ikka veel põhja prefektuuri. Kriminaalpolitseinikud piirasid jõe tänaval asuva kontorihoone esise statiiv autode ja politseilintidega sisse, kuid keeldusid toimuva kohta täpsemaid kommentaare jagamast põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja kerid Mäesalu sõnul ei saa politsei enne menetlustoimingute lõppu juhtunu kohta selgitusi anda. Kinnitamata andmed. Tall põhjustas pärast kella kolme alanud operatsiooni asjaolu, et jõe tänav seitse maja ühes korteris leiti lõhkeainet. Teleuudiste andmeil võib tegemist olla kuni 20 kilogrammi lõhkeainega. Ühtegi inimest kinni pole veel võetud, öeldi prokuratuurist. Arengufondi nõukogu kinnitas arengufondijuhiks Ott Pärna. Fondi nõukogu esimehe Indrek Neivelti sõnul on Ott Pärna suure potentsiaaliga juht ja tal on ka vajalik teaduslik taust. Ott. Pärnat küsitles Riina Eentalu. Ott Pärna on hariduselt ökonomist, saanud magistrikraadi Tallinna Tehnikaülikoolis ja lõppfaasis, on doktoritöös Essexi Ülikooli teadus- ja tehnoloogiapoliitika uurimiskeskuses. Kõigepealt tuleb Arengufond käivitada ja see aasta läheb selle tähe all, ütles Ott Pärna. Kuid paralleelselt sellega alustatakse ka arenguseiret. Sest tal on kaks tegevussuunda, et üks on see, et ta investeerib alustavate ettevõtete põhikapitali ja teine pool on siis arenguseire pikalt nagu nendel vanadel konkurentsieeliste, nagu jätkata ei saa, aga mida täpsemalt siis teha, et nagu tulevikku konkurentsivõimeline olla? Noh, need ongi need põhiküsimused, mis selle arenguseire poole poole taga nagu on ja millele ta nagu osalt vastata võiks, kahtlemata ei hakka kõiki uuringuid ise tegema, põhiline on ikka see, et me nagu identifitseerime need vajadused, millist teavet kuskilt oleks vaja lisaks saada, et teha paremaid otsuseid ja siis vastavalt tellime neid asju ja sünteesime seda teavet, et üks asi on see, et riik on andnud kolm protsenti Eesti Telekomi aktsiatest siis selle investeerimispoole katteks ehk siis need investeeringud, mida see fond teeks, saab teha siis selles ulatuses, teine pool on suutnud seda arenguseiret, siis selleks on vaja on iga-aastased eelarvest eraldatavad vahendid mille raames siis need arenguseireuuringud erinevaid tehakse. Arengufondi ülesanne ongi, nagu neid analüüsida, neid valdkondi, mida tasuks uurida ja kus tasuks nagu sügavuti minna. Missuguseid uuringuid peaks tegema, missugust valdkonda uurima ja kust sügavuti minna, nagu te ütlesite? Minul võivad olla omad Mcmuse nõukogu liikmetel on samuti oma nägemused ja ka ühiskonnale erinevatel osapooltel akadeemikut. Tal on omad nägemused, et ma arvan, et esimene samm saabki olema nende erinevate nägemuste ühtlustamine selles mõttes, et mida teha põhjalisem, see arusaam on, millised täpselt need suunad, milles meil tulevikupotentsiaal on ja ja mida täpselt seal uurimataks. Mida laiapõhjalisem see arusaam on, seda, seda parem. Nõukogu on otsustanud, et fondi juhatus on üheliikmeline, kuid juhatuse ettepanekul võib liikmete arvu tõsta. Mida arvab Ott Pärna? Mitmeliikmeline saab olema, seda otsustab nõukogu. Küll aga saab tõenäoliselt olema kohe nimetatud arengusuunajuhid ja kas nad kaasatakse juhatusse ja millal nad sinna kaasatakse, seda otsustab juhatus või nõukogu. Maavalitsuses toimus täna konverents, kus räägiti tavalasteaiaalternatiividest. Ago Gaškov annab arutelust ülevaate. Lääne-Virumaal on puudu 29 lasteaiakohta, see võib-olla ei tundugi olevat väga suur arv, kuid lastevanematele on see suur probleem. Arutati Lääne-Viru maavalitsuses, kuidas arendada alternatiivseid lastehoiu võimalusi. Pükstaolisi võimalusi on Rakveres pikal tänaval tegutsev Mesimummu mängutuba. Üks selle mängutoa asutajaliikmetest Triin Kaljuvee obroktades, et taoline lastetuba on siiski hädavariant. Ma arvan, et vanemad lihtsalt ootavad ikkagi sellist hoidu, kuhu nad saavad lapse jätta veel pikemaks ajaks, et nad saavad ise sel ajal tööl käia. Meie oleme selline hädaabi. Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo lastehoid on igal pool probleem. Kui lastehoiu võimalusi ei ole, siis kipuvad noored inimesed paigast lahkuda. Kuidas te üldse hindate seda olukorda Eestis on võrdlemisi keeruline vastata, sellepärast et täiesti, olenemata omavalitsuste suurusest, jõukusest muudest teguritest jaguneb see lasteaiakohtade puudus üle Eesti üsna ebaloogiliselt laiali ei hakka, tollides on väga suured probleemid lasteaiakohtade ja samas mõnegi sellise väikse, just nagu vaese valla puhul seda kohta ei saanud ilmselt väga palju on siin kinni ikkagi vastava omavalitsuse juhtide prioriteetidest sündivuse tõusu olukorras, mis jätkub veel mõned aastad. Kindlasti on igati loogiline, kui omavalitsused hakkavad sellel uuesti tähelepanu pöörama, ehitavad uusi lasteaedu kui vähegi võimalik, konstrueerivad vanu hooneid ja hakkavad pöörama tähelepanu ka sellele alternatiivsele lastehoiule. Kindlasti on need alternatiivsed vormid kallimatele tarbijale, aga see ongi nüüd omavalitsuse otsustada, kas ta omalt poolt toetab, aitab seda perekonda maksta, seda veidi kallimat tahad, nii leiab, et, et see ei ole talle vajalik või kasulik. Väga paljudel juhtudel, nagu ma ütlesin, on see tegelikult ka omavalitsusele ka puht rahaliselt mõeldes vähem kulukas ei pruugi üles ehitada uut lasteaeda. Maakonnalinnades tuleb uusi töökohti teenindussfääris, kauplused on pikalt lahti ja see tähendab seda, et ka lastehoiuasutused peaksid olema kauem lahti kui praegu. Lääne-Viru maavanem Urmas Tamm. Et lastehoiu võimalused peavad olema väga paindlikud, Rakvere linnas tehti mõni aeg tagasi lastevanemate hulgas ka küsitlus, kuidas nad näevad seda lastehoidu Rakvere linnas siis väga palju ettepanekuid oli just selles osas, lastehoid peaks olema paindlikum. Kirjanike majas avati täna romaanivõistluse ümbrikud, Jeselgusid. Jätkab Riina Eentalu välja anti kolm auhinda ja kõik ootasid põnevusega, et Kirjanike Liidu esimees, ühtlasi žürii esimees Jan Kaus avaks auhinna saanud tööde ümbrikud. Appi appi, üha rohkem hakkavad käed värisema või siis kolmas koht. Romaani pealkiri on linnavalitsemine, Aarne piin. Nii teise koha saanud romaani pealkiri on Niguliste õpilased. Raul Olle Lauli. Nii ja siis on meil võidutöö. Väikesed vanamehed on romaani käsikiri on nimi Tiina Laanem. Tema toitnud. Võidutöö oli suurem üllatus, kui oodata osati, ütles žürii liige Teet Kallas. Ta kuulub Sedalaadi kirjandusse, mis hakkab tagasi tulema sotsiaalse närviga proosa. Kolme võidutööd ja ka napilt neljandaks jäänud Peeter Helme romaani puudutus määratleb Jan Kaus kui psühholoogilist realismi. Noh, ütleme selline kaasaegse inimese pidetus või, või suutmatus ennast selgeks teha teistele inimestele, suutmatus omavahel kontakteeruda, on meil siin üks, üks leitmotiive võib nii öelda. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on meil vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, mõnel pool on udu ja sooja on öösel üks kuni viis kraadi. Homme enne lõunat püsib vahelduva pilvisusega sajuta ilm, pärastlõunat läheb pilvisemaks ja kohati võib veidi vihma sadada. Puhub edelatuul neli kuni üheksa meetrit sekundis ja sooja on meil homme neli kuni üheksa, Lõuna-Eestis kuni 12 kraadi. Te kuulsite kella kaheksast. Väga hea. Stuudios oli Mall Mälberg kena õhtu jätku.