Hakkame vaikselt peale, hakkame, hakkame jah, sest tegelikult ega peost ei lohutage meid rohkem kui ainult veerand tundi, mõned minutid peale ja siis peaks hakkama suur ühislaulmine ja ühined tantsimine peale, sest esmakordselt kohtuvad ju loomisel nii lauljad kui ka tantsijad ja kokku neid kohtujaid siis natukene üle 30000. Päris paras ports mahub siia nibin-nabin ära, et üldiselt ega sellist paika ei ole, kuhu jalaga täistallaga saaks vastu maad põrutada. Üldiselt jah, see me vaatasime üks tund aega tagasi alles lõppes peaproov ja siis kohtusid need noored ja tõesti-tõesti päris vägev. No praegu on hetke head kuulajad selline, et koorid on lastud lavale ja ikka kokku kokku kui pressitakse, sest ega laululava ei ole kummist, seda teavad kõik lauljad, seda teab publik. Ja publik vaikselt saabub muudkui. No praegu vaadates vabu kohti veel ikkagi jätkub, aga jällegi, kui vaadata siin vilus olevaid sektoreid, siis seal on tihedalt rahvast täis keskmised sektorid, kus on võib-olla siis kõige parem vaade ja kõlarite suhtes kõige varem seda kontserti kuulata ja jälgida on ikka üsna tihedalt juba inimesi täis, natukene rohkem on vabu kohti, võib-olla siis seal tuletornipoolsetes sektorid. Kuid samuti on suurte puude alla endale nii-öelda mängupesa teinud väga mitmed inimesed siis tõesti pärast tänast päeva pärast üldse seda nädalatki lõppevat nädalat. Ei ole ka mingit ime, et inimene otsib endale varjulise koha ja tõesti päike paistab publikule näkku, kuid õhtune päike ei ole ju nii kuri, nii et tasub ennast soojendada ja see on päris tore. Ega see pidu, ma arvan, läheb ajalukku kui üks kuumemaid pidusid või. Ja igas mõttes kindlasti igas mõttes kindlasti ja mitte ainult selle kuumuse tõttu, vaid siin on päris mitmeid märke mida see pidu kindlasti endaga kaasa toob ja mille peale me mõtleme veel päris aega ja kindlasti üks suurimaid märke on juba seegi, et laulupidude nii-öelda ajaarvamise rikkumine on suur, toimunud ja pidu on nihutanud siis noorte pidu on nihutatud algsest toimumisajast aasta ettepoole, seoses sellega tänavu. Meie pealinn kannab kultuuripealinna tiitlit ja seetõttu on siis ka noorte laulupidu ja tantsupidu üks kultuuripealinna tähtsündmusi ja meelitanud kindlasti kohale ka hulganisti vaatajaid. Me oleme ka neid kohanud sinna. Kui väliskülalisi on tõesti palju ja välisajakirjanikke, kes vähemalt korraldajate sõnul on just nimelt tänu sellele tulnud Tallinna seda suurt üritust kajastama, et Tallinn on kultuuripealinn, ega maailm tahab tegelikult ikkagi näha, mille peale loomulikult Euroopa liidus tulud, rahasummasid kulutatakse ja mis need eestlased üldse teevad selle kultuuripealinna aastaga, sest et me võime arvata, et kui turulinnaga üritusi võrreldav, ei ole seda küll teinud, aga me võime arvata, et see võib osutuda üheks mastaapsemalt suuremaks rahvast kokkutoovaks ürituseks. Kuid üks on muidugi oluline, mida rõhutavad ka laulu ja tantsupeo korraldajad ja Aet maade sihtasutuse juht, et iga pidu peaks kandma endas mingisugust sõnumit, mingisugust lugu ei ole mõtet ju niisama kokku tulla ja laulda, seda võime teha ka sünnipäevapeol, et mis seal laulupidu siis tegelikult ikkagi on? Maa ja ilm, sellest on palju räägitud, aga miks just täna niukses selles ajahetkes selline teema? No miks ka mitte, sest et me kõik mõistame ilma ju läbi oma silmade, suur on suur ja väike on väike, aga ainult siis, kui suure kõrval on väike. Nii et kuidas me ennast selles maailmas näeme. Ja miks me tahame ikkagi siin olla ja kas tahame, kas maailm kutsub rohkem, kui see koduma? Ja see on väga huvitav, tegelikult siin saab nagu igatpidi mõtet seletada seda suure ja väikse olemist ja suureks ja väikseks olemist tegelikult meie enda igapäevane elu on täpselt samamoodi suure ja väikse kõrvuti olemine, kui me mõtleme näiteks omaenda peredki kus me oleme kõrvuti väiksematega ehk siis oma lastega ja ja oma igapäevases suure inimese käitumises. Paratamatult kujundame nende kultuuripilt ja, ja nende arvamist ilmast aga tõesti maaja ilmse väikese inimese ilmavaade võib-olla teinekord hoopis terviklikum ja, ja selline hoomamatult suur suurem kui, kui on täiskasvanud inimesel, nii et selle üle tasub mõtiskleda, nagu ütleb vanarahva tarkus, et lapsesuu ei valeta, et, et me teame, neid terasid küll ja küll. Ja teisalt muidugi, kui me läheme võib-olla selle abstraktsiooni pealt lähemale nende mõistete tähenduse juurde ja siis oma maad on meil ainult üks paremat võtta ei ole, see on Eesti, aga ilm kutsub meid ikkagi suur maailm. Meil on aega maa ja ilm seda kõike avastada, meil on alati aega tagasi tulla ja meid väga-väga siia Eestisse tagasi oodatakse. Ja tegelikult see ongi ju see, see lugu, mida see pidu peaks kanna ja aga kui me mõtleme sellele tagasi aastate pärast, siis Raul Talmar küll on mitmes intervjuus seda siin ka öelnud, et siis on see pidu läinud korda. Ja tõsi ta on, eks ongi vaja aeg-ajalt jälle kokku saada ja leida selliseid ühiseid nagu pidepunkte, mille peale mõelda ja, ja mille peale muutuda, et kuhu suunas edasi minna, eks. Eks igapäevaelus me ei pruugi mõelda sellistele suurtele teemadele filosoofilistele küsimustele vastuseid, seda aga sellised ühised kokku tulemused ja, ja läbi laulu ja tantsuenda avamised ja ma arvan, et see on üks igati tore vorm, mida me siin harrastanud. Üks selline tore käitumine on eestlastel veel, et nad ikka viimasel minutil tulevad siin sellele, et seda on ju näha ja seda on näha, jahe näha, nüüd on alanenud tornpinki, nüüd on alanud tormi jah, parematele istekohtadele silmaga nähtav, kuidas juba lisatakse kiirustama sammudesse, et ikkagi paremad positsioonid sisse võtta, sest et pidu on peatselt algamas 10 minutit ja mõni minut veel peale ja siis see algabki. Kuid peo ettevalmistus Margeli on, ütleme laias laastus kaks aastat kestnud ja ja alates ideest kuni nüüd selle teostuseni ja 100 päeva enne pidu, see oli siis 21. märtsil kevade saabumise päeval muide kogunesid sajad mudilased üle terve Eesti siiasamasse Tallinna lauluväljakule ja mitte niisama maastikuga tutvuma ja vanduma tegelikult selliseid väga olulisi asju, kus hakkab olema söökla, kus saab pissida peo ajal, kus midagi olemas ka see on väga tähtis, tegelikult esimest korda tuli, oli kuld ja müüakse suhkruvatti ja kus suhkruvati müüakse, kui müüakse, ei tea. Aga see oli ka see hetk, kui saadeti siit kultuuripealinnast laiali nelja ilmakaarde ilma saadikud. Nad on viinud sõnumeid meie teost ja muidugi kultuuripealinnas Tallinnas nelja ilmakaarde ja me võime öelda, kes siis kus on käinud läänes. Saksamaal käis siin kevade jooksul ETV tütarlastekoor Aarne Saluvere juhatusel idas jänes käisid Estonia seltsi segakoori koosseisus ka mitmed külalislauljad veel, nii et üsna suur koosseis. Norra mägedes põhjas käisid siis Pärnu rahvamuusikud ja tütarlaste ansambel Liisud lõunast selliseid sõnumeid meie teost meie kultuuripealinnast Riia, Eesti kooli tantsulapsed ja ilma saadikute rännakud lõpevad just nimelt täna, mõne hetke pärast, esimesel juulil siinsamas lauluväljakul. Kui nad siis jällegi neljast ilmakaarest, kuhu nad 21. märtsil suundusid jõuavad väljakule ja igaühel kaasas, siis tulin, et see tuli, nagu ma aru saan, peaks liituma üheks suureks tuleks ja siis omakorda viiakse tuletorni kus ta on siis meie kõigile kõigile ühine laulu- ja tantsutuli ja tuletorni tõuseb, see tuli Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia tantsija Kaja kaljuranna ja Haapsalu gümnaasiumi noortekoorilaulja Robert Birgi käes, kellel on siis au süütada tuli pärast seda, kui Tiia-Ester Loitlejan oma käed langetanud ja Koit on kõlanud. Nii see tõesti on ja, ja tegelikult see on jälle sümboolne, et kui see tuli, käib ka ringi neljas ilmakaares vaatab selle maa ja ilma üle ja saab jälle koduplatsi peal kokku ja moodustub üheks suureks kodu, tuleks pidu, tuleks püha, tuleks, ükskõik kuidas me teda nimetame. Aga tänane ava tseremoonia näeb välja selline, et meil on ilma teadvustamata ja me püüame ka ise vähe sekkuda, et saaksite seda õhustikku ja, ja seda atmosfääri tunnetada läbi raadioeetri, nii palju, kui see võimalik on. Ettekandele tulevad viis laulu ja ühendkoor, kes nüüd juba hakkab oma sabaga jõudma ka väravatest sisse on katnud ühtlaselt praktiliselt kogu laulukaare aluse, seal üleval õige õige vähe. Orkestri taga orkester alustab häälestust. On veel mõned üksikud kohad, kuid üldised lauljad on kõik kohal ja ühendkoori esituses. Me kuuleme viite laulu. Laulu ja tantsupeo avamise esimene laul. Mul on väga sümboolne. See on erriteeriv küsimus, mis maa see on? See on tõesti selline romantiline Isamaaline ballaad, Siiri Sisaski sulest on mitmeid kordi olnud ka kuulda lauljanna enda esituses Peeter Volkonski peale teksti peale kirjutatud imeilus Tõnu kõrvitsaseade mille siis koorid esitavad ja viskavadki selle küsimuse kõigepealt õhku, et mis maa see on, kus me elame ja siin on, siin on ainult mäed ja kivid ja, ja mis inimesed need siin on, et kui palju me iseennast hindame ja, ja kuidas me oskame lähedasi hinnata. Sellele järgneb loomulikult hümn. Enne ja siis seejärel tuleb Cyrillus Kreegi toomine Jeesu, Mihkel Lüdigi Koit. Ja lõpetuseks Olav Ehala Viiu Härmi tekstile maa ja ilm, päris uus teos, just selle laulupeod tarbeks tellitud nii-öelda ning nimilugu aga avamise sisse jääb. On nagu meeles just rääkis selle tule, lätete kogunemine või kogumine kokkukorjamine ilma pealt, mis tõuseb siis torni tippu ja samuti vabariigi presidendi kõne, nii et need on need asjad siis, mis meid järgmise poole tunni jooksul ees ootavad ja millest me loodame, et te saate ilusa elamuse. Ja ärge siis oma raadiot kindlasti kinni pange, kui esimene pooltund on möödas ja põhjus on see, et üle hulga aastate mina nüüd küll ei teadnud, millal viimati raadios kanti üle tantsupidu. Peale selle, et tantsupidu on ju visuaalselt väga kenasti jälgitav ja need mustrid, mida moodustatakse väljakule, neid tuleb ise ikkagi tulla oma silmaga vaatama, aga kindlasti on palju kuulajate hulgas inimesi, kes ei saa tulla sel korral tantsupeole, aga tahaks juba täna aimu saada, mis siis ikkagi muru peal sündima hakkab, sest Eesti televisiooniülekanne tantsupeost on ju homme alles. Ja me oleme siis Tarmo Tiisler iga terve selle tantsupeo jooksul ka siinsamas raadiotorni katusel ja nii palju kui võimalik, ütleme teile kirjeldame ja räägime, mida tantsijad siia murule vahepeal on moodustanud. Kuidas tantsijad ennast tunnevad, sest tõepoolest, palavus on ikkagi väga kõva siin lauluväljakul just hetk tagasi ma ei tea, kas oli eetrisse kuulda, mu mobiiltelefon tegi paar plõksu, üks sõber saatis mulle sõnumi siit, et annan kohe otsad. Nii kohutavalt palav. Rahvariided pidid õhku hästi läbi laskma, kui nad on korralikud, puhtad ja, ja õigesti õigest materjalist. Kuule, aga kuidas nad saavad olla korralikult puhtad, kui siin on juba käinud korralikud proovid ja nende rahvariietes, et juba ju ja ka tänane peaproov oli, oli täis vormis ja siin lastele ei ole tegelikult mahti olnud tänase päeva jooksul vahetada ka riideid, see tähendab seda, et hommikul kell üheksa, kui algas peaproov ehk läbimäng, siis olid kõik juba vormid seljas ja näod joonistatud ja nad on tegelikult seda nüüd siiamaani kannud, nii et päev on olnud pikk ja väsitav, kuid ausalt öeldes kõik on väga särasilmsed ja kõik on väga entusiastlikud. Kuid rääkides veel sellest kuumusest, siis tagasime meelisega. Märkasime ka seda, et laulukaare kõige kõige sügavamal tipus püüavad osad inimesed sellise põrandaharjaga ja lapiga kinni püüda seda vett, mis on sinna kogunenud. Et see ei tilguks inimestele pähe, siis nõnda kuuman. See on füüsikaline nähtus, niiskus kondenseerub lauljate pea kohadel pea kohal ja tuleb siis tilkadena alla, nii mis nüüd toimus? Nii midagi toimis sellelegi plaksutatakse ja ma arvan, et Meil on oodata meie neid dirigente ja kindlasti ka neid inimesi, kes liigutavad koore, ehk siis kes annavad korraldusi mikrofonide eest, mis meile ei kostu. Aga kuna lapsed on juba nende inimestega mitme päeva jooksul siin sõbraks saanud, siis nõndamoodi just tarvitataksegi oma sõpru. Jah, me vaatame ka siit raadiotornist, on ilusti näha, et nagu ise tantsijad ütlevad oma selles nii-öelda oskuskeeles, et metsas on nemad nende puutüvede taga valmis ja ka read sisse võtnud, sest et juba esimese laulu ajal milleks on mis maa, see on vodka tantsijad siia väljakule ja moodustavad Eesti kaardi. See on ka selline traditsioon, et kui ikkagi tantsijad suured aega tulevad peale, siis Eesti kontuur moodustatakse ja erand ei ole ka muidugi see pidu, nii et tantsijatel on au kaks korda tulla suure massiga sel korral välja. Sest pärast avamist, kui koorid on lavalt lahkumast, tulevad tantsijad uuesti peale. Ja see eesti kaardi moodustamine ja ma mäletan, et kui minu õde kunagi tantsis rahvatantsu, kui ta oli väike tüdruk siis ma olin tema peale õudsemalt kade, sellepärast et tema oli üks osa seal kusagil Peipsi järve juurest ja ma tundsin erilist kadedust, et need tema oli seal kaardi moodustamise juures, aga nüüd juba on alanud need kuulsad lained, mis käivonto, jaksad oodata, millal see pidu hakkab, aega on veel neli minutit, aga juba juba käib. Tore, rõõmustan veel, olgu öeldud seda, et mis on kindlasti argumenteerivad seda tantsupeo otseülekannet raadioeetris on see, et tänavu on erakordselt ilus muusika tantsu peol. Ma ei vaidlusta eelmiste aastate muusikalist valikut, kuid kuidagi väga ilus ja südamesse minev muusika on ja muusikajuht tantsupeol Tiit Kikas rääkis seda täna ka raadioeetris, et ta on kõvasti vaeva näinud ja veel viimased muudatused alles eile hilisõhtul teinud, et see, see ühtlane heliline kujundus oleks väga hingeminev ja et see läheks tõesti igale ühele korda, et kui isegi seda tantsijat ei näe, et see muusika kõnetab teda siiski. Ja nii mõnedki tantsupeol kõlavad muusikateosed on juga uuesti salvestatud, päris lõpus kõlav Eesti muld ja Eesti süda on uuest salvestusest, Tanel Padar ja Ines Meelis Ain sooja lihtsalt tänapäeva muusikud on selle uuesti sisse laulnud ja seegi on tänase õhtu üks kõrghetki, kui kõik see üle 7000 tantsid. Eestile. Just nii, vot on räägitud palju sellest, et kuidas see muusika siia alla siia alla nagu käib ja kuidas me saame selle nagu omaks kinnitada sinna laulupeo külge, aga küllap ta käib, sest eesmärk noortepeol on ju tegelikult, et mõne aasta pärast needsamad inimesed tulevad, tantsivad ja laulavad nii-öelda täiskasvanutest siis sellel suurel laulu- ja tantsupeo ja kuidas me neid ikka meelitame kui, kui eakohase repertuaariga, nii et ma arvan, et asi on täiesti ennast õigustanud ja ja läheb igati korda ja lained jälle laine. Jälle lained ülevalt alla, alt üles, vasakult paremale ja muidugi, mis sa ütled selle kohta, et et osalejad tulevad tagasi tegelikult see ju kehtib dirigentide poolest, et kui me näiteks vaatan tantsupeo praeguseid üldjuhte, siis huvitav tendents, et need, kes olid nüüd eelmisel peol assistendid, nendest on saanud rühmade liigijuhid ja on toimunud selline väike, vahetada. Teatepulga üle üle ja tagasi on, see on selline hästi purustanud, aga see on väga tore, sellepärast on, kus on seda kogemust, siis saad, et, et kindlasti seda ei olegi võimalik mujalt saada, kui tõesti sellelt peoplatsilt. Nii, ja nüüd lähevad siin need lained juba natuke naljakaks, nüüd hakatakse kükke tegema. Pidu on juba enne täie soos kui nõgulate jaa, seda küll. Ja sealt initseerivad muide oma humoorika olekuga meeskoorilauljad, kes on otse dirigendipuldi ees, ma praegu vaatan läbi selle akna, et nemad teevad kükke. Ja teised no näete, jälle kükk käis ja nüüd teised kükitavad. Ka nagu tore selline mull või viskad kivi vette? Sellised rõngad, lained aga kutsutakse korrale, siiski sõrmitsetakse pille ja antakse märku, et püha asi on alles algamata, et hoidke nüüd energiat natuke tagasi, et võtame kokku ja teeme selle alguse ilusasti kenasti ära. Rahvas rõõmustavalt palju tulnud, mulle see väga-väga meeldib, et inimesed on pidanud pidanud vajalikuks tulla ise kohale ja saada osa sellest elamusest. Siiski vahetust, mingi sektorid on peaaegu täis küll päikese käes on natukene hõredamalt seal vasakul pool, kui vaadata, korraldada, kas see pool, kus on siis puul ladvad juba varjamas, siin on tõesti nagu raske leida vabu kohti, keda veel ei ole, muide, on president, mina, teda teil küll ei näe. Ekspresident täpne. Pauk laane ka. Pärna pelgu ju. Tookord oli päev Nii minu kord on suur tänu sulle öelda kaunist. Olema. Nüüd on minu kord on suur tänu sulle öelda, et keset vihmast ei olema. Nüüd on minu kord suur tänu sulle öelda, et ja ei olnud ka Hiiumaal, kus vastu võinuks joosta. See on siis selle laulu ja tantsupeo muusikaline signaal. Et ja kui ma ei ole loobunud nõudest, mis on hea, see, et sa oled selles voolus pääsenud keegi puruks Ja mis on veel uudne sellel laulu ja tantsupeol on see, et nüüd siin avamisel on. Keegi puruks tõkke ta. President ja muud tähtsad kutsutud külalised lauljate keskel seal päris üleval kaare all. Kui tavaliselt nad istuvad siis esimestes ridades, siis nüüd on vastupidi. Nad on Kaarel koos, lauljad. Laulame ja tantsime lauluväljakul. Võib ka nii, et kõigil on läinud jube. Kuid siiski ma teen et kui ongi tiine ilu Teede sisus. Eile ma ei kandnud oma südame piiskisi. Nii ja nüüd on dirigendipulti jõudnud Raul Talmar, kellel on au sisse lüüa austakiga. Esimene laul, milleks on Siiri Sisaski Peeter Volkonski tekstile kirjutatud, mis maa see on? Kooriseade on teinud Tõnu. Paistab kõik hoopis teisiti. Miski mõttelendu. Ja nad näevad last sulle. Ime küll, miks on see nii? Kõrvits nii ja nüüd me näeme, kuidas tulevad peole meie nii-öelda tavalise pereema ja isa eksis. Ma armastan sind. Seal buliseb ta laulu, laulab, laula, uniselt tabab, tud tekitab, on küll. Ta päi, kes peegeldab, on küll. Üle kivide ja mätaste messi vaikselt pehmelt. Tab väga rahulik küll. Ta on väga rahulik küll. Iga vesi jõuab ükskord ja lasen üle ta köitud kuid ei hoia ta Hatta, aga siin ta oma koju tahtmata. Iga vesi jõuab ükskord jõkke, tase sülle ta kõik tõkked, kuid vars ei hoia. Sümboolsed. Tagasi. Käisi ojakeses vaikselt buliseta laulu laulab, laula kunisel tava-tud tekitab, on küll. Ta päi kest peegeldab, on. Sümboolselt üle Eesti inimesed sealt ülevalt lähenevadki. Märt Agu tantsupeo kunstiline juht, Veronika portsemat laulupeo kunstiline juht, kes siis tulevad keset suurt vahekäiku praegu kaarele lähemale ja nad hetkeks seisatavad rahva keskel. Kivide ja mätaste vesi vaikselt pehmelt. Ta väga rahulik on küll. Väga rahulik on kütt. Iga vesi jõuab ükskord jõkke, lasen ületada kõik tõkked, kuid ei hoia, ta saab tagasi. Ta oma toimunud on see iga vesi jõuab ükskord jõkke, taset süüle. Tõkke, võid, valk ei hoia ta tagasi. Ta oma koju. Nüüd on saanud laulupeotuli üheks suureks tervikuks. Selle laulu ajal tekkis nüüd siis laulukaare ette suur Eesti kaart tantsijate poolt. Ja tuli sai üheks Valmis peatselt hakkama torni tõusma. Ja noored noored lauljad ja tantsijad, armas eesti rabas, suve südames oleme siin kõik taas kokku saanud, oleme koos, sest me seda tahame siin Läänemere kaldal laulukaare all eesti südamekodus. Aga praegu pole õige aeg ega koht pikaks jutuks, aeg on käes ja koht on õige tantsuks, lauluks ja lustiks. Noorte laulu- ja tantsupidu on alati eriline. Siin on uued laulud, uued tantsud ning uued koori ja tantsujuhid. Nii saab meie traditsiooniline pidu iga kord uueks. Koos sellega saab ka Eesti paremaks ja hingelt rikkamaks. Saab uuemaks ja suuremaks. Nakatagu noorte siiras usk, et kogu maailm on meie teha. Et kogu Eesti on meie endi teha, meie endi laulda ja tantsida, nakatu kuuseusk, meid kõiki. Ja tantsu ja laulu rabas, kallid noored ja hingelt noored. Kohe tantsitakse maa ja ilm siin taevani ja lauldakse öisel pärani lahti. Ma tahan omalt poolt teile kaasa panna neli soovi. Kui te jagate minu soovi, võite seda julgelt kinnitada ja hüüda kõva häälega. Ja. Esiteks ma soovin, et eel näitaks oma sooja ja päikeselist poolt. Kas tahame seda? Teiseks, ma soovin, et me kõik saaksime nende paari päevaga omavahel sõpradeks. Üheks suureks pereks. Kas me tahame seda? Kolmandaks ma soovin, et me kõik tuleksime siia alati tagasi. Kas tahame seda? Ja neljandaks me teeme nii, et sellest kõigest, mis siin kohe juhtuma hakkab, saab kõige suurem ja kõige rõõmsam sündmus Euroopa kultuuripealinnade ajaloos. Kas teeme selle ära? No laulud on peas ja sammud selged. Vaim on valmis ja jutul lõpp. Koos teiega kuulutan 11. noorte laulu ja tantsupeaaladeks. President Toomas Hendrik Ilves kõneles siis laulukaare all lauljate keskel. Tema kõne võetakse muidugi innovatsioonidega vastu. Ja sajad ja sajad lipud lehvisid. Vaat sel ajal, kui Ants Soots on jõudnud dirigendipulti ja pidulikumat hetked. Laulu ja tantsupeo avamisel on saabunud Ants Soots käen. Ja palub lauljatelt vaikust. Tore oli siin vaadata raadiotorni all, suuremad poisid võtsid muidugi peast, väiksemad poisid ei teadnud, mida oma murumütsidega teha. Igatahes paljud nendest võtsid ka murumütsid. Ja igaks juhuks tekkis kiusatus ja, ja samas ka hirm, et äkki tehakse midagi valesti, tõesti, oli tore hetk ja ja see eesti kaardki veel püsib tükk aega üle meie lendab helikopter kindlasti fikseerib selle hetke. Kui nüüd siis Cyrillus Kreek domine Jeesuv, dirigeerib Olari Elts. Nõndamoodi siis kõlas Cyrillus Kreegi toomine Jeesus solist oli Oliver Kuusik ja kooride ees oli Olari Elts. Vahepeal on aga kõik tantsijad tulnud siia platsi peale ja tehti vahepeal teed, et tuli pääseks torni juurde, nii et nüüd antakse tuli pidulikult tantsu ja laulupeo üldjuhtide poolt üle. Kaja kaljurannale ja Robert Virkile, kes siis viivatule üles nagu ikka, servitaks oma mõtte. Oleme siin olnud varem ja aga see nii tore, kuulete, tuli on esimesel korrusel väljak lainetab, kus siis tervitavad ka Erika Põlendik ja Ando Kiviberg, kaks üldjuht ja üks tantsupeolt, teine laulupeolt tuld koos siis tulekandjatega. Ja tuletornist, kui see jõuab, tuli järgmisele korrusele, saab alguse selline laine, mida siis tantsijad oma kätega ja lauljad oma kätega teevad, selline ilus visuaalne hetk tervitatakse tuld. Tulelaine. Teine korrus jälle, tuli, tuuakse välja Elo Üleoja, Margus Toomla ja Mall Järvela on seal need, kes tuld aitavad kanda ja valvata koos tulekandjatega. Ja kui te nüüd panete tähele, siis väga huvitavalt tuleb ka see heliline laineid algusest algab pisikeste peenikeste häälte, kes vahepeal jõuab meeskooride kätanud tuuletõmme ja siis jõuab tagasi, kuulake nüüd järgmise korraga. See päris naljakas. Nüüd. No oli küll kolmas korrus, muide, Hirvo Surva, Peeter Perens ja Helena-Mariana Reimann seisid seal koos tule toojatega. Ega see on päris väsitav tänase ilmaga, sest et ma kujutan ette, et need müürid on väga-väga kuumaks köetud ka nende päevade jooksul, aga kiiresti lähevad neljas korrus, Triin Koch ja Andre Laine üksi selle lauljate poolt, teine tantsijate poolt. Ja jäävad siis kõik need tule tervitajad sinna rõdude serva peale seisma ja vaatavad kogu seda rahvamassi siis nendega koos selle tantsu ja laulupeo siin mööda saadavad. Jänes tuli paistab. Kus siis Jüri-Ruut, Kangur, orkestrite dirigent ja Madli, teller, kes on muide tantsupeol naisrühmade üldjuht, on seal, kas tule toetega? Ja väljak muutkui lainetab, pinge kasvab. Ja muide, Tiia-Ester Loitne on puldi kõrval ka. Valmis. No loomulikult sellepärast. On ju nii, tuli taas. Koit hakkab jah, varsti kätte jõudma, kuid Siim Aimla Jabeli asper on kuuendal korrusel. Tule valves. Mihkel Lüdigi Koit laulupidude üks alustalasid tuleb järgmisena ettekandele Fredrik kuulbarsi tekstile kirjutatud laul VII korrus. Hando Põldmäe ja Kersti Kull, viimane nendest võimlejate poolt. Jääb ka seisma sinna rõdule. Ja ainult üks korrus veel siis pikem trepikäik ja ongi tuletorni katus. Aga huvitav on vaadata, kõikide inimeste näod on praegu pööratud torni poole, selline tore. Ta pilt saaksid tehtud, praegu viimane rõdu muide vahepeal Aarne Saluveer ja Ulla Helin on seal, kas tuled loojatega, kes kõrge tuletorne muide, 42 meetrit kõrge, nii et ega selle tulekandmisega ei saakski hakkama inimene, kellel on kõrgusekartus. Ja nüüd siis taas signatuur kuuleb selle veotarvis kirjutatud muusika. Laul, mis räägib maast ja ilmast ja mis tänagi tuleb ettekandele Olav Ehala, Viiu Härmi tekstile kirjutatud maa ja inimesi reaalselt selleks laulupeoks tellitud teos, mis kõlab pärast koitu ja mille dirigent on laulupeo kunstiline juht Veronika Portsmouthi. Aga nüüd kohe-kohe vaata kui kärmed, jalad on noortel, kuni siia ongi juba kohe üleval. Kuigi Robert Pirkko tunnistanud ühes intervjuus, et ta eriti sportlane talvel ainult suusatab natukene, aga tähendab, et toome kasu olnud on olnud ja tuli sääs. Hurraa. Ja Tiia-Ester Lotme ongi dirigendipuldis. Laulupeotuli head raadiokuulajad on süttinud ja peale selle, et see tule süütamise laul ütles, Tiiasterloitme paar nädalat tagasi väga ilusti. Tähtis on see, et inimesed seda laulu lauldes ja kuulates mõtleksid, et inimesed peavad ärkama, kama laulge südamest kaasa ja kui nad ärkavad, jätnud ka märkaksid, mis nende ümber toimub. Tõesti, nii, see on väga ilusa, suure leegiga, on ohtlikult suure leegiga, ütleksin, tuul on päris tugev, seal üleval. Aga lendab, lennutab kuidagi tuletükke laiali, aga väga ilusa uhke suure leegiga süttis meie peotuli. Ilus algus, praegu siis tänatakse neid inimesi, kes on muusikat kirjutanud, tänaseks arranžeerinud, dirigeerinud ja neile antakse lilled, kuid ei ole sugugi veel läbi meie muusikaline osa sees üks laul, üks ütleme, et põhine, peamine tähtsam laul täna õhtul kindlasti on kuulamata Olav Ehala maa ja ilm selleks laulupeoks kirjutatud laul mis on ühtlasi kogu peo tunnuslaul milles katkendid on siis ka signatuurides kasutusel, nii et kindlasti panete neid aeg-ajalt tähele. Nüüd on lillede üleandmine. Ja nii mõnedki lillekimbud lendasid ka lauljate hulka just näginatiivasterloittle tulla siis helipuldist või dirigendipuldist vabandust. Viskas oma lillekimbu muidugi Ellerheinalauljate poole, kes on ka alati traditsiooniliselt esireas. Ja tantsijad on pööranud ennast näoga lauljate vastu, nii et selline tore tunnel on tekkinud siia päris laulukaare kus on tühi maa ja nüüd jõuab Veronika ports maalt üles dirigendipulti Olav Ehala, Viiu Härm tekstile kirjutatud maa ja ilm esiettekanne, nüüd siis meie kõigi ees. Veronika võrdsemalt siis laulupeo kunstiline juht ka. Selle selle suvi, see suure peo avalugu suurele peole ehk siis maa ja ilm on need siis lahti avatud, lahti lauldud ja tantsitud. Olav Ehala laule Viiu Härmi tekstile dirigent Veronika portsemaks, laulupeo kunstiline juht, dirigeeris koor ja nii piltlikult öeldes selg seljaga oli ta vastakuti tantsupeo kunstilise juhi Märt Aguga, kes tegelikult dirigendist platvorm allpool tantsis tantsijatega gaasi, nii et väga ilus sümbol, aga vaatame, kas kutsutakse välja. Tar. Olav Ehala Sis. Olav Ehala on olemas laulukaare all, loomulikult ta ju ise mängis oma valas kaasa. Ja nüüd annab signatuur märku selleks, et päris avamine. On ümber, kuid algab üleminek tantsupeo etendusele. Meil peaks olema üleval raadiotorni katusel Tarmo ja Meelis. Kohe algab. Kohe algab pärast hetkelist vaikust imelise muusika saatel tantsupidu, kas võtate järje üle? Lause ilus oled, isamaa ei ole kindlasti mitte lihtsalt lause vaadates seda isamaad või väikest osa sellest siit raadiotorni katuselt võib öelda tõesti meie isamaa on üks ütlemata ilus kant. Tantsupidu hakkab pihta, nüüd. See tantsijad on lauluväljakul ja tantsivad lauluväljakul laulu ja tantsupeo raames ei ole sugugi mitte esimest korda täna ja homme. Nii on tantsitud varasematel kordadel nii-öelda kepitantsu, ehk siis tantsijate mõned rühmad on tulnud tantsima laulude treppidele ka lauluga, kaasa on tantsitud varasematel noortepidudel ka vee ja soola saagat. Kui see oli popp 10 aastat tagasi. Kaks aastat tagasi, kui oli suurte pidu, siis tantsijad tantsisid lauluväljakul Põhjamaad lauluväljaku vahekäikudes kaasa. Nüüd aga tantsupidu ongi siin lauluväljakul. See on omamoodi pidu. Ühelt poolt vaid kaks kontserti, tavaliselt on olnud ju kolm teiselt poolt täiesti uus koht, täiesti uued võimalused ja ka kohtumine oma sissejuurdunud harjumustega, mida ju paganama raske teinekord võita. Kuid harjutatud on, proove on tehtud, trenni on tehtud ja nüüd on näitamisaeg. Tegelikult mulle endale tundub, et selle mõttega on mängitud ikkagi päris palju aastaid, et proovida vähemalt ära tantsupeo tegemine just siinsamas lauluväljakule, sellest on küll räägitud, ikka on samm tagasi astutud toodud mingi hulk tantsijaid siia, no kasvõi eelmisel noortepeol ja tegelikult puu on puude kõrgune, tantsiti siin tares ja jällegi nendes vahekäikudes, et justkui peo lõbus kogu tantsu ja lauluvägi nagu kaissu võtta, ütlesid tol korral korraldajad ja kuna see õnnestus niivõrd hästi, siis ma kujutan ette, et on aeg see asi ära proovida, kuidas sa siin toimib ja ega me enne ju ei tea. Ja ära proovida, et tavaliselt ikka on need noored inimesed, vanainimene on ja vanem inimene on turvaline juba natukene mugav ja loodab harjumustele noor inimene. Kui sai mässa nooruse ees, siis millal üldse veel kogu see tantsuvägi, kes oli siin väljas, laulu ja tantsupeo avamisel on siia jäänud mitte küll täies koosseisus, siia on jäänud õpetajate rühmad, siia on jäänud noorterühmad, kõik see rahvas on kogunenud nelja punkti ja nüüd kükitati maha. Ja nüüd hakkab toimuma midagi sellist, mida ei ole tegelikult esinemisolukorras veel ka proovitud. Ehk siis kogu see lauluvägi või vähemalt enamik sellest tuleb lavalt maha ja läheb nende nelja tantsijate rühma vahel läbimäele. Just praegu hakkasid lauljad liikuma, nad liiguvad üle selle suureesise platsi, mis on tegelikult rohkem kui ainult see asfaltplats, laulu toores, ka osa sellest esimesest muruplatsist kuulub nüüd tantsijatele. Ja kui mu mälu mind ei peta, siis umbes 4000 lauljat jääb praegu seda tantsupeo stardivaatama laulukaare alla ja kogu see ülejäänud osa, mis tähendab siis, et palju suurem osa liigubki sellisel küllalt tõtakal kõnnisammul trepist alla ja siis üles mäest, et võtta sisse koht tegelikult seal Gustav Ernesaksa ees, täpselt sellel muruplatsil just mine muruplatse nii-öelda Gustav Ernesaksa piirkonnas on see, kuhu lähevad need lauljad, kes tulevad praegu lavalt maha. Lavalt ära tulekut on ikka proovitud laulupidudel, et anda teed teistele koori, niikiline liikidele. Praegu tuleb tulla maha ikkagi tempos, sest meil on taustaks muusika tulnud muusika, selle aja jooksul tuleb jõuda ja kui tantsija teab väga täpselt, mida tähendab kästud, tuleks jõuda, siis laulja ehk veel mitte. Täna õpib. Ja praegu muidugi on tore vaadata kogu seda suurt publikumassi lauljatele Oblodeeritakse vahetpidamata on, kui nad on jõudnud nüüd sinna, kuidas see tegelikult esimesed lauljad ongi praeguseks hetkeks jõudnud juba Gustav Ernesaksa muruplatsini, aga viimaselt jällegi alles tulevad treppidest alla. Ega sa tulek ei ole tegelikult nii lihtne, sest et vaikselt rahulikult tuleb tulla, trepid on küllaltki järsud ja niimoodi suures hulgas alla tulles ei tahaks kuidagi seal kukkuda, komistada, nii et nüüd on lauljad täiesti moos, kes peavad maha tulema ja teised on mõnusasti istet võtnud ja nad ei istu külma kivi peal, vaid kõigile on sellised, kuidas nad nimetasid pepu olulised pepulauad, lauad ja on kätte antud ja seal on mõnus ja soe istuda ja hakata vaatama, mis juhtub. Tegemist on tantsupidu tantsupeoga, millel on oma lugu. Siin jutustatakse inimese ärakäimise lugu ja siis koju tagasitulemise lugu. Noorte tantsupeod ei ole mitte alati olnud sellised looga tantsupeod, päris esimesed noorte tantsupeod võtsid lausa nimetust lõkkeõhtud. Need toimusid Kalevi staadionil, seal tantsiti pioneeri vormiskineeri rättidega, seal tehti rahvamänge ja ka tunnustatud korvpallur ja korvpallitreener Joann Lõssov oli lausa noorte tantsupidude üldjuhtide nimekirjas kui võistlusmängude läbi viia. Ja siis, kuni tegelikult aas Tani 1982 toimusid tantsupeod selliselt, et lauldi ja tantsiti, tantsud ära, tehti ilusaid mustreid, ilusat värvilist pilti publikule vaatamiseks ja siis nii oligi aasta 82 astus lavale tagu ja esimehel ei pööra ja see oli pööre ja tuli esimene temaatiline pidu, ehk siis mängiti tantsupeol läbi koolipäev. Ja seekordne lugu on siis ühest noorest inimesest tema kasvamine, arenemine, esimesed maailma avastamised, loomulikult perekonna tähtsus ja siis ühel hetkel saabub, ma arvan, et kõik on seda tundnud ka teatud heased, kõik, mis mujal on, on parem ja seal, kus pole, meid, on palju ägedam olla, ka see teema jookseksid sellise niidina läbi. Ja valikrühmad, keda on siis kokku, kui palju paare 70 umbes püüavad seda süžeed siis edasi anda kas otsesemalt või sellise abstraktsiooni vormis, et kui seda hästi jälgida, mis peaks olema väga hästi seal sees ikka aru saada ja siinsamas tantsuväljaku kõrval tuletornist natukene paremale vaadates, kui raadiotorni poolt seda jälgida. On ka kaks suurt ekraani, mis on siis üles pandud nurgaga, nii et lauluväljakul istuv publik saab jälgida mustreid ekraanilt ja samal ajal ka siis laulukaare all olevat lauljat. Ja tegelikult on kaks ekraadi lausa veel üks on siin ääres ka, ehk siis peaaegu meie all ja tegelikult on ekraan ka teisel pool laulukaart vaatega merele. Need pildid, mida seal näidatakse ja tegelikult need teod, mis on täna ja homme, ei ole absoluutselt identsed. Tänasel peol see pilt siis näidatakse, siin ekraanil ongi see üks kaamerapilt täna ei tehta siia väljakule sellist pilti ja siin nagu tehakse homme oma põhjused. Just tehnilised põhjused, ütleme Me asjas rohkem teadmatena. Aga nüüd lauljad on oma kohtadelt lahkunud, need, kes peavad jääma istuma, seda teevad. Need, kes peavad lahkuma, on lahkunud. Tantsijad tulevad, kasutame tantsud ja terminid oma pättidele. Märg tähendab seda, et kas muru sisse on torgatud üks selline tantsija keeles ka, kus on peal number ja tantsija teab, et seal peab ta teatud hetkel olema asfaldi peale ja kivi peale on värvitud sellised väiksed täpikesed. Need on mitut värvi, need on tulnud iga päeva lõppedes on kulunud ära, mistõttu need on tulnud. Mida aga just nende täpikeste järgi teab. Tantsija, kuhu tuleks minna. Ja praegu mängib. Helibuss, täpsemalt meie hea kolleeg Külli tüli omas helipuldis. Meile see Põhjamaad, siis ma arvan, selle loo peale oleks patt juttu rääkida. Ja siin juba mängu lugu, kes aias, kes aias väga-väga toredad ja ilusate fragmentidega vahemängud on tantsulistele täiesti ootamatult on plats saanud tühjaks on avatud uutele tantsudele. Ja kõik see rahvamass kuidagi sujuvalt läbi selle segasumma suvila on hajunud. Kui me räägime tantsupidudest, siis tantsupidudel ei tantsida rahvatantsu selles mõttes, et siin ei ole ju otseselt folkloortantsud või pärimustantsud nagu need on rahvalaulud, need on ikkagi tantsuinimeste poolt. Seatud tantsuks tehtud ja siis lavastaja poolt siia tantsule siia tantsuväljakule lavastatud. Kõik poisid ja tüdrukud kõik emad ja isad ja vanaemad ja vanaisad ja kõik mehed ning naised. Kõik õed ja vennad ja sotsed ja lelle. Ja memmed ja velled. Minu nimi on Märt. Mina olen üks poiss ja ma elan Tallinnas. Ning üle kõige maailmas meeldivad mulle minus sõbrad kellega on hea kokku saada, et lugusid jutustada, kogemusi koguda ja jagada. Ja lihtsalt koos olla. Niimoodi rääkis siis tantsupeo kunstiline juht pealavastaja Märt Agu, kelle assistendid selle peo ettevalmistused on olnud. Karmen Ong ja Andi Einaste. Minust sakib ja sain mõnusa kloori sõlmite väärtud mehe, minu väikesed käed, minu päike ja minu unistus, suur kõik, mis tuleb, on minu teine minut. Minu soovide puu, kuhu kadus nagu minu ta seemnen Sinurna ja teine minu jää. Minul, minul leileminukas vene linn, minu, ma ei tea, mul leidmata. Minut, palun sain minusse. Minu jaanitule järel. Minu minu kehel minusse seets minu koduaias hõõguvad söed, minu käsi su peoks sinu sõnumisse ja hoia kinkis meile üks päev minu käsi su peos sinus sõna, mis seab. Hoia kinnisena. Meile kuulub see päev. See päev. Ja taas head raadiokuulajad väreleb Eesti kaart 7500 tantsija esituses. Lauljad võtavad sellegaaral vastu kui soojalt ja muidugi siin tuleb öelda, et kuulsite Gerli Padarit laulmas. Imre Sooääremuusikal. Imre Sooäär on selle peo idee sünni juures olnud üks väga oluline isik, sest just tema oli see, kes ühe välisreisi ajal olevate Veronika Portsmouthi ja Märt Aguga oma sõpradega Messingeris arutanud, et mis pidusid võiks olla kahe aasta pärast ja nii nad jõudsidki kõik kolmekesi olles välismaal, kes selle ideeni ja ilm versus oma kodumaa sees. Eesti. Esimest korda tantsupeol tehti tantsuväljakule 1987. aastal. Seda on tehtud kas nii, et Eesti kaart moodustab nii-öelda muru peale ehk siis tantsijad on ümber Eestimaa või tantsijad ise moodustavadki kogu selle Eestimaalt. Nüüd aga hakkab pihta üks tants, mille nimi on kangakudumine. See on algselt olnud laulumäng. Selle laulumängu sõnad kirjeldavad seda, kuidas kootakse kangas, nagu on ka tantsu pealkiri selle tantsu koreograafia kirjeldabki jahi näitabki seda, kuidas kootakse kangas, ehk siis alguses lõpuni ja pärast lõpus proovitakse, kuidas kangas vastu peab. Kas sai ikka hea materjale, naisrühmad tulevad lavale ja kui me oleme siin arutanud, et laulupidu kindlasti tuleb rokkiv pidu, siis kas tuleb see tantsupidu? Sameraki ei oska veel öelda, aga muusika seda igal juhul soodustada. Üks mida veel võib öelda neiduderühmade kohta, Madli Teller on liigijuht oli assistent aastatel 2004 2007 ja muidu ta tegeleb hoopiski ajaloolise tantsuga, nii et ta ei olegi väga rahvatantsuinimene ja aastal 2006 on ta määratud ka Mait Agu nimelise preemia laureaadiks. On ju teada, et tantsupeol ei, ainult seda lihtsalt niisama, kas paarikesti või oma rühmaga tantsumurul. Ikkagi proovitakse teha mingisuguseid mustreid, kasutades jällegi tantsu, inimeste keelt, ka siin oli juttu, et kootakse kangast ja kangast neidude rühmad ka koova teeksid. Selle tantsu lõppedes moodustab siia tantsuväljakule üks vaip ja vaibale tulevad juurde ka narmad, mida veel ei ole ja kangas meil valmis ka ei ole. Kas on poolenisti küll valmis, nii kuidas ta sealt muidugi nimetada telgede alt läbi läheb, rõngas teiselt poolt välja tuleb ja naised on hoolsad kudujad praegu. Ja kangas ongi valmis. Oh üllatust, oh imet, publik tervitab, olgem ausad, seda ilu siin lauluväljakul saavad näha ikkagi need, kes istuvad laulukaare all. Need, kes istuvad mäeveerul, on üsna nadis olukorrani. Esiteks see kallak pealt oleks ülevalt alla hea vaadata ei ole just väga kõrgele tõuseb teiselt poolt ka päike on täpselt vastu, jah, nüüd on jah. Kuid ma siiski proovisin vaadata siin proovi ajal ja kui natukene üleval pool istuda ei ole väga viga, et rohkem võib-olla jälgida ekraani küll, aga ikkagi jah, tõepoolest kõige paremad kohad on laulukaare all ja mida kõrgemal, seda parem. Õpetajate rühmad tantsivad nüüd tantsivad rehetoa tantse, mille on lavastanud siia staadioni jaoks ja sellele peole Kalev Järvela. Õpetajate rühmade esimest korda tuli noorte tantsupeol aastal 2002. Mäletan, ise oli vaja teha kaks proovi ja tantsud olid selged. Selle aasta peoks tehti proove terve aasta. Variant pääseda õpetajate rühmad tantsupeole. Oli suurim, mis üldse on tantsupidudel kunagi olnud 97 rühma tahtis saada 36 rühma, sai, milles siis asi, kas õpetajad ei ole nii kaua tantsujalad? Asi on selles, et väga paljud inimesed tahtsid saada ka siia peole, sest tantsupidu on kuskil sees ju tuksuma ja lausa laulu ja tantsupeo sihtasutus tegi väikese Te võite väikese, võib täiesti ankeedi, kuhu pidi iga soovija märkima ära, mismoodi ta siis õpetaja on ja siis tuli teha valik, et kui sa oled autokooli õpetaja, kas sa siis oled õpetaja? No ikka olen ju? Jah, aga tantsupeo jaoks sai olnud õpetaja ja kui sa oled koolitaja, annad koolitus kuskil, kas sa oled õpetaja ka? Ei läinud läbi, aga need, kes siia said, on ausalt oma tööd teinud rehetoa tantsud ja need on nüüd ka ehk ühed kõige rohkema pärimusega. Tantsusugemetega tantsu siis siin on Kalev Järvela koreograafia. See lugu tüüp tantsijate taustaks kõlab, on, tõmba Jüri ja see on vist ainus lugu sellel tantsupeol, mida mängitakse kahel korral ühes teises tantsus, mis tuleb hiljem, on ka. Tõmba Jüri, aga see kõik õpetajate jaoks praegu hakkab tasapisi läbi saama. Mulle tundub, et moodustus üks väga suur ornament, no mis me siit välja loeme, kas viljapea, kas see on üks õis või on, sobis päike, mis tõuseb mägede tagant? See vist on ikkagi õis, ma arvan. Need, kes vaatavad homme tantsupidu telerist saavad seda näha, sest üks kaamera on pandud ka tuletorni tippu päris sinna urni jalamile, nii et mitmedki mustrile mitmed kujundid, missid moodustuvad, seda kõike filmib imeliselt sealt ülevalt suur kaamera. Tegelikult head kuulajad, Tarmo Tiisler vahepeal parandas mind, kui ma siin hõikasin, et näed, kõik mehed on mulgi kuued endale selga pannud, ka siin on selline väike nüanss. Jah, kõike mustad pikk-kuued ei ole ilmtingimata mulgi kuued, nende hulgas on ka mulgi kuued. Erika Põlendik oli aga õpetajate rühmade üldjuht. Erika Põlendik on muidu Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi direktor. Nüüdseks üldi org. Ma jutustan teile ühe loo mis räägib maast ja ilmast ja maailmast. Teie kõik olete osa sellest loost. Ilma teieta ei oleks seda lugu üldse olemaski. See lugu on just teie nägu. See ongi meie lugu. Meie esimesest ja teisest ja ka 11.-st kohtumisest. Vahetunud on tantsijad siin tantsuväljakul, õpetajad on lahkunud ja kõige väiksemad, kes on sellel tantsupeol, tantsivad nüüd esimese klassi tantsurühmad. Liigijuht on neil Pärnust Ulla Helin assistendid, Linda Pihu, Ene Jakobson ja Karin Soosalu. Üks imearmas lugu Kalli-Kalli. Midagi hakkab jälle moodustuma, lapsed on võtnud viirgudesse ja õige pea, me näeme sealt ülevalt tuletornipildist ehk kõige paremini, mida siis lapsed teevad, aga tundub, et esimese ja teise klassi lapsed on veel selles eas, kus juletakse kalli-kalli teha, siis tuleb väike paus ja, ja siis jälle julgeb siseneda rohkem. Ja tegelikult ongi nüüd moodustatud see, mis pidi moodustama nurgad lepiti maha ja üks väga armas kaisukaru, kellel on hea enne magama jäämist kalli-kalli teha. Silmad ja kõrvakesed on siis tuletorni poole ja karu on. Muidugi lauljad tundsidki ära, mis seal laulukaare alla taara etet tekkis, praegu? Tants ise muudkui jätkub ja kaisukaru siis kallistab. Täitsa muhe on just sellist tahaks, isegi. Kalli-kalli on lõppenud ja teine tants esimestel teistel klassidel on pealkirjaga las käia, see tantsele on seadud Anna Raudkats. Eesti esimene võib öelda teaduslikult tantse kogunud neid süstematiseerinud raua. Ta tegi oma esimesed kaks tantsukogumiskäiku 2913. aastal setomaale ja oligi Kolga randa ka ta seadis palju tantse, seadis lastele ka Soome ja Rootsi rahvaviisidel see tants, mis nüüd tuleb, las käia, see tants ongi Rootsi rahvamuusik. Lapsed tantsisid ringjoonel, nende tants on siin praegu lõppeniga, tegelikult sel ajal, kui lapsed tantsisid, toimus selline liikumine, mida enne seda tantsupidu, vaated kõige rohkem peljati, ehk siis Kalevi staadionil oli jalad teada, kust tantsijad tulevad peale, kust nad tulevad maha kindlad märgusõnad. Kellatorn, vabandust, maratoni värav ja tuletornkäigud staadioni äärde. Siit tulevad tantsijad puude vahel, osad seitse vahekäik on, osad tulevad kõrgemalt, esmalt piki tantsuväljakut ja siis sealt ülevalt alla. Seetõttu peavad need vahed olema puhtad, mida nad siiamaani on hästi olnud. Tegelikult tullakse ka laululava alt päris ja sinna on ka ära mindud, nii et osa esimese klassi tantsijaid kaduski praegu nendesse laululavakäikudesse. Vahepeal on aga päike joonistunud meie ette siia murule ja asfaltplatsile. Ja selle tantsupealgi ongi päikesejänkud, millel on koreograafia loonud Helena-Mariana Reimann, kes vabandust, Helena-Mariana Reimann, kes on Ene Jakobsoni tantsuansambli sõleke looja tütar. Nii et eks ka perekonniti lähedase tantsupisik täpselt niimoodi edasi ja nüüd on siis Sulekese kasvandik ka tantsupeo üldjuhtide hulka tõusnud. Tantsuväljakul üks selline omamoodi pusimine ehk siis iga tantsulaps läks oma varud ka, midagi toimub seal praegu seal midagi on. Ja seal nad ongi päikesekiired, väikeselt fooliumi paberitükid, mis on siis peopesadesse kinnitatud ja mõnusalt klindivad ja helgivad praegu vastu ühelt poolt nii toore poole kui ka siis teiselt poolt lauluväljakul publiku poole. Päikesejänkud oli see tants, tänane publik siin lauluväljakul jaga homme telerite ees saab näha vahvat pilti, aeg-ajalt teeks justkui keegi väikse klõpsu fotoaparaadiga tulebki välja pilt, see pilt kuvatakse ekraanidele, ehk siis see ongi üks pilt sellest allumist, mida tegelikult tantsupeo pealavastaja Märt Agu lappab Helena-Mariana Reimann loonud, et ka järgmise tantsu, mida endiselt tantsivad teised ja kolmandad klassid ja selle pealkiri on minu eestimaa. Nimi mõni. Ja nüüd hakkab tasapisi jällegi midagi moodustuma. Tantsijad liiguvad mööda sirgeid joonise mööda rivisid, samal ajal tulevad kahest väravast kellatorni väravast raadiotorni väravas. Jaga natukene kaugemalt, sealt lavast eemal tantsuväljakule nooremad võimlejad ämbrit käes, aga mis nüüd sünnib? Head kuulajad, kullakesed, hästi tähelepanelikult, mis nüüd toimub? Kiri on igatahes valmis. Oskavad lugeda, kellel kõrvad peas. Eesti on siis suurelt kirjutatud praegu laulukaare nüanss oli ka Eestimaast ja nii vahvalt, et üks see esimene on natukene suurem, siis natukene väiksem s ka päris suur seal keskel D ja E seal E-tähe all ja isegi täpaniil peale, aga nüüd on võimlejad laval Urve Keskküla ja on on siis läinud Ants impera muusikale kava, mille pealkiri ja see inimese maailm ja võimlemisrühmad on ju alati armastanud üllatada oma vahenditega, küll on käidud ju tegemas jaaniusse sellistes võimlemistorudes, rääkimata võimlemisrõngastest ja lindikavadest, mida pole küll ammu näinud, oleks võib-olla huvitav, jälle vana head lindikava näha, vanad head lindikavad, miks mitte, aga tänane ämbrid ja need ämbrid muide suletud, mis võib viidata sellele, sealt ämbrist, tuleb veel üllatus välja. Võimlejate liigijuht on Kersti Kull ka juba mitmeid aastaid olnud tantsupeoga tegev, kuigi konkreetselt selle tantsulavastaja Urve Keskküla on ikkagi üks teenekamaid võimlejate juhendajaid tantsupeol. Püüt oli muidu aastal 2002 ja ta on varem palju aastaid osalenud oma rühmadega, aga siis jah, üldjuhtide sekka tõusis Urve Keskküla 2000 seda noortepeol. Võimlejad ei ole lihtsalt sellised kunstitegijad. Tantsijad käivad ja tantsivad sellist vabatantsu võimlejatel maksab kord, nagu ka praegu on siin staadionil teha võib, need on ilusti korrapärastes viirikudes ja rivides ämbrid käes ja nüüd siit hakkavad liikumised. Kui nüüd kuulajad kuulsid väikest sellist lõpsatus, siis see ongi see fotoaparaadi lõpp milles tehti esimene pilt ja see pilt paigutus ekraani peal. Keksukasti kasti number üks. Väikese inimese maailmas on väga palju toredaid tegevusi ja neid meile siin demonstreeritakse, käin nad arvamat asju üksteise otsa laduda. Väikestele inimestele meeldib veega mängida. See kõik on siin näha praegu ja meeldib käru teha. Niisugust vana head võimlemisharjutust, mida ka väiksed võimlejad tegid. Ämbrid lendavad õhus väga efektne pilt on praegu lava poolt mäe poole kaks viiekõveraga. Ja nüüd kõige. Püramiidid ja pääsuke püramiidide seltsis. Ämbrid on aga endiselt veel suletud, aga mitte kauaks. Igaüks haaras oma ämbri ja tõttab sellega jälle. Eks kast moodustus nüüd ka tantsumurule, täpselt selline, nagu me enne nägime ekraanil. Väiksed trummilöögid ämbri põhjadele ja ämbrist tulid välja värvilised pallid. Keksu paistan ka moodustanud pikki lauluväljaku tantsuväljakut tehklite, kas number üks on justkui seal tuletorni pool ja siis niimoodi ühe jalaga ja siis kaks jalga kõrvuti hüpatakse seda käigukasti, mis on meil siin, lauluväljak? Võimlejate kavad on ajast aega olnud sellised, mis jäävad ka publikule hästi meelde. Nad on jah, sellised pöördepunktid seest rahvatants oma ilusa uhkuses mingile ja ta ikkagi võib muutuda natuke ühelaadseks, aga selline väike kuidas ma ütlen, uus lõik või taandrida võimlejate poolt, on alati väga teretulnud. Nüüd aga kolmandate neljandate klasside tantsurühmad ja järjekordne debütant üldjuhtide liigijuhtide seas on Mall Järvela. Tema perekonnanimi ei vaja pikemat tutvustamist. Tema isa Kalev oli ju 2004. aasta vihma uppunud metsapeo pealavastaja ja kunstiline juht. Jah, ja selle riba liigison sugulussidemeid teisigi. Mall Järvela on kolm assistent. Üks on tema isa, Kalev Järvela siis üks assistent on tema parim sõbranna Kristiina Kapper ja kolmas assistent on Kristiina ema. Sille Kapper ja tegelikult Valgjärvele ja Kristiina Kapper on vist läbi aegade jätkuvalt edu vaid noorimat tantsuloojad tantsupeole nad olid mõlemad keskkooli õpilased kui tol samal, 2004. aasta suurte peol tegid tantsu lambamäng tantsupeole. Praegu aga tantsitakse tantsu, mille nimi on sinna-tänna, aga viisi järgi saab aru kogenud kuulajad. Tegemist on vana head pinnaga, ehk siis elu ilusaim tants on pinna, seda tantsitakse nõnna. Kuna tantsu pealkiri on sinna-tänna On tantsijad moodustanud ka piirgusid, mis nad tahavad küll sellisteks ringideks üle ja need viirud liiguvad siis üksteise eest läbi sisse-välja, nii et tantsu pealkiri ja joonis, mis on moodustanud siia ette. On küll omavahel sellises heas suhtes ja praegu on siis moodustanud kaks pikka virgum ja nendest moodustavad nüüd just hetkel nooled, üks näitab sinna, teine näitab tänna. Jah, üks näitab tuletorni poole ja teine näitab meie poole raadiotorni poole. Selle loo algust mäletab pildialbum nii riiulis kui meeles. Kelle kasvatav käsi samas hellust jagas? Koduõu mis õige ruttu kitsaks kippus jääma. Kõik need sõpradega seigelnud seiklused oma loodud lugudes kus maal ja ilmal piire polnud. On ka kõigi unistuste ja suurde ilma vihkamist. Algus. Kolmandad-neljandad klassid ka jätkavad praegu tantsimist. Murandi laulupesapuu järgi. Te kuulsite aplause, head raadiokuulajad ja see oli kõik selle pärast, mis toimus tantsumurul, perepilt moodustus sellised kriipsujuku ema, isa, ühendatud kätega ja väiksem kriipsujuku, ehk siis nende lapsuke ilmselt siin, vahel ilusti raamituna ja vahepeal ka osa tantsijaid tõusis kaarel püsti ja kõigutas selle muusika rütmis ennast kaasa. Aga nagu ikka tantsupidude aegu, kui ühed lõpetavad, siis teised on juba valmis, on tegelikult tantsupeo proovide üks selliseid raskemaid kohti, kuidas saada kõik jooksma selliselt, et ei tekiks tühje tantsumuru, kui iga laps saab oma tantsud ju tegelikult kodus ära õppida, nii et siin ju tants enam ei õpita, siis kuidas see kõik kokku viia, et õigel ajal kohal olla ja et see pilt kõik ilus oleks, see on üks suur probleem, mida seda suurem rõõm on õnnestunult lahendada. Praegu tuleb aga mäe Veevo mööda alla üks tohutu hulk tantsijat, tantsijaid, viiendate ja kuuendate klasside tantsijad võtsid väljaku üle, nende liigijuht on Margus Toomla, mees, kes mängib ise pilli. Laulab, aga, kes on selle peorühmade juhtide poolest tähelepanu väärne selle poolest või üldjuhtide poolest, et tal ei oma ole oma igapäevast isikliku tantsurühmana töötab Pirita vaba Aja keskuses, aga seda tantsupeo värki valdab suurepäraselt ja polkapõimik on see, mida praegu tantsitakse. Siin on neli tantsu, kõikides nendes on sõnapolka, kuigi puht nüüd taktilisel esimene tants, jooksupolka ei olnud ju kõige klassikalisem polka või olgem ausad, ta ei ole ju üldse polka. Praegu tantsitakse tantsu, mille nimi on juudipolka, see juudipolka koosneb või see on ka selline mänguline tants, ehk siis kahe noore inimese kokku saamine, tervitamine, kallistamine, siis natukene riidu minemine ja siis on jälle jälle kõik hästi viiendad, kuuendad klassid praegu polka põimikuga raadiokuulajate ees. Ja ega me asjata ei ole ju rääkinud sellest, et selle peotegemine on läinud noorte inimeste kätte ja kui Tarmo sa rääkisid õnnistust, Margus Toomla, kes on selle liige, siis viiendate kuuendate klasside üldjuht Margus Toomla puhul võime välja tuua sellise fakti, et võrreldes möödunud noortepeoga aastal 2007 on ta ainuke liigijuht, kes on jäänud liigijuhiks ka sellel peol. Kõik teised on siis nüüd kas assistendid või on need teatepulgad nagu vahetatud, et tema on sellel samal positsioonil nüüd ka neli aastat hiljem. Kaheldamatult on see tantsupidu kõige suurema pealtvaatajaskonnaga tantsupidu, mis kunagi on olnud seest. Laululava all on jäänud ikkagi tuhandeid lauljaid, 4000. Väljak on sisuliselt täis muru peal võib leida mõistagi rohelisi kohti, kuhu ei ole inimesed läinud. Aga kindlasti on siin rohkem pealtvaatajaid kui kalevi staadioni etendustel võib-olla publiku poolest kõige raskemad noortepeod olid aastal 97, kui oli Mait Agu vaat et üks ägedamaid noorte pidusid kodupidu Kalevi staadionil ja viis aastat hiljem Angela harraste poolt kokku pandud tantsupidu Vikerkaar, mille kõige vahvam koht oli reede õhtul esimese peo alguses, kui vihma lõppedes tuligi taevasse kõige ehtsam viker. Nii uskumatu kui see ka ei tundu, aga eelmine noorte pidu oli minu meelest juba nii laulupeol kui ka tantsupeo poole pealt mingisugune murdepunkt, kus oli juba hästi palju rahvast ja kõik järsku tahtsid kohale tulla. Vahepeal ei ole tantsu vahetunud, kolkapõimik endiselt. See peaks olema nüüd marupolka ja tegelikult selle tantsu järgi või selle muusika järgi tantsupidudel tantsitud päris palju erinevates lavastustes erinevates seadetes, aga praegu siis viiendad kuuendad klassid, muidugi selle maru palgatamis ajalase muru ägab, sest tuleb tõdeda, et muru on üsnagi asfaldikarva juba läinud nende proovide ja läbi mängude jooksul siin, nii et ei ole seda rohelist muru enam siin tantsijate jalge all küll näha. Me oleme sellest rääkinud aga korra veel, et siia algselt oli plaanitud väljakukate tuua, mida lätlased olla juba proovinud, aga vaated paar nädalat tagasi ikkagi loobuti, sest seda katet ei suudetud paigaldada, nii et see ei hakkaks koha peal libisema. Istetu sellest loobuti ja nüüdistantsitakse osaliselt Nende plaatide peal ja osaliselt muru peal. Kuigi räägitakse, et tantsuväljak mõõtmetelt peaks olema enam-vähem sama suur kui Kalevi staadioni jalgpallistaadioni tegelikult. Jajaa tantsijatel on ka hääl, mitte ainult jalad. Räägitakse lihtsalt seda, et jah, need käiguteed on võib-olla pisut teistsuguse tagaruumi tantsimiseks on tegelikult sama palju nendega, sellepärast keegi ometi ju välja ei jäänud, et justkui see koht on teine ja nii palju ei mahu või midagi sellist. Ega ju? Viis Polkat on nähtud. Ja vahepeal natukene suuremad võimlejad tulnud valmis. See lugu on sellest kuidas vahel peab ära käid. Et eemalt näha seda mida lähedalt vaadates ei mõistnud. Ja nelja vahekäiku mööda valgust siia tantsuplatsile võimlejate seltskond, nad on nii-öelda vanemad võimlejad, ehk siis põhikooli noorem osa, nii et kõige vanemad Meil on tegelikult veel ootavad oma järge, aga kostüümid on päris vahvad. On ülevalt poolt, võimleja punane, altpoolt on võimleja valge, aga nii sõja. Sest kui me rääkisime sellest, et võimlejad armastavad üllatusi, siis siit on ka neid oodata, kuid kuulame natukene muusikat, seda tundmata. Te kuulsite vahepeal aplausi, pikemad punased seelikud lendasid seljas, nendega levitatakse praegu taeva poole, aga lühemad seelikud, valget värvi, on võimlejatele selga jäänud ja nende seelikutega tehakse nüüd kõiksuguseid trikke. Ja need seelikud ei ole sugugi vaid ühte värvi, ehk siis, kui võimlejad ise on praegu ülevalt poolt punaseni altpoolt valged, siis seelikud, mis käisid seljast ära, on ka ühelt poolt punased ja teiselt poolt valged. Seal keskel on auk ja neid seelikuid saab hea tahtmise korral ka keebina kasutada, mida nad teevad muidu. Siis valge keebina või punase keebina ka siin on valikuvõimalused. Olav Ehala on olnud kindlasti viimase 10 aasta ehk enim lauldud laulu autor laulupidudel. Ehala repertuaar on laulupidudel olnud väga palju. Ma ei olle päris kindel, aga mulle tundub, et see, mida teevad praegu võimlejad Olav Ehala muusika saatel, on tegelikult esimene kord. Olav Ehala muusika on jõudnud ka tantsupeole peole, tegelikult see on tantsitud päikeseratast ja kodutantsu. Mait Agu pidu, kodu ise meenutasid. Meenutasin, parandan. Tegelikult on teda ikka tantsitud küll, jah, aga kuna neid pidusid on ka nii palju tehtud ja nähtud ega ei tulegi meelde ja tegelikult minul on veel see, et mul lähevad peod omavahel segamini, ma hakkan mõtlema, kus peol üks või teine number oli ja ma võib-olla ise olen tantsinud üht või teist numbreid. Järgud on need peod olnud väga sellised sündmusterikkad ja väga meeldejäävad ja kui palju sündmusi toimub öeldaksegi kipuvad segamini minema, need ei ole midagi sellest. Ja nüüd liigutakse väljakul selliselt, et need, kes on ennast keebi abil teinud üleni valgeks, on tulnud siia laulukaare ette ja need, kes on punaseks, need liikusid eemale. Nüüd aga on jälle üks segadus ja tullakse siia väljaku keskele kokku ja taas Meelis loeb, mis on kirjas. Suure aplausi saatel kirjutasid võimlejad valgete tähtedega. Maailm. Ja see tegelikult annab meile võtme võib-olla natukene kätega sellele, mismoodi sa, tantsupidu nüüd siinses jätkuksid. Võimlejad jooksevad ära, väljakule jooksevad noorterühmad, noorterühmad on tantsuterminoloogiliselt ka olnud c rühmad, kui on suurte peos noorterühmad. Siiski natukene nooremad, noorterühmad, seitsmes kuni üheksas klass ja läksin natukene ajastetest. Ja selle tantsu pealkiri on välja kaema. See on just see iga, võib-olla, kui ei rahuldada sellega, mida pakuvad vanemad, mida käsib teha kool ikka välja kaema. Sellesse tants tegelikult räägibki meile selle koreograafia autor peaks olema nüüd kas on Ene Jakobson, Ene Jakobson? Tere, Laine on liigijuht, ta oli aastal 2004 aga 2009 suurte pidude assistent ja alates 2002 noorte veostasid Vikerkaar tekkis taevasse, on ta oma rühmadega väljas olnud ja koolitantsuringkonnad peavad aare lainet väga tugevaks tegijaks. Andre Laine on sealt alati väga kõrgeid kohti noppinud ja ka öeldakse, et karud on ta kanepist tantsima pannud. Ta paneb lihtsalt kõikjal kanep distantsi, ma mitte ainult karud. Ka kõik lapsed. Viis aastat tagasi eelmisel noorte tantsupeol ju ka tegelikult tantsiti Kaera-Jaani, see oli üks huvitav tantskus algusestantsitigi, selliste folkloor, seid, kaerajaani, aga siis tantsulavastaja Märt Agu mõttes välja, et tuleks ühelt poolt luua kujund ja teiselt poolt teha lihtsalt vahvat asja ja ta sinna kaerajaaniotsa ja külge pookida ühe vahva räpi, mis siis, kui õigesti kõik mäletame, tähendas seda Te. Kaks väga uhket autot sõitis Kalevi staadionile ja siis tulidki mõlemast autost välja, ühed väga ägedad räpparid kestsid räppisidki, kaerajaani oli viisakas. Vahepeal tuksusid siin murul kaks südant ja nüüd on moodustunud. Oh, see muutub kõik nii kiiresti, kohe raske kommenteerida, sellised pikad-pikad rivid, milles siis praegu käärsammul hüpatakse, plaksutatakse. Ja kaerajaaniteemani ongi jõutud. Suur hulk tolmu nüüd üles keeratud selle kaerajaanimuusika on sisse mänginud ansambel Zetod, kaheldamatult viimase paari aasta suuremaid lemmikuid eesti noorte hulgas, tegelikult kõikide hulgaski sead muusikat armastavad, kes ei arva, et muusikaga ei või igasugu vahvat värki teha. Nüüd aga teine Reilend Pärnumaalt ja selle tantsumuusika on mänginud jällegi siis see selline vahva koosseis nagu jänsta samuti Viljandi kultuurikolledži õpilased ja see, seda, kui õigesti mäletan, moodustati kaks aastat tagasi Viljandi folgiaegu, kui oli teemaks näppepillid Viljandi folgil ja siis tuli poku vahva kollektiiv. Ja nüüd siis mängivad juba lugu, mis kõlab ka tantsupeol, Pärnumaa Reilend. Ega seda Rein lendritongaasin laiali lammutatud ja siis jälle uutmoodi kokku pandud. Me ju ei tea, mismoodi meie esiemade esisaad oma rehealustes tegelikult neid tantse tantsisid, eks need sammukese siit-sealt kogutud ja nagu öeldudki, enne kui nad ikkagi autoritantsud ja lihtsalt eesti rahvatantsu elemente või samu elemente on siin-seal ära kasutatud ja nii see autori oranz tegelikult sünnib, tekib Margeli. Kas sa oled kuuldel, mis mõtted sinul on tekkinud seal all, vahepeal? Minul on tekkinud igasugune hulk mõtteid, ma olen seda pidu jälginud nüüd äärest ääreni emotsioonidega küll olen kaasa elanud nendele kujunditele, mis siin on tekkinud ja me ka väga tihti silmud pühkinud pisara pean ma ütlema siis tõesti nii, nii varud on need väikesed tantsijatega suuremad, kuidagi mingisugune Belgia või, või mingisugune mälestus kusagil kaugel südamesopis elustub. Aga väga vahva on siit raadiotorni meie väikesest improviseeritud stuudiost jälgida kuidas lauljad võtavad vastu kõiki neid kujundeid, need inimesed on mulle lähemale kui, kui teile ja selline naerupahvak ja lehvitamised ja plaksutamised. Emotsioon on nii otsene ja nii siiras, et annab kindlasti lauljatele väga palju juurde. Ja samuti ma arvan, et publik, kes on jäänud siia vaatama on suurt abi leidnud sellest tohutust ekraanist, mis on paigutatud sellisesse kohta, et sinna päike peale ei paista nagu tsipa puude varjus ja samas siis kahes suunas kuvab pilti tantsijatest, see on, see on väga meeleolukas ja seal on hea jälgida neid kujundeid, nii et tegelikult on natukene mõeldud ka publikule peale, et nad ei pruugi kõike näha. Aga nagu ma ütlesin, siis ilus on, ilus on vaadata ja ilus on tõdeda, et nõnda palju harrastatakse meie enda rahvatantsu noorte hulgas ja see tekitab väga mõnusa tunde. Muide, vahepeal on nüüd siin siis valikrühmade tantsijad jälle natukene pealt 70 paari tulnud tantsumurule ja tantsukividele. Ja nüüd peaks see stseen sümboliseerima, kas siis maailmakutset ja väljakutseid ja ohtusid võib-olla, mida see maailmaminek noortele peaks pakkuma, nii et kuulame seda muusikat natuke, ta on üsna selline äkiline. Tegelikult võib-olla ka väike selline nostalgiline tagasivaade kahe aasta tagusele peole, sest siia moodustanud kala praegu. Ja ei osanud kindlasti Alfred Raadik 1962. aastal arvata, et kui on koolinoorte või noortetants suurvõidu, et siis selle tantsumuusikaks tuleb elektrikitarri peal. Üks selline soolo. Nüüd aga muide, head raadiokuulajad on noorte segarühmad jõudnud väljaku äärde ja osaliselt ka juba väljakule ja see tants, mis need tordobongi tõmba Jüri ja nüüd ta siis täies hiilguses teie ees, need on kõige kogenumad, kõige suuremate kogemustega tantsijad siis nii-öelda C rühmad. Mitu suuremat ringi ja mõned väiksemad ringid suuremate ringide sees, pluss veel siis suuremate ringide väljas ka väiksemad ringid, mis tähendab seda, et tõmba, Jüri on tegelikult vallutanud nüüd terve laulukaare esise tantsuplatsi. Need tantsud on seadnud tabeli asper siia väljakule Tartu Ülikooli rahvakunstiansambli. Ja tegelikult selle tantsu koreograafia on pannud paika Iida Urvel, kes oli enne sõda ja pärast sõda Vanemuise balleti kas just kõige esimene inimene, aga igal juhul sellega väga lähedalt seotud. Selle tantsumuusikaga on ka selline lugu, et algne tõuge on ikkagi rahvamuusikas. Tõmba Jüri, aga see nii-öelda seade, mis siin tantsijate taustaks kõlab, on Edgar Arro ooperist Rummu Jüri. Pidasin küll tantsitakse ilma sõnadeta, mida haju tõmba Jüri laulu puhul siis kasutatakse muide kabeli asferi assistendid, kes on siis aidanud kogu seda lavastust teostuda, on Maido Saar, möödunudkordse noortepeo pealavastaja, ka Henn Tiivel, kes siis oli möödunudkordsest suure peo idee autor ja Heleri house on veel ka neile abiks, nii et väga tugev seltskond. Ja Maido Saar on ilmselt praegu üks noorte kõige suuremaid lemmikuid üldse tantsujuhtide seast oma Viimsi rühmas ka tama. Tantsu asja ajab ja siis käib ka juhendamas sellist vahvat rühma, mille nimi on kabu kabujalakesed. Selline hea hääldamise harjutus, aga nimi on äge. Maido Saar on äge ja tantsu ägedam. Ja väga sellises oma võtmes ka need rühmad praegu jätkavad, sest lugu labajalg on järgmine pealkiri, mis meile siin terendab ja sellisest tants, mida vanasti tantsiti õllekapa pease, kellel maha kukkus, oli kaotaja. Vaatame, kuidas noored sellega toime tulevad. Enne siin arutasime selle üle, et kas neid, see rütmi on siis lihtsalt nii palju rohkem või on nende käte haare laiem, sest nad tunduvad tõesti tervet seda väljakut katvat oma kümnete ja kümnete ringidega. No praegu on tantsuväljakul selline huvitav kontrast, et kui tegelikult labajalga algsel tantsiti niimoodi hästi mööda maad ja edasiliikumise üldsegi mitte üles-alla hüpeldes. Vahepeal tehke siin ikkagi päris kõrgeid hüppeid, aga nüüd on jällegi väikeseid lisandusid. Tuleb sõita vihmametsa. Et mõista, kui roheline on meie ema maa. Sest vahel on lihtsalt nii et alles tagasi vaadates näed, et vastus, mida oled kogu aeg otsinud oli tegelikult su enese kõrval olemas. Juba kõlabki Veljo Tormise muusika, Ingerimaa õhtud ootavad oma järge ja neiduderühmad on siis laulukaare alt ka valmistunud valmis tantsima. Kui me rääkisime oma ülekande alguses madid LR Keskaegse tantsu üks õpetajaid Eestis Virve kurbel, kelle tantsu me praegu nägime, on ka, kes Tallinnas õpetab ka täiesti huvilistele keskaegset tantsu Mustpeade majas, kui õigesti mäletan. Viimati oli see nii, aga nüüd on õpetajate rühmad ja tõdemus, et see, mida sa kaugelt käidi otsimas, on võib-olla sinul siinsamas lina ees. Ja vana hea tuttav lugu, Olav Ehala, Olav Ehalal oli ka jõudu. Mis elukutsena, kõike, mis on vanal mehel singis Need surma, kui saab õnnistust, ta veider eluviis. Kuigi maalitud on kolle, annab sooja tuli jaa, tean. Nüüd jätkab poeg, mu järeltulija. Sina jõua Kaulunemale kooniga ka sina oled mul vaid üks tõde. Me ei saa kustutada, ega see asi lukku too. Olen vana mees ja sellpärast, lihtne on mõjut varsti lõpetamas, olen elurännakut. Ära pahanda, kui laulan, liiga lihtne. Lõpetli. Kuula ära, sest me elu selles ilmas poole pikk. Ma ei söanda omaks ja mis suvi ta Ta ei ka see diviisi. Seal leiab aga mõnikord alles. Ja ilma piiril peatudes õpetajate rühmad tantsusedelit siis kui suurest igatsusest ilma näha, saad kange tahtmine tagasi tulla. Tagasi siia, kus seal sündinud, meie lood metsast ja merest ja maast ja puus sellele maale. Õpetajate rühmad moodustasid siia lõpetuseks täpselt sellesama kujundi, mis on tantsupeo ja laulupeo plakatil ehk siis selle ilusa logo kaasaegse keelega, aga kujun oli ilus, uhke ja armas. Selle eelmise tantsu tegi Karmen Ong spetsiaalselt selle tantsupeo jaoks. Tellimused peale tavaliselt tantsud satuvad tantsupeole nii et kas siis pakub või teeb lavastaja paneku kellelgi mingi tants luua või korraldatakse ka uute tantsude konkursse, kus siis tantsud välja valitakse. Vanamehe lugu ehk siis algse pealkirjaga tantsupeo tarbeks jõudmise lugu sai lõpuks pealkirjad tõdemus ja oli üks ütlemata armas. Nüüd aga on väljakul teise ja kolmanda klassi poisid C rühmade noormed, jaga õpetajate rühmade mehed nii et naised on tõmbunud platsi äärtesse. Ja tegelikult see pealkiri ütleb kõikide Ellekese noorekas. Ainult mehed tantsivad nii suuremad kui ka pisemad. Loomulikult tagurpidi sild kutsus esile väga suure aplausi lauljate hulgas meeste tantsud tantsupeol alati olnud ühed uhkemad ja vahvamad asjad. Kui nüüd õigesti mäletan, siis 80.-te alguses, kui oli see ka Mait Agu tants, mis oli Terre mänge, kus mehed osade mustades kuubedes ja osad valgetes kuubedes, kes siis tegid ühe ilmatuma ägeda tantsu ja nüüd ollakse jõutud sinnamaani, et meeste tantsupidu toimub lausa mina mäletan jällegi suuri koeri, väikseid koeri ja ma olin ise juba selles eas, kui tuli seda suurt koera mängida ajal lõuad laiali ja kõik selline. Ma mäletan ka, et publik aplodeerib, tõesti, läheb peale inimestele, see oli 97. aastaga 100 kodutantsupidu, millest me oleme siin nii palju rääkinud ja kus tegelikult ka praeguse tantsupeo lavastaja Märt Agu mängis ühte koera sõna otseses mõttes koeraga kostüümis. Kuna oli toona tehtud tantsuväljakule suur ja uhke kodu, kõik kajev, kus siis Mait Agu ka oli ühtlasi tantsupeo jutustaja ja sissejuhataja siis olid seal ka paljud vahvad loomad ja üks loom. Kostüümis oligi Märt Agu ja nii mõnigi tänase peoassistentide, sest nagu näiteks Elo Unt, kes on samuti siis assistendina sel korral ametis nüüd aga vahepeal moodustanud üks väga uhke ornamendid. See peaks olema muhu mänd, kui vaadata tuletorni poolt vähemalt kujundina anda selline ja kui mees tantsib, siis rahvas hõiskab. Ja mehed. Sipaabutseb jala peos. Neidude rühmad aga ütlevad nüüd oma sõna Etti tooma on selle tantsu Pealkiri. Loomulikult on neidudel endalgi rätid kaasas ja rätiku moodustavad nad ka siia tantsumurule. Tantsuplatsile. Ja ansambel vägilased on selle tantsumuusika autor ja meelika Hainso laulab oma õrna häälega. Emme komme. Koori tantsu mullegi räppe. Üks kõige sugereerivamaid viis on seekordsel tantsupeol, meil on väike vigade parandus teha ja meie ühine hea tuttav Kadri saatis hoogu sattunud rahvatantsureport Perile teate, et meie poolt jutuks olnud tedremängu autor ei ole üldsegi mitte maid taguvaid, hoopis Helju Mikkel, nii et olgu kõik ikkagi täpne ja korrektne avalik-õigusliku raadiokanali eetris. Aga praegu juhtub selline lugu siin tantsuväljakule. Lähen poisiks, läheb palsiks ja selle järgmise tantsuga on ka päris omamoodi lugu. Selle tantsumuusika on ansamblilt wir. Ansambli loominguline juht Toomas Torop vaatab tantsupidusid juba ülevalt pilvepiiril. Aga, aga see lugu nende plaadi peale tuli. Algselt oli ta nime all Saaremaa valss. Nüüd tantsupeol on ta nimega esimene valts sel tantsu autor Rauno Tuco, kes ise tegelikult on hiidlane, kes tegi Saaremaa loobiale ühe imeilusa tantsu ja tegelikult selle plaadi peal selle tantsu pealkirja juurde ongi pandud sõna üks imeilus lugu. Kuulame seda imeilusat lugu. Me oleme loba oma jalavalssi saanutena nautida, aga nüüd siis esimene valitsus ja verre. Terve selle laulu või siis tantsu või siis pala ajal on servadesse kogunenud järgmised rühmad ja minu tähelepanu pälvis üks paar, kes terve selle Looveldil suudles. Vot nii. Kuid peo lõpp hakkab lähenema ja kogu see tantsuvägi üle 7000 nüüd valmis tulema murule, enne seda aga tekib praegu üks väga suur süda. Valikrühmade ümberpilt on võimas, pilt on ilus. Pilt on ülev. See lugu lõpeb. Kui me kõik jälle kokku saame siis saab selle loo lõpust järgmise loo algus mida kõik poisid ja tüdrukud kõik emad ja isad, vanaemad ja vanaisad ja kõik mehed ja kõik naised, kõik õed ja vennad, kõik sõtse ja lelle, kõik memmed ja velled aina edasi jutustavad. Järgmistega jagavad. Et see lugu kunagi ei lõpe ongi selle loo kõige õnnelikum lõpp. Nüüd siis Eesti muld ja Eesti süda. Rein Rannapi muusika ja tantsivad kõik tänased tantsijad. Oma alter rinnastuks. Suu ega Eesti ei saa. Ja olen jaapa. Ta ei õud siin ka mõnda elus jätta. See noor mullale Pulima vaevaldastusi Oh jaa ja kui seda ei söödale. Ta ei ta kord uure. Aga? Laulukaare all olev publik, lauljad 4000 inimest on tõusnud püsti ja liigutavad oma käsiväljak on saanud ühe enam ei saa aru, kus lõpeb ja algab publiku ja esineja väga erakordne vaatepilt. Laulukaare all tõusid lauljad püsti ühendasid Ma ei tea, mulle tundus, et lauljad laulsid ka kaasa seda. Lauluväljak. Jälle on moodustanud Eesti kaardi, mis värelev. Saaremaa, Hiiumaa ja Eesti mandriosa publik on püsti. Vähemalt laulukaare all ja osaliselt ka väljakupool. Igal tantsul on alati oma lugu. Selle tantsulugu on selline, et tantsu autor Helen Marianne Reimann tegi selle oma ema Ene Jakobsoni kuuekümnendad. Sünnipäevaks paremat kinki tantsuõpetajast emale on ilmselt raske välja mõelda. Nüüd aga ka üks traditsioone, no ma mäletan, et enne seda pidu keegi küsis, et aga kuusist Tuljake, kas on trükiviga kavast välja jäänud, tegelikult noortepidudel Tuljakut tantsida? Noorte pidu lõpeb ju oige ja vasembaga ja see nüüd ootabki oma järge ja oige vasem, ta on samuti uuesti. Kuulame siis ära, kes selle preemia saab. Enne, kui jätkame tantsude viimase tantsuvaatamist. Linda pihu on niisiis Harju maaõpetaja paljude pidude üldjuht, assistent olnud Jüri gümnaasiumis, tegelikult juhatab ta mitmeid rahvatantsuansambleid ja Linda pihu on siis nüüd selle preemia laureaat. Linda viha. Enamjaolt juhendab just neid väiksemaid, kas siis esimest teist klassi või kolmandat, neljandat klassi, aga teeb seda suurepäraselt. Ta külvab jah seda seemet, mille tulemust me just praegu siin selle kahe tunni jooksul lauluväljakul nägime. Kus on linna pihu? Ilmselt on ta kusagil kaugematel positsioonidel, võtab aega, enne kui ta siia kaared jõuab. Täiesti võimalik, et ta on kuskil puude all, sest assistendid jõuan, need, kes kogu seda tantsuväge tantsuväljakule peale juhatavad, annavad märku, millal tuleks liikuma hakkata ja millal tuleks natukene kiiremini liikuda. Nii et ausalt öeldes me ei tea, kas Linda tegelikult seda ise teadis, et ta jõudis. Kohale kohal kohal ja kummardab. Ja on silmnähtavalt õnnelik sellise tähelepanu üle. Kuigi ma nüüd vahepeal ei saa aru, kus nendel lauljatel kiire hakkas, on üks osa publikult kaarjalt, kes liigub väljapääsude poole. Kas sina siis ei tea, et alati on eestlastes üks kontingent selline, kes hakkab alati enne ära minema, kui pidu on läbi? Lähevad jah, just nimelt, et ei oleks järjekorda, et saaks nagu enne minema tuleb, nii, see on. Aga praegu ülese ja soe kallistus ja hiigelsuur lillekimp käib asja juurde ja siis tõepoolest on meil veel ajal, mil kella silmad näitavad 21 ja kohe 10 minutit, 21 10 näitab kell on meil ära veel kuulata, vaadata üks ja kõige viimane tants sellelt etenduselt. Siin võib olla täiesti praktiline probleem, et lauljad ei teadnud, et midagi tuleb veel ehk distantsiks ei uhke ja armas ja südamlik tants ära ja siis tuli pidulik ametlik hetk, võib-olla arvasid lauljad, et kõik on juba läbi ja tundub, et nii oligi, aga neid välja ei lasta? Lausa jah, see kellad oli, värav on pandud praegu lukku, mis tähendab, et nad lihtsalt ootavad ja plaksutavad kaasa, laulukaare all on tõusnud püsti ja nüüd siis noorte pidude nii-öelda lõpulugu oige. No aga sellega õpetatakse noortele kultuuri, kuidas käituda, sa pead olema peo lõpuni kohal ja austame seda, mida teised oskavad, kõik on õige. Publik plaksutab kaasaja oige vasema, mina mäletan hetke, kui me õppisime oige vasemalt esimesest klassist, küll oli raske see kätlemine, õpetaja võttis kile, vildikad markeri ja kirjutas käe peale v ja p et käsi segi ei ajaks. Siis olid taktide lugemine, kuna see tagasipöörde koht oli. Ma mäletan, et me helistasime sellega võib-olla kolm kuud, enne kui selgeks sai. Kõige raskem oligi selle tantsu juures või ongi selle tantsu juures, kui sa jõuad kätlemisega rivi lõppu siis õigele poole pöörata ja, ja tegelikult ka see, see on oma alguse saanud nii-öelda rahva seas olnud rahvatants, aga selliseks, nagu ta praegu tantsupidudel on, tegi ta Ullo Toomi, ehk siis tantsimine, kus vahetatakse liikumise suunda. Ja ilus traditsioon on muide ka see, et igaks noortepeoks üldse igaks peoks, kus siis olgem asendamatu, tantsitud on see muusika nagu uuesti sisse mängitud mingisuguste variatsioonidega, alati on rokkbändi kasutatud, on päris selliseid torupilli kasutatud, mida kõike ja praegu siis sellisel kujul Tantsupidude lõpetamisega või siis kontserdil õpetamisega tegelikult kaks aastat tagasi tekkis päris elav keskustelu selle üle, sest kui suurte pidudel on tavaliselt olnud Tuljak see kõige viimane tants, siis kaks aastat tagasi, kui oli meil meretantsupidu siis kõik rühmad ei tantsinud Tuljakut just nimelt sellepärast, et teistele teha rohkem tantsimise ruumi. Tantsijate seas sellist arutelu äratas, sest lõputantsu ja tuljakut tahab su tantsida mõistetavalt kõik. Ja teine asi, mille üle tegelikult kaks aastat tagasi tantsupeol toimus arutelu ja päri, palju arusaamatusi oli, oli see, et kui kaks aastat tagasi Ülo Luht lavastus taas merepeo, siis ei lõppenud tantsijate ära margiga mida ju ka iga tantsija, kes on mõnes asjas väga jäärapäine, eriti mis puutub pidudel õpetamisi ja kõikvõimalikke rituaale ei tahtnud kuidagi leppida teramarss ei ole vaided, kui Mereste valgutakse tasakesi treppe mööda üles ja niimoodi see pidu lõpebki. Päris viimasel tantsupeo kontserdil kaks aastat tagasi toimus väike isetegevus teatud rühmade poolt ja, ja mõned rühmad natukene marssisid, aga seekord on pidulik äramark. Kindlasti. Vaatepilt on suurejooneline, rivi liiguvad üksteise sisse-välja kätle, vaat niimoodi rivikorras, kuigi osa rütmi on moodustanud ka siis ringid, aga enamik on ikkagi suures kolonnis. Ja see vaatepilt on võimas, need värvid, need värskelt valged käised ja üldjuhid on tulnud päris dirigendipuldi juurde, ehk siis tantsijatega samale tasapinnale lava ette ja tantsivad seal ka. Ma nüüd ei julgegi öelda, kas nad on seda enne harjutanud, aga igal juhul tuleb väga usutavalt välja, et nad oleks seda just enne harjutanud. Võib-olla nad lihtsalt oskavad seda selliseid seades teha, aga, aga igal juhul praegu küll tantsib terve väljak ja plaksutab kogu hobuse. Inimene, kes siin kaos on, seda aplausi peab kuulama. Publik tõuseb püsti, head raadiokuulajad. Tagapool nõlval niikuinii juba seistakse. Nii ka laulukaare all tükimat aega. Ja Märt Agu on tulnud sinna kõige tähtsaimale kohale ja räägi aitäh. Hea publikum ennem kui me saame siit edasi minna, tuleb õnnitleda tänase päeva sünnipäevalaps siit, kes täna siia on kokku tulnud ja meiega koos tantsinud ja laulnud. Aime Meos. Kaja Kaljurand, Anno heerin, Anna-Maria uulma Lisett Lisette Pedaja, Jaanika Panova, Kadi mäe Annemairuntal Kairiti jõger, anneta Joller lisan Einmann, Raiko Kruusmann, Egert rikkijad, Vao, Ivan. Üks nimi, kes on, juba kõlas kajakaljurand oli muide see tütarlaps, kes ris tule koos oma noormehest partneriga sinna tuletorni tipuni, et temal on täna sünnipäev, ta saab 20 aastaseks. Tähistab oma kahekümnendat sünnipäeva, tuli viia üles erakordne jõkke mõttega, palju külalisi su sünnipäevale tulnud, siin on veel rohkem külalisi kui sellel oli see Saksamaa tütarlaps, kes endale külalise ei pea kõigile sööki ostma. Aga, aga siin on ikka palju-palju rohkem korraldada tantsu, mida varem teevad nüüd toimub rajamine. Kuid suur suur tänamine. Sama, ma arvan kõiki raadiokuulajaid, kes on olnud tänase õhtu jooksul meiega parimat meie ülekanded ei ole kindlasti lõppenud, sellega me teeme homme ainult pisema pausi selleks, et olla siis pühapäeval juba tagasi kell pool üheksa hommikul vahendada teile rongkäik koguma Ilus oma meeleoludes ja et olla siis lauluväljakul Margeli, mis siis saab? No siis saab uhkelt pidutseda, ma luban ja seda kohe väga-väga mitmeks tunniks. Muusikat on maast ja ilmast, ilusat ja, ja kaasakiskuvad, nii et me oleme kõik teie. Teie kõrvad siia, teie silmad, siin, head raadiokuulajad juba pühapäeval alates kella kaheksa 30-st, kui me vahendame kell üheksa Tallinna südalinnast algava rongkäigu ja kell 13, kui algab noorte laulupidu. Tantsupidu on äge. Tantsupidu on äge ja tantsupidu Saveli igaüks ise tulla kaema, kes soovib seda juba homme õhtul. Kuid me lõpetame nüüd, mil kell näitab 21 ja 16 oma otseülekandes siit Tallinna lauluväljakul. Tänase ülekande eest kandsid hoolt toon meistri Tanel Leesment, Teet keelman ja Kaspar Garner, Eli insenerid Rein Palo, Virgo Mäe ja Andres Beekman. Raadiomajas vahendaseli Kätlin Maasik. Ja sündmuspaiga keskmes viibisid kolm isikut Meelis Kompus, Tarmo Tiisler ja Marge-Ly Rookäär. Jääge terveks ja olge meiega taas juba pühapäeval kell kaheksa 30. Selle maa lood lauluväljakul. Mina olen nüüd siin. Budus rippkiiluga. Siis. Vaidleks. Pauk laane k. Pärn. Been. Tookord paali pääl veetma. Söja. Tooli 10 Me. Ja see kaevu. 10 meeskoor käib siin. Läheksin 10 ööd.