Rongkäik hakkab liikuma Tallinnast Vabaduse väljakult täistunnil rongkäigu ees marsib peo kunstiline toimkond ja siis kohe Tallinn. See nüüd üks uuendusi seoses sellega, et Tallinn on kultuuripealinn ja just pealinnas, et astuvad siis kõige eest. Tavaliselt on nad olnud kui võõrustajad rongkäigu kõige viimased, seekord siis niipidi. Tallinlastele järgnevad maakondade kaupa tantsijad, võimlema lauljad ja juhendajad. Kokku osaleb rongkäigus umbes 34500 inimest. Nagu ikka, rongkäigu teekond on üle viie kilomeetri pikk, selles kuumuses ei ole, see pikkus suurenes laiemaks veninud ja viimased kolonnid peaksid lauluväljakule kohale jõudma orienteeruvalt kell 13. Korraldajad, head kuulajad. Laulupidu algab mitte varem kui kell üks, aga kõik peavad olema marssinud ja ka tõenäoliselt siis jõudnud ka oma supi ära süüa, sest mis laulmine tühja kõhuga on? Kindlasti on rongkäigu ootus ka lauluväljakule, ehkki kulub veel tunde, enne kui rongkäigu pea peaks sinna kohale jõudma. Kuid Marge-Ly Rookäär on lauluväljakuga siseraadiotornis või torni lähedal, tõenäoliselt meil nüüd ka kuuldel. Hallo hallo, Margeli. Hallo hallo oleme tõesti siin laulukaare all ja ma olen kinnine Abinud mehe saba kuuest, kes on tänaseks no ütleme, üks selliseid olulisemaid inimesi, inimene, kes seisab hea selle eest, et laululava, meie kõikide jaoks on õigel ajal avatud. Et kaar on parandatud ja et kõik on korraldatud, et me oleme siia oodatud. Riho Rõõmus. Missuguste tunnetega teie lähete vastu tänasele peole? No see on kogu see nädal on olnud muidugi erakordne, et mina nimetan seda rahvusliku üksmeelenädal. Et laulupidu üldse on kui Eestimaal üldse midagi, mis eesti rahvust aeg-ajalt ühtseks liidame, et siis on laulu ja tantsupidu, aga suurem emotsioon on muidugi mulle eile tantsupeost, sest ma ei olnud kunagi tantsupidu niiviisi tervikuna näinud ja nüüd ta toodi siia meile lausa koju kätte. Noh, lauluväljaku mõttes, et et see oli erakordne. Noh, mul ei ole lihtsalt sõnu selle kirjeldamiseks, et noh, ma nägin koguga proovinädalat, et kui laulupeol seal kaare all. Ma olen laulnud küll ja noh, seal Saviilide lobised omavahel vahepeal ja keegi istus vaikselt seal tasakesi ära väsis, aga tantsijad proovi tegid, nad ei saanud proovides ka noh. No ei saa viivid, et istun maha, ei viitsi või, või, või müran kellelegiga proovide ajal ja päikese käes ja jääl uuesti tagasi lähtepositsioonile võtame jälle läbi. Ja siis, kui külla tulid, kõik nende muusikate taustal tähendab ilma lihtsalt üks kaks lugemiseta see oli, see oli midagi vapustav, mon täiesti täiesti noh. Kui ma enne olin nagu ainult laulupeousku, siis nüüd ma olen tantsupeo uskuja ja muidugi tahaks eile õhtul siin lõpetasime selle jutu naljaga pooleks tantsujuhtidega, et kuidas film mehed ei nuta, lõppes, et kõigepealt muudame rannajoon, niisiis alustame mastaapsete mullatöödega. Et lauluväljakust on tarvis ehitada need laulu-tantsupeoväljak. Aga täna öösel käis siin nagu pidu lõppes, siis siis siis sipelgad alustasid tööd, tõstukid, kahveltõstukid, 100 100 inimest võib-olla rohkem, isegi tegid siin ikka peaaegu et hommikutundideni. Kiiret ja kõva tööd, sest sest tantsupeo väljakule nud tarvis ümber ehitada, laulupeol väljakuks ja see natukene tehniliselt ja ja korralduslikult on siiski teine formaat, niiet nii et tegemist oli aga, aga see on selline töö, mis tegi rõõmsaks või, või sa saad nagu aru. Iga tööpoiss ja tüdruk ja mees ja naine, kes siin olid nad ka, et näed, et inimene, emissioonitundega ta teeb teab, et ta teeb midagi oma rahvale mitte mingile kapitalistile või tööandjale, kes, noh siis. Ja mingit õiendamist ei ole, kõik nagu teavad, et miks ma seda teen või kellele ma seda teen. Et see on tal asja juures seal tore. Riho lubas mul tegelikult ennast, sina teda ja ma siin lahkelt seda varianti kohe kasutanud, ütle mulle, kust kohast sina tavaliselt. Laulupidu jälgid, noh, vot siin nüüd on seal professionaalne kretinism hakkab mängima, et ma käin ja vaatan ja kuulan teda iga nurga pealt üritan nii palju läbi jalutada, platsis erinevaid kohti, ehk ehk vaatan teda ka publiku pilguga küll vaatame pealt ja siis vaatan külje pealt proovin mingites tihedastest rahva rohketest kohtadest läbi minna ja siis mõtlen, et miks siia punn tekib, et, et kui ma saaksin pärast laulupeo korraldajatel nõu anda, sest nemad Annale peo ajal oma asjadega võib olla seotud, võib-olla ei pane seda tähele. Noh, see on jälle nii, et järgmine kord, et midagi jälle paremini teha. Aga muidugi, kõige rohkem mulle meeldib olla siin siin kohe laulukaare nagu astmete juures nina vastu lina, sest siis, kui sa näed ikka lähedalt nende lasteaiaga silmi, kui nad vaatavad oma dirigendi poole. Et nii nagu rokikontsertidele meeldib, et kui saaks vähegi sinna lava juurde, kui sa näed, kuidas suur artist kõik endast annab, et noh vaat seepärast ongi suur artist, et, et teisel turistavad niisama pilli mängida, aga üks annab endast 100 protsenti 1000 protsenti või rohkem, siis temast saabki suuretist, kes esineb läbi läbi aastate ja aastakümnete on see Tiina tööna. Ja mõni on ühe aasta selline toodetud linnuke aga aga siin laulupeol Jakus päris lähedalt, vot näed, et eemalt kuuled jah, näed seda ilusat pilti ja näed neid rahvarõivad ja kuuled sa tervik, võib-olla seda kõla lärilist, aga mina tahan silmi näha ja ja siis ka see dirigent, et noh, nende jaoks on, kas see võib olla nelja-aastase kõrgtippet, mille nimel on tehtud ja noh, võib-olla mõnel sellisel teisemal lihtsamalt seal olen ma ise kasvanud terrigeeridest, mul on ikkagi dirigendi paber taskus ja see on eriline tunne, et noh, võib-olla siin kõigega vähematel dirigentel käed enam ei hakka värisema, aga noh, mina kui oma paar korda olen Santiin lehvitada lihtsatel rahvapidudel, siis käed hakkavad värisema. Tunned korraga, et kõik need 10000 vaatavad su iga iga viibutust ja ja oi, kui pläsku ei läheks midagi mööda. Et see, need inimesed on erilised, kes seda pidu ütlemis trigeerivad. Ütle mulle Riho, kui kui pidu lõpeb, kas siin väljakul nagu midagi veel kestab või kas sa oskad seda nimetada mingisugune? Vaimsus või mingisugune õhk või mingisugune kasvõi heliline mälestus või, või mingisugune asi, kas siin midagi veel kestab ja kui kaua see kestab, kas sa? Sa oled ju aastaid seda kõike näinud, et oled sa selle peale mõelnud, oled tähele pannud? Jah, minul on oma oma nagu. Teooria selle kohta, et, et eks see on hästi võimas energiasammas, mis siia nüüd ütleme püsti saab jälle ehitatud kuni järgmise laulupeol ja ja kui on siin hiljutigi, oli ühes teile sõbralik konkureerivas raadiokanalis oli selline saade, kus inimesed said sisse helistada ja saate teema oli, mida teha lauluväljakuga või lauluväljakul. Täna olin, üritati intrigeeriv teema, et kas siia igasugused asjad ikka sobivad. Võime ju lõpuks minna Stalini aega tagasi ütelda, et noh mitte midagi ei tohi olla ei tohi, Michael Jackson asi, mida ei tohi sind jelly esineda ei tohi süntiina tööner olla ei tohi siin rock summeril ei õllesummerit ei tohi, kassi näitas seda, et see on, see on nii pühamaale. Et aga õnneks siiski 80 protsenti raadiokuulaja ikkagi arvas, et lauluväljak ka on kogu eesti eesti rahvusele kuuluv väljaku igal eestlasel peab olema igapäevaselt juurdepääs, on ka minu seisukohta, et 24 tundi ööpäevas iga eestlane võib tulla siia oma väljakule ja kas või kitarr kaaslase, lauldasin kaare alla mu sõpradega koos, et et see vot see ei ole võib-olla nii sedasorti pühasammas tila surnuaeda, et et vot et surnuaial ei tohi seda mäkerdada, kui mõni mõni võtab nooruse rumalusest, laps ja laulukaare taha seina peal, aga kirjutab, et Jüri armastab mari, Massa Massa armastab Vasjalt, tähendab noh, ütleme, et seal, nende kasvuraskuses on jälle minu kui siin lauluväljaku majahoidja ülesande pärast sisele kord aastas üle värvida ja ja kui siin toimuvad ka vahepeal sellised üritused, mis võib-olla kõigile ei meeldi, et kas nad peavad siin toimuma, siis, siis energiasammas on nii kõva, et ta hoiab selle koha olemuse Eka nagu fookuses ja puhta ja, ja siis, kui tuleb laulupidu oma võimsa auraga, seda puhasta peale seal laura äraga vahepealsest võib-olla rämpsmuusika aurast või, või sellest, mis seal võib olla nende testi üritustega toodud ja näiteks laulupeo korraldajad ja laulupeoseltskond ja lauljad tegelikult ei ole mind kunagi agressiivselt survestanud rünnanud et umbes löö need siit minema või, või miks, miks sa lubad seda või teist või nad on kuidagi hästi-hästi sallivad, et noh siis kui nemad juba niiviisi suhtuvad asjasse, siis, siis ma igasuguste anonüümsete netikommentaatorite õiendamistes suhtun küll väga külma kõhuga, et kui keegi pritsib sappi, et, See käib asja juurde, jah, et, et see tuleb üle elada ja ma usun, et inimesed muutuvad ikkagi tasapisi sallivamaks. Ma usun, ka tänane pidu aitab sellele kindlasti kaasa, aitäh, Riho, nende minutite eest ma tean, et sul on kiirema, tänan sind ja ilusat pidu meile kõigile, kuid kell vikerraadiokuulajatele olgu öeldud, üks selline sümboolne hetk, mida ma kogesin siin mõni minut tagasi, kui ma tulin siia laulukaare alla, siis tekkis selline mulje, et kui kodus on saneeli senist, rääkisid eetris, et see on nagu selline see asi ja, ja, ja see laulupidu ongi nagu üks suur pere püha siis täpselt selline tunne mul tekkiski, et kui, kui kodus on mõni pere pidulik hetk, et kas on sünnipäev või keegi tähistab midagi, vaat siis on üks selline moment, kus söögid on valmis. Tuba on koristatud, laud on kaetud, küünlad põlevad ja kohe-kohe tulevad külalised otse ka on praegu nagu siin lauluväljakul, seda, seda nagu ei suuda kirjeldada sinna kõik sama, need astmed on sama, toolid ootavad. Aga vot siin õhus on midagi ja see on, see on väga tore tunne, mis siin õhus on. Nii et me oleme valmis vastu võtma kõiki neid inimesi, kes heade ja sõbralike mõtetega siiapoole on mõne minuti pärast teel. Nii et ma usun, et see pidu läheb igati korda. Aitäh sulle praegu Marge Tallinna lauluväljakul ja head kuulajad. Me oleme valinud nüüd nende tundide jooksul muidugi ka muusikat ja nagu ikka tantsupidudelt mitte ainult sellest aastast, vaid eelnevatest aastatest. Ja siia selle jutuotsa sobib vist hästi kuulata aastast 2009 merepeolt laeva valmistamise lugu. Neile tehta lekseeni. Tiirule. Lae ja. Ja. Ja. Laadalaadalehele. Ainult üheksa minutit on aega sur rongkäigu alguseni ja kusagil rongkäigu vea lähedal peaks olema ka Tarmo Tiisler. Tere hommikust. Kus ka siit Tallinnas Vabaduse väljakult, kus tõepoolest on rongkäik Kolm labajalga laulupeole, Hando Põldmäe ja Risto Joost on need dirigendid, kes siis seda koondorkestrit enneolematut suurt pilliväge sealt kaare alt juhatavad. Aga siinkohal ma hea meelega meenutaksin ka iseendale päris kõige esimest laulu ja tantsupidu, kus tuli pilli mängida. See oli aastal 1993 ja akordionistid koondorkester meenutuse ja rõõmu polkaga kõlas tol korral just nõndamoodi. Olge valmis algama, tegemist on siis laulupeotraditsiooni ühe kindlasti meeldejäävama osaga, kus kõik need, kes on laulu ja tantsupeole tulnud all hakkavad Vabaduse väljakult pihta ja siis rõõmsal sammul. Pill on hell, liiguvad lauluväljaku poole, väikesi muutusi on tulnud võrreldes varasemate laulupidudega. Vaat nõndamoodi siis mängisid 93. aastal akordionistid vendad Ammani taktikepi all. Margeli no mis suhe sinul on akordionimuusikaga, eks ole ju kuninglik pill. Oi, oioi, nüüd sa andsid mulle küll hea poisi kätte, sellepärast seda Gordoniga on mul väga hea suhe. Minu ebanimel on varsti juba 50 aastat olnud akordioniõpetaja Saku Muusikakoolis emale pikbaidid laulukaare alt, aga Me jätkamegi teemal ema ja laps, ma olen enda kõrvale saanud nimekaimu Marge Rauni. Marge. Aga sellest on juba olnud juttu. Mitu last sul täna tänavusel peol osaleb, on laste laulupidu ja kolm last, peol laulavad kõik laulad siis erinevates vanusegrupp. Kuna Tallinn on Euroopa kultuuripealinn, siis Tallinn läheb seekord kõige ees, mitte küll päris esimestena, sest kõige esimesena läheb nii-öelda kolonni pea, mis tähendab kõigepealt rahva riivides neiusid ja noormehi. Seejärel läheb laulu ja tantsupeo kunstiline. Kes või kuidas, kuidas erinevates koorides on? Poiss laulab Püha Miikaeli poistekooris ja tüdrukud on siis VHK tütarlastekooriga tavalistes kooriga. Marge, sa oled ise ka koorilauluarmastaja kindlasti pea sellest traditsioonist lugu ja oled kindlasti laulupeol käinud. Ütle, kas lapsevanemana laulupeol olla on pisut teistmoodi kui ise osaleda? Kindlasti see on teistmoodi selles mõttes, et kogu see proovide periood, siin, laste toomine, viimine vaatama, vaatamine, kuidas neil läheb parasjagu, et see on selline hästi suurkorralduslik töö, aga samas tegelikult kui me täna siiapoole tulime, siis abikaasaga mõtlesime, et tahaks laulupeol osaleda. Et miks me, miks me kuskile koor jäi, kas selleks ajaks ei läinud või oma kooriga ei nagu ei aktiveerinud seda sellist ja et saaks nagu minna. Kõige raskem selle prooviperioodi jooksul, kas see tavaline selline logistika või, või on need mingid muud väiksed probleemid, millega on palju olnud tegemist noh näiteks? Koorile riiete muretsemine siis lapsevanemad kindlasti jagavad alati ära, kes, kuidas ja millal keegi valvab, kes läheb vastu, kas see töötab hästi, lase vanemaks. Meie VHK kooride puhul väga-väga hästi. Nii et ma nagu ja lapsed on hästi tublid, nii et ma ei näe nagu mingit, ma ei oska üldse vastata. Küsimus, et probleem ei ole raske, probleeme ei ole hästi tore, aga seda on hea kuulda. Nüüd sinu võluvad lapsukesed läksid üks pisikene on siin, kuidas sinule pidu meeldib? Kassa auto tibu-tibu läks emme sülle täiesti. Mis su nimi on? Ei taha öelda, mis ta nimi peabki saladuses. Daamide daamid, asi, aga me astume siit korra perepea juurde ja küsime perepea käest vikerraadio otse-eetris, sina laulupidude suur armastaja, missugused on sinu emotsioonid praegu siin? No suurepärased sellepärast et ilm on siiamaani ka hoidnud, mure oli küll, et kas äkki mingi vihm või äike tuleb peale, aga siiamaani on kõik korras. Abikaasa sulle üteldi, et pidasite isegi natukene kahetsusega nentima, et ei saanud ise peole tulla, kas kihkonsort? On muidugi, aga noh, ütleme see lapsevanema logistiline funktsioon on ka niivõrd oluline, et sellegagi on tööd küll ja veel Kuule, aga ütle mulle veel sellist asja, ero, kas isa on teistmoodi isaga, kui tema lapsed käivad laulu ja tantsu on ta uhkem. EKA on sellepärast, et see on üks selline viis näha, et Eesti elu läheb edasi ja konkreetselt sinu laste puhul, no mis võiks veel parem olla? Aitäh ja ilusat pidu, aitäh ja läheme siit edasi. Vaatame, et siin on nüüd olukord selline, et Päikest lauspäikest, kui sellist näha ei ole mõnus, paras kerge pilvekate on päikese ees ja annab head hingamist nendele inimestele, kellel dressi on rahvariietes palav olnud, marssida kõik see tee kesklinnast. Toimkond ehk siis koorijuhid ja tantsupeo üldjuhid ja, ja liigijuhid, nemad tulid siia koos, teatavasti kogu kunstiline toimkond elab laulupeo ajal lauluväljaku lähedal hotellis ja seega kogu toimkond toodi siia bussiga ja koosnevad kokku tulid. Kaare alla ja praegu nende suurte puude all on kordanud sisse võtnud väikesed kiled või kotid või või vaibaga seda endale istumise alla sättinud ja tõmbavad hetkeks hinge ja siin on hinge tõmbamas üks puhkpilliorkester, ster. Puhkpilliorkester, tere, siin vikerraadio otse-eeter, jätku leiba. Teil, ma saan aru, on au, Jüri pubili mehi. Gümnaasiumi jää, vikerraadiorõõm on teid näha, me kuuleme sageli vikerraadios on väga hea ja väga tore, tänan. Kuidas sai rongkäik? Runkegi oli ilus, väga ilus, oli, palav ka. No natuke ikka jah, nad käib asja ja käib asja juurde, aga ei saa palavast vaadata, tuleb vaadata ilu ümber ja nii edasi. Kas teil oli ka selline? Noh, kuidas ma nüüd ütlen, pidite valima, kes teil pillimeistrid saavad siia mitu või, ja meil oli kuskil 18 20 mängijat, jäi veel reservi tagavaraks, Ossa, meil on väga suur koosseis mõne kuskil 50 üle 55 mängija kokku, aga praegu oli 33. Nii, ja mismoodi siis liistule tõmbamine liistule tõmbamine käib ikka nii nagu natuke eksamimoodi ja kes looma ette mängib käituma inimene, jah? Patsi kohe nii karmilt. Kad, kõik palad pidi mängima või kuidas seekord siis 1000 mängiti ette, nii nagu vanasti oli, öeldi nimetatud luukamber, luukamber, luukamber olid siis lood paljad ja katkiga ikka ikka ikka ja, ja mis nüüd need siis, kes jäid peost välja. Noh, need tulevad järgmine kord pidusse jälle tulevad täna vaadake, kui turule konkurentsi, lauljate peale nii palju lauljaid ja kõrvale ja midagi teha pole pillimängijat. No teil on ka kambas ju noored, kuidas noored aru saavad sellest, et ma olen nüüd mänginud kolm aastat seda trompetit või saksofoni ja olen harjutanud ja olen kogu aeg käinud kohal ja ikka ei saa laulupeole. Meil on, meil on noored melon keskivad, meil on õpetajad, mölunga pedagoogid, meil tähendab laste vanemaid ka. Ei ole võimaliku kolm aastat harjutanud. Saab ikka. Aga ei saanud 18 inimest. Seal on natuke alla kolme aasta harjutamist ka. Selge, nüüd oli saladus välja. Eva, vaatame kas mõni Jüri Edujandadele vikerraadiole, kuulame teid ja aitäh, aitäh. Neeme. Vaatame, kas nii Jüri puhkpillimehi esindab suures uhkuses meil Meelis melise, kas te oleksite nõus mängima meile ühe pala, öelge kõigepealt, mis pill teil täpsemalt on, tenorsaksofon, tenorsaksofon, kass, tenorsaksofon, vabandage minu harimatust. Siin ma vaatan, on mingisugune firma nimi ja siin on mudel. See sellest sai arukate. See pill teil on üsna, ma oletan. Hea. Ma ei tea, kas on hea või mitte. Aga äkki me saame kuulata. Mängige meile, palun kuulake nüüd. Kaks aastat tagasi, kui oli üldlaulupidu, siis startis rongkäik mäletatavasti Viru väljakult. Põhjus see, et tehti ju remonttöid Vabaduse väljakul kaks aastat tagasi. Nüüd on remont tehtud ja, ja Vabaduse väljak võrreldes. Nõnda siis kõlab tenorsaksofon, head raadiokuulajad, kui nüüd uudiseid, et tõepoolest rongkäigu viimane ots on jõudnud, kuhu ehk oskab meile Tarmo Tiisler seda nüüd kesklinnast öelda? Kindlasti oskan öelda, enam ei pea rääkima üldse sellises tingivas kõneviisis, kuna ma kõnningi praegu rongkäigu kõige viimase kollektiiviga koos ja see on Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi segakoor ja te olete minu meelest küll Vabaduse väljakust alates kogu aeg käskinud laulda. Tere kõigepealt. Tere olen Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi segakoori dirigent Eri Arop ja me oleme õudselt rõõmsad, et me olemegi laulupeol. Teil ikka ülevaade on, et siit on veel päris pikk tee minna, ikka laule jätkub, peab jätkuma. Ega me korda ma küll ei hakka, selge, peab jätkuma ja kui kuigi siis vaata, mis, mis teile. Aga meil laule peab paljude selliseid omakandi laule laulate no ikka üksjagu sellepärast, et meie koor on võtnud osa nendest Võrumaa Uma peo lauldud laulu laulupidudest Bertuaari saanud ja kui me mõnukesed oleme, eks me siis laulame koolis ka oma laule, sest kes meie laule ikka laulma hakkab, kui me ise ei laula. Kui paljud lapsed oskavad praegu Võrumaal võro kiil rääkida? Ma arvan, et no ikka oskavad. Et kas ma nüüd poole või isegi rohkem ja eks osad on sellised, kui vaja, siis räägivad. Aga ikka oskavad. Niiet kui võru keeles nendega räägid, siis saavad aru küll, räägivad vastuga. Väga tore aitäh teile ja ja edu selleks käimiseks, aga, aga nüüd me teeme tegelikult seda, et räägime selle rongkäigu kõige viimase inimesega. Tere tegi baasiga. Tere. Ekipaaž koosneb jalgrattaga ja rauast kaksikute käruga, mis tantsu begordalt kondlikutega elu sees ei olegi kaksikud vaid vaid üksikud. Ja te olete põhimõtteliselt illegaalse rongkäigus jänesed, jänes enesest järjest. On teil selline ammune tava juba käia niimoodi? Esmakordselt, aga tundub, et täitsa sobib see asi, et ma vist peaksin seda asja jätkama just äkki saab tasuta sisse ka, eks ole, selle peale. Aga? See oleks poolest kena, tänan teid ja, ja nüüd me võime tõesti öelda, et rongkäigu kõige tagumine ots on Viru hotelli juures konk käigud ka tuleb kõigepealt üks kiirabi, siis tuleb seal kaks kõrvuti politseiautot ja pärast kui ma nüüd seda nagu on veel üks vilkuritega auto rahvast on siia jäänud juba hõredalt, sest kõik on ilmselt juba lauluväljaku poole ära läinud ja, ja seda teeb ka meie kommentaatorid varasemaga saanud ka natukene teise kuju on tekkinud, see parkla sisse käis ja väikene vahejala ka kahe sõidusuuna vahele, mis tähendab, et rongkäik ja kui nüüd inimene, kes on olnud pikaaegne rongkäikude jälgija, on harjunud Vabaduse väljakul seda vaatama, siis see rongkäigu pea ja Kus praegu siin Viru keskuse juures ehk siis ka meie hakkame tasapisi liikuma? Aitäh praegu, Tarmo, aga me lähme nüüd kohe otsehelis edasi Margiti ja madisega, millised meeleolud seal margid kõigepealt loomulikult kassa mulgimehega, nüüd sai lõpuks tuttavaks. Kõnnin tema kõrval ja püüan talle läheneda, aga hetkel on ta veel sõnatu. Ma tean, Tiisler ütles küll, et ta ei hakkagi rääkima, aga ma siiski proovinud. No aga on ju selline sirm ja selge ja kena mees. Teate, see tikutoosi mehike on nii kõrge, et ta võib väga vabalt vorsti riivata. Trammiliine. Aga meiega inimene, loomulikult kõnnime me nüüd Viljandi delegatsiooni keskel ja küsime neilt ühe väga toreda küsimuse hallo, tere. Vikerraadio tülitab tere, kuidas kuidas läheb, seal ei tikutoosi mehikesega. Väga hästi läheb tegelikult kõige suurem küsimus nii minul kui margitil, kui ka kindlasti väga paljudel pealtvaatajatele. Kudusin mehikese sees ka midagi, see on tühi, siin keskel on ainult mingi post ja rattad all ja rattad on all ja seal saab nagu kuidagi ära väsib, saab sõita seal puhkama panna. Saksas mõni lavad, skaan, mille peal puhata saab. Ei, siin on mingid asjad on nagu ehitatud nagu mingit alust ja ongi nii, et rattad ja mööda trammitee tainas ei tikutoosi, mehike veereb ja veereb ja veereb. Kui pikalt te nüüd olete Tallinnas juba olnud, koos oma mehikesega? Just saime selle, kes aga Tallinnas ma olen ise olnud esmaspäevast saadik juba. Milline see aeg on olnud vahva, mõnus, väsitav, kõik omadussõnad lubatud. Alguses oli väsitav, kui need treeningpäevad olid, aga muidu on vahva, õhtud on lahedad, seal on nagu hästi palju, rühmasid on meil koos ühes majas ja siis on lahen chillida nendega koos. Mida trillimine endaga kaasa toob, kas mängitakse pilliga, tantsitakse, kas hoitakse käest kinni, äkki käiakse jalutamas? Kuulatakse muusikat ja simman ja siuksed, värgid, sihuke lihtsalt lahe olemine sõpradega nagu mida ikka noored teevad. Aga siinkohal kõikidele teile väga tähtis küsimus, milline on Eesti kõige ägedam maakond? Hurraa, Viljandimaa on Eestimaa kõige lahedam maakond ja Viljandimaa jätkab siit tulemist. Siit tuleb Abja vald. Siit tulevad erinevad koolid, erinevad koorid, erinevad koosseisud. Ja aga lõppu ei ole meil veel siin näha. Pealtvaate kohta võib öelda veel nii palju, et mööduvad kena, et võib öelda eestiaegsed, prouad, kostüümid, seljas valged kotid, tavaliselt on ka nokamüts, mis küll ülejäänud kostüümiga ei haaku, aga see ei sega nende sirget selga ja rühti ja nad on tee lauluväljakule. Võimlejad, kes meist mööduvad, teevad lakkamatult hundirattaid ja no ma võin olla küll endast suhteliselt heal arvamusel, aga hundiratastega kesklinnast lauluväljakule. No sellega ei saaks ma hakkama. Kogu rongkäik ei alga mitte. Ära sa reporterimakiga ohtu pane. Proovime mitte nii, et hundirattad jäävad võib-olla järgmiseks korraks, mine sa tea. No suurepärane aitäh teile praegu Me koome muide tantsijatega nüüd natukene ka siin vikerraadio eetris kangast jälle väike meenutus üleeilsest ja eilsest õhtust. Teatri poolt ja linnavalitsuse poolt vaid pigem siit Vabaduse platsi väljakupoolsed sõidusuuna pidi ehk siis seda suunda pidi, mis läheb Vabaduse väljakult linnast välja Mustamäe poole. Kolonnide kogunemine ka nagu ikka need, kes alustavad esimesena, aga esimesel on üles rivistatud, mis tähendab seda, et need, kes tulevad Ja nii see vaip kootud saigi ja kusjuures veel narmastega on siin viimasel tantsupeol, aga nüüd jälle otselülitus lauluväljakule. Marge tund on jäänud kontserdi alguseni aega, kui tulevad lavale orkestrid, kas rahvast on juba ka kogunenud? Tundub, et meie stuudio on praegu veel tühi, igatahes melu lauluväljakul käib. Oled sa, Marge, kuuldel? Esialgu veel mitte, igatahes rongkäik veel kestad ja rongkäigule ise on siis 35000 ligemale, kes veel on teel lauluväljaku poole, kes sinna hetkel veel ei ole kohale jõudnud ja tõenäoliselt, kes need liiguvad lauluväljaku poole, autod jätke võimalikult kaugele lähedal, parkimiskohti ei pruugi olla ja. Aga hiljem, võib-olla osad ei ole veel ööbimiskohtadest välja tulnudki ja alles valmistuvad, panevad korralikult selga oma rahvarõivaid ja, ja teevad end muidu ilusaks. See muutus. Ja ütleb ka, et hoovihma ja äikesevõimalus püsib, aga õnneks on õige sooja 19 kuni 25 kraadi. Kassa Marge, oled nüüdaki kuulda lauluväljaku. Tundub, et meil on stuudio tühi, aga me jääme ootama, siis uudiseid keskpäevauudised on ära ja siis päris kindlasti saame juba esimesi emotsioone lauluväljakult selle kohta, kas publikut on ka kogunenud nii palju oleme oma piilu kaamerast saanud vaadata, et üleval nõlva peal on juba üksjagu palju istujaid, tekid on maha laadida, tatud piknikukorvid on inimestel kaasas ja nad on tõesti tulnud varakult kohale, mis tähendab seda. Et paremad kohad hakkavad olema vaikselt ära võetud ja tõenäoliselt need, kes on varem tulnud kohale, on ka sellised kogenud laulupeol käia. No tõenäoliselt täpselt ära positsioneerinud, et saada siis seda kontserti nautida. Ja kontsert on ikkagi üksjagu Vik tunde ja tunde kulub enne seda, kui ühislaulmine lõpuks lõpeb ja me saame siis vastuse sellele küsimusele, mida on siin päevade jooksul esitatud ikka, mis maa see on. Tantsijad tulevad samuti peo lõpus veel publiku ette tantsida siis Põhjamaad, see on tants, mille eile tantsisid oma õpilastele õpetajaid, keda on siis rohkem kui 300. Tantsivad põhjamaa tantsu siis ka kõik tantsijad, kes on selle selgeks õppinud koos siis lauljate esinemisega palju emotsioone, rokikoor, mida põnevusega oodatakse, kuidas see siis kõik kõlab rokkansamblite esituses koondorkester, nii rahvamuusikud, nii puhkpillimängijad, nii noorte sümfooniaorkestrit, kuidas see kõik kokku kõlab, dirigendid on Risto Joost ja Hando Põldmäe, kes on väga lootusrikkad ja väga suurt tööd selle nimel. Ja rongkäigu viimasel otsal on sabast kinni saanud nüüd ka veel Margit Kilumets, Madis Kimmel, kuidas teile tundub? Tundub ilus ja tundub vahva, kui meie liigume veel selle osaga kaasa, mis on korrapärane, kus on lipud, õhupallid siis meie taga on kiirabibuss, pärast seda üks suur politsei vussi ja vot siis tuleb täiesti korrapäratu rongkäik veel järgi. Selline enda algatuslik. Me oleme nüüd päris rongkäigu viimase teljega versiooni juures. Kuidas see päev nüüd, mis algas juba vara varahommikul teie jaoks kulgenud, on väga-väga lõbusalt ja toredalt ei ole paha olla viimane ole üldse väga hea, on tore siin lõpuski olla, väga tähtis kahvel. Ja et kuna laulupeotuli juba ju seal tuletornis põleb, siis tuld siin kolonni ees seekord ei ole, nii et ka see, selline asi, millega, Mina olen Margit vikerraadios minu kõrval, minu kolleeg Madis, aga kellega me juttu räägime? Ministriga Võru Kreutzwaldi gümnaasiumist. Kuidas teie päev nüüd edasi läheb, kui te siit ükskord lauluväljakule jõuate, mis siis edasi juhtub, siis meil on päris päris pikk siis kuna me oleme segakoor ja siis me naudimegi teiste laulmise ja tantsimise ja eks siis näis, et õhtu õhtul on alles meie kord esineda. Kas söögiaeg on ka kindlaks määratud, et millal te sööma lähete? Arvatavasti siis, kui me jõuamegi lauväljakule, siis me saame kohe söömaga minna. Te, olete nüüd päris mitu päeva Tallinnas olnud ja ka seda laulupeosuppi söönud, mis see kõige parem toit on, mis selle aja jooksul teile antud on? Ikka hernesupp, hernesupp oli kõige parem aga laulupeosupiks volitud seljanka. Ja kumb on siis parem ja minu jaoks käes hernesupp see kõige õigem. Miks seal hernes? Magusad maitsvad? No jõudu teile igal juhul, meie jääme veel natuke tahapoole, siin on Võru noorhärra, tere jõudu. Tere. Kuidas on olla see nii-öelda laulupeo rongkäigu ankur? Äike, miks mitte? Tavaliselt erite tõlkest käe, kes veab silti veel ees ka hüüdke siis kõik koos, nii et oleks üle Tallinna kuulda. Nii et meeleolud, nii rongkäigu alguses kui ka rongkäigu lõpus on ülevad keegi kellelgi ei ole tuju langenud ja ilmselt see ootamine eriti just nende viimaste kooride puhul, on tuju pigem just rohkem lakke löönud. Meie taga kõnnivad rongkäiguga spontaanselt liitunud inimesed, mõned lükkavad jalgratast, mõned titekäru, mõnes magab lausa kaks beebit korraga, kõik on rõõmsad ja meie proovime Madisega nüüd selle teekonna kaasa teha. Tarmo läks juba ees ja, ja õige pea siis loodetavasti juba tuleme kuuldre lauluväljakult. Aitäh teile praegu menüüd, võtamegi kuuldele, hetkeks lauluväljaku margi. Oled sa praegu meiega? Harjuda, ja mõistagi kõik, kes tulevad seda laulupidu vaatama peaksid meelde tuletama selle vahva rituaali, et kui mööda minevas kollektiivis on mõni tuttav mari või pille või meelis, siis tuleb püüda, et elagu mari näiteks ja siis kolonn ühel meelel. Ja ma olen teiega ja kõik on hästi, me oleme valmis inimesteni vahendama otseülekandes kõik siin toimuva ja pisut rohkemgi. Aitäh sulle praegu, Marge Me tuleme hetke pärast sinu juurde tagasi, aga päike ikka paistma jääks, siis anname ka oma väikese panuse sellesse. Loodetavasti aitab. Üks suuremaid muutusi, mis lauluväljakul on nüüd viimase öö jooksul aset leidnud, on see, et plats, kus enne tantsijad tegid oma tiire keerde, on nüüd täidetud toolidega, on see nii, Marge? Ja see on tõesti nii, vabandust järsu lükka peale lükkamise eest. Tõesti on niimoodi ja ulatuvad need toolide read päris siia, nii et üsna tillukene vahe jääb siia. Koorikooride on siis, kui me ütleme, ühendkoorid ja orkestrid ja publiku vahele, aga see on piisavalt, et siin siiski ka mõni tantsunumber saab toimuma. Kui palju inimesi praeguseks hetkeks on kogunenud, kui nüüd praegu hakata tulema, kas on veel vaba platsi, kuhu ennast istutada? Ühel keelel vastab hurraa või kui satub mööda minema tuttav kool siis võib ka vabalt selle nime hüüda ja koolil kindlasti hea meel, vastatakse hurraaga. Tead sa, inimesed on väga targad selles mõttes, et no ütle mulle üks inimene, kes tahab praegu päikesekeeles ennast praadida, kui kell on alles 12 ja, ja 10 minutit ja peoni on jäänud veel peaaegu tund aega siis inimesed on käidunud nõndaviisi, et on saatnud saadikud, kes on siis pingi peale pannud igasuguseid pabereid, Käia, kilekotikesi ja, ja muid asju on saada arusaadavaid paikkond reserveeritud, broneeritud kellegile mõeldud. Aga neid ei ole palju, tegelikult on siin eespool, on, on rohkesti ruumi, siin ei ole veel ka väga palju publikut, aga sagimist on palju ja sagimist on säravalt palju ja tore on vaadata, et tõeliselt targad laulupeo kuulajad on kaasa võtnud väikesed tekid tekid ja sellised Sellised aluskatted ma ei näegi kaugelt, aga neid on väga palju, nii et see roheline muruplats, mis on nagu kalda peal, ongi tegelikult nende nende tekkidele tänu omamoodi lapiteki moodustanud ja seal peal siis inimesed liiguvad, istuvad söövad-joovad kerget einet. Väga palju sagimist on praegu ehk viimaseid ettevõtmised tuleb ju ära teha, mis on plaanis enne pidu teha, ehk siis kas söömas käia või siis ennast kergendada või siis midagi paremat endale muretseda. Palakest pidu tuleb pikk või siis käivad inimesed ehtekojas, uurivad, missuguseid limonaade saab osta ja nii edasi, nagu tavalisel peol ikka käib. Huvitav, kas sel korral on see pidu selles mõttes ka eriline, et Koit on nagu ära lauldud, aga meil on nagu harjumusest sees, et kui rongkäik on kohale jõudnud, siis koguneb ikka ühendkoor ja läheb tule süütamiseks. Sel korral on tuli juba kaks päeva tagasi süttinud, et annab sellise teistsuguse tunde sellele peo algusele. Kas nagu kaotame võib-olla natuke sellest laulupeotundest, mis sa arvad ja muidugi lauljad võiksid hüüda, et elagu näiteks piltnik puu otsas, hurraa. Mina kaotasin eile, kui ma tulin siia proovidesse ja jäin täiesti tummalt seisma koos meie toonmeister Tanel Klesmendiga ja vahtisime juhmine nägudega torni pooled tuli kustunud, midagi on täiesti valesti, et tuli on ära kustutatud, aga no andes au mõistudele, siis tuleb arvestada, mida see tuli, kõik võib maksta ja kõik on arusaadav. Siis täna hommikul kergendatult Lasnamäenõlvalt alla valgudes märkasin, et tuli põles kõrge leegiga ja kõik on endiselt korras. Tead, ma ei usu, et me kaotame siis. Noh, tulin, tulin, tore ikka ja, ja las ta siis põleb, ega siis. Just elagu punases särgis naisterahvas teise korruse akna peal, need on sellised laulupeo rongkäiguga kaasas käivad rituaalid, mida ma arvan kõik, kes seda kunagi ise teinud. Pidu on ju teistmoodi olnud ju algusest peale ja, ja las ta siis seekord sedamoodi, et vaatame, kuidas me tunneme ennast sellel hetkel, kui see pidu algab. Tegelikult on ka nii, et noortepidudel minu meelest võikski olla selline vabam, no kasvõi isegi eksperimenteerimist ja me oleme siin rääkinud rokikoorist ja koondorkestrist, et sellised natukene hullud ideed ja teistmoodi ideed, kus siis mitte mujal kui just noortepeol neid läbi viia, sest noored on vastuvõtlikumad, nad on avatumad, võib-olla sellisele uuele ja varem olemas. Tead, ma ütlen veel sellist asja, mitte ainult, et noored on vastuvõtlikumad, aga mul on ka selline tunne, et noored julgemad on, nad viivad selle läbi ka, mis nad ette võtavad, et inimene, kes on harjumus sarnaselt harjunud mingeid asju ja traditsioone pidama ja peab neist lugu, siis on väga raske, kui teised selles ettevõtmises kahtlevad, jääda iseendaks, siis noorte sellist asja ei ole. Kui nemad võtavad kätte, et nemad nüüd rokivad vot siis nemad rokivad ja vaadake ise, kuidas te selle ära kuulata, et selles mõttes on, on noorte pidu täiesti õige koht, proovida uusi asju, aga nagu ütles ka Kuno areng hommikupoole siin kaare all, et kõik peab jääma siiski mingi teatud piirini, et, et seal on väga libe tee sellest üleastumiseks, et seekord ei ole seda kindlasti tehtud. No mis seal praegu, kui sa vaatad lauluväljakutornist alla, mis seal toimub, rongkäik muudkui saabub, lõpp lõpp veel vist ei paista. Kui veel ei paista, paistavad hoopis ühed hästi väikesed pisikesed mudilased Luunja kandist, kes kohe jõuavad ka oma pika teekonna lõpule ja jõuab praegu kohe ka üks puhkpilliorkester lava ette. Nii et lava kõrvalt need puhkpilliorkestrit kesin ennist tervitasid, on nüüd kõik ära läinud, nad vahetusid, ma usun, et me uurime seda Harrillaku käest, kes seda kõike ja see on, see on üsna sellise sõjaväelise täpsusega, kuidas need orkestrid Päraselt ka teavad ja, ja tegelikult ülekordamist see kõik ei vaja, see kõike saab nii-öelda töö käigus kenasti toimima hakkama. Nii et on kolonni pea praegu valmis. Kolonni pea on päris selle koha lähedal, kus keeratakse Pärnu maanteele. Lähevad, kuidas nad rivistuvad, kes, millal ja kuidas alustab, see oli väga huvitav vaadata, aga üldjuhid on endisel platsis, neil on toodud lilli, ma näen. Minu meelest on Siim Aimla käes kadakas, no mis iganes see tähendab, poleb kadaka põleva või ma ei tea. Rohelise oksakese lillekesed on neile kätte ilmunud ju siis neile ja nad endiselt rõõmsalt tervitavad. Samuti on siia alla dirigendi ütleme siis esimese astme platvormi peale rivistanud üks ansambel, mida kahjuks kuulda ei ole. Aga, ja see on rahvamuusikaansambel ja nad, ma usun, et improviseerivad lihtsalt peomeeleolud. Üldiselt on väga palju näha mängivaid pillimehi kogu selle platsi peal, et tundub, et vaatamata sellele, et rongkäik oli siiski üsna üsna üsna tore tulemine, kui sa pead ikkagi pilli mängima aeg-ajalt ja kõndima samal ajal, siis nad on nii entusiasmi täis ja jätkavad seda pillimängu kohe päris mitmel poolsin väljakul. Me võime tegelikult ühe sellise komplimendi juba peo korraldajatele teha, et kogu see ajagraafik, mis meile on antud ja, ja kõik see, mis on lubatud, on minu meelest toimunud nagu õigeaegselt ja kasvõi see rongkäik, mida tegelikult kardeti ja mille kohta Aet Maatee siin noh, nii sellise mõnusa kibeda huumoriga ütles, et minul, Koosolekud puudutavad rongkäiku. Et see kõik on õnnestunud nagu suurepäraselt ja rongkäik on tulnud ikka täitsa tipa-tapa ludinal lauluväljakule kohale, nii nagu see on protokollis ette nähtud ja ma usun, et pidu võib küll kell üks aladele, mis sa arvad? Ma loodan väga ja vähe sellest, et rongkäik on tulnud üsna vudinal ja tipa-tapa on nad säilitanud oma sellise Ilusa vormivad. Kui inimene alustab marssimist rongkäigus, siis esialgu on see rivi on väga sirge ja read on kõik tip-tip, aga aga vahepeal vajub see ikka natuke lonti, kellel läheb seal pael kinga küljes lahti või kellelt tuleb joogijanu või kellelegi tuttav. Või kedagi intervjueeritakse vahepeal või? Tulevad vahele, aga siis mulle tundub, et selline moraalne kohustus on siin mereväravas nüüd sakutanud jälle ilusti ribidesse, nii et üsna ilusad ja ühtlased read. Aga need read tantsivad ja lehvitavad lippudega ja väikeste lintidega ja ja midagi hõiskavad, nii et väga tore. Nonii Marge, me teeme praegu oma jutus pausi ja kuulame jälle siit raadiomajast muusikat vahele, siis kohe muidugi oma juttudega jälle edasi minna ja tagasi olla sündmuste keskel. Ja ja siis juba kogu Kaarli puiestee ja koguga Vabadusristiesineja väljak on inimesi ja valmistavaid kollektiive täis, me siit teeme päeva jooksul päris mitu lülitust ja, ja loodame, et saame ka ja inimestega rääkida, laskma neil näiteks mõnd lugu, lustipilli mängida oma kas siis orkestri või, või rahvapilliorkester või mingi muu muusikariistaga või näiteks ka laulda. Siin lauluväljak kell on 12 ja 19 minutit ja jätkame siit väikese sellise informatsiooniga, mis puudutab nüüd konkreetselt noortepidudel ajalugu, nimelt me teeme siiski vahet noortepeol ja suurel laulupeol ja tänavu toimuvad siis noortepeo raames tantsuetendused või on juba toimunud ja kohe algav laulupidu üheteistkümnendat korda. Kui te nüüd muu olete mu kaaslased, siis ma teie lahkel loal 50 pisikese tillukese pilgu ajalukku just nimelt noorte pidude ajalukku, kuna meil võib-olla pärast ei teki võimalust seda rääkida, aga mõned punktid on siiski märkimis härrased ja neid tasub meelde tuletada. Koolinoorte laulupeod on siis toimunud tõesti 10 korda senini ja esimene päris ise noorte laulupidu oli. Oli aastal 1962, oli siis noortepidu, kus oli nii tantsuetendus kui laulupidu ja see toimus siis juba toona uue laulukaare all. Laulukava laululava tähistas eelmisel aastal oma viiekümnendat aastapäeva, neil olid mitmeid seeriaid suisa selle aastapäeva tähistamiseks. Kui toona aastal 1962 oli siis pidu pühendatud hoopiski pioneeriorganisatsiooni 40.-le aastale päevale. Esimesel laulupeol osales 11000 lauljat ja peo emotsionaalsem laul oli kindlasti Gustav Ernesaksa Ellen Niidu tekstile kirjutatud rongisõit. Me teame seda laulu kõik, me arvatavasti Helme kõik lasteaias seda laulu laulnud rong, see sõitis suhteliselt ju tuleb tuttav ette. Ernesaksal oli tookord peas sinivalgekirju müts ja kui laul ära lõppes, siis ta sellega lehvitas. Laul tuli kordamisele, aga näiteks väliseestlastele suunatud ajalehe kaudu levis sõnumeid Ernesaks. Igal juhul vahva, saab olema, loodetavasti kõik läheb hästi, on ju ka rongkäikudel alati olnud või siis paaril viimasel korral see häda, et midagi ikka juhtub. Kui 2004 aasta oli suur pidu, siis 100. mäletatavasti vihma ja ametlikust rongkäigust. Lehvitas peaaegu rahvusvärvidega. Sellel esimesel noorte laulupeol oli külas esimene väliskoor, see tuli Soomemaalt ja seda võõrud võõrustas Tallinna tollane pioneeride palee lastekoor ja lapsed mäletavad, kes tollal siis selles kooris laulsid, kuidas neid dresseeriti, mida nad peavad rääkima ja mida nad ei tohi rääkida ja kuidas nad peavad käituma. Aga kõige suurem heameel oli loomulikult lastel selle üle. Lapsed tõid meile selliseid pastapliiatseid, mis olid erinevat värvi ja muud sellist toredat asja nätsu kindlasti. Siis viis aastat hiljem teine noorte laulupidu toimus ja oli pühendatud suure sotsialistliku oktoobrirevolutsiooni 50.-le aastapäevale. Üldiselt selline igasugune pühendamine andiski võimaluse võimudelt natukene rohkem, kui seda rahakopikat välja köhida, sest majanduslikud olud on, on, on päris tihti ikkagi laulupidude korraldajatel olnud väga-väga kesiselt. Ettevalmistus kestis kaks aastat ja sellest laulupeost läheb ajalukku fakt, et ettekanded, kellel oli Arvo Pärdi kantaat, Meie aed meie aeda sai nüüd eelmisel sügisel kuulata Rakveres, kui tähistati Arvo Pärdi juubelit. Ja siis oli see taas täienisti ettekandel. Aga toona teose selgeks õppimine võttis väga suurt vaeva lauljatelt, aga esitusega saadi siiski. Vähemalt ajaloomärkmetes on nõnda kirjas, et Heino Kaljuste käe all juhtusse kenasti. Selles laulupeost läheb veel ajalukku fakt, et esimest korda olid lauluväljakul noored viiuldajad. Muide, nad mängisid hoidnud näiteks. Enne pidu olid nad kokku tulnud, see oli siis vabariiklik noorte viiuldajat ansambel, mille ees oli dirigent Erich Loit ja mis veel käis mitukümmend aastat koos oli väga populaarne. Ja sama oli lugu nord akordionimängijatega, need olid samuti esmakordsel laulule on ees, dirigent oli venda Tammann. Aga peo populaarsem laul oli Arkadi Ostrovski, olgu Rämmile, päike olgu jääv meile taevas, ma arvan, et me kõik teame ka seda laulu. Kolmas noortepidu toimus siis juba aastal 1972. Repertuaaris oli ohtralt teiste Üprus rahvaste loomingut, noh, seal oli Soome, seal oli Valgevene, Läti, Leedu ei puudunud, aga ei olnud vene, näiteks vene tants ei olnud tantsupeol ja korraldajat natuke tegid märkusi ja püüdsid asja parandada, aga ei võetud neid kuulda, eksis korralduskomisjon. Oma otsust ei muutnud. Mitteametlik rongkäik ning kaks aastat tagasi tekkis rongkäigul ootamatult päris pikk paus, mistõttu või siis rongkäik venis oodatust väga palju pikemaks, mis ka igasugu mõtteid tekitada. Vene asiumi repertuaaris ei olnud, kuid rongkäiku tervitas tol korral võidu väljakul aukülaline ja see oli Valentina Tereskuva kosmonaut. Peo kõrghetkel lauldi Ernesaksa laulu Mu isamaa on minu arm aga populaarsemaks. Populaarsemaks ütleme kooriliigiks sai toona poistekooride esinemine. Neljas laulupidu oli taas viis aastat hiljem. See tõi kaasa osalejate rekordipeol oli 16200 lauljat, 7000 tantsijat 2000 pillimängijat ja laulupidu kestis kolm ja pool tundi ning lauljate lemmikuks oli naissõla ulgu ligeni kooligel. Seda laulu me teame ka. Muide sellel laulupeol leidis aset riigivastane aktsioon. Keegi nimelt publikus alustas, alustas selle laulu viisiga, see aitsih-aitsah i. No näeme ja vot nii see läks ja momente, tavaliselt oli kaared kogunenud selline erariietes miilitsameestest kett. Ja vot nüüd on ajaloos auk, sest seda ei suuda meenutada ka tollased dirigendid ise, et kes oli see dirigent, kes tõusis püsti ja rääkis väga sõbralikult mikrofoni, mis on siis lauljatega suhtlemiseks ja, ja see sisu oli umbes selline, et On olnud nii tore pidu ja meil on olnud nii tore, et kui me nüüd hakkame sellist laulu laulma, siis lihtsalt neil pidusid rohkem ei tule. Ja, ja palus, et inimesed lähevad koju, oleksid rõõmsameelsed rahulikud ja nii sündiski. Nii et seal oli üks selline väikene hüüumärk selle aasta peal ees noorte pidu siis aastal 1982, kõige kõige populaarsem laul oli Ülo Vinteri Laul Põhjamaast seda laulu Me teame ja, ja see kõlab ka tänavu. Dirigeerisid Ants Üleoja ja ka tänavu on Ants Üleoja seda dirigeerimas. Lauldi ja tantsiti kirjade järgi loomulikult leninliku-le, parteili, aga parteile, aga salamisi tegelikult olid muusikatoimetajad tol korral pannud tähelegi. Aga igal juhul jõuab kohale ka viimane laulja tantsija ning enne seda ei hakka pihta mitte üks pidu. Need praegused jutud siit Vabaduse väljakust. Või pidanud silmas seda, et martsa Para ja Zoltan koda ei sünniaastapäevad, sattusid just sellele sellele aastale. Kuigi koday muusikat Ungari koorimuusika uuendaja, siis temast ei tohtinudgi. Kui Kõpu olla, siis Mart Saarest kaks laulu siiski kavasse suudeti puksida. Kuid siin algab nüüd üks väikene murdepunkt, kui me jõuame kuuenda laulupeoni, me räägime siis noorte tantsu- ja laulupidudest ja vaatleme eraldi laulupidusid. Kuna täna on laupäev, 600 noorte laulupidu aastal 1987 oli ja teistmoodi, mäletate, siis oli ühiskonnas juba natukene nagu ris muudatused olid ja eelmistest pidudest saigi see 87. aasta laulupidu natukene ikka kergelt teistmoodi. No oli selliste uutmise ajale omast isemõtlemist ja isegi kohatist vabadust. Ja sellel suvel oli ka fosforiidisõja tippaeg, kui me mäletame. Ja võimud kartsid loomulikult, et laulupidu läheb nii-öelda käest ära ja igaks juhuks koondati ka ümber lauluväljaku tohutult miilitsaid. Aga õnneks seda kõike vaja ei läinud. Esimest korda oli kaare all esitamisel Renee. Tere ärkamislaul. Vabandust ärkamisaeg kindlasti mäletame ka seda laulu kõik ja sellest laulust kujunes kogu, ütleme siis jutumärkides Kuue aja muusikaline sümbol. Aitäh sulle praegu Tarmo Tiisler ja nagu öeldud, me võtame ühendust sujuvalt. Väga meeleolukas ja väga meeldis lauljatele ka arved haugi, Rahu, hällilaul, mida laulsid siis Ivo ja Reet Linna. Ja loomulikult Ernesaks, Ernesaks, Ernesaks selle vastu ja, ja selle tulemise peale ei saanud, ei saanud keegi vastu. Seitsmes laulupidu aastal 1993 oli siis esimene pärast seda, kui Eesti taasiseseisvus ja noortepeoga tähistati Eesti vabariigi 70 viiendat aastapäevaraha, oli jube vähe. No praktiliselt ei olnudki, loeti sente. Aga pidu kuidagi ikka toimus. Ja kavas olid siis vanemate heliloojate teoste kõrval ka noorema põlvkonna noorema põlvkonna heliloojate teoseid, mis. Nii Vabaduse väljakuga, rongkäigu algusega kui ka siis rongkäigu tagumise otsaga või esimese otsaga, kuid oma sihtpunkti lauluväljakule kohale jõuab, seal on meil Marge-Ly Rookäär. Aga seda, mis toimub vahepeal, vahendavad meile täna Margit Kilumets ja Madis Kimmel. Head kuulajad, ainult neli minutit. Oli nagu uuenduslik ja esmakordselt muide, dirigeeris äsja konservatooriumi lõpetanud Olari Elts täna tänavu dirigeeris ta laulu ja tantsupeo avamisel. Esimest korda juhatasid koore Aarne Saluveer, Hirvo Surva, Raul Talmar, mehed, kes nüüd on aastaid olnud üldjuhid ja uued heliloojad, olid siis aastal 1993, Alo Mattiisen, Rein Rannap ja Tõnis Mägi. Sellest Noorte laulupeost 93 jääb meil meelde kindlasti Tõnis Mägi isoleerimisel tema enda kaks laulu koos ühendkooriga Koit ja palve, mis olidki siis nagu sellele ajale väga-väga tähtsad laulud. Nii et see oli siis seitsmes laulupidu, kaheksas laulupidu linnulennult 1009 97 möödus avaliku arutelu saatel, et kas meil on noortepidusid üldse enam vaja, vot seda me püüdsime ka siin reedel inimeste käest küsida, et kas noortepeol jaa jaa, nii-öelda suurel peol, kas seal on vahete, kas, kas on seal midagi teisiti, siis inimesed arvasid, kelle käest me vähemalt küsisime, et suurt vahet ei ole. Kuid aastal 1997 oli see siis ka tõsiselt terav teema ja selle üle mõtiskles mõtiskleti päris mitmel moel. Ja Alo Mattiisen, kes peo ajaks, kui ma nüüd ja ma loodan, et ma nüüd ei eksi, faktidega oli siit ilmast lahkunud, oli tegelikult Hirvo Surva-le, kui ma nüüd ka ei eksi, kes oli kunstiline juht andnud üle popurrii, see popurrii oli populaarsetest vanadest koorilauludest, mida lauldi laulupeol, no sind surmani ja kõik sellised laulud. Ja ja asi siis algaski sellega, et laulupeol laulupidu alustati selle popurryga aga poistekooridel sai kõige populaarsemaks lauluks Veljo Tormise meeste laul, see on praegune tõeline noh, mitte enam päris itta natukene kulunud hitt. Aga siin mõned aastad tagasi oli see isegi rohkem, kui mõned aastad tagasi oli see tõeliselt suur hitt ja see, seda pidid oskama kõik mehed. See oli niisugune toreda tammumise ja, ja mõmin aga lauldud laul kandiski pealkirja ja hakkas siukse mõnusa muheda mõminega, et see oli poistekooridel tookord väga populaarne ja äsjakuuldu päikeseratas, mille meelis meile raadiomajast mängis Olav Ehala sulest oli ka sellel peol väga populaarne, samuti valulaule, siis see peaks olema siis vitsa lugu, ma arvan, kui ma nüüd ei eksi. Esimest korda oli dirigendipuldis Eri Klas ja nendel kaks viimast laulupidu, kui me linnulennult vaatame 2002. No see pidu jääb meil meelde sellega. Andke andeks, see ei jää meil meelde, sellepärast jäid samal Aega, kellel vähegi võimalust, pange kõrvaklapid pähe, kuulake vikerraadiot, aga minge rongkäigu äärde ning lehvitama, minge hurraa, hüüdma. Näki hüütakse selle peale ka teile, hurra. Sel aastal oli, oli Tallinnas tohutu Eurovisiooni lauluvõistluse lõppkontsert ja siis oligi nagu kaks konkureerivat üritust. Raha oli nagu alati vähe. Ja kõik see küsimus, aga samas pidu õnnestus ja ja tõstis kogu selle laulupeotraditsiooniga omal moel üle euroopalisse sellisesse kultuurikonteksti. Kuid jah, raha küsimus, mis on ikka aeg-ajalt kimbutanud. Muuhulgas olgu öeldud, et just sellest aastast 2000, kas me teame ka seda märki Welcome to Estonia, milles ei ole mingit viidet laulupeole ega ka tantsupeo. Kuid laulupeol kõlas Alo Mattiiseni ei ole üksi ükski maa seda laulu. Me teame kõik. Ja toona minu meelest ka laulsid seda kõik need solistid, kes siis olid selle omal ajal populaarseks laulnud. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis oli neid tükki 15 kokku. Ja hästi populaarne oli ka popurrii Eesti Eurovisiooni lauludest, ma mäletan seda siit kaare alt, see oli väga tore, mis läks noortele väga korda. Esimest korda oli üheksandal laulupeol väljas ka sümfooniaorkester, tookord küll 60 viieliikmeline, seekord pisut rohkem kui 10 korda suurem. Ja sellel peol lauldi inglise keeles, vot see jälle nagu tekitas diskussiooni. Ja ma mäletan, toona me tegime kohapeal intervjuuga proua Ingrid Rüütliga, kes leidis, et laulu peal peaks laulma siiski eesti keeles ja oligi kuidagi kaks poolust olid need, kes ütlesid, et täielikult ainult. Vikerraadio on siis nende tundide jooksul teiega ja mitte ainult rongkäigu, vaid muidugi ka terve laulupeo jooksul. Ja siis me saame juba küsida, mismoodi rongkäik on liikuma hakanud. Üks tore päev meeles. Eestikeelne looming peab kõlama ja teised siis, kes ütlesid, et noorte peal võib-olla ka muus keeles mõni laul. Ja nüüd siis kaks, 2007, mil oli 10. laulupidu sisult ja vormilt täiesti uus pidu just juba sellepärast, et ta oli nagu olemusest üks. Et kui seni olid olnud meil traditsiooniline laulupidu ja traditsiooniline tantsupidu oma etendustega teatud arvu edendustega, siis nüüd oli kuidagi nad ühendatud ja nad olid ka ühendatud oma oma pealkirjadega, et laulupeo nimi oli ilmapuu ja tantsupeo nimi oli lävel, kokku moodustas see ilmapuu lävel. Samas olid nad ka eraldi võetavana väga suured sümbolid. Ja sellel peol oli siis rekord Sõrve noori, 35000 noort inimest lõi kaasa selle peo õnnestumiseks. 7800 tantsijat võimla, et oli seal laulukaare all oli 26000 lauljat, 47 orkestrit oli orienteeruvalt 1600 muusikut mängis neis ja 2007 aasta noortepidu, see viimane, see 10., mis meil nüüd tänaseks on ajalugu, oligi laulupidude, senises, üsna sellises traditsioonilises ja stabiilses voolus kuidagi erile esiti vabanduste eriliselt esile tõusnud just sellega, et ta oli toonud kuidagi uue hingamise kaasa, kasvõi näiteks sellega, et publiku huvi oli rekordsuur siin väljakul mõõdeti ära või loeti kokku või arvati üles ligikaudu 70000 kuulajat-vaatajat. Ja selleks hetkeks oli meie laulupidude traditsioon kantud ka Unesco maailmapärandi nimekirja. Ning laulupeo kunstiline juht Aarne Saluveer ja tantsupeo kunstiline juht Maido Saar pälvisid unised sinilinnu aastapreemia ja kogu see laulu tantsupidu ehk noorte pidu ilmapuu lävel pälvis aasta keeleteo preemia. Ja veel see laulupeo ideekavand osales Euroopa muusikanõukogu konkursil, mis eesti keeles võiks olla pealkirjaga palju muusikat Euroopas ja võitis sealt esikoha sellest eelmisest laulupeost. Noorte laulupeost on meil siis meelde jäänud armsamaks viisina. Vähemalt nii arvatakse, et populaarsem laul oli Heiki Vileppi, Indrek Kalda puu on puude kõrgune. Selline on võib-olla niisugune lühiajalugu, kell on 12 ja 36 minutit. Kui tänase peo juurde tulla, siis Meelis küll ennist rääkis, et ära süüakse hirmuäratav kogus suppi, aga tegelikult on see üsna normaalne, kui me veel sinna juurde liidame ka muud asja, vot siis lähevad silmad pisut ümmarguseks. Nimelt selle laulupiduliste nahka läheb meil heas mõttes, ärge pange pahaks, seitse tonni musta leiba, 18000 jogurtit, 25000 kohukest 47000 jäätist pluss siis veel kõik see kraam, mis siin kohapeal ära süüakse, nii et see käib asjaga kaasas, palju inimesi, palju toitu, palju rõõmu. Ja seekord on siis, nüüd me oleme ära näinud võimlejate rahvatantsijaid siia laulukaare alla täna kogunemas 22000, laulja, ütleme orienteeruvalt. Ja 320 rahvamuusikud, nii et rahvamuusikaplokk on meil sümfooniaorkestris, mängib üle 700 liikme, puhkpilliorkestris on üle 1000 noore mängija. Ja veel 21 rokkmuusikud peaks olema ka asjaga väga tegelevad. Pidulised on siis nädala pikukese juba siin Tallinnas veetnud. Täna on see viimane päev, nad on ööbinud rohkem kui poolesajas Tallinna koolimajas ja Me oleme neid kindlasti siin linna peal ka märganud, nad on eristatavad nende käepaeltega. Tänavune pidu on väga meeleolukas, ma loodan, et te olete saanud külastada tantsupidusid neid etendusi ja ma loodan, et te olete saanud hea tunde. Ja ma väga loodan, et õnnestub ka tänane laulupidu, et et jätkub selline mõnus meeleolu ja annab pikaks ajaks hea enesetunde. Niimoodi, mis me nüüd teeme, me anname nüüd korra sõna majja, kell on 12 ja 38 minutit ja oleme siis õige pea taas kuuldel. Maa ja ilm. Laulu ja tantsupidu esimesest kuni kolmanda juulini. Kargavad kaela kargavad kaela ja targa valdajaga. Rongkäigulised on väga täpsed kell üheksa, viis minutit tagasi hakkas siis rongkäigu pea laulu ja tantsupeo üldjuhtidega ja siis juba tallinlastega ministritega on märgata olnud Jaak Aaviksood. On märgata olnud Rein Langi ja teisi liikuma lauluväljaku poole. Tere hommikust, ütleb teile. Laulame ja tantsime lauluväljakul. Kell on 12 ja 52 minutit ja mul on hea meel tervitada siin kõik oma kolleegi, kes on nüüd inimkatsed läbi teinud ja, ja selle rongkäigu kaasa teinud ja sealt reportaaže teinud. Me oleme kõik korraks kokku saanud, ka pere saab enne, kui midagi suurt ette võetakse. Meelis Tarmo. Margit on nii. Nii on ja teist valikut ei ole ei kuule. Mis meeleolud või mis tunded meil kõigil nüüd pea langes, oskame kirjeldada ka. Minul ausalt öeldes on hetkel kõige märkimisväärsem näljatunne aga masti leevendust. Margit, mina marssisin esimest korda elus laulupeo rongkäigus, nii et minu tunded on, on ilmselt teistsugused kui teil ja mulle tohutult meeldis see, mida ma, mida ma seal teeveerde nägin, et inimesed olid võtnud kaasama väikesed pingikesed, väikese võileivakoti istusid näiteks olid valinud välja ühe paju. Jaa, istusidki kohe seal niisuguse näoga, et nad on seal istunud kõik need kaks tundi ja istuvad veel edasi. Ja siis mul õnnestus teha ka üks inimsõbralik või loomasõbralik tegu, sest üks noormees püüdis oma berni karjakoeraga Russalka juures tänavat ületada. Ja kui see koer nägi rongkäiku, siis ta pööras hoovil ringi ja panin kohutama kambakuga tagasi on see minu poole ja ma püüdsin ta kinni ja, ja rahustasin teda ja talle pandi rihm kaela ja räägiti, et see on lihtsalt üks kord aastas aasta tagant. Elase üle ja ja siis ta läks üle tee ja sai ka laulupeo rongkäigust osa, aga väga vahva oli ja tee läks väga kiiresti. Aga me peame nüüd tõdema, et rongkäik on lõppenud. Meie jutuvada saatel on see tõesti niimoodi toimunud ja oli ka aeg sellepärast korraldada. Ta on öelnud, et kell üks algab kontsert ja praegu on 12 54, võib-olla algabki, mina tahaks ka ühte toredat emotsiooni jagada, minul nimed. Esimest korda olid. Vikerraadio laulu ja tantsupeomeeskond Margit Kilumets Madis Kimmel on positsioone sisse võtta. Tädina au osa saada sellest, kuidas minu õetütar siis marssis rongkäigus ja marsist ja laululava ette ja ma loodan, et see pidu toob talle palju rõõmu ja, ja häid meenutusi hilisemaks. Aga Meelis, sina tulid taksoga õige valik, kuidas on olukord liikluses, toimub? No ma lähenesin, võib-olla selles mõttes jutumärkides valelt poolelt, ma tulin Lasnamäe kaudu üsna suure tiiruga ja seal ei saanud üldse aru, et mõni üritus meil nii siin aset leiab, aga võib-olla on siin juba? Ei tea jah, aga kui tuled jällegi Lasnamäe ütleme siis õigele poolele kaldale kanalist üles, siis saad aru, et midagi hakkab sündima uus linnadel, rääkimata valgest tänavast. Head kuulajad ka, kes te lähenete autodega on, need on ikka kapitaalselt kinni pargitud ja mulle tundub, et seal küll enam kohti ei ole. Võib-olla natukene kaugemale Lasnamäele jätta, kui minna. Smuuli tee pool, äkki äkki sinnapoole on võimalik, aga ühtlane voor on siia pooler mas-Narva maanteel Tallinna kesklinnas. Marge-Ly Rookäär on valmis lauluväljakul ootamas. Rongkäigu vead sinna saabumas mõne aja pärast. Ingrid Roosipõld ning Meelis Kompus on vikerraadio stuudios võtmas sõna Hanno sõna mängimas teile nende tundide jooksul ka head muusikat. Rahvariietes inimesed lähenevad, pikad piletisabad on, lüüakse kavasid ja Me näeme seda lauluväljakut enda ees, mis on, ütleme niimoodi pooles ulatuses väga tihedalt rahvast täis ja esimesed kolm sektorit, kus siis tantsiti ja kus ta hakkab nagu nõlv tõusma on veel natukene hõredamalt inimesi. Siis ma arvan, et see täitub küll, arvestades seda autode voori ja seda inimeste voori, mis siia pole, lähenes presidenti. Me nägime, president seisis Russalkast natukene linna poole koos proua Evelin Ilvesega. Hetk tagasi oli siin lauluväljakule ka üks väga sümpaatne hetk, kui kokku said. Aet Maatee ja Veronika samuti ja tegid ühe väga suure kalli. Kalli noh, peaaegu samaväärne, aga noh, mitte nii hea kui esimesed, teised klassid oma oma tantsu ajal saabus ka meie välisminister Urmas Paet, kes hommikul enne rongkäigu algus tõi lihtsalt tavaliselt tavalise inimese riiet desihuüksi oma väikese lapse rongkäiku ei midagi erilist, see on võimalik ainult Eestis ja tore, et nii on. Ja me muidugi nägime ka siin, et oma kohad on leidnud president Arnold Rüütel ja proua Ingrid Rüütel, aga keda veel ei ole rongkäigus siis saabunud, on praegu ametis olevat presidenti Toomas Hendrik Ilvest ja proua Evelin Ilvest. Proua Helle Meri, kes alati on kohal, ei ole me ka veel märganud, vist? Tõenäoliselt nad on kohale tulnud, siin laululava all on teatavasti presidendi jaoks tehtud kohe spetsiaalne tuba, kus saab puhata, olla natukene hammustada kui vaja ja siis juba. Välja tulla, nii on, igal juhul on märgata seda, et väljak on suhteliselt valmis, publikut on kenasti ja ma olen kindel, et kui hakkavad peale tulema esinema esinejad, siis neid märgatakse ja aplaus on, on tore ja, ja pidu saab kindlasti hea hoo sisse ja tundub, et tegelikult ka, et ilmataat on täna mitte lätlane, vaid püüab siiski seda pidu tutatu. Või on lätlane meile halastanud, lätlane, laula, rahvas, Nad teavad küll, mida see tähendab teie pank pähegi. Jätsid laulupeo ära. Raha ei olnud. Ja tegelikult tuleb see kõik sellest, et mina toppisin vihmajope hommikul õige, väga raske koti põhjas lamav täie tühjagnaalne vihmajope ja see on alati nii, et siis ei Taevas, no see on hästi Kogu selle värvikirevuse keskel on nüüd Tarmo Tiisler, kes oli tunnistajaks sellele, kui rongkäik liikuma hakkas. Kuidas see pilt oli, Tarmo? Pilt rongkäigu liikumise hakkamisel oli selline, võib öelda südamlik, et ei alustatud ju sellise suure sportliku stardipauguga ja selliselt, et peaks sekundi pealt algama, aga rongkäik startis nii umbes minut pärast kella üheksat, võib-olla isegi killukene vähem. Nagu eelmises lülituses ütlesime, siis minnakse seda sõidusuunda mööda, mis läheb Vabaduse väljakult ära Mustamäe poole. Siin on korraldajaks nagu mitmel varasemal Ki laulupeol olnud muhu vestis Veiko Raagmets, kellega me ka loodame, et järgmisel korral, kui tuleme siit kuuldele, saame kaks sõna rääkida, sest praegu on ta küll olnud viimane 10 15 minutit, vaid ruupor suul ja mänginud noh nii-öelda jaamakorraldajate ehk siis rääkinud ja andnud nõu, kas minna natukene kiiremini alguses kuidas kuidas olla ja natukene tegelenud ka sellega, et öelda inimestele, kes on siin rongkäigu kõrval, et astuge sammukene tahapoole, et lauljatel eest ära tulla, nagu öeldud, kõigepealt läks rongkäigu ja seejärel üldjuhide. Seal on alati olnud ka see väikene küsimus, juhid tahaksid lisaks sellele, et olla seal rivi ees tahaksid minna oma kollektiividega ja näiteks Hirvo Surva ei läinudki mitte selliseid üldjuhtide rivis, vaid läks oma poistekoori eesotsas vares. Varasematel kordadel, kui Tallinn on olnud lõpp, kus rongkäigus siis on sageli üldjuhid teinud niimoodi, et käinud selle esimese otsa ära, siis jooksnud siia Vabaduse väljakule tagasi ja seejärel tulnud uuesti oma kas siis kooriga või tantsurühmaga, seekord seda võimalust ei ole. Ka Marja Kuznetsova ei ole läinud päris eesotsas, vaid oma tantsulastega Pelgulinna gümnaasiumist, nii et on tehtud nii ja on tehtud naa. Rahvarõivaste koha pealt võib öelda, et pilt on väga ilus ja minu meelest läheb iga aastaga iga aastaga järjest paremaks, kas kantakse väga ilusaid ja korrektseid rahvariideid või siis selliste kindlalt stiliseeritud rahvarõivast ehk et siis ei ole sellist noh, nii-öelda pool päris ja pool siis mitte päris kostüümi inimestel seljas, see kõik on ülev ja uhke ja ka publik on saanud täiesti esimestest hetkedest aru, kuidas tuleb teha, hüütakse hurraa ühele või teisele tuttavale ja kollektiivile ja nüüd siis läheb meist mööda Tallinna 21. kool, kus on oma kooli eesotsas kolme trummimees, kes siis rütmi löövad ja tuleb tunnistada, et puhkpilliorkestri nendes rongkäikudes ongi sageli olnud need kõige vahvamad ja kõige rohkem emotsiooni loovad kollektiivides puhkpillimuusika on ju ääretult ilus ja, ja kuna puhkpillimuusikat ju millegipärast tänapäeval kuuleb üldse väga vähe, siis seda kuulata laulupeo rongkäigus on on igati tervistav ja loodetavasti me kuulame ära ka selle ühe vahvama puhkpilliorkestri loo, mida mängitakse laulupidude rongkäikudes, ehk siis Uno Naissoo vile, Marsi, mis on, mis küll vaat et laulupeo rongkäikude omamoodi signatuuriks kujunenud, praegu on järge Tallinna koolide käes, kes siis on rivistunud siia Kaarli puiesteele, neljas kolonnis neli kolonni rivistunud ka üles Vabaduse platsile sinna vabaduse risti ees olevale platsile ning nüüd riburada järel minnakse ja tegelikult ongi natukene kahju, et, et peab seda sellest raadius rääkima ja ei saa ise selles rongkäigus osaleda ja inimesed kõik, kes tahaks näha, ei saa siia tulla ja et mõni peab seda kodus vaatama, aga aga see on asi, mida tasub kogeda kordki vähemalt ja kui see üks kordan, kogetud siis, siis tundub, et ei telerile ei raadiole ja vaid siia kohale. Tarmo praegu on minuni jõudnud info, et rongkäigu pea on jõudnud Viru hotellist mööda sinna postimaja kanti ja me teeme sinuga jutus väikese pausi ja me katsume varsti ühenduse saada. Margit Kilumets, Madis Kimmeliga. Ehk on nemad siis Narva maanteel valmistada rongkäigu vead vastu võtma. Kirjeldama igati sobiv. Ja kusagil Narva maanteel on nüüd kuuldel Margit Kilumets, tere hommikust. Ka sinna. Tere hommikust, Meelis. No kui palju on inimesi sinna kogunenud ja kas rongkäigu pea ikka tõepoolest paistab juba? Rongkäigu pea on täiesti teel meie poole. Me seisame madisega, kes on täna ka välireporter Narva kohviku juures ja, ja näen vaikselt tulemas alguses paari imelist riistapuud ehk et näiteks sellist ATVd, millel vilguvad sinised tuled ja mille seljas on rohelise vestiga mehikesi, siis paari jalgratturid ja kostab juba trummimürts. Ilm on kuldne inimesed, need õnnelikud, kes elavad Narva maantee ääres või siis ka õnnetud, ma ei tea, võib-olla keegi tahab magada. Need on kogunenud akendele ja, ja on mõnusalt selline tuuline, päike on pilve taga ja ma arvan, et paremat ilma ühe rongkäigu tarbeks on küll raske välja mõelda. Aga kohti veel ikkagi jätkub, nii et kui mõelda, kuhu seda rongkäiku minna, vaatama sa julged soovitada Narva kohviku kanti tulla, on ikkagi seisukohti. Täiesti vabalt, praegu mahub siia tõesti, kui julgelt inimesi siis ühele poole teed. Oota, kuidas nüüd öelda, kui ma seisan niimoodi, et nägu on rongkäigu pea suunas, siis vasakut kätt on pisut rohkem rahvast ja paremat kätt pisut vähem, sest vaata, rongkäik tuleb ju seda pool teed, et sa, kui sa tahad kellelegi lilleõit ulatada või morsikannu või kellelgi pead silitada, siis just nagu vasakut kätt teed on õigem seista, aga, aga praegu ütleme nii, et mingeid ummistusi ega, ega meeletut rahvamassi siin kallis küll veel ei ole, aga eks on ju ka veel väga varajane kellaaeg. Rongkäik sammub alles viieteistkümnendat minutit, aitäh praegu, Margit, me oleme varsti jälle kuuldel ja nagu on öeldud, rongkäigu alguses on sel korral kultuuripealinn Tallinn ja Tallinnale laulab nüüd Hoodiga kiigelaulukuuik. Kuulge, poisid olid, oli meie. Kallitele. Ikka. Kulda. Ei ole ma. Oide. Ei leidu. Kui sul pole Harjutada veiniga roobi. Alla ja. Ma olen üle läinud. Jäätaati. Kes leiab? Toome kodu kõrge kalda otsas. Meelega. Toimingutel kuludele. See oli siis väikene meenutus aastast 1997 ja Kalevi staadionil peetud tantsupeost, kodused tantsud. Tantsupeo lavastus oli siis Mait Agu ja toda tantsu tantsisid tol korral keskkoolirühmad. Rongkäik on hakanud liikuma, meeleolu on kõikjal hea ja rongkäigu täna peaks olema jõudnud nii umbes Kreutzwaldi tänava kohale, nii et rongkäigu esimese otsa inimestel peaks olema vähemalt pool moodne. Praeguseks kõnnitud. Rongkäigu peakorraldaja on Keila haridustöötaja ja õpetaja Jaanus Väljamäe, kes siis oma abilistega kindlustab 18 maakonna linna või algolonni rivistamist ja tervel marsruudil liikumist, et kõik oleks sujuv, et ei oleks suuremaid seisakuid. Rongkäigu liikumist juhib kolonni päris ees sisekaitseakadeemia töötaja Valdur Talts, kes on olnud tegev muide kõikide üldlaulupidude korraldamisel alates aastast 1974. Ta oli 75. ja 80. aastal laulupeol transporditoimkonna liige ja sealt edasi juba selle töögrupi juht. Tegeledes osavõtjate raudteevedude korraldamisega Tallinna ja tagasi. Liikluse ümberkorraldamisega peokohtade ümbruses ja rongkäigu trassil ja muidugi osavõtjate sõidukite parkimise korraldusega, nii et kõik väga rasked küsimused, pikk kogemus on tal selja taga, siis tõenäoliselt on ka selle peokorraldus kindlates kätes. Ning lasta noorte laulu- ja tantsupidude korraldamisel tegutseb Valdur Talts samades ülesannetes alates 1980. seitsmenda aasta peost alates. Pikaajalise laulupeo protsessis osalejana kasvatab ta muidugi endale järelkasvu, annab tööd ka üle noorematele kolleegidele, kelleks siis on sisekaitseakadeemia lõpetanud Janno pilt sellel peol Valdur Talts, lisaks osavõtjate sõidukite parkimise biologistika korraldamisele, tegev veel rongkäigu pea, rivistaja kolonni juhina ja reedel toimunud peo tuletseremoonia kindlustamisega. Nii et kõik sellised inimesed, kelle tööd Me võib-olla nii hästi ei näe, aga töö tulemus siis külge ta ennast, ma tahtsin öelda nii hästi silma ei hakka tulemust, võime siis ise praegu siin vikerraadio eetris ka peatselt jälle nautida. Vahepeal on meile jõudnud info, et Tarmo Tiisler on saanud jutule ka ühe orkestriga Need, kes ootab oma marssimis algust ja mõne hetke pärast võtame siis taas ühendust Vabaduse väljaku piirkonnaga. Ja nüüd siis Vabaduse väljak, Tarmo Tiisler jälle. Vabaduse väljak on kuuldel ja oleme leidnud siit kõikide muude toredate kollektiivide hulgast Keila linnaorkestri orkestri dirigent ka. Tere, dirigent. Tere. Mina olen Tarmo Vikerraadiost. Mina olen Triin Keila orkestri Keila linnaorkestri dirigent. Toredat on teil see vaid kooliõpilaste orkester või on ta selline orkester kui selline. Ta on ikka niisugune linnaorkester, et seal on nii noori kui vanu, et kõik on meie orkestrisse oodatud. Kõik Keila linnakodanikud Puhkpillimuusikat Eestis millegipärast kostub väga harva. Tundub teile ka nii. Ei puhkpillimängijate jaoks on teda ikka vähe, aga ikka piisavalt. Et me ikka üritame, üritame avalikustada oma üritusi, aga eks me loodame, et ikka järjest läheb paremaks. On ju räägitud, et laulupeo repertuaar on on keeruline ja tantsupeole saamiseks on ka vaja kõvasti vaeva näha, kui, kui palju peab üks orkester nägema vaeva, et saada laulupeole. No ikka terve aasta, et see aasta oli ka repertuaar väga keeruline ja et me alustasime eelmine aasta septembris harjutamist ja nüüd oleme jõudnud juba sellisesse sellisesse staadiumisse, et nüüd me juba oskame laulupeole minna. Üks noor inimene tahab puhkpilli mängida, muidugi tahab, trummi tahab ka lüüa. Muidugi. Meil on nüüd nii-öelda loo mängimise koht, ma küll oma kiiksu taga ajades küsisin, et kas te, Uno Naissoo vilemarssi oskate, aga te arvasite, et lepime kokku, et kolme aasta pärast kohtume siinsamas samal kohal samal kellaajal ja siis te mängite, Uno Naissoo vilemarssi. Suurepärane, ometigi me ikkagi kuuleme Keila linnaorkester live ei ole ilus öelda viker igatahes ütleme siis Keila linnaorkester elus või, või midagi sellist, ehk siis mida me kuuleme? Valdo Rüütelmaa, lainete paraadi. Suurepärane kolm neli. Kohe tuleb. Keila orkester ütles, et teil oleks vaja, et see orkester lõpetab siin orkester, orkestreid veel üks mängib kaugemalt, aga räägime siis nii kaua meie juttu, et ei saanud läbist? Ausalt öeldes ma ei ole no nii-öelda spetsialist orkestrite koosseisude osas, mis pillid on ühes puhkpilliorkestris Nii palju, kui on puhkpille, kõik on puhkpilliorkestris olemas, et alates puupuhkpillidest kuni mass puhkpillide ja siis muidugi trummid igat sorti trummid. Mind alati need suuremad pasun ei ole ilus öelda, aga, aga ütleme ikkagi, et suuremat pasunad on paelunud, et mis nende nimed õieti on, et kui te teeksite väikese ülevaate, mis on teil ja siis natukene nendest keerulisematest ka, mida orkestrites mängitakse? Et meil on sealt tagant näha, on kolm tuubad, aga muidu paraadidel mängitakse ka Suzafoni, mis on siis käib ümber kere ja on sellise suure suure toruga pea kohal. Lisaks sellele veel tromboon, fooniumi, trompeti, Sofoni flöödid, klarnetit, metsasarved ja siis muidugi trummarit. Aga aga trumme on teil? Trummi, et taldrikumängija läheb Kadrummari alla. Ajal läheb sinna lahtrisse nii, aga see orkester kelmi tennist segas, jäi nüüd vait ja nüüd tuleb siis Keila linnaorkester vikerraadios. See oli siis Keila linnaorkester suur aitäh mängimast, sest me kuulame kindlasti lauljaid ja orkestrantide veel, kuid head vikerraadio kuulajad, eriti eakamad kell on saanud pool 10 ja te teate väga hästi, mida see tähendab. Palju õnne tänastele eakatele sünnipäevalastele 97. sünnipäev. Kallist ema, vanaema ja vanavanaema Willi Calvikut õnnitlevad ja soovivad tugevat tervist ning rõõmu. Tütar Malle abikaasaga ja lapselapsed Ellen jama Rebere Väike-Maarjast. 87. sünnipäev. Laine Koitsalu Vokas õnnitleb, soovib tervist ja elujõudu. Eesti vabadusvõitlejate Ida-Virumaaühendus. 85. sünnipäev. Kallist õde, tädi Aliide Matsalu Kehtnas õnnitlevad ja soovivad tugevat tervist. Vend Rudolf perega ja Lemmi Mare ja Väino perega. Kallist ema, vanaema ja vanavanaema. Hilja Toomet Halinga vallas hinge külas õnnitlevad tänasel sünnipäeval Henri Ülle, Sander, Jelena, Aivo ning suured ja väikesed sugulased Tamperest. Kallist isa, vanaisa ja vanavanaisa Raymond reederit õnnitlevad ning soovivad tervist ja jaksu. Maarika Jaana randa tormi Hermobil Edeeemmadis Sofias Sirsa Simona Kaiu ja Eve ning Pärnu Pensionäride Liit. Kalleid kaksikvendi Karl Sisaski koorastes, Meinhard Sisaski Võrus. Õnnitlevad soovivad südamel jõudu ja mõtetel lendu Merle Arvi lembe, Erkki, Kertu, Jane, Tanel, Karel Karmel, Karol Mervi, Janar Hanhela ja Eliisa 87. sünnipäev. Elmar Suti õnnitleb ja soovib tervist ning elujõudu Iru hooldekodu pere 80. sünnipäev. Head teretuttavat ning intelligentset koduperenaist. Proua Helmi Sihverit õnnitlevad juubeli puhul soovivad talle tugevat tervist ja rõõmsat meelt. Laine ja Eerik tatart Dust agaadee Danieli õnnitlevad soovivad tervist ja elurõõmu Võru keskkooli 1950. aasta lennu lõpetanud teid Aino raua Tallinnas õnnitlevad soovivad tervist ja kõike, mis eluks on tarvis. Kälimehed Erich meeliks Hiiumaalt, Ivar Richard Tallinnast perede ja lastelastega. Abivalmis toimekad naabrimeest Einar Haldmat õnnitlevad soovivad talle tervist, elurõõmu, päikeselist suvepäevi, naabrid leida Milvi ja Rein. Head inimest. Leonhard Mesi õnnitlevad ja soovivad kõike head ja palju-palju aastaid. Õed Rosiine ja Õie ning vend ilmut. Eevald Tammerkile. Uudekülas soovivad juubeliks õnne, tervist ja elurõõmu. Jaanus, Sirje, Signe, Kerli, Aino, Uno, Maire Miilvee. Laine Jamargus. Tänasel sünnipäeval õnnitlevad kallist mamma Herta Tõnsaud Kiius 10 lapselast isade ja emade ning vanaemade ja vanaisadega. 75. sünnipäev. Riina Lemberi voorel õnnitlevad juubeli puhul töökaaslased kunagisest voore automajandist. Saima pikveret õnnitlevad tänasel sünnipäeval soovivad erksat vaimu ja tervist endise esimese toidukauba ostutöökaaslased. Ilme Ruusile Pärnumaal Halinga vallas soovivad õnne, tervist ja päikeselise päevi. Klassiõed, klassivennad ja leeriõde Maimu valli. JÜRI Line väed õnnitlevad Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja teid, Kalev Jaansalu õnnitleb ja soovib tervist Jõgeva Vabadusvõitlejate Ühendus 70. sünnipäev. Silvi uuskülale soovib õnnistust, rõõmu ja südamerahu Risti kogudus koos õpetajaga. Proua luule inspetit õnnitlevad mehe õde, sugulased õismäelt kiililt mõisakülast ja Jõhvist. Rein noor Mägile tartus soovib õnne, tugevat tervist ja veel palju kauneid tegusaid aastaid. Seenioride klubi ülikooli 12 Tartust. Kallile juubilari Peebo vald metsale soovivad ikka tervist, õnne ja head laululusti dirigent Vaike ja seega korvi levik ja kuudekülile varja külas soovib õnne, tervist ja elujõudu. Lüganuse päevakeskus. Palju õnne. Selle maa lood lauluväljakul. Me jätkame ülekannet, head kuulajad rongkäigult ja kõik, kes istuvad veel kodus ja mõtlevad, kas kuulata raadiot või minna kohale, on siis kindlasti kohale minna, võtke kõrvas igatahes vihmakeebi hoida, igaks juhuks taskusse pista, sest hoovihma võimalus püsib, võimalik on äike, aga seest peaaegu et tuult ei olegi ja sooja lubatakse meile ilmajaama poolt täna 20 kuni 25 kraadi. Praegu igatahes Tallinnas selline mõnus pilvealune, paremat ilma ei oska, vajaks ka mitte tellida, kuid kusagil nüüd Kreutzwaldi tänava otsas, kui mu mälu mind ei peta, peaksid olema Madis Kimmel ja Margit Kilumets. Mis pilt sealt nüüd avaneb? Pilt on ilus, pilt on suurepärane, päris Kreutzwaldi tänava otsani me veel tulnud ei ole, me oleme siin Pronksi ja Kreutzwaldi vahelisel alal ja rongkäik liigub endiselt veel mööduvad neis Tallinna koolid rongkäiguga eesotsas nägime me riigi kõige tähtsamaid ehk siis erinevaid filtreid, peaminister, välisminister, minister, pärast seda, mõned koorid, mõned kollektiivid ja siis juba linnavalitsus koos oma tähtsate ametnikega, otse loomulikult eesotsas linnapeaga ja pärast seda juba meie rahvusringkoorid. ETV mudilaste koor, raadio, koor ja nüüd tulevad riburada mööda kõik Tallinna koolid. Ükskõik millist koolis nimetad, nad ka siin on ja praegu, kui vaadata sinna Viru väljaku poole või Vabaduse platsi poole. Tallinnal endiselt lõppu ei ole, nii et see, kes Tallinnast laulmas ja tantsimas on, on meeletult. Ja nüüd katsetame seda, kuidas läheb, elagu hüüdmine erinevatele kollektiividele, kohe-kohe möödub minu ja Madise Tallinna muusika. Ma lähen katsetan ja. Kuulge, täiesti toimimisse Toimib suurepäraselt kõik ja kui te nüüd kuulate, siis tulevad rahvusringhäälingule, kab laksud. Elagu rahvusringhääling, öelge palun edasi elada. Keegi ei karjunud, Beck laksutavad endiselt, laulavad oma laule. Kõik laulsid, see ei ole mingi tavaline kool, see on Tallinna muusikakeskkool. Nad ei saanud siis mõelda rahvusringhäälingust, aga nad on väga sõbralike nägudega. Kõik on sõbralike nägudega, ei ole näha olnud. Veel ühtegi väsinud nägu, ühtegi projektis, nagu kõik on suurepärane, ma arvan. Et kuna on tegemist koolinoorte laulupeoga, siis tuleb hindeid panna ja praeguse seisuga võib küll viiest viis panna isegi viis pluss. Aitäh teile praegu sinna Soldi tänava otsa lähedale ja ma usun, et üsna pea jõuavad kätte need hetked, kui rongkäigu ots jõuab kohale ka lauluväljakule. Marge-Ly Rookäär on seal valmis ja me proovime saada siis ka mõne aja pärast ühenduse lauluväljakule, et küsida, kas tegelikult juba hurraa-hüüded ja trummi mürtsuminega raadiotorni ära kostab. No me teame, see olukord on praegu lauluväljakul, kuid Marge-Ly Rookäär oskab rääkida, kas tolmupilv juba paistab silmapiirilt? Ma olen kuuldenaga maa, kohe sain siit kätte ühe tütarlapse, kes abistantsinud rätiku tantsu, sest ma vaatan, et sul on õlgadel Aedma, et sul on õlgadel üks imeilus maailmarätik. Täitsa pistet, Marge, kas see tähendab seda, et rongkäigu algus on kohale jõudnud? Ei, kuula, palun, kas see tähendab seda, et Aet on seal, et rongkäigu algus on kohale jõudnud juba? Ei ole, ma kohe uurin, aed annab siin korraldusi. Aet, nagu kuulete, annab korraldusi, me läheme siit natukene nendest kõlaritest kaugemale. Mis korraldusi sa veel annad, kuule, rongkäik, juba kohe-kohe-kohe tuleb. No sellepärast tahangi, et plats peab olema nende jaoks valmis, et et nad sisenevad puhtasse tühja ruumi ja toovad sisse oma 33000 perekonnaliiget. Mis asjus Siim selle dirigendipuldi juures nüüd askeldab? Vaata, meil on need eestimaa kudus talgute korras kaltsuvaipasid, mida me kasutasime tantsijate tantsuetenduse ajal siin astmestiku nüüd Me kingime need ära. Kõikidele dirigentidelt tulevad on ju tore mõte, see on väga tore mõte. Aga kas nad jäävad praegu sinna niimoodi seisma võinud need kuidagi eksponeerite, panustame. Kuidas, kuidas, kuidas inimesed näevad, seda sai näha enne tantsupeo algust, et praegu ei ole enam aega eksponeerida neid. Te võite vaadata, et kellel on selliseid kaltsuvaiba tükid, et need kindlasti on kas tantsujuhid või dirigendid, et et me tahaksime, et nad kõik selle nüüd oma kodudesse inimesest neid kaltsuvaip on tegelikult kasutatav. Tiina, ja ma nüüd oota, millal mu kõige tähtsamad rahvakunstnikud kohale jõuad, et ka nemad saaksid oma istmealuse, millega nad saavad mööda Eestimaad istuda. Kuule aed, kuidas sina seda laulupidu täna vaatad, kus, kus kohas oled või või sa pead kogu aeg tööd? Mul on nii hea tiim, et ma täna tahaks küll ikkagi seda emotsiooni enda sisse lasta, eks ma algul natuke seal raadiotornis piilun, et vaatame, kuidas nagu väljak täitub ja ja kindlasti ei ole võimalik olla raadiotornis, kui 9000 mudilast laulab, et mu suule ei ole sulle, et seda peab vaatama kohapeal eesti rahvas, teie mudilased laulavad, et sul ei ole sulgejat, et selleks peab olema kohal. No ma loodan, et enamus meist on kohale, aitäh, kiirete mõteteise ilusat pidu, nagu kuulete siin viimased viimased ettevalmistused ja aeti jälle lippas kusagile rätiku ots veel supsti, paistab nii, siin on pilt hoopis teine, maha on tõmmatud igasugused, oled kriipsud, kõik toolid on korrektselt paigutatud, mõni üksik jõnks veel on tooli rea sees. Aga üldiselt on pilt hoopis teistsugune kui tund aega tagasi. Asjalikke inimesi on tohutult. Sipelgaid on täis igal sipelgad oma tööülesanne. Ja praegu pannakse dirigendipulti mikrofone, nendel on peal sellised suured mustad, neid nimetatakse koerad sellised tuule kaitsma, et need on minu professionaalse abikaasa andmetel kõige paremad tuulekaitsmed, nii et igal rindel on pingutatud, et pidu oleks nii kohapeal korralik, ostaks ka kodudesse kätte. Marge ütle seda, kas ikkagi juba trummimürts kostab kusagilt mereväravas. Ei osta see täiesti pettekujutus praegu. Asi on lihtsalt selles, et need suured kõlarid, mis siin lauluväljakul on No tundub, nagu pidu käiks juba seal. Kuule pidu või selle sellepärast, et nendesse kõlaritesse lastakse heli, mis tuleb rongkäigult, nii et näete, nüüd ma tulin natukene kaare kõrvale ja siin on hoopis teine tunne. Aga isegi on märgata liikumist värvilistes äriputkades. Kui tund aega tagasi olid siin nagu väikesed seened, sinised punased, rohelised valged, siis nüüd on seentest saanud näiteks jäätise jahutuspunkt ja, ja limonaadi, kodu ja nii edasi, et on hakatud mõtlema selle peale, kuidas tervitada kõiki neid inimesi, kes kohe siia jõuavad. Igal juhul, Marge, aitäh sulle, praegu me ei maga seda hetke päris kindlasti mitte maha, kui rongkäigu pea kõnnib laulukaarest läbi, minuni on jõudnud vahepeal info need Estonia teatri tagant läbi kõndinud juba rongkäigu Harjumaa ots, mis tähendab seda, et Tallinn on täies pikkuses saanud liikuma ja Harju maakond siis vallad ükshaaval on Viru hotelli juures umbes seal. Kuid mõne hetke pärast võtame ühenduse jälle selle kohaga, kus marssijad ootavad oma marssimis algust. Tarmo Tiisler on valmis, kuid lohutuseks pärnakatele, kes peavad veel nüüd kaua-kaua ootama oma marssimis algust kõlab neile ilmselt mitte ainult pärnakatele, vaid kõigile hästi tuntud lugu tantsupeost. Kaks aastat tagasi. Nonii, kuidas Vabaduse väljak ennast tunnen? Vabaduse väljak tunneb ennast jätkuvalt suurepäraselt. Kui me alguses ütlesime, et minnakse vaid siit üht sõidusuuna pidi välja, siis tegelikult oli olukord tiba teistsugune. Mindi teist sõidusuunda ka, mis tähendab, et ikkagi rahvast liigub mõlemat pidi ja me oleme nüüd Põltsamaa poistekoori juures. Keegi küsib, et poisid, kas on Vetwajaga, tere, poisid. Kas te olete kõik esimest korda laulupeol? Aga sina, sina oled? On siis äge? Aga mis siin laulupeol kõige ägedam on? Just rongkäik. Kuidas teile tundub, mis kõige ägedamal? Aga ööbimisel ju magatakse, mis seal siis ägedat? Kui kaua olete üleval? 12 11, nii kaua, kuni ära. Aga öösel magatakse korralikult või tehakse vähe koerust ka. Mis on üks hea koerus, öelge treenimine, monteerimine, nalja tehakse ka hambapastaga kõhu peale nagu päris, eks ole, nii, kuna teie dirigent on kuskil ära läinud, siis see ju poisse laulmas teisega on ju? Me leppisime kokku, et me laulame ühe laulu isegi ilma dirigendita, ehk siis laulab ju poiss, mitte dirigent, eksiste valisite ise välja ühe laulu, mida laulda ja kas hakkate ise peale, mina ei oska teile takti lüüa ka, kes hakkab pihta? Sina oled väike dirigent või? Nii, aga hakake siis peale. Nii laulab siis poistekoor praegu Vabaduse väljakul ja vahepeal on rongkäik jõudnud sinnamaale, et Viru hotelli juures on Keila linn. Kose vald. Jaga Kiili rahvas, verane aitäh Vabaduse väljak. Loksa linn jätkab praegu kõndimist mööda Pärnu maanteed. Me kuulame vahepeal muusikat, et võta jälle ühendus Margit Kilumets, Madis Kimmeliga Narva maanteel ja käivad virus vihtlemas, muide oli möödunudaastase meeste tantsupeo üks muusikaid. Puud arvati rake. Suuremad nii Räkk käitaal. Et ta viru saad, vahtisime laar ja. Harjumaa Saku Nalja reaalne Neid paljaste ülakehadega vihjeldajaid Rakvere linnastaadionil mäletavad möödunud suvest ilmselt kõik, kuid ilmselt on saanud publikuga jutule Madis Kimmel, Margit Kilumets, Narva maanteel. Hei, hei. Hei-hei alustuseks tahaksin kirjeldada olukorda, meist mööduvad kõik väliskülalised, mitte kõik, aga, aga mõned, kes on tulnud meie laulupeost osa saama, on lätlasi, on hiinlasi. Veidi aega tagasi läksid Kreutzwaldi tänava nurgalt mööda lavakunstikooli kammerkoor Riina Roose, nende veendunud juhte võttis lauluviisi üles ja mis seal eriti tore, et siinsamas Kreutzwaldi tänava ääres majas elab Liia Kaljuste, kes teadupärast on dirigent Tõnu Kaljuste ema ja kelle abikaasa Heino Kaljuste oli mees, kes pani tegelikult 62. aastal noorte laulu- ja tantsupidudele alguse. Ja kui siit möödus mõni aeg tagasi Ellerheina koor, siis hüüti mitte siis majast allapoole, aga tänavalt ülespoole. Elagu liia Kaljuste, nii et see side toimib. Meelis ka kahtpidi. Nüüd aga vaatame, mida mõtlevad ja mida arvavad inimesed tänava ääres, tervist, keda vaatama-kuulama tulite. Laulupidu vaatama ja, aga te olete kuidagi vaiksed olnud siin selle rongkäigu ajal, mis on selle põhjuseks? Me oleme tuimad eestlased, kuidas te saate laulupeol tuimad olla? Rongkäigu ajal kõige suurema peo ajal? Algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama. Lähme vaatame edasi, aitäh teile ja ilusat peo jätku. Tervist, vikerraadio tülitab korra, keda teie siia hõiskama tulite? Kõik ikka kõiki, aga vaatan, et teil on endal ka lauljate käepaelad ümber. Ei ole, aga neidudel siin kõrval küll on irigem naasinik. Aga miks, miks te ise rongkäigus ei ole? Siis kui Jüri Gordon siis jookseb ka siit vutt-vutt rongkäigu ja käski. Okei, ilusat laulupidu teile. Vaatame veel siit paar inimest, tere, kellele teie hõiskama tulite? On ta juba mööda läinud ei ole, Tartumaa, Tartu linn. Ootate veel? Selge aitäh teile. Sellised on meeleolud praegu siit Narva maanteelt. Meeleolud on ilmselt väga head, sest koka osaleb rongkäigus ligikaudu 34500 inimest ja kuidas saakski see meeleolla olla midagi muud kui hea või lausa väga hea ja pidu kogub hoogu. Kell hakkab saama 10, paar minutit veel ja esimene asi otselülitus lauluväljakule, et küsida, kas ometi nüüd on see rongkäik kohale jõudnud või kus nad siis Jokutaman jäänud? Maa ja ilm. Kõik on see, et oleks õige ajastus ja nüüd on kuuldel lauluväljak, Margeli, Roger. Ja me oleme fikseerinud just praegu hetke, kui rongkäigu pea jõudis siia lauluväljaku kaare ette ja praegu on esimene see kaunis rühm, kus on tütarlapsed imeliste puus lilledega jõudnud lava ette, kohe kohe jõuab nii-öelda teatepulk Aet Maateeni ja nüüd antakse kätte kõikidele üldjuhtidele ja suurtele korraldajatele tantsujuhtidele, laulo juhtidele kuulete tere tulemast, laulupidu antakse neile kätte. Need meened, need kaunid käsitööna valmistatud vaibad, mille siin ennist juttu olnud. Ja kõige Just nii kohale on jõudnud kogu muusikaline toimkond siin selja taga merelained sinise riidega, Tallinna lipud, eesti lipud ja lõpud. On osad inimesed ka lapsekäruga tulnud, ma püüan leida nüüd paremat kohta, ma olen raadiotorni katusel, kus on natuke vaiksem ja inimestel on käes Tallinna lipud, siin näen Inglismaa lipu, näen Gruusia lippu. Näen Kanada lipu taas Tallinna lippe, Eesti lipp. Ja kõige esimene koor Euroopa kultuuripealinna segakoor jõuab nüüd hetke pärast lava ette. See koor teatavasti siis on esindanud Eesti koorimuusikat väga mitmel konkursil ja väga edukalt, kusjuures nii et edasi juba tulevad naistekoor, Miina, ETV mudilaskoor ja nii edasi, nii et koorid on kohal ja pea kohal. Aitäh praegu Marge ja viimane info siis ka Tallinna kesklinnast, et Pärnu maanteele Estonia teatri kandis marsib juba Jõgevamaa, siin on näha olnud Kiviõli lauljaid, Avinurme rahvast ja Jõgevamaa ees on Hiiumaa, kes on liikunud juba praegu sinna postitanud kanti või isegi natukene edasi ja tegelikult ongi hea pärast hiidlastele pühendatud laulu küsida margitilt ja Madiselt, kuidas siis nemad, hiidlased siin Kreutzwaldi tänava nurga peal vastu võtavad? Tuulemänguga. Luulemänguga kuula. Kuula siin ema oli õuna, ma istun paadi serva kübar tehise kõrvapeana, tõmba serva. Parteide kõrva peal, Illari küll, kuula meie maal. Kuulavad eile eile olite nagu seenel ka käima reedel, et ei, meil on siin ju, seejärel hakkas käima Eli Killeri külleri Poola neema juura. Poola. Kuula oma hiiunaise lühikava käega kassa tiiru naised. Kavad kui käega katsuda külleri Poola. Poola. Niisiis, nagu enne kuulsite, rongkäigu esimene ots on jõudnud lauluväljakule kohale lauljatel tantsijatel, muidu marssijatel juhendajatel on aeg ennast nüüd lauluväljakule sisse seada, vaikselt ka sööma minna. Ja nagu kiitis eile mul isiklikult laulu ja tantsupeo sihtasutuse juht, peakorraldaja Aet Maatee et söökla on väga hea läbilaskevõimega korraga võib seal supp lörpida 2000 inimest vähemalt ja ummikut ei ole vähemalt nende päevade jooksul seni tekkinud. Eks rongkäigupäev, kui kogu see vägi korraga järjest tuleb, on ka üks paras proovikivi tegelikult ka logistiliselt sellele sööklale, sest süüa tahavad ju ometi kõike suure ühislaulmise algust. Margiti Madis Te, olete nüüd hiidlased saanud seal vastu võtta või mis seis valitsev? Hiidlasime veel ei näe endiselt, veel näeme, Harjumaad, meist möödub hetkel Jüri Gümnaasium, aga siit on läbi läinud juba näiteks Paldiski, Kose, Nissi ja väga paljud teised. Nüüd tuleb siit terve suur hunnik värvilisi õhupalle seal Jüri gümnaasiumi laulu- ja tantsulapsed. Kohti siin Narva maanteel järve ääres veel on, kuigi nüüd juba vaikselt tuleb hea koha pärast sellist kerget olelusvõitlus pidada. Isegi prügikastid olid vahepeal seisjate päralt. Need suured prügikastid, mis on pandud tänavalaternate külge Nägime just äsja siit möödumas oma armast kolleegi Greete õhud, kes ütles kahte last kaasas. Ma ei taha öelda, et vedada, sest lapsed olid väga rõõmsad ja üks neist oli kärus, teine oli omadel jalgadel, saiust täna muide seitsme aastaseks Escrede et temal ei ole mingi probleem õhtuni vastu pidada, tema on teel lauluväljakule, kavatseb sealt lahkuda koos viimaste lauljatega, nii et vaat niisuguseid vapraid naisi on laulupeo rongkäiku vaatamas, aga meie madisega proovime nüüd minna veidi marssida, vaadata, et kas saame rütmis püsida. Meist möödavad uljad, rahvatantsijad, aga võib-olla nendega ongi hea liituda. Kas nad näevad väga reipad välja? Ma arvan, et ma küsin vahele, kas sa oled varem proovinud laulupeo rongkäigus marssimist? Mitte kunagi ma teen ka sellel alal oma debüüdi. Nonii me jääme põnevusega ootama, kuidas see välja kukub. Praegu marsime rahvatantsijate vahel ja kohe küsime, kuidas on läinud tervist, symbol, margid ja madin, vikerraadios, kellega, kellega me räägime. Kriste hurra. Hurraa, teie veedate oma laulupeo rongkäigud tantsides meie madisega, proovisime marssida, aga tantsida, kas te kavatsete, lauluväljak oli välja tantsida ikka? Loomulikult no kuidas jalad on, kas ei löö tuld juba? Ei veel mitte. Pole kunagi valus ka, ei tuleville ära ei põruta, ei midagi. Aga kuidas te kavatsete palavuse, vihma ja kõige muuga võidelda, kui peaks tulema selline olukord, et kõik läheb hästi, tahaks veel teha, nii et. Ei ole midagi karta. Aga võib-olla omaalgatuslik esinemine, veel üks etendus ja see on päris hea mõte. Meil on iga kevad, on meil klinker, helistage kohale. Elu on näidanud, et laulupidu ja tantsupidu ei lõpe kunagisele ametlikul ajal ära, nii et tegelikult meil on täna terve öö võimalus lauluväljakul tantsu lüüa. Siinkohal hüüdke elagu kellelegi, keda te tahaksite läbi eetrieki tervitada, keda te veel näinud ei ole. Elagu lündaminu. Hurraa, Linda pihu oli, mul oli, oli muide ka see tantsujuht, kes sai ju stipendiumi sellel aastal ägedama õpetaja. Ilusat peo jätku teile, meie seisame nüüd korraks siin laulupeo rongkäigus, siit tuleks Saku vald ja tuleb orkester, siin on kindlasti seda kuulda ja siin on palju õpetajaid, kes meile juba lehvitavad. Tere, kuidas rongkäik läheb? Väga hästi. Kas jalad väsinud ei ole veel? Jalad väsinud ei ole, ei ole me veel kolm kargeni väljas edasi-tagasi edasi-tagasi keegi ei lõpeks pidu ära. Kui kaua te siin olete juba? Me nägime kella üheksaks ja kuidas algus oli, kas oli viivitus ka või saite kohe rajale ja siin oli ju nii pikk, et see märtsis meie ees härju ei jõudnud, kuidagi saab sammu astuma. Selge, aitäh Teile ja ilusat peo jätku, meie vaatame nüüd orkestrit. Kes meis marsib, son, Sakk orkestrile. Elagu. Meile juba tuttavad Sakk, orkestri mängijad, muide. Jah, nad on ju korra juba eetris olnud. Ja küsime nüüd veel Saku rahvatantsijatel, tere ja ilusat laulupeo rongkäiku teile. Kui te vaatate kolme päeva tantsupidu ja tänast laulupidu rongkäigu, milline on see hetk, mida te nendest kõige rohkem ootate? Ikka see, see päris pidu, et siis, kui saab juba selle tunde kätte. Kõik, kõik see töö on aasta jooksul asja eest olnud, see suur rõõm siis on ikka väga ilus juba. Teil on kummagi käe otsas kaks väikest poissi, kas lapsed on virisenud ka natuke nende päevade jaoks? Ei, ei, mitte kordagi ja kõik on rõõmuga siia tulnud, nii et see tunne on õiges kohas. Saame tuttavaks ka mina olen Margit Vikerraadios. Mina olen Marie Saku gümnaasiumist. Ilusat laulupidu teile, teie lastele. Aitäh eetrile ja Meelis. Aitäh teile praegu sinna, me anname teile natukene puhkust ja jälgige siis inimesi, kunas tulevad järgmised peale nii-öelda, kes siis on terendamas teile silmapiiril? See on Põltsamaa linn, ma nägin siin ühisgümnaasiumi segakoori oma salavarjatud kaamerast ja järgneb siis Põltsamaa vald, just Tabivererahvas kõnnib praegu Viru hotelli poole, nii et nemad joovad juba peatselt sinna Narva maanteele. Välja on aga hulk inimesi, kes alles ootavad, et saaks oma jalad rakku astuda ja tantsu pillilugu hakata lööma selle viie kilomeetrise rännaku jooksul. Kuidas nemad ennast Vabaduse väljakul tunnevad? Seda kuuleme mõne minuti pärast, kuid nagu öeldi siin tantsijate poolt, et hea meelega tantsiks ühe tantsuetenduse veel miskit. Kui ka see muusika on, oli niivõrd ilus, mille järgi sel korral tantsida sai. Ansamblit vägilased võime kuulata ja rääkida, tooma oli selle tantsu pealkiri, nagu kuulsite, Aet maade andis ka kõigile Vaivakesed. Ja eile seoti siis üldjuhtidele kaelaga rätid tantsupeo lõpus pärast seda lugu aga siis juba Tarmo Tiisler Vabaduse väljakult. Pidu. Kumme. Puuri tantsu Mulledki räppe MRO komme roomas maas puuri tantsu. Miinale häälina emme. Et enne kui me oma puritantsukleiti tuuma MRO trumme rooma Peterburi tantsu, Mulleski kleite, läänemm, Just praegu marsivad rongkäigulised Estonia teatri tagant läbi ja seal on siis rakke rahvast olnud näha, siis on millegipärast rongkäigus olnud selline väike vahe sees päris mitukümmend meetrit ja rakke inimestele järgnevad siis Tapa ja Jäneda lauljad, tantsijad, juhendajad, kes aga praegu ootavad teele asumist Vabaduse väljakul Tarmo. Ootajaid et asuda teele, sest kõik asuvad teele ja jõuavad ükskord pärale öeldi kaks aastat tagasi laulusalmis laulupeole, aga peab paika ka täna just et tegelikult on ju niimoodi, et minnakse rongkäigus maakonniti ja minnakse tähestiku järjekorras, mis tähendavad siis Tartumaa alles rivistub siin harju Harju mäe otsas ja tegemist vähemalt noh, umbes kolm minutit tagasi lõpetas minekud Lääne-Virumaa see, mida te meie taustaks praegu kuulata ja tegelikult kooriproov ja kooriproov selleks, et laulda seda pärast neile siin vikerraadios, kuna oleme Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi segakoori juures tellisime lugu, nemad tõsiste muusika inimestena otsustasid, et enne teevad ühe proovi ja siis alles hakkavad esinema ja, ja seega see, mida te kuulete, on praegu alles alles proov. No aga proov kõlanud ka väga ilusti Kui heas esinemine siis veel peaks olema, aga tegelikult see kõik see pilt siin Vabaduse väljakul näeb välja niimoodi, et üks sõidusuund, kui tuleb tühjaks, siis siis ta lastaksegi tühjaks tulla, ehk siis, kui üks maakond on lõplikult ära tulnud, alles siis tuleb ja Kaarli puiestee ühe sõidusuuna peale järgmine maakond rivistuva rivistutakse. Kes nüüd Tallinna seda pilti teab, sealt Kaarli kirikus ka allapoole sinna Wismari tänava suunda isegi välja, nagu öeldud, oma rivistub rivistunud siin Harju tänaval ja nüüd oleme, oleme siis tulnud siia tartlaste keskele. Tere, tartlased. Kes teil seal kõneisik on, kuna dirigent ütles, et tema ei räägi mina, siis sina siis, või mina? Jaanus? Tore, Jaanus. Kui paljud teist on siin esimest korda üldse laulupeol? On ka selliseid, tõstke käsi, kes on esimest korda. Kõik on suht kogenud käinud just, mind huvitab nüüd see, et kui te ei tee siin Tallinnas proovi, siis mida te teete? Ei meie ei olegi Tallinnast üldse, ma tean, et te ei ole Tallinnas, aga et kui te ei ole siin Tallinnas ja idee proovi siis mida te teete? Oleme rannas, olete rannas, kui tuleb öörahu, kas siis tuleb öörahu, siis tuleb pillimäng. Teil on täitsa pillid kaasas ja siis siis algab alles asi pihta või ja ja siis ka kõik ära väsivad, siis vaikselt vajuvad igayks oma nurka. Miskeelse. Öörahu algab. Jalgade öörahu kolm kakskolm nii vara ja mina mäletan, et kui mina olin noor, siis algas öörahu hommikul siis kui päike tõusis, aga noh, öeldakse, et noored on nõrgad. Üldiselt tänapäev ei meie ega meie enam nii ei ole. Selge, aga te harjutasite NEW kenasti ja kui juba harjutatakse nii Eesti, siis, siis nüüd on esinemissituatsioon, ehk siis nüüd teeme veel paremini, onju, aga öelge tee vähemalt peregi. Tere, asi seegi, kõlas päris usutavalt nii, aga lööge siis kolm, neli ja teeme ühe ilusa laulu. No kui te saate midagi muud veel teha, siis oleks, oleks veel eriti lahekooril, on lausa mitu laulu selgeks õpetanud. See on küll tore, ei tulnudki. Ühe maa maa ja ilmad, ei, ei, ma ju ilma on nii palju laululause, teine mägede hääl. Aga kas teil mõnda sellist, kas teil mõnda sellist laulu ka on, mis ei ole laulupeo repertuaaris, aga selline koori selline hästi lemmiklaul. Või on sellist mõnda rahvuslikku ärkamisaegset laulu Tuljakut näiteks. Mulle tuletab see meelde sellist jõuluvana kauplemist, midagi tuleb laulda. Mida, ärge kartke, te kardate, laulge Tuljakut, olge head, ma nii väga, palun. Väga kunstiliselt nõudlik kollektiiv. Ja väga suurte egodega kollektiiv ei suudeta kuidagi kokku leppida. Nii, nüüd tuleb. Suurepärane, ma väga täna mul eriti imponeeris see ühisele koorilauljale kohaselt keegi kogu aeg hoidsin nuppu kõrva ääres. Suurepärane aitäh teile, tartlased, elagu Taeto. Hurraa hurraa ja meesid. Ja aitäh praegu siitpoolt. Aitäh, ja meie saame öelda, elagu ja hurraa läbi raadioeetri Järvamaale kes sellel ajal, kui tartlastega sai juttu puhutud, on hakanud liikuma ja jõuavad praegu just nendel hetkedel Viru hotelli juurde. Siin on näha olnud meie salakaamerast Türi rahvast, Koigi marsib ka Väätsa ja muidugi suur linn, Järvamaa pealinn paidega. Mõne hetke pärast aga võtame ühendust jälle lauluväljakuga, et küsida, mis mõtetega siis rongkäigulised sinna on kohale jõudnud ja kes on juba kohale jõudnud? Nii ka. Koodi. Ega. Saa puu ja, ja seda ka muistses muinasloo. Pai ja, ja luu oksiin. Päevik seegi, et siin Ostuks vaat selle sõnum. Selles minu nagu imestab nööri laotus. Sinu jaoks hoian peos Tuuksuvadkeeni nagu luumehi. Jannseni kuu, nii. Kooli ei tööta. Ja ei ta ei ole. Eks. Selles. Selles minuni, kui me saame Siin uurikaks peos suvaktiivi nagu õe lugu, käe ranne. On see niikuinii tööd? Ei ole koolitöötajale kui on. Rongkäigu Pärnumaa osa on nüüd ka lõpuks ometi liikuma hakanud, nad jõuavad peatselt Viru hotelli juurde ja väga sümboolselt kaks jalgratastel Karu veavad Pärnu rongkäigu otsa ja muidugi oli näha ka vihjena, mis Pärnumaale kerkib Lottemaa Lotte ise teedetiiv kuulsaim kõnnib ka pärnakate rongkäigu otsa ees, kuid nüüd lauluväljak ja Margeli, mis seal toimub? Oi, siin on meeleolud juba väga kõrged, ma ütleksin, et suhteliselt kuumad. Just just läheb Tallinna ühisgümnaasium väravast sisse väljaku ette ja lapsed on nii rõõmsad, kuulete, Nad hüppavad, laula, avad, tantsivad, teevad kõike seda, mida üks rõõmus laps teeb. Tallinna huvikeskus Kullo jõuab kohe siia kaare kõrvale oranžides särkides inimesed paistavad kaugele silma. Seal on kindlasti Ellerheina ja kõiki tulekesi näha ja. Kuulge, see kullarida on muidugi pikk, me ei tea, kas meie raadiomikrofon sinnamaani kostab, mul on teatud piirangud, kuhu ma võin minna, aga vaatame lõbuga. Me saame siit mõne Ellerheinatüdruku, ärge nüüd lehma tegema neile kõigepealt hurra. Sele tulevad neegolsite, no vaatame, kuidas Ayron käikas alibit ei olnud, oled väsinud? Rahvariietes kuuma ei ole, on veepudel av Kallasel ei ole. Mis nüüd edasi saab? Veel enne praegu laululavale õige valik. Jade Nonii ellerhein on kohal, sood, tütarlastekoor, Ellerhein kohe ja sealt edasi raaduga ja kõik need teised toredad kollektiivid, kes Kullo hõlma all pesitsevad hullu, aga lähme vaatame, mida arvavad. Vastane veel laulvatest tudengites Tartu Ülikooli rahvakunstiansambli vanem vanem vend tantsib Agur, aga Koit ootab veel, kui ta kooli läheb. Ta on kuueaastane, kaks aastat on tantsinud. No kui sul on kaks aastat juba tantsitud, kas siis pidu meeldis või ei meeldinud? Sul on oma arvamus? Aga see koht meeldis, kus tehti Eesti kaarti? Nägid seda, jah? On sul endal ka kindel siit, tahad sa minna kunagi tantsupeole? Päris kindel soov. Juba kaks aastat tantsib ja nüüd, kui läheb kooli, siis kindlasti tantsib edasi sellest tulevastest tudengitest ja ta on ka peotantsupoiss. Tants on verest, eriti tantsulembeline, aitäh teile. Ja kuidas teie arvamus? Seda on rongkäigus maailma need suurepärane ja ma tahaksin, et kõik rahvad, venelased ja kogu maailmas näeksid, et meie, eestlased, peame sellist pidu ja minul sellised noored ja meil pole ja mingi väike tähtsusetu rahvas, et me tegelikult oleme suured, me olime väga suured ja väga uhked ja meie rahvariided ja meie noored on väga rõõmsad ja meie sinimustvalge on väga kaunis. Kas teie tulite täna lihtsalt imetlema pidu või on teil ka mõni pereliige? Sisimas laulmas. Kahjuks ei ole pereliikmeid, ma tulin juba neljapeole ja olen otsustanud kogu oma surmani kõik peod kõik laulupeod ära käia. Väga õilis ettevõtmine loodab, et neide Mauto ja ellu palju ilusat pidu ja vaatame edasi, kuidas on emotsioonid, kuidas rongkäik kulgenud teie meelest? Väga hästi on kulgenud, minu meelest kui oli eelmine üldlaulupidu, siis tekkis ju neid ju tulevad väga hästi, nii et kõik tulevad kribinal-krabinal jatega hästi. Kasvu on soosinud ju ilm tõesti soositanu taevataadile, kas teil on oma pereliikmeid ka siin on küll, kes, kui ta lapselaps laulab, kus kohas ta laulab tavalises koolikooris väga tore, kas natukene teistmoodi tunne ka? Eks ikka läind ka teie laps on juba lapselaps, vabandust, on juba mööda läinud, lehvitasid, lehvitasin ööbi, käikesin kõike, tegin nägida, teid? Ei näinud? No ma ei tea, aga no igal juhul ma täiest kõrist laulsin. Hõikasin ja elasin kaasa. Kodus ütleb, et ma köike seda tegi kindlasti ma pean teile, miks sa mind ei näinud, ma küsin, ma ei tea, et oleks pidanud panema mingi pelga koos. Ei tulnud selle peale. Järgmine kord oleme targemad, kindlasti. Järgmine kord tuleb. Hüva, aitäh. Teile. Lähme, vaatame veel, kuidas on meeleolud, keda pildistate poega. Kas on alles tulemas tulekul veel? Nii, et hoiate see? No teil on uhke aparaat, saate kindlasti, loodame. No annaks taevas, kas laulavad, tantsivad lapsed, laulavad mõlemad küsida, kui vanad on kaheksa ja 20. Väga tore vanusevahe just parasjagu. Üks juba õpetab teist. No tihtimistele ja loodan, et Badelsin hätta ei jää. Vaatame, mis seal inimesed, kuidas teile, proua meeldib, rongkäik, pidu, minu, suurepärane, suurepärane. Ma olen iga aasta osaline, kui laulupidu toimub. Kate Te olete ise ka kindlasti võtnud osa peos, olen, olen nii tantsupeost kui laulupeost. Vaat kõik need, kes on osa võtnud, kipuvad meelde tuletama kavusele emotsiooni ajendil, et Meie pidu oli ikka väga vägev ja väga uhke kass. Teil on ka tunne, et tahaks veel minna laulma ja tantsima, tahaks kõike seda uuesti üle elada. Loomulikult ma olen täitsa fänn, ma ei saa, et ilma tulemata jätta, lihtsalt. Kas teil oma pereliikmeid ka on siin täna või ei ole, on tütretütar, laulab ja teise tütre tütred tantsivad Rakvere gümnaasiumist ja WH, siis on teil palju rõõmu siin oodata. Ilusat pidu ja lähme vaatame meelega meie mikrofon siit eriti kaugele kosta, aga me näeme siin ühte. Kellel on käes metsasarv telefon ka, aga me loodame, ta lõpetab oma kõne ja siis me küsime tema käest läbi sa praegu helistada, aga kas sul oli keeruline mängida, kui sa marssisid? Ei olnud, tore, sassi läinud, ei läinud, aga kuidas hingamisega on, kui sa mängid? No vahepeal nagu lüngad vahepeal hingena. Seal on nagu vahepeal puhkad ja siis noh, see on nagu nii-öelda tiimitöö. Saite hakkama, saime küll. Uhke, te olete Tallinn, väga tore, mis nüüd edasi saab, kui sa lähed koguneda? Praegu mul on vaja pilli kast kätte saada, see on väga tähtis ülesanne. Edu sulle sellel ja siit vaatame veel. Võimlemisklubi Jaanika Tallinnast jõuab tantsuteater jõuab siia ja siis jõuab siia meeskooride rida muusika ja teatriakadeemias, segakoor on seal kaugemal. Vaatame, kas me saame mõne noore muusiku hakati see kätte. Kui te veel mulle olete, selg oli puu. Lähme küsime. Missugune sugune mõte? Tervist, mis mõtted peas mehel, kes? Tahtsin seda hirmus pikka lipo, ise olete käinud kõik? On raske, ei ole, ei ole raske, raske jale, mis te ütlesite siin teie? Koonsete ott on kõige lahedam Vibliveid, aga läheme nüüd koos ottide ja teistega, nagu ma oleks ka muusikaakadeemias nii. Lähme siia, laula vaiete, vaatame, mis siin toimub. Orkestrid on siin orkestrilt vahelduvad nagu alati. Ega siin rääkida ei ole võimalik, ma kaugele minna ei saa. Orkestrid nagu alati vahelduvad, üks lõpetab oma mängu ära jääb korralikult seisma, annab järgmisele au. Ja siis, kui järgmine alustab oma pillipala, siis lahkub rõõmsast, marsime. Kuulge, näod on rõõmsad, lipud lehvivad kõrgelt ja inimesed on õnnelikud, pärjad on pead. Ja rõõm on tõesti palju, Marge, väga hästi, aitäh sulle praegu, sest pärnakaid on tõesti palju, ma näen neid marssima Viru hotelli juures ja üks osa nendest pärnakatest on juba jõudnud tegelikult postimajas, võib-olla isegi edasi ja nende hulgas on ka Kihnu saarelt tulnud väikesed mudilased, kes on laulupeol ka minu meelest kohe päris esimest korda sel korral. Kuid ma tean, et margitil hea Madisel on suur binokkel ja nad otsivad rongkäigust üht kindlat inimest. Me kuulame siukene polka põimikud ja siis selgub, kas nad on oma otsitava ka välja pikeerinud ja temaga jutule saanud. Vot selline kokku seitse minutit pikk polka, kui oli ka üks selle tantsupeo kõrghetke, mis eile õhtul siis lõppes, kudega pidu veel lõppenud ei ole. Ja on juhendajaid, tänu kellele see pidu üldse aset leiab ja teoks saab, kes ei ole sugugi ainult ühe kollektiiviga peole välja tulnud vaid lausa kui paljudega madise margid. Õige vastus õige arv on 10 ja see suurepärane juhendaja on pärit ja minu kodukoolist Paide gümnaasiumist kokku 10 kollektiivi, neli koori ja kuus tantsurühma. Tere, Mallene. Tere. No kuidas on võimalik nii paljud lapsed korraga laulu ja tantsupeole treenida? Ise ka imestan, aga tööd tuleb teha palju tööd, aga huvitav on see väga huvitav, et ma ise ka ei oleks arvanud, et sellel selline tulemus on. Laulu ja tantsupeo teadmikus on selline tore lehekülg, kus on igasuguseid rekordeid kirjas ja siis ma olen seal kirjas oma 10 kollektiiviga, võib-olla see on kõigi aegade rekord. Võib-olla tõesti tegelikult kui ma siiamaani ei osanud arvatagi, et see on mingi rekord meil lihtsalt koolis on nii palju selliseid huvilisi, lapsi, et et ma nägin, et nad tahavad peole minna ja ma hakkasin nendega lihtsalt tegutsema. Ja nii saigi. Milles see saladus ikkagi seisneb, kuidas nad kõik nii hästi tantsivad ja kuidas nad kõik nii hästi laulavad, et ülevaatuselt plasti kohe laulupeole tantsuq. Ma arvan, et see on sellepärast, et mina tahan, et hästi läheb, ma lihtsalt pingutan ise nii palju ja siis peavad ju nemad ka pingutama, pole ju pääsu. Kas olete arvuliselt kokku lugenud, kui palju lapsi teil täna laulupeo rongkäigus on? Ei ole ausalt öeldes. Ma ei, jumal, ma ei tea. Sest nad kattuvad ka mingil määral. Mul on selge pilt, kes kuskil on. Aga ma olen ise ka mõelnud, et ma peaksin neid lugema hakkama. Aga ma ei ole seda teinud. No kuidas see nädal möödunud on, kuidas, kuidas lastel tervisele? Need, kes minuga koos on, nendel on väga hea, tervis, on rõõmsad ja mõned väiksed. Sellised palavikukesed on olnud, aga, aga ega siis ei jäätantsuplatsile minemata tegigi, nii-öelda katkestanud ei ole. Meil ei ole. Kolm päeva sellist kulminatsiooni, kaks päeva selja taga, tänane päev veel ees. Kas kas on mingi selline hetk olnud, kuni praeguseni, millal teil tõesti endal ka silmal märjaks läinud? On küll, mul on kogu aeg kananahk peal kogu aeg ja mul süda väriseb, kui lapsed lähevad platsi peale. Ja saal praegu mööduvad meist Malle Nööbi lapsed peal. Raiskamist ja rõõmustamist, plaksutamist ja kõike muud jätkub, siin me lubame nüüd Malle Nööbi rongkäiku tagasi, aitäh, et tänan. Sellised pisikesed meeleolud siit ja tõepoolest vähemalt üks rekord on paides sündinud kasega kogu laulu ja tantsupeo rekord on, seda me veel ei tea. Ma võin jätkata seda rekordite loetelu 22-st tonnist supipõhjast valmistavad nüüd nende päevade ja tegelikult selle nädala jooksul naiskodukaitsjad ja kaitseliitlased, abistajatena veel toidu, jagajatena, kodutütred ja noored kotkad kokku täpselt 106400 kausitäit, piim ja nädala jooksul ulatuvat ulatavad siis söögivalmistajad, laulu ja tantsupeo osalistele vurtsu täna kuni 280000 toiduportsu, kuna just nii palju on välja jagatud nendeks päevadeks toidutalonge. Kogu see vägi on juba osaliselt jõudnud lauluväljakule, aga marsitakse veel edasi. Näeme, et rong käib, muudkui tuleb ja tuleb ja tuleb. Aga need, kes praegu ootavad oma marssimis algust neile lihtsalt aega surnuks Vabaduse väljakul kul Vaidel laulavad, mängivad pilli ja tunnevad ennast muidu mõnusalt ja paari minuti pärast ka sellest Ennoga tagasivaade aastasse 1993, kui suured ja väiksed poisid tantsumurul koos just selle loo järgi tantsuleid. Draamateatri juurest on praeguseks mööda marssinud, näevad Viru hotellile orava vallarahvas ja poisid-tüdrukud ka nii kaugest punktist, kui on Värska, kes aga praegu ootavad Tarmo. No mulle tundub, et praegu Vabaduse väljakut küll kätte ei saa, ehk me proovime ühe korra veel, kas Vabaduse väljak On kuuldel? Ei ole midagi, ei ole hullu, tehnilised probleemid saavad lahendatud, aga ehk on lauluväljak hoopis kuuldel? Hallo hallo, linna teine ots. Hallo, hallo, lauluväljak. Lauluväljak on kuuldel, mis seal toimub, kuuldel, ja on valmis ära ootama kõik selle rongkäigu saba, kes siis siiapoole teel on. Ja pilt näeb nüüd välja selline. Kui koorid liiguvad siit laulukaare vaataja poolt vaadates vasakult paremale siis nad lähevad mööda orkestrites. Praegu on hetkel üks, kaks, kolm neli viis tükki üles rivistunud. Orkestrid on kõik erinevates värvides kostüümides väga ilusad, oranž, valge, punane, taas valge ja taas punane. Selline värvilaike moodustunud orkestri ees on orkestri nimi, trummitüdrukud loomulikult ja dirigent ning siis lähevad lauljad mööda. Ta selles dirigendipuldis dirigendipult on praegu pisut teises asendis, kui ta on peo ajal. Nimelt ei ole see trepp nagu päris suunaga lauljate poole, nagu ta on peo ajal, et praegu, kui inimene tõuseks trepist üles ja siis on ta nagu külgvaates, aga see on sellepärast, et sinna on üles pandud mikrofon, mille kaudu tervitatakse kõiki neid. Neid inimesi, kes jõuavad siia lauluväljaku ette, need on need, kes on siis koorid ja dirigendid. Ja edasi lähevad koorid mööda üldjuhtidest. Üldjuhid seisavad ja tervitavad nüüd kõik see aeg, rongkäik on kestnud ja vaatavad rõõmsalt, hüüavad tervitusi noortele lauljatele ja tantsijatele. Edasi lähevad koorid siis osaliselt suunduvad söögi poole, ma vaatan, aga osaliselt vähemalt rongkäigu alguses läks spontaanne selline rongkäik pööras paremale ja läks sealt teisest vahekäigust. Tuli niimoodi nagu tagasi tekkis niisugune kahed kahte pidine, liikumine oli visuaalselt väga tore, nii et rongkäik nägi iseennast siis oma peegelpildis, mis oli ka päris tore, kui praegu, vaata, on otsustavalt võetud suund söögi poole ja see on täiesti mõistetav, sest kell näitab pea üheteistkümnendat tundi. Kuid mida veel näen? Näen seda, et koorid käivad ükshaaval pildistamas ennast Gustav Ernesaksa ausamba juures. Seal on ka palju turiste, käiakse, pildistatakse, paitatakse ja osad inimesed on sellele muruplatsile ehk siis sellele kallakule väga toredasti kaasa võtnud, ma näen juba piknikukorvid, tehakse väike kerge eine päevale vastu pidada. Populaarsemad kohad on varjualused, mis on täiesti mõistetav. Puude pikad pikad ladvad ulatuvad õnneks piisavalt kõrgele, et pakuvad varju paljudele soovijatele. Aga on näha ka seda, et osad inimesed on juba, ma ei tea, kas peo ootuses juba sättinud ennast istuma pink idele. Et siin on näha ka koore, mis on, kes on ennast kokku kogunud, eks siis lepitakse kokku, mis edasi saab, millel hakkab järgmine kogunemine, kuhu minnakse ja, ja mida tehakse? Marge, meil on häid uudiseid, muide nii, meie tehnilised probleemid, Vabaduse väljak on lahendatud väga tore, hurraa. Hurraa. Nonii, Vabaduse väljak. Linna teine ots, Tarmo. Ja püüame meiegi hurra, oleme taas kuuldel. Kui Margit Kilumets enne marssis rongkäigus, siis ma ei saa ju kilumetsast kehvem olla, ehk siis hüppasin ka ligi, olen tartlaste juures. Tere. Miina Härma Gümnaasiumi lastekoori, dirigent Maire Laar. Tarmo, olen vikerraadiost. Teie koolist on hästi palju koore, mitu neid siin kokku. Meil on siin viis koori mudilaskoor, lastekoor, poistekoor, neidude koor ja segakoor. Kas kas mingis vanuses on poisse raske laulma saada? Ma mäletan, et tekkis mingisugune iga, kui see oli suhteliselt selline, mitte väga, väga tore. Ei tea, praegu küll ei ole, poisid väga tahavad kooli tulla. Laulavad Me oleme siin aeg-ajalt palunud kollektiividel midagi laulda ja nad kõik millegipärast laulavad ainult laulupeo repertuaari kuuluvaid laule ja siis meil täitsa tekkis küsimus, et kas sellel aastal, kui on laulupidu millekski muuks, ei jäägi aega. Jääb ikka jääb ikka aega, me laulame igasuguseid laule. Aga laulge siis ka meile, mitte nüüd igasugune laul, aga üks selline, selline äge laul märku. Palun, kaunim linn. Selle laulu lõppu käis lausa liigutus, ehk siis kui oli dirigent löönud laulu lukku, siis hakkas selline laine liikuma Tartu linna kolonni eespoolt tahapoole. Tegelikult ju siin Vabaduse väljakule ei sünni midagi juhuslikult ehk siis siin on ikkagi korraldajad, kes vaatavad ja annavad märku, kui ei ole kolonni võetud korrektselt. Ja, ja samuti on siin kaks meditsiin inimest, vähemalt kahte ma olen näinud, proovisime aga nendega jutule saada ka nemad kõigepealt ütlesid, et neil ei ole lubatud rääkida siis igaks juhuks tõsiseid üle ka ja küsisid reporterid, ime k andsid nime edasi, vastus tuli jätkuvalt, negatiivne eksis. Tere, ilmselt ei osutunud piisavalt usaldusväärseks, mistõttu me ei saagi ausalt öeldes küsida, et et kas ka muresid kellelgi tervisega on olnud. Aga igal juhul vähemalt vaadates ja peale vaadates tundub küll, et ei murepoegagi, vaid puhas rõõm ja pill jätkuvalt hellem. Aitäh praegu siit aitäh Tarmo. Selle maa lood lauluväljakul. Tere, Eesti ja mõnusat laulupeo päeva vikerraadio jätkab ülekannet maa ja ilma rongkäigult. Minuga minust sokid, sain mõnusa silmi. Minu väikeseidki minut ja minu unistus suur köitmist. Minu vennad ja minut minu soovide puu, kuhu kadus nagu minut, Temme, sinu RNA ja DNA. Minu ja mu. Nii. Minu koodoonen Leninit minusse ja minu sõnad meie. Minu maa, minu, minu süda mu sees, minu kodu, muud kavatsevad minu käsi, subja. Sinu sõnumisse. Hoia kinnisena. Meile kuulub see minu käsi su peos sinus sõna, mis seab. Hoia kinnisena. Meile kuulub see päev. See. Ingrid Roosipõld, Meelis Kompus on endiselt vikerraadio stuudios, kusagil lauluväljakul liigub Marge-Ly Rookäär, Narva maantee, seal on Margit Kilumets, Madis Kimmel ja Tarmo Tiisler püüab intervjuusid Vabaduse väljakul. Vot selline plaan on meil selle rongkäigu jooksul, kui nüüd otsehelis Narva maanteele, kuidas te ennast tunnete nüüd Madis ja Margit seal, mis seal toimub? Meie tunneme ennast väga hästi ja väga hästi tunnevad ennast kõik tantsu ja laulupeolised ja suurepäraselt tunneb ennast ka publik, kes on siin Narva maanteel ennast üles rivistanud. Kusjuures kui nüüd võtta sõnajärge otsed Armolt, kes püüdis rääkida ära kiirabi arste, siis mina sain praegu küll kenasti jutule ühe kiirabiarstiga, kes oli igati nõus intervjuud andma, lisaks hetkel on tal natukene tööd ühe rongkäigulised. Ja kui me mõne aja pärast saame uuesti tema juurde minna, siis ma arvan, et, et õnnestub ka väike jutt teha, aga rongkäik on tulnud vaatama ka kaks inimest, keda ma puhtjuhuslikult nägupidi tunnen, neid on loomulikult rohkemgi, aga terri siin vikerraadio Margit Kilumets ja tere tulemast laulupeo rongkäiku, filmirežissöör Peeter Urblaja kunstis. Mari Kaljuste pere. Kas rongkäik on selline asi, mis kuulub teie kommentaarist, et kui on laulupidu ja rongkäik, siis olete platsis igal juhul ise ka, olete laulupeol kunagi laulnud? Ma olen ka meile just meenutasime, et ma lähen kaks või kolm korda filminud nii rongkäigu kui laulupidu ennast. Nii et see on vana hea mõnus tuttavasi. Aga täna ei ole kaameratega ega fotoaparaati, lihtsalt emotsioonid. Lihtsalt emotsioonid ja maril on. Marion Tõnu Kaljuste õde ja siinsamas, tema pea kohal lehvitab võib-olla kusagil rongkäigule ema Liia Kaljuste just. Ja siit kui siit lastekoor Ellerhein, siis hüüti kõva häälega. Elagu liia Kaljuste. Kas, kas sina, Mari, oled ka koorilauluga lähemalt seotud? Energiat siin algusest lõpuni. Kõik need aastad laulsin Elerina aga sinna minu lauluaastat ja jäävadki, et pärast seda natuke laulsin isegi kaks kuud filharmoonia kammerkooris, mis sellel ajal pole selle nimega. Aga siis sai kunstiinstituut, sai võimust ja. Nii see läks. Aga kui täna lauluväljakule tuletaja on mõned niisugused laulud, mis veel vanast ajast hästi meeles, siis laulate kaasa. Kindlasti kindlasti, need on nagu kusagil siin kuplev, kõik sõnad on peas ja käik läheb lahti. Aga väikese välkintervjuu eest ja ilusat laulupidu teile. Vahepeal on meieni jõudmas Rapla maakond ja Rapla maakond esindab ennast sellega, kui Järvamaa tuli meile vastu. Neil olid aiakärud, aiakärude sulid, söögid ja joogid. Pärnumaa tuli vastu. Meil olid kahe inimese jalgrattad mõlema peal. Ees oli karu ja tagasi nii-öelda. Ja vahepeal oli üks oma sellise kondimootori peale ilves ka ilusate tuttidega kõrvad olid ja, aga nüüd me jõuame Rapla maakonna juurde ja neil on O2, me jääme alla. Neil on selline suur. Noh, kuidas ma ütlen, rahvariide vöö imiteeritud ja kaunid rahvariietes neiud kannavad seda otse otse punased, valged, sinised. Tere, ega see lint, mida te kannate, raske ei ole, ei, ei, proovige. Proovin või võite kõik kohe lahti lasta, tõesti, ei ole raske see suur vööbida, mida kannab terve trobikond naisi. Kuidas rongkäik läinud on? Väga hästi, jalad veel väsinud ei ole. Mida tänaselt peolt enam ootate? See on esmakordne rongkäik minu jaoks. Rõõme ootan, aga olete varem laulupeol osalenud tantsupeol laulupeol. Kui mitu korda ühe korra naiste tantsupeol käisime ka. Kuidas oli naiste tantsupidu? Võimas naised on nii vägevad. Kas need kirjad, mis selle vöö peal on, mida teie Rapla maakonna kannate, kas need on Rapla maakonnaga seotud? Need on küll, jah, ma arvan, ma tahtsin, ma ei tea. Kui täna, kui elagu reportereid, elagu rahvusringhääling ikka, kes oma saba kergitab, kui mitte meie ise. Milline hetk selle tänavuse noorte laulu- ja tantsupeo jooksul on see, mida te kõige rohkem olete oodanud, on see juba möödas või on see äkki veel ees? Avamis? Avamise meeldisega avamine oli kena. Kõik on tore. Kaunis hilja. Nii et kõik inimesed, kes praegu meid kuulevad, veel ei ole hilja rongkäiguga liituda, tulge aga ja elage kaasa, saate tõesti soojust ja loomingul loomingusse ka, kindlasti sellised väiksed tuled. Meie peame kiiresti vehkat tegema, et mitte marssijatele jalgu jääda ja peaaegu olekski jäänud. Pole hullu, pole hullu, igatahes ma ütlen siia, et lauluväljaku väravas head kuulajad on ka publikule juba avatud ja seda rohkem kui tunni aja jooksul kell 10 tehti väravad lahti ka teile. Ja siit ka muide üks laul tervitustega, miks mitte torman pääle ja Maie Orava-le muusikat mulluselt meeste tantsupeolt Rakveres, kes siis tahab väravast läbi minna, loomulikult me kõik. Ja Marge-Ly Rookäär on nüüd saanud jutule ühe väga auväärse dirigendi, ka lauluväljaku. Nii me oleme siin dirigentide alal ja ma olen palunud enda kõrvale austusväärt rivist küll paar sammu eemale, kuna arengu, kuidas teie mulje, et praegu on. Ülevad ja ma olen neile tõesti uhke selle koori peale, kui ma nägin-proovisin, tore noorte niux hindu laulmisele sihukest koondanud energiaid või mittegoodiad väga sütitavad energiad, mis selles kooris õhkub, nii et ma loodan väga palju ja tõesti tore, tore, tore. Teie olete väga paljusid Eesti noori ja vanemaid koorijuhte õpetanud kas, kas see, et saada dirigendiks laulupeokorje, et kas see on selline salasoov koorijuhtidele, mis süstitakse sisse ka õpetaja? No on, igal sõduril on Rainson marssalikepp ja ma arvan, et need tüdrukud ja poisid, kes tulevad õppima normed, tulevad õppima Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialajaam, muusikapedagoogikat. Ma usun, et see, see on vale mees, vale naine, kes seal tegema, kui tal ei ole seda soovi olla üks kord. Laupäev puldis koori juhatamas. Meil on väga palju kogemusi õpetajana, kas see on mõnikord ka äratuntav, kellest saab siin laulukaare all juht või? Ei on küll hea, sest seda näeb ära esimese paari tunni jooksul. Äkki võime küsida mõned näited kuidas mõni nimi äkki, kui te. Mis mõttes tuleb? Oled arvanud, ei no ma ei hakka niimoodi, räägib loomulikult ei ole ilus. Aga öelge mulle seda, kui kui dirigendile tehakse ettepanek juhatada laulupeol. Kas tavaliselt dirigendid mõtlevad ka natukene või nad kohe ütlevad jaa. No ma usun, et see, kes mõtlema hakkab ja kes ei ütleb, see ei ole õige inimene. Aga aga kui, siis öeldakse, et palume täitrigeerida seda, seda laulu, kas kas selle lauluvalikul dirigendile endal on ka mingit sõnaõigust või kuidas? Ma ei oska öelda, sest see on väga individuaalne, ma arvan, et ikkagi läbi, räägitakse läbi asi ja kindlasti need laulupeo korraldajad, kes seda on teinud, nende arvestatud ka igale inimesele omanatuurova oma iseloom ja ja laulusuhe juhataja, laulusuhe ka laulis, on igaühel individuaalne ja see on täitsa loomulik. Aga ütleme nii, kui me natukene veel urgitseme, et kui Pirigeeritakse näiteks kori juhi poolt sedasama laulu, mida ta on mõned korrad varem dirigeerinud, kas ikka on samasugune erutus ja, ja samasugune ma ei oska nimetada, tunneb? See peab olema sellepärast, et kui, kui see puutub niukseks töö tegemise, siis on tegemist, mina nimetan Etakti lööjadeks ja ta võib hoida seal laulu koos küllaga, aga võib vahel juhtuda niimoodi, et seal igav kuulatud enam alati peab olema mingi loominguline moment juures ja ja näiteks meenutan seda, kui Gustav Ernesaks juhatas tänast trammi ja kui laulud läksid, mõned laulud läksid kordamisele, siis mina laulsin ka tema käe all kuskil, kui ma väga noor olin ja siis olid mehed väga noh, niisugused käis huvi, et mismoodi ta nüüd teistmoodi kui lauljaks kordamisel ta ei kunagi korraldada ja see on jällegi üks niisugune loominguline moment, mis peab olema ühel interpreedi kindlasti olemas. Mida annab dirigendile see, kui ta on laulu lõpetanud ja seal tekib see paus. Kate, vaata öeldakse, et see paus, mis on enne aplausi, et see on nagu mingisugune saak. Ja näiteks ma olen oma praktikas tundnud, et et sa tajud ära publikus Suhve suhet sellesse, mida sa neile ette kannad seljaga ja sellest kunagi ei eksi, kui publikule kõige Sis seljatunne on, see ei ole mitte kõhutunne, vaid seljatunne. See ütleb sulle kohe, et ole nüüd ettevaatlik, ära looda suurt aplausi või teinekord jällegi ei ole valmis, nüüd kui sügavalt sa pead kummardama sealt midagi tuleb. Ma küsin veel sellist asja inetu küsimusega, kas, kas teie teate, kas teile ulatub mingisugune mälu katkend sellest, kas laulukaare all on kunagi mõni laul ebaõnnestunud? Noh, eks ikka juhtub niimoodi selle pärast, aga jah, kui ma mäletan, ma olin pärast sõda 47. aastal esimest korda siin koolipoisi laulu laulukaare all ja seal mõnigi lugu oli kuidagi niimoodi hali tuli välja. Aga päris seisma ei ole minu arust ükski lugu jäänud, aga. Ikka tulevad välja muidugi, aga veel lõpetuseks, nii palju sellel noortepeol on nüüd rokiansamblid ja rahvamuusikud ja igasuguseid toredaid, ütleme head mõtted, gabaiantikud siia peole juurde tulnud. Kas sellest pidu võidab? See siin peab olema väga kindel valik, siin ei tohi minna mingisuguse räme rämedale niukse jõhkrusele peale, mis ma ja mida ma olen ta tajunud ja tundnud nendega Rakvere punklaulupeol, seal on väga palju asju, mis ei kõlba mitte kuskile. Aga need kolm lugu, mida siin kõlavad ja ma olen nende poolt Väga tore, ma tänan teid ja, ja aitäh, et tulite sellest rivist ilusat pidu, aitäh veel kord. Ja sellised mõtted on siis kuna arengul siin hetkel, kui ta on laulukaare ees üldjuhtide austavas rivis, mille just praegu seisan hetkeks ka mina, et anda sõnajärg üle raadiomajja. Suur-suur aitäh Kuuno arengule ja Margeli Rookärule, Gustav Ernesaksa, Lydia Koidula, Mu isamaa on minu arm, dirigent on siis sel korral Kuno areng ja see on sellekordse laulupeo eelviimane lugu, kuid küll neid tartlasi on palju. Vaatame oma varjatud kaameras, nad muudkui marsivad ja marsivad, neid aina tuleb ja tuleb Vabaduse väljakul draamateatri eest läbi postimaja juurde ja siis mööda Narva maanteed otse laulu välja. Kuule välja. Kas aga rongkäik hakkab juba vaikselt lõppema, kas viimased kollektiivid peavad hakkama ennast rivistama? Mõne hetke pärast saame Tarmo ka sellest teada. On. Ja kui seda on meil olla meie kilp ja kui seda meil kordale ei, meiegi. Maid astus hooguva ammikuga läbi uue saks ruulivad toonud kärkides. Kui õige. Kas Riina hallurnid? Bay Vanson mütsi seest. Võtta maha ei leidnud õues sündilko, kes kirikus, kui mett. Õues. Alati on. Hedagi õlga ei, kummardu, saksa ees ei tõmba küüru selga. Ja kui seda meil organ Isegi ja ja kui seda meil kordale ei, meiegi Jankimiseda meil korda läeb. Ei meie inimesed on meil korda, läeb meiegi. Mütsi mahavõtmisega muidu oli üks väga tore hetk laulu ja tantsupeo avamisel, sel korral seda me isegi kommenteerisime avamise käigus, kuidas siis suured poisid hümni laulmise ajal kaabut peast võtsid, oma pead paljastasid. Ja päris väiksed poisid esimese klassi tantsijad, kes seal kõrval seisid, ei teadnud, mida siis oma murumütsidega ette võtta. Ta on üks poiss, võttis arglikult murumütsi ära, vaatas enda ümber ringi, tonksas kõrval seisvat kaasast võtta murumüts peast ära. Ja selline mõnus segadus käis nende väikeste poiste vahelt korraks läbi, kes siis võttis ja kes ei võtnud oma murumütsi peast ära, aga eks selle laulu ja tantsupeo jooksul ka neid kombeid ja käitumist õpitakse. Palju aastaid on nendel veel ees nendel pidudel osaleda, no Tarmo, kas rongkäik hakkab vaikselt oma otsi seal teisel pool kokku tõmbama või vara veel? No tegelikult võib nüüd küll öelda, et kõik liiguvad või on liikumise lõpetanud, siis oleme hetkel täpselt selles kohas, kus on Võrumaa maakonna kolonni pea ja käisime siin mitmel korral abilisega tähestiku läbi, jätkas pärast nõu võiks veel keegi tulla, aga aga Võrumaa peaksid olema viimane maakond. Iseasi et kuidas nüüd, kui Tallinn läks kõige alguses ära, on korraldatud see käigu lõpsest. Vanade kellade rongkäigu traditsioonide kohades on vana tipi meeskoor või siis uue nimega TTÜ mees olnud see, kes alati kõige viimasena rongkäigus tuleb, kes praegu on sinna lõppu pandud ja seda me veel öelda ei oska, sest päris lõpp ei ole Vabaduse väljakule veel jõudnud. Küll aga võib nüüd öelda, et tühjaks on läinud, Harju tänav on läinud ka see plats, mis on vabaduseristi ees ja näidud tühjaks ka üks Kaarli puiesteesõidule sadadest, ehk siis see rada, kust alustati ja mis läheb siit Vabaduse väljakult ära, ehke mäest ülesse. Viljandimaa tuleb oma suure uhkusega ja kui varsti tehakse reporter Kilumets nägema ühte musta kaabuga mees, siis kuna ta ei ole väga kogenud laulupeoreporter, see ei ole lauljaga tantsija, see on see tikutoosi mehike, kes on Viljandi kolonni ette pandud ja ja see oli ikka päris päris mitu meetrit kõrge. Seda lausa kantakse. Ei ole küll päris see, mis seal Viljandi maantee tee otsas seisab Tartu maantee Viljandi maanteeristil aga tuleb üks kuuega mees igal juhul. Ja siis viljanlased olid teinud ka sellise paadi paadimehega ja mitte paadimehega, päris mingil hetkel tekkis reporteril väike segadused, et tuli jällegi sild, Tartu ülikool, aga alati tuleb tekst lugeda lõpuni ja Tartu Ülikooli all oli kirjas Viljandi kultuuriakadeemia, ehk siis Viljandi vana hea kultuurikolledžis tuleb ikkagi Viljandi koosseisus mitte Tartu linna ega Tartu maakonna all. Tarmo Ma küsin korra vahele, võib-olla me peaksime ühe asja siin veel üle rääkima oma lugesin vahepeal siin Internetikommentaare uudiste ajal ja üks osa kommentaatoreid jube pahased selle peale, et miks Tallinn esimesena läks, kus on tallinlaste viisakus ja külalislahkust kaugemalt tulnute suhtes, no mis me ütleme selle peale, kuidas see järjekord kokku sai, siis niimoodi? Noh, ei võta süüd enda peale, ei mina ega ei lükka seda ka sinu peale, seekord otsustati, et kuna on ikkagi Tallinn hetkel Euroopa kultuuripealinn, ehk siis mingis mõttes võõrustaja ja kõige tähtsam linn, siis sellepärast ehk see talv ja sellepärast see, et Tallinn sinna kõige ette panna, oli see nüüd õige mõte või, või vale mõte? Noh ilmselt on maitseid väga erinevaid. Aga see on jah, põhjus, kas see toimub ka laulu ja tantsupidu noortele sellel aastal, mitte järgmisel aastal, kui oleks olnud ilus ümmargune number 61. 62. aastal oli esimene pidu siis et sel aastal on Tallinn kultuuripealinn toodiga noorte pidu aasta ettepoole ja tegelikult neid Aastaga mängimise on olnud ju ka varasematel varasematel kordadel ka juubelilaulupidu 69. aastal toodi ju tegelikult numbrite järgi aasta varasemaks, kui ikkagi ümmarguste aastatel üldlaulupidusid tehti, siis juubelilaulupidu toodi aastale 60 üheksasajandat laulupidude sünnipäeva tähistada. Vahepeal tundus, et orkestreid hakkab otsa saama, aga üks just jõudis meieni ja vaske sätendab seal eemal Kaarli puiestee lõpus vastu. Aga nüüd võib vist küll öelda, et ka kõik kolonnid on pööranud siia Kaarli puiesteele, sest hariduse tänaval, kus ka kogunetakse ja sealt alla enda tänavat mööda ka sealt enam kedagi juurde tulemas ei ole, ehk siis kogu vägi asub teele ja jõuab mingil määral pärale meie poolt ehk hetkel kõik. Praegu siin oma kaamerasilma läbi lähenemas valgamaalasi Viru hotellile ja nendele siis järgnevad kõik need kollektiivid ja maakonnad, keda veel Tarmo sealtpoolt nimetas. Aga mõne hetke pärast uurime jälle, millised on meeleolud Narva maanteel ja kelle on vahepeal saanud endale mikrofoni ette meelitada. Margit Kilumets. Madis Kimmel. Tegelikult ei huvita kaera ja. Kerge paati. Ega? Plastmassi. Ei oota, et keegi. Kes autojuhi vahel? Muusika, mis alale? Katkenud sõbraga. Järgmist tantsupidu tuleb veel oodata aastani 2014, head kuulajad, nii et paar aastat jääb nüüd pärast seda pidu vahele, kuid ega sellest ka midagi ei ole, sest täna õhtul saavad tantsijad oma sõna sekka öelda, sest suur põhjamaa on veel tantsimatav. Vastuseks siis küsimusele, mis maa see on. Kuid Margit Kilumets, kellega sina oled nüüd seal jutule saanud, kui oled. Kõigepealt, ma muidugi vaatan pidevalt kogu aeg rongkäigu poole, et tunda ära tikumees, aga õnneks olen ma siin koos madisega juhtumisi, kui ma ise teda ära ei tunne, siis Madis lubas mind müksata. Ta ei paista, praegu on Mart Reiniku gümnaasium ja oleme ikka veel veel. Sellest, ma arvan. No läheb veel aega. No aga tereta teda kindlasti, ma arvan, tal on selle üle väga hea meel, ta näeb selline galantne välja, ma olen teda juba näinud. Seda kindlasti, aga minu kõrval seisavad nüüd kaks peoliste selles mõttes peoliste kaks toredat ja rõõmsameelset inimest, kes on tulnud rongkäiku vaatama. Need on näitlejanna Rita Rätsep ja tema tütar Liisu. Tere ja ilusat pidu teile. Tere ei ütle, et minu kõigile me just mõned minutid tagasi rääkisime vikerraadio eetris sellest, et sel korral on rongkäik tagurpidi pööratud. See on olnud kõige lõpus, marssis seekord kõige esimesena tee, ahistas veidi kannatusi, nurgas kannatusi, aga kurb küll, sellepärast et lapsekoor oli selleks ajaks juba lahkunud. Kui meie Tiia Tänavots. See oli siis, millise lapsekoor? Liisu kaar, Rocca al Mare kool? Milline laulupeo rongkäigus käimise kogemus või traditsioon teie peres üldse on? Vaatamas oleme käinud alati, mina olen ise marssinud kaks korda kaasa, kui ma mudilaskooris ja lastekooris laulmine omal ajal ja Liisu on üldlaulupeol Martinud. Aga kui tantsupidu või tantsupeo peale mõelda, siis kas olete harjunud käima lauluväljakul või Kalevi staadionil või vaatate telekast ja kõik kogemused on olemas, et omaaegsel komsomoli staadionil sai mitmeid-mitmeid mitmeid kordi ja selles mõttes oli ma nüüd vaatasin televiisorist, et saada seda üldpilti, et kuidas, kuidas need kujundid nagu moodustavad ja seedee lauluväljak oli, see oli fantastiline, tegelikult see oli nii-nii teistmoodi evol, pisarad poegi. Mis see laulupeo fenomen on ritta, pisarad ei ole nüüd ka kaugele, aga õnneks ei ole televiisor, nii et nüüd sa saad rahulikult rääkida, milles seisab eestlaste laulu- ja tantsupidude fenomen? Ma ei tea, mis tunne see on, aga see on mingi selline ürgne tunne. Ma ei kujuta ette, järsku on kõik koos ja ühe asja eest väljas, et võib-olla seda nii vähe eestlastel, et võib-olla siis siin tekib see tunne, et järsku on lipp ja kõik on rõõmsad, rõõmu on ju nii vähe. Laps räägib, meie vaatasime siis ega seda meeletult ilusate rahvariiete hulka, kui palju on päris rahvariideid, stiliseeritud rahvariideid, ma arvan, et maailmas ei ole mitte ühtegi teist rahvust, kelle hulgas oleks nii palju rahvariietekandjaid, kelle, kelle kodudes, milles oleks nii palju ilusaid rahvariideid, mis on sul ka rahvariided kodus ja millisel mingi põhja ees. Meil on ikkagi kahel a, meil on ju vanem tütar, on ju käinud mitu-mitu korda laulupeol loomulikult laulmas käinud 21. kooliga kunagi rahvariided on ka üks, üks asi, mis ilmselt tekitab selle fantastilise tunde kogu aeg vaatan, issand, kui ilusad issand, kui ilusad on ilusad. Kuidas teie päev täna edasi läheb, et see rongkäik lõpeb nüüd siin Narva maan Kreutzwaldi tänava nurgal, kus me praegu seisame varsti ära ja mis teie siis edasi teete? Ritaja Liisu. Me veel mõtleme. Aitäh ja ilusat pidu teile kõigile. Vahepeal on meist möödunud kõvasti Eesti kõige targema linna lauljaid ja tantsijaid, ehk siis meieni on jõudnud Tartu ja praegu on siin meie juures Tartu Tamme gümnaasium, vaatame. Kui elavad nemad on, elagu Tartu Tamme gümnaasium. Hurraa. Kuidagi vaikses, ainult mina. Küll neil on ka ilmselt pea pulki täis ja teha nii palju, muudkui kahele reporterile siin karjuda. Aga aitäh. Praegu, Meelis, anname täna sulle raadiomajja. Igatahes no me võime vaadata laulu ja tantsupeo kava ja nüüd tänapäeval toimuvat kontserti selle pilguga, mis siis võiksid olla need üllatused, mille pärast maksab kohale tulla peale kõige selle, millest rääkis mile Rita Rätsepp? No muidugi on palju räägitud rokikoorist, aga ärge unustage ka koondorkestrit, mis minu meelest on seekordse peo vaata et ka üks tipphetkedest. Mitte kunagi varem ei ole koos musitseerinud kõik pilliliigid ja neil on siis kavas kolm polkat laulupeole ja.