Ja täna on Estonia kunstirahval külalisteks siin meie laeva muusikasalongis Estonia ammused näitlejad Milvi Laid ja Aarne Viisimaa, niisamuti helilooja Eduard Tubin. Ma näen teil siin Alleni toredat juttu, Ants Eskolaga, kas te olete koos mänginud omal ajal, mina vist olen natukene noorem. No other pruut meelitati vee sama kuriõieotsik hügieeni ja ma ei unusta iialgi korda millestki, mis etendusse oli. Me läksime nii hasarti, mõlemad, päriselt rääkisime ja nutsime. Meie rahvas naeris. Nii. Ei olnudki lõpu pärast elekter, hoolak tuli ütlema, et ja see oli küll tore, aga siis oli natuke palju. Teatriinimestega ongi vist niiviisi, et ükskõik kui palju aastaid ei oleks ka vahepeal olnud need üheskoos laval läbi elatud elamus, et need jäävad kogu eluks kaasa ja nagu saad uuesti kokku, nii elustavad ja seal nagu ei olekski väega. Ja need endasse ja hea. Mida te olete Helsingis ei olnud Estonia etendustest vaadata. Nina kahjuks jõudsin alles 19. kohal, ei anna. Ma nägin Luikede järve. Siis. Eesti väärmas Luis, käin dello hotell, et ma nägin muidugi pooled endast samuti armast 50, siis kuidas Ühele õhtu, luisk teile meeldib meil, see läheb nii suure menuga. Me käime seda Kadrioru lossist vaatamas. Aina jaajaa, Eskola perfektne mõlemad mõlemad nende kokkumäng oli haruldane. Haruldane. Kahekesi täit õhtuse nõuab suuri meistreid, eks ole, täiesti. Nüüd on veel krat, täna siis tornidele anud jää, siis on meil kontsert ja siis ikka saab. Muidugi sihukese Belgiale ja. Arvestada Ants Eskola-le ei meeldi hästi, kui möla raadiost laseme seda laulu, et oh, Paula, sul on poisi pea naile kuulnud, kuidas majoneesiga viimase. Ei ole kaugele, ei ole kuulda ja. Käega, hilisemas minekule Tallinna. Palju segamesi on mingisuguseid jääma, et sellel ajal, kui ma maale sõita, see on 72 kilomeetrit eemal, seal ma kuulen hästi Tallinna. Loe kõlanud Stockholmis, Stockholmis ja, ja kes teenis Stockholmist eemal natukene, aga see loetakse. Milline siis on meie muusikaeluga niisugune kontakt ikka kogu aeg, eks ole, koormule parema kontserdiülekanne ja te mõtlete raadio kaudu selles mõttes? Isegi Soomet, Soome andis üle minu programmi ja see oli nii segane. Ma kuulsin, et ma kuulsin ainult, et kuskilt midagi tuttavat tuleb, aga mis seal oli, ainult üks, üks kahin ja mürin ja viisime üldse ei kuulnud, ma kuulsin ainult sõnu ja siis ma sain aru, et see olin mina kuna põhjas põhja Rootsis vil kaugemal Norra piiri ääres selgesti kuulda. Selleks, et saaksime rikka Estoniast õiget pilti, peaks ikka Estonia saalis istuma ja lavale vaatama, külla tulema. Eks ole tema sinna natuke paati. Ja, ja eks seda näeb seda muidugi suvisel ajal, see on niisugune ilus ilus reis, ilus reis oleks ja keda vil nüüd ütleme siin Estonia rahvastest, vanu tuttavaid, kohtate Timoti ja kellega koos üürida ei olegi palju. Pensionil. Mure selline nõme Ena, mõtlesin, et pole ta niisama sõidad käes. Aga muidugi. Niisiis, et tahaks siis loota, et me saame neid heliplaate veel ehk rohkemgi kuulata, kui ta nüüd need, keda meie neid jahitakse ka nii. Lääne-Eesti oleks võinud parem olla, ägedad. Sellest, eks ole, võiks. Nii mis me, mida me saime, siis kuidas hoida kõlberste tund harjutada, on juba kallis proovida. Kuni sa siis ükskord efektselt saad ega seda üks kord, et sellest tundide viisi võetakse, siis lõigatakse, mõtlesin, plaan kontserdil Instituudis. Laulad, see on iseasi, tähendab plaat, seda peab ju. Kas ta laulatasimete, kas ta nüüd kontsertidel, vahel rohkem kontsertitel kuni minna on meil alati juba üks, siis ma olen kuus aastat eemal gruusia. Selles mõttes, et see eesti keeles ja pooleldi, pooleldi soome keeles, nii minul on vahel lauset olnud, nii. Pool Soome oli Eesti atuslik, saab aru. Kuivõrd meil on praegu niisugune haruldane, ma ütleksin noh, eesti kultuuriajaloo jaoks väga tähtis kokkusaamine siis ärge nüüd pahandage, ma tahaksin küsida näiteks rohkem teie tööst, ütleme teie lemmikrollid, missugused on olnud, mida te alati olete armastanud laulda ja mängida igat osa võtma armastusega, mis sinu kätte usaldaks. Ja sellest leidma. Mida sa, nii et ma ei saa öelda, mis mul üks on õnnestunud mul paremini, teine on nõrgemini see, kuidas sobivus kaane, aga sa pead võtma, kui mina usun, et kui näit juhtuseli osa annab siis on ta seda põhjalikult läbi mõelnud, eks ole. Siis peatse midagi leidma sellest? Muidugi oma isikuga. Nii et ma ei saa just öelda, mis mu lemmikosa muid, aga siis siin soomes olen ma kõige enam mänginud Victoria tõhusa oli. Kõige enam. Millegipärast on ta seda ja ma ei, minul ei sobi omale advustustest kõnelda, eks ole. Need arvust sai võib-olla liiga head. Ja siis ma olen siin tsirkusprintsessi, mängisin Rootsis. Kuid nagu ma ütlesin, Silva siis Krahv Luxemburg Lõbus lesk, mängisin Rootsis. Ja siis nõnna Kietrovod süsteemi eestlaste omavahel. Mis me veel tegime, onupoeg Me tegime kloorineiud. Muide, miks limegi kalurineiut? Muidugi see ei ole huvitav, mina olen nüüd küll teine generatsioon, on mul praegu tuli meelde Estoniast omal ajal meil neli eeskätt eriti veel olemas, neid võiks kohendada elasite. Niukest laus Rup repliigis aastat ma olen kalurineiu, see on üks niisugune kordus motiiv, kes käis sellest läbitsiooniks motiini. Jää kõrkuna. Esinen siis ikka tahetakse laule, kalurineiut laulan. Esimest oleks üks kaheksa-aastane poisikene, kas oleks minu esimesi diaatris käimisi ja küllap võis siis olla ka, et ma kuulsin teie esituses seda. Ja muidugi see on nii aastate tagant, Tõnissoni mälestus. Mälestuskillud jäävad meelde, kas on Rootsis ka järelkasvu lauljate näol eile? Rootsi eestlaste hulgast ma mõtlen sellele lastele. Ma olen väga tänulik, et me saime teiega vestelda. Aga muidugi Eestis ei ole ju keegi unustanud Milvi Laidi nime ja sellepärast oleks, oleks tõesti tore, kui me saaksime teile kas väiksel kontserdilgi plaksutada või nähagi teid meie Estonias. Aitäh teile.