Originaal. Ja koopia, originaal ja koopia. Tere, head muusikasõbrad, kuulama saadet originaal ja koopia ja käima läks selle sarja juba 42. saade. Kõik eelnevad saated sellest sarjast on järelkuulatavad vikerraadio kodulehel. Loomulikult võite neid kuulata siis ööpäevaringselt kas siis öösel või lihtsalt siis, kui aega on saatest veel nii palju, et kes meid esmakordselt kuulab, siis saadeti nälgula juba algusest saadik ja saade on muusikaküllane, kuulame ühte tuntud Eesti lugu ja sinna juurde siis originaali kas siis ameerikamaalt või soomemaalt või Itaaliast või Prantsusmaalt või Saksamaalt või kust Hannes. Ja mõnikord on olnud juhuseid, et saates on ka vastupidi, et originaal on eestikeelne ja järel tehtud versioon, ehk siis kaver ehk siis koopia on hoopistükkis mingis muus keeles. Selliseid juhuseid on ka, aga muidugi need ei ole nii palju kui vastupidiseid. Ja ongi sinnamaani jõudnud, et läheme oma, saad originaal ja koopia osa juurde, number 42. John harg ford on üks laulukirjutaja ja, ja esitaja, kes viljeles põhiliselt sellist folkja kantrimuusikat ja talle meeldis ka väga bluugras muusika. Mees sündis 37. aastal ja lahkus meie hulgast neljandal juunil 2001. aastal. Ja tema on vähemalt Eesti kantrimuusika austajate hulgas kuulsaks laulnud ühe laulu, mille toredasti tekiga järel ansambel peenras omal ajal ütleme, eelmise sajandi lõpuaastail, ehk siis 1900 umbes 90 tolle ndal aastal. Täpset numbrit ei oska öelda, eks peab Emil Oja käest järele uurima, aga ma tahaksin selle originaali kohta nii palju rääkida, et see ilmus aastal 1971 John Hartfordi plaadi peal, mille nimi oli aero plain. Ja see oli, ütleme, kõige kuulsamaid plaate ja sellest plaadist kassas välja ka selline uus muusikastiil nagu niuksed pääs koos temaga. Tegid seal muusikat Norman pleik tants ranciscraeks ja tat treilor ja plaadi Prodioosser ehk siis see mees, kes nägi plaati kui tervikut ja püüdis sellega maha müüa olil David promberg. Ja selle loo originaali loo, siis pealkiri on vam anda, muidu. Kõigepealt kuuleme ansamblilt beer laulu vana viiul ja siis juba originaal. See on John Hartfordi ja lugu nimega uidav. Hindan pidu. Hirmus soov on lisada selle tobeda laulu paari järele veel üks versioon sellest laulust ja see on nüüd siis see versioon tunne, mida kasutas orkester nimega peenras oma variandi väljamõtlemiseks ja see on siis versioon aastast 1982. See on ansambel nimega The New Graz vaeval ja maa laul Vämp. Hindan vedu. Lugude vahepeal helistasin Emil ojale ja uurisin välja, et see vana viiul, mille ansambel veeerras või siis ütleme Beer Grazi eelne kollektiiv salvestas, arvestati tegelikult juba varem kuskil 80.-te lõpul, ütleme näiteks 1989. Nüüd aga läheme järgmise laulu paari juurde ja see on ka selline kantrisõbralik laulu paar. Kõigepealt siis Origin saalist ansambel Rascal flatson Ameerika kantrirokiansambel ja see kollektiiv koosneb kolmest liikmest, Kreili Vox, see mees on siis eeslaulja Cheedi, Markus mängib basskitarri klahvi ja Peanut ja samuti laulab tausta hääli ja kolmas liiget John on ruuni, mängib siis elektrikitarri ja samuti laulab tausta hääli. Loomulikult Rascal platsil on ka veel nii-öelda saateansambel, et nad päris kolmekesi ikka hakkama ei saa. Küll aga ütleme, niinimetatud ikoonid on need kolm meest. Orkester loodi 2000. aastal ja tegutseb siiamaani ja oma väga suurt populaarsust Ameerika maal ja üldse neis riikides, kes kantrimuusikat mängivad. Orkester on nii tuntud, et sai ka hiljuti 2010. aastal siis osa teleseriaalis CSI kriminalistid ja seda osa oli just hiljuti võimalik ka meie telekanalitel näha. See oli siis see osa, kus bänd on lava peal ja basskitarrist saab järsku oma baskid, tarristan mikrofonist elektrilöögi. Mida need Siieszai kriminalistid parasjagu siis pärast ka uurivad. Aga loomulikult on see ansambel väga kuulus ja saanud palju auhindu, aga sellest me täna rääkida tahaks rääkida selle ansambli 2009. aasta ühest laulust mille nimi on Sammeronaitse. Selle laulu on kirjutanud Craili Vox koos pred, jamsija baaspiiga. Ja see laul on niivõrd hea ja hoogne, et selle laulu võttis oma repertuaari üks väga noor eesti laulja. Ja see laulja kirjutab endast niimoodi. Olen Leemet, on hetkel 20 Eha aastane, pärit olen väikesest külakesest Hiiumaal, kuid praeguseks elukohaks on viimased kolm aastat olnud Tallinn. Kooliteed alustasin Emmaste põhikoolis ja sealt saingi põhihariduse muusika ja laulmisega olen tegelenud väikesest saadik ja osalenud väga paljudel erinevatel lauluvõistlustel. Hiiumaad esindades olen toonud ka mitmeid erinevaid auhindu ära kohalikud lauluvõistlused, Alo Mattiiseni muusikapäevad Laulukarussell ja nii edasi ja nii edasi. Peale põhikooli proovisin astuda ka otsa kooli, kuid esimesel korral Mul ei õnnestunud ning seetõttu maitsesin ühe aasta gümnasisti magusat leiba Kärdlas, kus mind aga varsti välja visati. Tõeline rokk Kar, mis seejärel proovisin uuesti otsa kooliga õnne ja seekord saigi minust popjazz osakonna lauluõpilane. Vahetult peale edukat superstaari saates esinemist olen alustanud lauljakarjääriga. Tänaseks päevaks on mul olemas oma bänd, kellega koos on tõeline Rõõm musitseerida. Lisaks mitmetele esinemistele oleme nüüdseks jõudnud ka nii kaugele, et koostöös Marek Sadam iga kes kirjutas teksti raskemalt platsi laulule, samor nats valmis, meil esimene singel Suveööd. Niimoodi kirjutab siis Leemet Ono oma elust ja oma laulust ja nüüd ongi aeg kuulata neid kahte laulu. Kõigepealt kuulame, Leemet on asituses laulu suveööd ja siis originaali Raskav plats ja sonar nats. Suuriietus. Meloos ei tea, mis homme. Ööd olla härra Ligile pool käsn elamise külgeparenbaasnik, täpne vihmutus, helgemad õed, armuleegid tantsinud, liivane. Loonud. Elus õnnelik liige polemm ETS. Käelis joon. GRU pead, näete jäida, kuid meeldis. Mulle distantsi tiival. Järgmise laulupaariga läheme aga ikkagi jälle sinna 60.-te lõpu ja järgmise laulu baari originaale. Maali nimi on hoopiasseov. Tegelikult see lugu populariseerus väga tark väljend. Ehk siis muutus kuulsaks läbi Tom Jonesi suu, kuigi selle laulu esmaesitaja teps mitte Tom Jones, vaid seda laulu lauldi esimesena aasta ehk siis 68. aasta San Remo festivalil laulu kirjutanud Carlo tonida ja seal festivalil edukalt esitas seda laulu tiino Tom Jonesi versiooni, on siis Eestimaal kuulatud küll ja see sai nii populaarseks, et meie tolle aja tõeline estraadikuningas Uno Loop salvestas selle laulu ka ära. Ja tegelikult muidugi rahvas teab seda laulu teise pealkirja all. Selle laulu pealkiri on siis mitte hoopiosself, vaid aita iseennast, see on siis otsene tõlge originaalpealkirjast. Ja rahvasuus on selle laulu nimi sa teemist teed. Igal juhul, nüüd on mul võimalus teile pakkuda selle loo kahte versiooni. Kõigepealt kuulama siis laulu, mille esitab meile tolleaegne totaalne number üks estraadimees Uno Loop ja selle laulu nimi siis on, aita ise vanast. See lugu on salvestatud täpselt minu sünnipäeval Estonia kontserdisaalis ehk siis 30. novembril 1000 969. aastal ja selle loo salvestaja on Vello Meier ja see kontsert, kus laul kõlas, on Eesti Raadio estraadiorkestri 25. juubelikontsert ja pärast seda kuulame siis loo originaali ja see on siis kes 68.-ks aastal laulis seda laulu San Remo festivalil. Ja loo nimi on Cliokimiei. Ei anna pead seni, vaid kõik on hea, mõnikord viltu. Iga tund iga päev. Juurde. Jätkame siis estraadimuusikaga, Saksamaal ja saksakeelsetes riikides nimetatakse seda stiilis laagriks Paola Felix. Järgmise originaali esitaja, täpsemalt siis Paula Felix Mediitsa, kes on sündinud viiendal oktoobril 1950. aastal. Tan Šveitsi lauljatar, jaga ele saatejuht, kes esmakordselt esines 14 aastasena ja võitis ära amatööride ühe lauluvõistluse Šveitsis. Seitsmeteistkümne aastaselt ilmustel esimene plaat ja 18 aastaselt sai ta teise koha lauluvõistlusel, mille nimi oli šansiooni Grand Prix ja see oli siis Madriidis. Ta abiellus 1980. aastal tuntud Šveitsi tele vaata juhi Kurt Felix siga. Ja koos asusid nad tegema. Tõusid. See oli väga populaarne show, mida nad läbi viisid ja nad on valitud Saksa ja Šveitsi kõige armastatumaks telepaariks üleüldse. Ja nüüd siis kuulame, kuidas Paula laulab ühte laulu, mida on eestikeelsena laulnud ka meie kuulus laulja Vello Orumets. Paolo laul kannab pealkirjad saigi Mirdin Stern ter libe ja eestikeelne laul, mille on salvestanud Vello Orumets koos ansambliga Laine. 1976. aastal kannab pealiskirja, näita mulle tähte eestikeelse teksti autor on valli ojavere. Kuulame kõigepealt, kui metsa näitab mulle tähte ja siis laulab selle laulu originaalesitaja Paola laulu, mille pealkiri on Saigmiirdin Stern ter live. Sellest õppust millal tahes, näita, millist lähtudes. Täpselt, mis või kes tundide vastavalt sellele ta helge see tundmise hindama ootariga. Ja need ei lähe, sest et meil on ta heebiaal soe ja selge tahe siis mis silmapiir paistab läbi nagu klaas helkijat võidugi maal elas kuumeneda. Järgmise laulupaariga on üks väga põnev lugu. Tihtilugu on niimoodi, et kui Eesti ansambel või solist laulab mõne laulu populaarseks, siis me kindlasti teame, et see on raudselt laulja koopia või selle laulja laulu koopia, nii nagu juhtus Alice'i looga, mille esmaesitajaks me kõik teadsime, et seal ansambel smuuki, aga võta näpust kinni. Neli aastat varem esitas seda Living Next Door to Alice imelist laulu, mille autoriks siis kuulsad džinn ja Chapman. Hoopis üks austraalia ansambel ja sellest on olnud nüüd küll eelnevates saadetes juttu. Nii on ka järgmise lauluga. Igal juhul mina teadsin kindlasti, et seda rock Hoteli laulu, mida siis on kuuldud juba 79.-sse aastast saadik laule, mille pealkirja armastan vaid sind. Ma olin enam kui kindel, et selle loo esmaesitus rajajaks oli Tom Johns ja loonimises ael neurofoolium lav McM. Kuid võta näpust, selle laulu autor on loni toonegan ja ta kirjutas selle laulu 1962. aastal koos džinnik Harryga loonid. Hooneganiga on tegemist hoopistükkis ühe Kuulsa šoti lauljaga kes on sündinud 29. aprillil 1931. aastal ja kahjuks meie hulgast lahkus 2002. aastat kolmandal novembril. Ta on sündinud Princeton Glasgow's Šoti Tai saali professionaalne viiulimängija, kes mängis Šoti riiklikus sümfooniaorkestris. Aga õpetaja, nii nagu tihtilugu on kuulsatel lauljatel, on nad ikkagi pärit intelligentsusest, perest, loni tunnegi on pärisnimega, ega siis Antoni jamsed hoonega on tegutsenud siis juba 40.-st aastast ehk kui ta juba 10 aastaseks sai, ta kuulas tolle aja popmuusikat ja svingi ja sai sealt siis oma algtõuked, oma muusika ja helilooja karjääriks. Ta on väga-väga tubli kantri ja vesterni ja bluusisõber. Ja kusjuures ta oli päris hea bandžomängija, muide. Aga loomulikult on ta kirjutanud ka väga vahvaid ja toredaid laule, nagu siis laul, mis on meie tänase saate lõpule, Paul, selle laulu nimi on l never fooline. Ken loomulikult seda laulu. On ju paljud artistid, võtame siis Tom Johns ja Ivo Linna aga samuti on ka seda laulu laulnud näiteks 78.-le aastal filipiini lauljassemm Sorono ja ta andis siis välja just oma plaadi Tom Jonesi lauludest. Samanimeline laul on ka väga populaarne ja kuulus laul. Täpselt sama nimega pöördpäkke rääkija Tavidi laul, mille nimi on samuti never fooline Lawegen, palun mitte siis neid laule segi jääda. Meie kuulame siis siia saate lõppu kõigepealt Ivo Linna ja rock hotelli 1979. aasta versiooni sellest kuulsast laulust. Heldur Karmo on teinud loomulikult selle ilusat teksti, mida Ivo laulab ja pärast seda kuulame siis originaal Maali, mida esitab 62.-le aastal laulu autor loni Donagan. Ja sinna saate lõppu mahub ära ka veel kindlasti Tom Jonesi versioon On, mille ta salvestas 1969. aastal. Ja see muutus pill port 100 number van hitiks samal aastal. Sellega siis saab 42. saade sarjast originaal ja koopia ühele poole. Soovin teile kõike kaunist ja kohtume kunagi tulevikus. Kõik mis sinust Neelud vaevad. Minu. Kui sa vaid kord jääda kalliks