Tere, pärastlõunat on taas matkajuttude aeg. Räägime kahest paigast, mis Eesti mägimatkahuvilise jaoks on omaette märksõnadeks Mont Blanc ja Heldrus. Kas nendest jagusaamine on omaette väärtus ja nende tippude alistamine näitaja, mis annab märku teatud tasemest millise ettevalmistusega tasub minna nende mägede vallutamist üritama? Selle kõigega. Rutlevadwalde Kudris hüller põld, jah, saatejuht Tarmo Tiisler. Matkasaade. Me alustame ma mägedatut Sellest Euroopa poolsemast mäest tehtis Mont plankist räägime Olde kurisega, kes sealkandis mitu korda käinud, aga käinud ka helbrusel ja seetõttu oskab hästi paralleele tõmmata. Öelge Valdecudris, miks Eesti inimene tahab minna Mont Blanc ots? Kas nime pärast, ainult et kõlab uhkelt. Viimaste aastate jooksul on, ütleme nii, et mägimatkamine alpinism on Lobitöö tulemusena muutunud popiks ja noortepäraseks ja kõik tahavad sellega tegeleda. Ja need on, ütleme nii, et kõige kuulsamad meie jaoks kõige kuulsamad kätte saada odavamad ja samas ka suhteliselt lihtsad mäed millele jõu ja oskuse ei ole nii palju vaja. Aga samas, kui sa oled seal ära käinud, sa oled juba teatud ringkonnas tegija. Kas see tegija meheks saamine käib ennekõike läbi selle nime, et Mont Blanc nimi määrab, siis võib ju leida sama kõrgeid kohti teisigi, aga mitte nii nimekaid tegija meheks saad ikkagi nende silmis kes on asjast suhteliselt eemal olijad. Aga Malpinismi jaa jaa, jaa, tegevate mägimatkajate hulgas suurt väärtust ei oma. Sõltub marsruudist marsruuti pidi just tahtsingi jutuga sinna jõuda, et kui juba sügisel saab lugeda internetist või muudest kohtadest informatsiooni, et grupp läheb järgmise aasta suvel näiteks mon planki vallutama siis võib tähendada väga mitut marsruuti, mitte ühte kindlat teed tippu. Plangile on kümneis kümneid ja kümneid võib-olla sajaligi ulatub marsruutide arv erinevate, need on siis tõesti sellisest jalutamise teest hea ilma korral, vaatasin matja oled kätte saanud siis ainult tagajalgade töö kuni tõsiste kuuest noh, tippklassi alpinisti jaoks kõvade pähklite. Mida tähendab sinna Mont Blanc otsa minemine, seda lihtsat teed pidi, nagu te ütlesite, kasutades vaid paga jalgu või tagasilda või kuidas nimetada? Te mõtlete tehniliselt just. On raske inimene, kes ei ole käinud, tahab teada, et kas mina võin sinna minna, kui ma kuulen, et ma saan linna lihtsalt samm sammu haaval. Kontorilaua pealt püsti tõusnud ja sinna alla minejale võib osutuda raskeks füüsiliselt. Kõige lihtsam marsruut Prantsusmaa poole pealt doteerida ta tehniliselt. Kui seal mingisuguseid algõpe oled enne saanud valmistada mingisuguseid raskusi, kui hea ilmun. Tervis korras, lase käia, aga praktiliselt praktika näitab, et just selle kontingendi hulgas on iga aasta Mont plangil ikka kümneid hukkunuid. Sellepärast et minnakse mütsiga lööma, et see on lihtne ja kerge aga Mont Blanc väga heitlik ilm tunniga muutuda niimoodi, et ja mitmeks päevaks korraga ja sa lähed kergelt välja lihtsa ja mitte hea varustusega ilma giidita siis siis võib juhtuda, et see ei tule sealt enam, tagasiprotsent on võib-olla 50 60. Kas sinna mäele saab minna lihtsalt ilma maksmata, mingit maksu küsimata kelleltki luba andmata endast märku? Need ajad on möödas, mil mina kui vene apelsin valmimine, alpinismikooli õpilane? Mäletan hästi neid aegu, kus mitte ühtegi mäge ei tohtinud ega saanud teha, ilma et sa oleksid hunnik pabereid täitnud ja küsimustele vastanud ja ühesõnaga nagu eksami teinud, enne kui sa mäe peal said. Nüüd on, mine, kuhu tahad, mine, millal tahad, ise tead, kas teatad sellest kellelegi või mitte. Sellest sõltub see, kas sind tullakse otsima päästma või mitte. Tehniliselt see marsruut, seal on ainukene keeruline koht on ühe suure kuluaari läbimine, kus, kus tuleb lihtsalt kive kaela sadada muud midagi muud tehnilist seal ei ole ja sa pead oskama kassidega käia. Mööda ei ole mingeid erilisi järske Seinega harjasid suhteliselt lihtne. Kas Eesti inimene, kes sinnakanti läheb, on ikkagi enam-vähem teadlik sellest, mis teda ees ootab, või on palju lihtsalt selliseid, kes vaatavad, näe, mon black blank kõlab uhkelt teatud summa raha, mul on see olemas. Helistan, panin ennast kirja ja lähen. Ega enamasti niimoodi käiaksegi on, mõned siin on paar paar klubi organisatsiooni, kes organiseerivad mille juhid, noh, põhimõtteliselt meie, meie taseme jaoks head giidid suudavad sinna palju inimesi otsa viia on juba väga palju viinud ja suudavad kvalifitseeritud, et viia kõige lihtsam ongi niimoodi seda teha. Aga olen netist lugenud ka paari reisikirja, kus on lihtsalt mindud leitud ja tegelikult suuri teadmisi midagi mägedest omamata. Aga ega sealhulgas ka jõudnud. Kas selliseid pühapäevaminejaid või ettevalmistamata minejaid tuleb igalt poolt Euroopast kokku, sinna mäele? Ja seal võib näha täiesti. Noh, ma olen seal mitu-mitu aastat juba käinud, jaa jaa. Eriti augustikuus on, on kui on Itaalias puhkuste kuu, kõik puhkavad Prantsusmaa samu, nii on tegelikult ka turismimägimatkamise alpinismi ikka seal on ikka iga päev. Vaata et seal plank plangu ümbruses 1000 paar 1000 inimest selles, kelle mic, kellest paar-kolmsada on kogu aeg kuskil seal tippudele ronimas iga päev. Ja seal on ikka tõesti noh, mis on tal oma aeda lai, seal on väga suuri ja väga suure erinevusega varustuste erinevusega oskustega erinevate oskustega inimesi näha. On näha selliseid, kes, kes noh, kes käigu pealt õppivad, kes midagi ei tea, aga samas on nad kohutaval kombel varustust täis riputatud, millega nad tegelikult ei oska mitte midagi peale hakata. On aga näha ka palumägi, hunti nad kõikliselt käitumise järgi on, aga näha. On ära tunda, kes on kes. Te rääkisite lihtsamast variandist, aga milline on kõige keerulisem moodus jõuda tippu? Mul plangi lõunasein on siukene koht. Kus lähevad kõige raskemad marsruudid? Seal on selliseid marsruute, kus on kuni viis-kuussada meetrit trit, vertikaalset, Kalju jääseinu. Enne kui sa jõuad kuskile harja peale lihtsama lõigu peale. Eestis ei ole selliseid mehi, kes, kes selliseid roniksid, mina kaasa arvatud ei ole selline mees. Aga olen üritanud, olen üritanud. Mont plangi lõunaseina kõige lihtsamat marsruuti Brenva ribi ronida ei ole me sinna peale jõudnud. Aga küll ilm küll küll kaaslastega kvalifikatsioon seda seganud, see aasta plaanisime jälle, aga loobusime, nägime, et ei ole ikkagi meie jaoks. Läksime kõrvalt. Põhimõtteliselt sama rasket tehniliselt, kuid kuid objektiivselt mitte niivõrd ohtliku, kui see otse relvaseina marsruut oli. Seal lihtsalt tuleb enne päiksetõusu olla juba niivõrd kõrgel, mis tegelikult füüsiliselt on ikka väga pinguta, sest et muidu nagu päike välja tuleb, hakkab sulle midagi pähe lendama, kive ja jääd, sest sellisel kõrgusel päikeses voolavalt soojendav suhteliselt hästi päikseintensiivsus on suur. Ja. Kui ei ole harja marsruut, siis siis ikkagi on just see on kõige suurem oht selist sellistel seina marsruutidel. Te ütlesite ennist, et Eesti Alplistide kvalifikatsioon ei kandnud välja, kui te paari lausega seletaksite, mille poolest jäädakse alla. Oskused, kas mis tuleb tegelikult kogemustega oma siin omandatud tahtmisi seal rakendada pärsib seda just kogemuste puudus. Oled samasuguse samasuguseid tehnilisi võtteid kasutanud sama järsud seinad. Kui me siin treeningutel. Rannamõisas näiteks jäätreeningutel või, või, või kalju siseronimisseinal või, või kaljutreeningute Donime samasugused järsku Seine, nad on küll lühikesed. Sul, sa oled ülalt julgustas ülalt julgestus, aga ronid ja sul ei ole põhimõtteliselt kuhugi kukkuda, aga seal on kukkuda ja inimesed ei ole selleks valmis, sest alla vaadata on hirmus. Ja nad ei suuda ennast mobiliseerida, oma teadmisi rakendada, nad nad harjunud sellistes ohtlikes kohtades olema. Kas see Mont Blanc ümbrus, eriti nendel stardikohtadelt on just nimelt arendatudki välja selleks et inimene saaks tulla, kes puhkama, kes aktiivselt puhkama ja kes ekstreemselt puhkama? Noor, mis on siis põhiliselt need Asustatud punktid seal plangi kõrvale üks, ühel, teine teisel pool kust lähtuvad siis tegelikult kõik, kõik raja põhimõtteliselt algavad nendest küladest või linnakesest. Et nende elavad jah, turismist, alpinismist, matkajatest, ronijatest see on terve tööstusharu ja seda väga palju sisse, sest et suvehooajal on, seal ikka on noh, tegelikult on isegi mägi hütides, kui sa tahad nende kalleid teenuseid kasutada, mida tegelikult lääne kliendid kõik teevad. Isegi seal tule, kuid ette reserveerida endale koht, et sa saaksid mingisugustel noh, kuidas öelda üsna kesistest tingimustes võrreldes orgudes Alav asuvate hotellidega ööbida ja süüa ja kui sa ise ei viitsi seda teha ja kaasa vedada oma toitu, mida on tegelikult noh, meie meie käime ainult niimoodi me oleme ütleme nii majanduslikus mõttes, tagasihoidlikumate võimalustega, mägimatkadel, piinlased, meie, meie peame kõik ise kaasa ja lausa ostame Eestist kaasas siit ja me siin-seal teeme, Eesti toitu jääb aga rajad on kõik märgistatud ja julgestatud. Võid minna, kuhu tahad. Abigail kriisiraja peal, ühesõnaga mis on mõeldud just giidide töö kergendamiseks ja nende klientide ohutuse garanteerimiseks on ainult mõne tähendab kuulsamate enim käidavat mägede klassikalistele marsruutidel. Seal on ketid käia jämedad köied. Ühesõnaga, et riided muret tundma, et väga põhjalikku sihukest ronimis eeltööd oma kliendile teha, vaid, vaid lihtsalt nad lähevad mööda neid ka isegi ette, mis on ohtlikumatesse raskematesse kohtadesse pandud raskematel marsruutidel, kus on vähem rahvast, aga mis ka siiski ütleme, edasijõudnud alpinisti poolt enam enim täidavad, seal on iga köiepikkuse taga või poole v pikkuse taga on kuidas öelda. Slambur, naelad need on nagu tüüblitega kalju siis müüritud osad, mis on julgestamise jaoks, et sa ei pea ise tegelikult muid ronimisabivahendeid, klemme, naelu, puure kasutama mujal kui ainult selle kahe jaamavahepeal kahe julgestusjaamavahepeal rajabellulgestamiseks. Selles mõttes on noh, Kaukaasias huvitavam, et sa pead sellega ise tegema. Mida teie soovitaksite inimesele, kes on kuskilt kuulnud, et päris lihtsalt, kui on raha, võiks minna Euroopasse ja minna mõne grupiga kaasa Mont planki peale nii et ta peaks meeles pidama ja, ja mida ta peaks arvestama? Kõigepealt otsima üles kellelegi, kes on asjaga kursis, kes tunneb seda rada või oskab soovid anda soovitusi inimestele kui nad teavad, mis mäge nad tahavad teha või üldiselt ükskõik kuidas soovid, kes teaksid, anda soovitusi vastavalt tema võimetele, kuhu minna, mida teha. Ja, ja kui ikkagi hindate, et ei ole endas kindel, siis parem võta ühendust meie. Kasvõi minu endaga matkaspordi kaudu või siis meil on Jaan Künnapi alpinismiklubi, kes, kes kelle juhid tunnevad neid kante ka väga hästi. Ja on veel mõni klubi. Kes, kes on kelle, kelle juhid on, on seal käinud? Nad kindlasti teavad, et öelda, kas neil on parasjagu mõni mõni matk või mäkketõus sinnakanti organiseerimisel, kuhu te tahate minna, te saate nendega ühineda. Ja teine võimalus, kui on raha rohkem, sõita koha peale alati ja saate giiditeenuse osta, sealt. Aga järele mõelda tuleks enne kindlasti igal juhul ja noh, soovitav on mitte puhta lehena minna mägedesse, vaid astuge läbi siit meie mägimatka või, või alpinismi ja kaljuronimisklubidest ja kõik nad teevad koolitust. Te saate midagigi teada. Hädavajaliku teada, mida on vaja mägedesse minemiseks teada. Teine koht, mida Eesti matka ja kes tahab endast välja näidata et ta on kõvem matkaja, on Elbrus, kus siis suviti käiakse, üritatakse saada kas täiesti tippu või vähemalt sinna lähedale. Oleneb ilmast. Üllar põld Elbruse kandis ja kippus paaril korral käinud. Öelge mispoolest, see kant on eriline Te, olete mujal käinud? Selgust saab kuidagi esile tõsta. Elbruse on väga eriline koht ja kant. Ja kui mul on mõni mõnel korral, On öeldud, et mis sa lähed sinna jälle teist korda ja kolmandat ja ja veel neljandat korda siis inimesele, keda, keda mägironimine huvitab, on seal alati palju võimalusi. Ei ole sellist olukorda, et mäe otsa minek on kogu aeg ühesugune. Alati on ilm erinev, alati on füüsiline vorm erinev ja nii edasi ja nii edasi, nii et inimene, kes tahab mägironimist tõsisemalt teha saab seal harjutada kõiksugu erinevaid mäemäe otsa minemise võimalusi. On teil esimene kõik meeles? On küll, esimene käik oli aastal 96. Ja ma meenutan seda siiamaani kui ühte kõige paremat Otsa minemise õpetust. Ma sain aru, et väga palju mängib rolli sinu närvisüsteem. Me hakkasime minema öösel ja mäe otsa minemise tahtmine oli nii suur, et esimese poole tunniga olingi mina kustunud. Aga jumal tänatud, et sellel ööl oli halb ilm. Ja Elbruse lähedal käivad sellised suured traktorid. Need keerasid tuled inimeste peale ja kõik need sellel ööl mäe otse minejad aeti nii-öelda alla. Ja vot sellest sain aru, et tuleb osata ennast mägedes jagada, nii et järgmisel korral või järgmisel päeval oli juba kõik lihtsam. Öeldakse, et Elbruse otsa saab minna ilma tehniliste abivahenditeta lihtsalt jalg jala ette ja oledki päral. Homseni. Jah, ega seal ei ole mingisugust erilist tehnikat vaja, kassidega peab oskama käia ja kõndida. Aga, ja igasugune köietöö ja, ja isegi kirkaga osutamine ei ole üldse vajalik. Aga kõige tähtsam on ikkagi see, et sa tunned iseennast, tunned oma sisemust, tead oma füüsilist vormi ja oskad ja suudad elast selle pika maa peale ja jagada. Sellepärast et kui, kui esimesed hakkavad öösel kella kahe-kolme paiku minema siis niimodi rahulikus tempos jõuavad tippu ütleme hommikul kell 10, kell 11, mõned muidugi kiiremini. Aga see tähendab seda, et see on tavalisele inimesele üks täispikk tööpäev ja väga raske on psühholoogiliselt alustada hommikul neid esimesi samme niimoodi, et kohe mõtled selle viimase tipu peale. Kasulikum oleks Enda jaoks jagada etappideks. Kui hakatakse minema näiteks prioti juurest, siis mina tegin järgmisel päeval enda jaoks asja lihtsamaks niimoodi, et mõtlesin. Järgmine koht on siis need Pastuhhovi kaljud. Seal ma olen juba tegelikult ju aklimatiseerumise ajal käinud, ma lähen kõigepealt sinnani, siis toimub see pikk, pikk ja igav Haaverskuni sadula, nii et vaatame, kuidas me sinna ei jõua, nagu ma sadula all olen. Noh, siis on juba tegelikult lõpp nii lähedal ja ja kui ma siin otsa ei saa, et siis on ju häbi koju minna. Et ma ikka püüan ennast selle viimase kolmanda jupi jaoks ka kokku võtta ja ja niimoodi saigi see pikk rada või see kaheksa tundi tegelikult jagatud kolmeks ja oli hoopis lihtsam. Aga see ei tähenda seda, et sinna võiks minna inimene, kellel tuleb ühel hetkel mõte pähe, et järgmisel suvel Lähen sinna enne olen kogunud raha ja, ja ongi kõik. Jah, seletamatul kombel on tõesti niimoodi, et et välispidiselt õbluke õrn naisterahvas käib mehe üle. Võib-olla tuleb see sellest, et et nad reeglina naised ei ole meestest füüsiliselt tugevamad ja tänu sellele peavad nad olema ratsionaalne, varasemad, et mehed kuidagi laristavad ja lahmivad oma jõu vales kohas maha. Aga naine vaikselt-vaikselt rahulikult, jalg jala ette, nii nagu siin minek käib, jõuabki lõpuks kõige kõrgemale. Mis seltskonda sealt Elbruse juurest leida võib, te olite ka sellel aastal seal ja kas see kontingent on muutunud näiteks 96. aastaga, kui te seal esimest korda käisite? 96. aastal olin ma siis mäeotsa ronimise mõttega mägede kandis esimest korda, aga siis oli meie seltskond ka väike, ainult viis inimest. Aga nüüd tõesti Jaan Künnapi alpinismikooli õppereisid mis algasid siin ütleme esimestele selle ühe bussitäie inimestega inimesi 40 ringis, siis nüüd on nad jõudnud juba inimeste arvuni kaheksa lugenud ja see juba ütleb, et inimeste inimeste huvid, mõnusad ja soovid ja ja haridused, ametid on kõik väga erinevad. On, on õpilasi, on edukaid firmajuhte, on arste, kunstnikke, näitleja vaid nii et seltskond on tõesti väga kirju. Ühtepidi on see huvitav, aga muidugi, kui inimesi on palju ja soovid on erinevad, eks siit tulevad ka igasugused muud sellised inimeste omavahelise läbisaamise probleemid. Eestlaste bussid ei ole ilmselt ainsad, kes Elbruse juurde kokku sõidavad. Jah, seal on ikka inimesi maailma koos. Nüüd kui prijut, see, mis seal mägi, hotell, mis on 4200 meetri kõrgusel, on maha põlenud. Võib-olla käib seal natuke natuke vähem maailma rahvast koos? Ma mäletan, et minu esimesel reisil 96. aastal siis oli tõesti inimesi Ameerikast, Jaapanist, Kreekast, ma ei tea, kas Aafrikast kedagi oli, aga aga võis, võis öelda küll, et tervele maailmale oli inimeste poolest, kes sinna kokku tulnud ring peale tehtud. Kas see Elbruse kant ja sealsed inimesed on aru saanud, et neil on selle pealt võimalik teenida? Rääkisime ennist Valdekurisega Mont Blanc. Tema ütles, et see ümbrus on kõik ainult spetsialiseerunud sellele, et teenindada ja siis sealt tulenevalt saavad aru. Jah, ma arvan küll. Sellepärast et turist toobki ju raha sisse kasutamisel tõstukit ja aeg-ajalt tuleb kohaliku bussiga sõita ja süüa tuleb osta. Jaa. Jaa. Märgid, kaardid, suveniirid, seal tõstuki all on, on läinud lahti, väga elav kaubanduses müüakse, müüakse telke ja Coca-Colat ja kõike kõike. Nii et kohalik inimene, kes seal elab lon turistide vastu, ütleme rahulikult, au, paklik, aeg-ajalt käib seal inimesi, kes tulevad nii-öelda visiidile ja püüavad siis endaga kaasa võtta kõike, mis ripakil, see ära, nii et kohalike inimene on turisti vastu, Aus ja ei varasta. Aga sellised vargapoisid teevad seal oma ringiaeg-ajalt küll. Kas kandi kui endise nõukogude liidu osa inimesed turistide vastuvõtuks kuidagi organiseeritult valmistuvad või nad on rahul sellega, mis iseenesestmõistetavalt kätte tuleb? Sellele mina ei oskagi vastata. Olen käinud seal nii-öelda Jaan Künnapi alpinismikoolireisidega, siis on muidugi küllapil enne kõik kokku lepitud, kus me ööbime kelle vastutusel, kes organiseerib meie igasugused dokumendid korda. Aga ma arvan jah, et, et seal on küll juba firmasid, kes tegelevad nii-öelda tõsiselt gruppide vastuvõtmisega ja jälle olemas giidid või instruktorid, kes võtavad ka praegusel ajal vastu välismaagruppe ja ja on neile rajanäitajateks. Ma arvan, et, et see süsteem, organiseeritud turism ja organiseeritud mäe otsa viimine ja, ja vaba aja veetmine, et see läheb seal kogu aeg ülesmäge, kuidas need rahad pärast liiguvad? Kelle kätte see on juba iseasi. Aga firmad nii-öelda jah, nüüd ma meenutan, et töötavad ikka küll. Ja mentaliteet on nõukogude oma või juba selline karmi kapitalistlikku maailma. Laule, seega teine, eks neil on oma stiil, püütakse ikka küsida nii palju kui võimalik ja lõpuks annab alati natuke kaubeldaja. Noh, kui sa oled ikka tükk aega vaesuses elanud, siis tekibki tahtmine saada ruttu rikkaks. Aga küllap see ruttu rikkaks tahtmise saamine hakkab üle minema. Mulle tundub niimoodi, et tasujad targu ajada oma firma joont ja leida oma klientuur ja ma arvan, et, et sealne kant on ka sellest aru saanud. Kas eestlastesse suhtutakse seal Elbruse lähistel kuidagi au paklikumalt ka, et noh, ühelt poolt olime ühes riigis kunagi ja teiselt poolt privaltika oli selline austusväärne kant, kust ikka tulid paremad inimesed. Mina ei ole tundnud ei halvakspanu ega, ega erilist kummardamist. Noh, hea muidugi vaadata kõrvalt, kui küllap näeb seal oma endisi tuttavaid, keda ta teab juba seal veneaegsetest alpinismilaagritest ja siis tundub küll, et, et meie tema hõlma all oleme, oleme oodatud ja jalati teretulnud. Võib-olla üksiküritaja, seal on raskem. Ma ütleksin, et suhtumine on ikkagi neutraalne. Kas Elbruse juures on ka selliseid treeninglaagreid palju, ettevalmistuslaagreid? Jah, Meiegi olime nüüd siis sellel suvel Elbruse lähedal ühes alpilaagris, mille nimi on hullult au. Seal sai siis harjutada ja õppida tehnilist mägironimist, köietöö ja julgestamine ja töö kirkaga ja kassidega käimine ja jääpuuride keeramine ja. Oleme küll harjutanud siin Eestimaal ka, aga aga seal on olukord ikkagi teine, et kõrgused on suuremad ja ja rajale minnes sa pead teadma, mida sa kaasa võtad ja kui palju ja et alpilaagreid on seal Venemaal ja Elbruse kandis ka küll ja küll ja nad töötavad väga hästi, seal oli siis tõesti tunda, et eestlased, aga võib-olla jälle vanadest, headest aegadest meenutades eestlased või meie grupp oli, oli väga teretulnud, sellepärast et üle hulga aja olime me tõesti nüüd siis sellest balti riikidest. Esimene suurem grupp meid oli üle 10 inimese, kes veetsid. Vist olime 12 päeva seal alpilaagris, et meie viiks nüüd hea sõnumi oma kodustele laiali ja, ja võib-olla meie suu läbi veel kuhugi Lätimaale või Leedumaale, et, et alpilaagrites süsteem toimib, et seal antakse süüa ja soe vesi on olemas ja sauna saab käia, saunas saab käia ja toite saab kohapeal osta. Et need levitaks seda head sõnumit. Talpi laagrid töötavad ja seal on võimalik õppida venelastest giidide ja treenerite tase on hea. Ja, ja venelased võtavad seda, seda asja väga tõsiselt, ma ei mäleta, mis on selle ülikooli nimi, aga ma lugesin nüüd ühest venekeelsest alpinismi ajakirjast, et Moskvas ühes ülikoolis nii nagu meil on Tartust, tulevad igasuguste spordialade Millerit, et nüüd hakati vastu võtma sinna inimesi, kes saavad kõrgema hariduse alpinismiinstruktori alal. Aga muidugi sinna ei saanud, no mitte päris noorukesed keskkoolist tulnud lapsed vaid nad peavad olema juba enne sportlikult alpinismialal midagi tõestanud, neil peab olema teine spordijärk, alpinismi, aga see, et sealt hakkavad tulema nüüd instruktorid, kes saavad mitte ainult tehnilise hariduse sellele omal alal, vaid ka sellise silmaringi laiendava hariduse ikkagi haridust kõrgem siis ma arvan, et Venemaal on asi võetud käsile väga tõsiselt. Elbruse mineku jutt oli selline, et noh, võib-olla mõnel tuleb ettekujutus, kui lihtsalt jalg jala ette minna, siis jõuab kohale. Mida te soovitaksite inimesele, kes teeb näiteks järgmise aasta plaane juba, sest plaan hakatakse tegema varakult, millise ettevalmistusega võiks minna üritama? Mida peaks teadma, millega tuleks arvestada? Arvestada tuleb sellega, et Elbruse otsa minek on raske. Kodus võiks ju proovida näiteks käia järjest 12 tundi või 14 tundi. Igasuguste harjutuste tegemise puhul ei olegi tähtis mitte sellisel lihtsal ettevalmistusel mitte kordade arv, vaid just see ajatsükkel, kui pikka aega ma suudan midagi teha. Niiet käimine on esimese hooga kõige parem harjutusi ja kui veel midagi selga panna sinna seljakoti raskuseks natuke, siis on tulemus seda parem. Ja öeldakse veel, et kui meil Eestimaa talvel ikkagi külma, siis tuleks väljas olla ja, ja hingata külma õhku. Seda vist on räägitud, et kopsud harjuksid külmaga. Ja suhtuda tuleb väga tõsiselt. On olnud minul selline, kui ma üles läksin, et sulejope oli seljas ja kapuuts oli peas ja, ja külma ja tuulevarjuks panin pähe veel teisegi kapuutsi. Ja teisel korral oli jälle nii soe, et, et jope tuli seljast ära võtta ja varrukal sõid üles, võis üles käärida. Nii et Elbrus on alati väga erinev, mitte kunagi ei tea öelda, missugune on see olukord sellel hetkel, aga alati ikkagi tuleb arvestada kõige hullema ja kõige raskema olukorraga. Aga füüsiline treenitus peab olema lihtsalt ei lähe laua tagant, ei, niisama lihtsalt ikka ei lähe küll. Sul peab olema sellist tugevat vastupidavust. Igal juhul tuleb trenni teha, niisama, niisama ei toimu elus mitte midagi, ei saa kätte mitte midagi. Ja, ja tuleb arvestada ka sellega, et Elbrus ei asetse mitte merepinnal ja ta on ikkagi juba kõrguse poolest 5642 on see kõrgem tipp. 4200 peale, kus toimub selline aklimatiseerumise ja kõrguses esimese öö, magan, mine selle võib kõik toore jõuga veel üle elada. Jah, paljudel tõesti, võib-olla siis on hommikul süda paha ja pea valutab. Aga ülespoole seda üle 4200 siis peab ikkagi juba süda olema tugev, et ta jaksaks tuksuda kiiremini. Ja hingamine ise on juba selline nagu lõõtsutaval koeral ei ole niimoodi, nagu, nagu siin maa peal, et hingad võib-olla minutis mitu korda. Ja samm läheb lühemaks, samm on ainult ühe jala pikkune või jalalaba pikkune, selline tõlkadenka minek. Lõpule nali. Lõpetuseks Üllar põld, miks. Mis selles head on jõuda sinna ellu? Hea on see, et ma olen endast võitu saanud. Elbrus on mingi omati, märka. Elbrus on hea märk selle poolest, et ta näitab kätte, kas sul on üldse mõtet tegeleda kõrgete mägedega või mitte. See on paras, esimene mõõk, mis ütleb, sa kannatad kõrgusteni kallata, sest kõrguse talumine see on suuremas osas looduse poolt kaasa antud kingitus. Ja kui sinule see kingitus on kaasa antud, siis miks seda raisku lasta, kasuta ära. Nii et Elbrusele soovitan ma tõesti huvilistel minna ja ise ütlen helbrusele küll. Suur aitäh, et olemas on. Sellised olid tänased matkajutud ja suvine rändamist, aeg hakkab lõppema, saavad otsa ka vikerraadio matkajutul vähemalt selle aasta matkasaadetes. Tarmo Tiisler tänab ärakuulamise eest ja soovitab igal juhul kõike kuuldut ka proovida ja kaasa teha. Siis on ka teil seda, millest teistele rääkida.