Tere pärastlõunat tänasel päeval, juulikuu teisel esmaspäeval jätkame saatesarja, mis kestab augusti lõpuni ja kus pakume kuulajatele matkajutte ja nõuandeid. Tänases matkasaates uurime, millised oleksid esimesed tarkused, mida lastele matkamiseks õpetada ja uurime, milline oli Eesti mägimatkamine kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel aastatel. Matkasaatejuht on Tarmo Tiisler. Alates sellest kevadest kuulub Eesti matkaliidu juurde Noorte Matka koolja. Maarika Velsker on selle juhataja. Ütle, Marika, kui sinu juurde tuleb kas siis ise või vanemaga seitsme-kaheksa-üheksa-aastane jõmpsikas siis millest sa alustad ja millest sa pihta hakkad? Kui nüüd tulevad meie matkakooli jõmpsikad, meil on ka käinud seitsme aastaseid tulevad siis kaheksa aastased nendele kõigepealt siis püüame õpetada iseolemist, ehk siis, et nad oskaksid nii kodus üksipäini hakkama saada linnas metsas, kui nad on ära eksinud kuidas näiteks metsas ära eksinud, kuidas saada hakkama toidu tegemisega sellised lihtsad võtted siis nad saavad matkamise algõpetust, mis siis räägib lahti matkamise, kui niisugused, mis see üldse on, mis endast kujutab ja õpetuse koha pealt võib-olla siis ka see eneseületamise õpetused, kuidas siis oma ego maha suruda, kui teinekord oled suures grupis ja tahad hirmsasti midagi teha, mis sulle meeldib, aga teistele ei pruugi meeldida, kuidas iseennast nagu jagada teiste enda vahel. Et see on selline üldine üldine õpetus. Kas see on laste jaoks täiesti midagi uut? Oleneb, millised lapsed siis on, et kui tuleb nii-öelda tavaperekonnast laps ehk kellel on mõlemad vanemad ja on keskmine perekond, kus mõlemad vanemad ka raha teenivad, ehk siis elatakse nii et ei pea mõtlema, kas järgmisel päeval vorsti saab leivast rääkimata, et siis sellistele lastele ei ole see midagi uut. Aga kui nüüd tuleb Ühe vanemaga perekonnast laps või tuleb üldse lastekodulaps või tuleb vene laps, siis need suunad või, või laste prioriteedid on hoopis teised, et nende mõttemaailm on hoopis teine, kui, kui nii-öelda tavaperekonna lapse mõttemaailm nendega, siis püüame teha nagu eraldi tööd, et neid sulandada tavagruppi. Aga sageli, ma eeldan, on kõikvõimalikud hirmud ja probleemid rohkem lapsevanema omad kui lapse omad, kes vist tuleb sellise tühima ja valge lehena. Ja kindlasti aga oma nelja-aastase kogemuse kogemusega, siis võin öelda, et lastevanemate hirmud mängivad läbi ennast laste peal ehk siis need asjad, mida lapsevanemad kardavad, tavapäraselt lapsed ei karda ja mina siis pean neid suunama jälle selle juurde, et teatud asja siiski tuleb karta. Kui näiteks lapsevanem on lapsele kogu aeg õpetanud, et sa ei tohi ütleme, tuletiku käes hoida, et sellest võib minna terve maja põlema, siis paraku on õpeta või mitte õpetatud just seda tuletiku peab käes hoidma õigesti, õigel ajal õiges kohas kasutama seda eesmärgiga. Et noh, sai juba öeldud, et siis lastevanemate hirmud on paraku siis laste, mitte hirmud. Aga lastele on ka omad hirmud, laste hirm on näiteks see, et kas ta saab hakkama, ma ei julge, maa ei luba, on ka näiteks selliseid asjad, aga kui ma nüüd alla kukun, et kus mu vanemad saavad ikka teada, noh ma toon näide Astangul näiteks Kaljo ronimistreeningul oli, oli ühe lapsega probleem. Et lastes on väga palju ebakindlust ja ma tõesti ei oska öelda, miks see nii on, miks seda ebakindlust nii palju on? Võib-olla siin jälle tuleb tagamaades otsida seda, et, et perekonnad on siiski suhteliselt ebakindlad, et ema isavahelistes suhetes võib-olla ei ole kindlasti see, siis tuleb lastel välja, aga meie siis oma oma gruppides, oma matkadel ja, ja treeningud, tabel ja õppetöös. Püüame siis lastega individuaalselt tegeleda, mina isiklikult tegelen, annan psühholoogiat, matkalas, psühholoogiat ja, ja siis ka tavapsühholoogiat. Lapsed käivad ka eraldi minu juures. Et tavaliselt, kui nad on käinud või teinud läbi esimese aasta, siis nende vanemad juba võivad öelda, et nende lapsed on muutunud tasakaalu katteks. Näiteks üks poiss, kes on matkakoolis käinud, need neli aastat, tema ütles mulle sel kevadel peale kursuse lõpetamist. Tead, kui ma algul tulin su juurde, siis ma jõudnud käia kolme kilomeetritki ja ma olin sihuke pauk ja ma ei saanud emaga läbi ja ema kogu aeg õiendas, et nüüd ma käin läbi sinuga matkal, 26 kilomeetrit omale meeldib ema, tuleb ka meiega türgi matkale ja kõik on nagu hästi, et, et vaat see, kui juba tited hakkavad. Vabandust, ma nimetan neid titadeks enda enda omadeks. Kui juba lapsed hakkavad ise ütlema, et neile meeldime, vanematele meeldib, see on siis juba suurem tänu, kui, kui, mis ükskõik Eesti matkaliidu poolne kiitus või või muu asi. Kas lapsed tahavad hirmsasti õppida, näiteks süüa tegema ja laagriplatsi koristama? Laagriplatsi koristamisega on omaette ooper. Kui me läheme matkale siis kõigepealt me loeme ette, mida on vaja teha selleks, et mets jääks peale meid puhtaks. See tähendab seda, et esimesel matkal jaga mina veele, kilekotid väikesed igaühe taskusse ja nemad korjad oma kommipaberid ja jääkasjad kõik sinna sisse. Sellega on pandud algus laagriplatsi koristamisele. See juba tuleb iseenesest, et prahti maha ei loobi, isegi ma ei pea ütlema seda enam. Laagriplats jääb meist puhtaks, lapsed ise käivad maksnaks, maks korjavad asjad ära, sest neil on kilekotid, kuhu korjata. Esimesel viiel matkal annan mina kilekotid ja siis võtavad juba tited ise kaasa. Aga söögitegemisega on nii, et kuna vanemad kodudes kahjuks ei luba lastele eriti süüa teha, lapsed oskavad teha ideaalselt purgisuppe Bocki kanasupp, aga nad ei oska näiteks teha kartulisalatit ja seal oma januga, see on ohtlik. Ja näiteks ka pannkooke ei oska veel teha, üheksa aastased siis meie juures nad võivad lödistada seal luga puutuda. Muidugi, loomulikult on meil täiskasvanud kogu aeg juures, et jälgima ja nad saavad ideaalselt hakkama ja mis veel parem, nad ise teavad seda. Kõik, mis nad kokku keeravad, jäävad nad ka ära sööma. Me ei ole veel mitte ühtegi asja visanud ära loopima, et kõige paremini tulid välja meil pann, joogid, kuhu oli sisse segatud juba moos. Ühel poisil lihtsalt läks moosipurk ümber, sinna taigna sisse ei olnud vahet, me kõik sõime seda ja väga hea oli natuke kummalise maitsega, väga normaalne. Ma saan aru, et sinu jaoks on matkadel käimine ja matkaga tegelemine loomulik osa elust. Aga kas on selliseid lapsi ka, kes ei hakka, ei haaku näiteks selle elustiiliga, mida sina elad ja, ja kuidas elavad need lapsed, kes käivad matkaklubis. Ja paraku on iga kord tuleb igal aastal tuleb siis grupiga üks kuni kaks sellist last, kellel noh, ma ei tea, miks nad tulevad, võib-olla sellepärast, et nende vanemad tahavad, et lapsed oleksid loodussõbralikus keskkonnas ehk siis käiksid iga kord matkadel või, või saaksid vastavat õpet või on nad ise olnud matkajad. Aga, aga lastel paraku vägisi ei saa küll midagi sundida. Praegusel hetkel oli matkakoolis nüüd lõppenud kursusel oli üks poiss, kes siis põhimõtteliselt Ta ütles, et ta maksab küll kõik kinni, aga ta kõiki asju ei tee, ehk siis ta oli nõus raha välja käima suvaliste teenuste eest, aga ta tahtis ikka nagu oma peaga otsustada ja ise teha. Grupiga mitte arvestades. Tuleb tunnistada, et sellised lapsed pannakse paika laste enda poolt, ehk siis ülejäänu grupi poolt ja need ei soosita. Ja kui nad nüüd ise ei taha muutuda ehk siis aastatega nagu, kui iseloom ei muutu või, või nende tõekspidamised ei muutu siis nad kahjuks paraku praagitakse teiste poolt välja. Et kas siis elu tehakse kibedamaks, ehk siis matkadel hakatakse vaikselt. Seda küll ei tohiks rääkida, kiusama. Kiusatakse nii, et kunagi ei tohi haiget teha, selle oleme nagu paika pannud, et kiusamine on positiivne, ma isegi usun ka aga, aga alati nii, et oleks tore, oleks fan. Aga selliste laste puhul jah, nad nagu ei saa eriti naljadest aru ja ja nende naljad ja tegevusviis on, on ka pahatahtlikud, mis on nagu eriti eriti karm, et jälle ma pean rõhutama seda, et, et raha mängib meie tavalistes inimeste, tavaliste inimeste elus väga suurt rolli, kahjuks aga raha eest ei saa endale sõpru ega ega muid ilusaid asju osta. Mida aasta edasi, seda rohkem hakkavad Pireti teema näiteks Eestimaal või ka või ka Põhjamaades autodega ringi sõitmas, nii et kaasas on telki ja ööbite kuskil majakeses, mida üks lapsevanem võiks õpetada oma lapsele niisuguse sõidu jooksul või siis milliseid ülesandeid võiks, võiks laps täita perega matkamiseks, näiteks. No lapsele võib usaldada sellist asja, näiteks et tema korjab lõkkeplatsile korjab siis lõkkematerjali, et ta on sealsamas lõkkeplatsi ümbruses, korjab sellest selles piirkonnas, et aga väga kaugele ei lähe siis lapse võib mitte ei või, vaid peakski panema vastutama teatud tsüklite eest teatud asjade eest, mis siis teeksid temast ka selle perekonna nii-öelda kindlam matkagrupi liikmestaatus. Lastele on tegelikult väga oluline, et kui, kui perekond sõidab kuhugi välja et tema ei ole seal kaasas lihtsalt sellisena, et ah, ema, isa teevad kõik ära, vaid et tema on ka oluline isik seal selles pidevas protsessis. Mida, mida siis võiks, võiks arvestada, et lapsele nagu ülesandeid panna, et kõige olulisem oleks rääkida ennem kodus läbi, kes mille eest vastutab, kes mida teeb. Mis puudutab just seda öist telkimisvarianti, öist magamist ja hommik, ütleme neid sööke ka, et et kes toob vett ja kelle vastutada näiteks seal mänguasjad, et pallid ja, ja sellised lood, et see puhkus perekonnaga kuskil kas Põhjamaades või siinsamas Eestis võiks olla siiski kindla suunaga. Et ei minda lihtsalt kuskile järve äärde pleesitama, vaid võetakse ka ple esitamine on väga tervislik, aga ainult lühikest aega, et võetakse ka kindel suund endale midagi näidata ja lase midagi õpetada, et mida rohkem laps ühe matka käigus näiteks üks kolmepäevane matk, mis oleks siis nädalavahetuse matk mida rohkem selle käigus lapsele näidatakse ja teda suunatakse nägema, seda, seda positiivsem on lapse järgmine matk, sest tema juba oskab oma vanematele ka midagi näidata. Tahad sa veel näiteks mingite Ezeneliste asjade kohta küsida, no näiteks no võtame siis aluseks kolmepäevase, võtame aluseks, et läheme näiteks eestimaale. Priimust kindlasti on vaja, sest lõke, lõkke tegemine praegusel hetkel Eestimaal on väga-väga karm priimus siis põleti sinna otsa pott, et ütleme, kui on perekonnas on neli inimest, siis viieliitrine pott oleks hea, kui neid oleks kaks. Sellepärast et kui sa teed õhtul sooja söögi, siis oleks ka head teed juua, saad kaks korda teha või kahel kahel potil teha. Siis oleks vaja kindlasti magamiskott, telk. Kuigi ka ilma telgid tähendab praegu soojade ilmadega väga vabalt magada ja kui on selline magamiskott, mis niiskust läbilase, siis siis ei ole telki üldse vaja. Ja loomulikult siis matkamatkanõud, ehk siis mille komplekti hulka kuuluvad matkanuga, lusikas, kauss ja kruus. Miks ma nimetan kahvlit, sest lusikaga annab siiani makarone, supi kui ka mingit vorstilugu, aga kahvliga paraku neid kõiki asju ei tee. Mis seal kindlasti siis võiksid sinna matkad arvata, hulka kuuluda või, või komplekti kuuluda on siis taskulamp see nagu väga oluline ja eriti öösel ja kui vidinad kaasas, kes tahavad natukene pissida. Natukene sinu poolt juhitavast kuulist veel, mida te seal lastele veel õpetate, teil on lausa tunniplaan olemas, millesse matkaõpe koosneb ja, ja ma saan aru, et, et suvel kooliga liitumine on veidi keeruline, aga aga sügise poole ehk paljudelgi huvi last kuhugi tegevusse suunata. Matkakool siis tegeleb või tegutseb üheksa kuud seal siis hakkab tema õppetöö siis septembrist läheb välja maikuuni, see on siis nagu tavaline kool koos kõigi vaheaegade ja asjadega, aga matkakooliga saab liituda aastaringselt. Tegelikult küll tuleb lihtsalt minu mobiili peale helistada ja siis tuleb oma nimekirja panna ja siis saab ennast nagu septembris üllatus-üllatus, leida siis matkakoolist. Tegeleme siis üldõppekavasse kuuluvad siis sellised asjad nagu matkamise mõiste, ehk räägitakse lahti, mis on üldse matkamine. Siis on matka kavandamine, planeerimine, mida, vot see ongi see kõige olulisem asi, millest siis alustada, et mida arvestada matka planeerimisel, mida kaasa võtta seljakoti pakkimine. Ja ka tava tavaelus siis kui minnakse spordikotiga matkale ehk siis automaatalad, mida siis sinna panna. Et millised dokumendid ja asjad kõik on vaja kaasa võtta siis kuulu pääl õppekavasse topograafia ja orienteerumine, need on siis kõigepealt. Mitte siis mitte praktiline praktiline osa tuleb alles kevadel, vaid kõigepealt siis räägitakse ikkagi tunnis, need asjad läbi õpetatakse paberi peal siis on igasuguse matkamise tehnik, ka räägitakse jalgsi ja suusa ja veematkamise tehnikast kõik matkamise liigid, mis vähegi on. Ja siis on neil varustus, matkavarustusest räägitakse, mitte ainult ei räägita, vaid on loenguid ja näitamine ja ja käiakse poodides katsumas ja ja võiks selline lugu. Esmaabi on siis matkakoolil olnud õppekavas kolm aastat annab siis seda teist aastat järjest meil Eesti punas punane rist. Ja tähendab on meil veel, selle nimetus on, et ma vaatan kohe päästetööd ja ja on ka ellujäämiskursus. Ellujäämiskursus on siis selle poolest meil uus ala, et vaat seal nendes tundides õpetataksegi lapsele, kuidas tulega ohutult ringi käia, mida teha eksimise korral sõlmed ja, ja kõik selline metsas ellu jäämine linnas ellujäämine. Sõjaväelaste seas on ta üleelamiskursusena, lastele tehakse teda ellujäämiseks. Kursasena. Ja lõpetuseks Marika, ütle miks võiks mõni vanem oma lapse matkakooli panna? Ehk juba sellepärast, et lapsel oleks hästi positiivne sõprusringkond. Tahan tuua välja selle, et meie laste hulgas keegi ei suitseta, ei tarvita midagi. Nad nii palju usaldavad, räägivad mulle. Ja me käime hästi palju sporti tegemas, ehk siis igasugustel rahvajooksudel käime matkamas üle nädala, ka suvel käime matkamas, lapsed lihtsalt helistavad ja kutsuvad ja teevad, ajavad iseennast kokku. Et see tutvusringkond, mis on tänapäeval hästi oluline, et oleks just positiivse ellusuhtumisega. Vaat sellepärast võiks laps juba käia matkakoolis, aga üldiselt matkakool annab, annab ju baashariduse iseendaga hakkamasaamiseks, see on nagu hästi oluline, et meie vattide vati ja, ja udusulgede sees kasvatatud lapsed võiksid siis ka tulevikus olla täisväärtuslikud inimesed. Paraku meie lapsed on ikkagi hästi hoitud ja pillitatud. Et aga nad tahavad olla hästi tublid ja ise iseendaga hakkama saada, et selle, selle hariduse nad saavad matkakoolis küll. Me jätkame jutuga eesti matkaajaloost ja ajame seda juttu Edgar Haavikuga mehega, kes on käinud mägedes rändamas ligemale 40 aastat räägimegi eesti matkaajaloost natukene. Millal sina, Edgar hakkasid mägedes käima ja kus sa selle mõte üldse said, et, et võiks minna? Kõigepealt noh, kuna ma olen maapoiss, siis ma tahtsin öelda nii palju, et see matkamise pisik hakkasin vist sealt pihta, et ma kogu aeg hulkusin metsades ja ja, ja olin väga uudishimulik kõikides, mis seal toimub. Ja siis tekkisid sellised variandid, et nagu võeti sõjaväkke ja nii edasi ja nii edasi. Ja kui oli nõukogud Liidu mere laevastiku 40. aasta see oli Selline üritus tehti, et grupitõus Kazbekile ja Sist igavest igast nii-öelda sõjaväeosast või tähendab mereosast olid siis mereväelane oli kohustuslik. Et mõni inimene läheb, siis tuleb sinna sellest suurest üritusest osa võtta. Ma algul siis tähendab, olin mingi limiit, oli veel nii palju pidi ohvitsere, nii palju olime madrused ja nii palju pidi olema muid tegelinskid instruktoreid ja kõike ja siis ma avaldasin soovi. Ja tuligi nii välja, et see oli kusagil 58. Ja siis viidi meid Kaukasuse ühte alpilaagrisse. See oli. Oli pesen kee alpilaager, seal tehti meile väike niisugune instruktaaž, siis sõidutati meid asbekija alla. Ja ega midagi ühel ilusal päeval sunniti kõik üles minema. Kusagile meid oli üle 100 seal või isegi rohkem täpset arvu ei mäleta. Nendest siis nüüd ütleme kusagil 30 40 protsenti jõudsid tippu, sealhulgas ka mina kooslusega. Ühesõnaga sa oled külas oli üks niisugune ilus koerakene, mis pidi iga aasta käima paar-kolm korda Kazbeki otsas. No vot, ja sealt ma saingi mägede niisuguse tõuke. Siis tuli tükk tükk tükk aega tühja maad ja kui hakkasin, saabusin juba Eestisse ja kui kusagil nii-öelda, kui hakata mägi matkamisest rääkima, siis oli see nii-öelda sihipäraselt hakati arendama Mesimägimatkamist alles 1900 Tähendab, 67. aastal, sügisel sinnamaani oli sinnamaani Need olid niisugused noh, olid küll turismiklubid ja kõik olid üleliidulised paika pandud, igasugused. Kollektiivide matkaklubid ja matkakoondised ja meil oli ka turisminii-öelda nõukogu ja kõik teda edasi. Igasugused algorganisatsioonid, aga nagu Mägimatkamisega olid mingisugused juhuslikud väljakäigud, kes käisid mägedes, aga need on nagu registreeritud ja ei olnud nagu sihipärane, vot siis hakkas see sihipärane töö. Et Jaanus argulas sattus juhuslikult Elbused, nojah, seal käisid paljud, igal pool käisid veel muid, no kui võtta, siis parud käisid esimest korda nagu oli suur vägimatkaja, käis ju. Narratiiv ja. Ja ja. Ja siis turismiklubi juures Tallinna turismiklubi juures, hiljem tuli Tallinna vabariiklik turismiklubi. Tehti mägi sektsioon ja hakati elt, valmistan mägimatkainstruktoreid. Ja üritusi organisaatoriks oli Raimo Tamming, kes oli ka noh, natuke nuusutanud seda mägi asja ja vist ükskord isegi alpilaagris käinud. Ja ja siis oligi nii, et. Eelnevalt sellele mul väike pisik tekkis juba seoses alpinismiga, ma hakkasin kusagil 63. või teisel teise aasta sügisel, hakkasin nagu alti Tallinn alpiklubis, mis oli Tõnismäel seal kalevi alla kuulus, veel hakkasin seal siis käima seal koosnenud alpinistidega paar aastat hiljem ma sain siis kohe alpituusiku kuna tol korral oli väga kerge seda saada, kuidas spordipoiss ka nii nagu olin. Ja, ja sain alpilaagrituusiku alibeki alpilaagrisse ja siis käisin seal ära, seal sain ühe niisuguse väikse süsti veel uuesti juurde. Ja siis alguses nagu oligi nagu alpinismi peale ja siis paar korda sain veel käia. Ja kui nüüd siis turismi, Tallinna turismiklubi noodimägimatkasektsiooni hakati ette valmistama mägimatkainstruktoreid, tähendab instruktorid, kes võivad siis juhtida gruppe mägedes. Registreeriti seal siis kusagil 32, Osavõtjad oli siis niisugused kursused nagu teoreetilised ja kergelt praktiliselt. Ja sellel lõpus siis tähendab, toimus nii-öelda Õppematk või ettevalmistav matk põhja Diansonis kaks õppegrupi oli. Ja üheksa instruktoriks, kes minu instruktor oli, Heino Palts juures oli juba tugev alpinismi alpinist, tal oli, tähendab juba meistrimeistersportlase kandidaadi tiitel. Jaa, ja seal me siis tegime neljanda kategooria raskuskategooria matka. Tahtsingi just küsida, et Eestis ikkagi neid inimesi oli, kes, kes oskasid tulevasi õpetajaid õpetada? Sellised olid need alpinistid tähendab, olid käinud, kes mõningad inimesed olid käinud nagu eelnevalt mingi üleliiduliste gruppidega, tähendab mitte Eesti gruppidega, vaid olid käinud gruppidega ütleme, Leningradi grupiga Moskvas grupiga ja ja, ja nii-öelda metsikult olid ka käinud eestlased. Noh, kui nii-ütelda, siis ta nagu päris organiseeritud matk ei olnud, aga noh, suurematkad nagu nagu oli, tähendab, kuna Walther oli ka alpinist, siis tema viis ka mägimatkamise mõningaid mehi ja naisi, tema nagu juhtis neide, käisid, eks ole. Aga, ja siis oli aeg oli, siis oli kaal. Noh, see teate küll kaalu. Käisid nagu neid mõningad grupid, aga need ei olnud nagu süstemaatiliselt, see asi nagu ei olnud veel noh, sihipäraselt arenenud ja siis hakkas peale seda, kui loodi need grupid juba hakati läbi viima. Matkaga oli nii-öelda mägimatkakoolid kus oli siis juba algõpe algajatele, siis hiljemalt paar aastat hiljem tuli keskõppe ja siis tuli juba kõrgõpe. Vot siis hakkas matkamägimatka meie täiesti nagu suuresti hoogu võtma. Kui, kui olid juba mõningad ettevalmistused olnud ja kui olid juba inimesed ette valmistatud, siis hakati korraldama nii-öelda mägimatka turiaade. Need olid, kus üle Eesti tulid soovijad kokku ja viidi kõik, ütleme kusagil paar-kolmsada inimest viidi kohe Kaukaasia mägedesse või kusagil teistesse mägedesse, kus nad siis said seal kohapeal mägesid õieti nuus, nuus nuusutada ja tehti seal väljaõpe kolm-neli päeva. Ja kes need inimesed olid, kes, kes olid nõus vabatahtlikult minema hoidnud üliõpilased olid nad lihtsalt kuskilt kuulnud, et on mu selline võimalus. Tähendab, kui loodi Eesti matkaliit ja ja siis tulid kohalikud, igas asutuses asudes olid matkaklubid matkaorganisatsioonid ja seal hakati siis neid selekteerima, kes tahab sinna minna, kestab süstamatkale, kestab jalgsi, kestab suusamatkale talvel paljud, ühitati ka. Ja no põhilise organisaatorid olid ikka need klubide juhatajad või klubis olid nõukogud ja nende inimesel ja sektsioonid kes hakkasid neid inimesi nagu värbama, mitte värbama otseselt, aga no nagu selgitama ja hõivama neid, et toimub selline matke ujub, selle üritus läks laiali nende üle vabariigi läks nagu tutvustavad kirjad, et toimub see selline üritus ja kes soovib osa võtta ja nii edasi ja nii edasi. Ja üldse mägimatkajad said suure hoo sisse. Kõige suurem kusagil alates 68.-st aastast. Mul on siin isegi väike tabelikke näha, kus näitab, kui palju kulub. Ta käis ja kui palju inimesi käis, kõige suurem arv oli kusagil 80.-te aastate juures, kus käis mägedes 500 600 inimest. Ja grupi oli ka ikka siis 60 65 on selle piirides oli. Kas 70.-teks aastateks? See oli juba Eesti selline matkakaart. Suhteliselt väljakujunenud, et olid kindlad klubid, lindlad, struktuurid ja kindlad inimesed, Jaal tasemel õpetajad ja olid, küll. Tähendab kõigepealt ma nagu ma ütlesin, see esimene, mis oli see instruktorite ette valmis ja seal oli kuus 16 lõpetajat, kes seda ära lõpetasid. Täielikult või 19 lõpetajat oli need, siis tähendab, jäid kõike edaspidi juba nagu instruktori tasemel neid ette valmistama, kõiki need kaader oli täiesti olemas. Peale selle me rakendasime veljega alpinist ja mina ise olin ka tol korral veel alpinisti, käisin ikka mägedes kolpinistina ja nagu mägimatkaja vahel üritasin isegi ühel aastal ühel suvel kahe kahe kahte asja ühe hoobiga ära saadet. Kui lähed juba kaukaasia, siis teed seal ühe mägimatka ja teed siis kohe jälle alpinismiklubi või laidavad. Oled algus alguses alpilaagris ja pärast siis teelaagrist siirdun jälle kusagil mägimatkajate grupid tulid sinna järgi. Nii et oli täiesti instruktorite kaader olemas. Ja ma ütleksin, et need olid nii tugevad entusiastid, need ei olnud tol korral ei makstud ja sellest mitte midagi, ega mitte midagi, isegi kui sa läksid mägedesse, praegu on nii juba juhil või midagi, tehakse prii sõit või midagi väikese tasu, kui kes oskab välja kaubelda, eks ole. Tol korral kõik ise maksid, ise sõitsid ise oma rahakuludest, aga see oli kõik nagu entusiasmist. Entusiasmist. Kes need inimesed olid, kes? Õpetasid teisi inimesi ja kas nende tase oli tollase nõukogude liidu piires arvestatud. Ma ütlen, et olid sellepärast et tol korral viidi läbi veel niisuguseid üleliidulisi õppusid õppelaagreid kus valmistati ette, tähendab, see oli juba üleliidulise programmi järgi valmistasid ette instruktorid grupijuhte ja noh, meie riiki üldse meie Baltimaadele ja nüüd see nendele anti päris palju neid kohti, kes või siis sealt osaleda. Ja ma ütleksin, et kui tahate nimeliselt teada, kes on, käisid peale minu siis oli Tõnis Kallejärve Müürisep varumüürsepp Sis Uudugaaron. Jaan Tätte oli väga aktiivne, Rutt, mõlemad aerud, Rutt ja ja Edgar Ääro tulid, Jaan teeb, ta on selle laulumehe Jaan det ei, ei ole, ei ole. Johannes pressmann, mul on siin, palju, võiks lugeda ilu, Kangur, kes praegu veel tegeleb Tõivus armeed nagu teate, on väga käinud nüüd praegu mägedes eks ole, on teinud mägi ekspeditsiooni. Tema oli ka alles 80. aastate alalise algaja. Aga nendest said hästi tublid organisaatorid. Ja mis peab ütlema, et need organisaatorid ei olnud nii lihtsakoelise, need olid kõik, kas olid siis kusagil kindlasti kõrgemad haridusega kindlasti kusagil niisugustel noh, juhtivatel kohtadel ja ja, ja oskasid nagu seda rahvast hoida ja ette valmistada ja suunata ja, ja kuidagi noh Süveneda nendesse seda mägede vaimu. Aga igal juhul olid nad oma ala väga head asja, tundsid. Ma ütleksin küll jah. No praegu veel ka näiteks Enn Käis Kohtla-Järvelt tema oli, kes selle terve, selle Kohtla-Järve ja sealt Virumaa kõikide Talpinistid ja mägimatkaja, kõiki neid ettevalmistusi ja ja tegi talle väga tubli praegugi, tegeleb aktiivselt. Olgugi et Ivane hakkab juba tulema nagu iga vanaduse Puhun. Matkasaade. Tänaseks on matkajutud räägitud uuesti järgmisel esmaspäeval ikka kell. 14. Null viis.