Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast, 14.-st märtsist. Toimetaja on Mall Mälberg. Täna on emakeelepäev rahvusraamatukogus peetud keele seminaril, kus olid kõne all murded. Rõhutati, et murdekeel ei tohi unustada ja et võru keel veel säilib ainult siis, kui seda räägitakse ka kodus. Aasta keeleteo auhinna said 19 kooli õpilased üleskutse eest kroon eesti keelele. Žürii sõnul said parima valimisel määravaks kodanikualgatus lai kandepind ning tõsiasi, et teo tegijad on paljude koolide õpilased ja õpetajad. President Toomas Hendrik Ilves on riigivisiidil Soomes. Helsingi ülikoolis peetud kõnes ütles president, et iseenda äratundmiseks on inimesel ikka vaja ennast kellegagi kõrvutada ja on hea, et Eestil on soome näol see keegi endiselt ja jätkuvalt olemas. President rõhutas ka, et rohkem identiteeditunnetust, isamaa armastus, solidaarsust ja turvalisust koalitsiooni läbi rääkimisel Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu, Sotsiaaldemokraatide ja roheliste vahel jätkuvad on kõne all olnud keskkonnapoliitika, mille suhtes erakondadel suuri eriarvamusi ei ole. Lepiti kokku, et põlevkivi kaevandamise maht aastas ei tohi ületada 15 miljonit tonni. Põllumajanduspoliitika vaidlused alles algavad. Kaitseministeerium kuulutas välja Tallinnasse Harju mäele rajatava võidusamba ideekonkursi esitamise tähtaeg on teine juuli. Võidusammas loodetakse avada 2008. aasta 28. novembril, kui möödub 90 aastat vabadussõja algusest välismaalt. USA senati otsus võib tuua viisavabaduse riikidele, kes toetavad USAd terrorismivastases sõjas, seega ka Eestile. Lätis vahistati seoses ametiseisundi kuritarvitamise ja korruptsioonikahtlusega Ventspilsi linnapea. Mul on pilves ilm, mõnel pool või vihma sadanud. Sooja tuleb neli kuni kaheksa kraadi. Täna on emakeelepäev, sel puhul toimus Tallinna Ülikoolis üliõpilaskonverents rahvusraamatukogus keele seminar. Draamateatris anti kätte aasta keeleteo auhind, alustamegi viimasest Draamateatris käes Reene Leas. Nii kuiva mürisevad lained, mis kallilejate langevad olu sisse nii või taevapilkne musta pilve ta. Nõnda on jooksmas laulu ilus tuline oja. Vaevalt oskas Kristian Jaak Peterson neid luuleridu kirjutades arvata, et tema sünnipäevast kasvab välja traditsioon tähistada 14 kümnendat märtsi emakeelepäevana justema luuletusega algas täna Draamateatris aasta keeleteo auhinna pidulik väljakuulutamine. Kokku esitati aasta keeleteole 16 kandidaati, milles žürii äramärkimist leidsid Eesti õigekeelsussõnaraamatu väljaandmine ning Eesti vabariigi põhiseaduse muutmise algatamine. Auhinna aasta keeletegu 2006 kuulutas välja haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Selle teo valimise, kodanikualgatus ja lai kandepind ning selle teo tegijad paljude erinevate koolide õpilased ja õpetajad. Keeletegu 2006 all kutse krool eesti keelele. 2006. aasta septembris esitati 19 kooli 6827 õpilast et õpetajate lehte üleskutse kõigile Eesti kooliõpilastele annetada. Wiedemanni fondi. Üks kroon eesti keele, õppe ja rahvusliku kasvatuse toetuse algatajad ise kogusid 12747 krooni ja 70 senti. Otsuse juures ei olnud arstide kroonid, vaid see eesti keelele. Andi sümboolne kroon. Kadele Tiit Puka keskkooli üheksandast klassist oli nende ligi 7000 õpilase hulgas, kes algatasid annetuste kogumise eesti keele, õppe ja rahvusliku kasvatuse toetuseks. Eesti keele õpetaja tegi meile ettepaneku, et võiksime abistada eesti keelt. Et see jääks püsima. Me ju elame Eesti riigis, peaksime oma keelt säilitama ja, ja see peaks ikkagi jääma meie nagu kodupaigale ja põhimõtteliselt kõik peaksid ikkagi hoidma seda, see on meie väärtus. Rahvaauhinna võitis Anu lamp lavastuse keeleuuenduse lõpmatu kurv eest. Tegemist on lavakunstikooli 22. lennu diplomitööga Johannes Aaviku keeleuuendusliku loomingu alusel. Kuidas hindab Anu lamp praegust eesti keele olukorda? Ei, üldiselt ohutuled ikkagi on, hea meel on sellest, et ma suutsin noori vaimustuses sellest tohutult ja võib-olla tänasel päeval veel eriti, mis Lennart Meri esimene surma-aastapäev oleks hea lause seal. Lennarti üks pealkiri tema esimestest presidendi kõnest, sest kultuur oli meie viimane patrull. Me peaksime seda meeles pidama ka täna. Kultuur on meie viimane padrun, me peaksime hoidma oma keelt. Rahvusraamatukogus räägiti emakeelepäeva raames eesti keele olukorrast mujal maailmas ja ka meie murdekeeltest rahvusraamatukogus käisin Kiisler. Juba praegu elab Soomes 15000 eestlast ning ilmselt suureneb sealne eesti kogukond veelgi. Soome omavalitsustel on kohustus tagada eesti keele tundide võimalus, juhul kui on olemas vähemalt neli eesti keelt õppida soovivad last, seega suuremates keskustes ei peaks sellega probleeme olema. Tartu Ülikooli doktorant Kristiina Praakli ütles, et keeleõpe peaks olema aga ka Eesti riigi mure. Ma arvan, et tuleks rohkem luua võimalusi just lastele, et see eesti keele õpe, et see on ikkagi tulnud Soome initsiatiivil, et võib-olla ka Eesti haridus ja teadusministeerium võiks siinkohal omalt poolt ka midagi ette võtta. Muidugi me Eesti pool on toetanud raamatute osas ja on toimunud ka erinevaid seminare. Kodumaal Eestis on ikka vaieldud selle üle, kuidas paremini säilitada paikkondlike eripärasid. Tartu Ülikooli doktorant Mari Mets ütles, et näiteks võru keele sees toimub samuti ühtlustumistendentsi. Paikkondlikud murrakut on tasandumasse, on tekkimas selline ühtne võru keel, kus siis jäävad need paikkondlikud eripärad, kaovad, ära, jäävad sellised laiemad, Lõuna-Eestile iseloomulikud tunnused jäävad alles. Mis piirkond seal Võrumaal on, mille ümber see nii-öelda siis see keel kontsentreerub? Üheks piirkonnaks pidada kindlasti Võru linna ja, ja siis üldse seda vana Võru maanteed kindlasti ka Põlvaalad ja ka sealt Augele kaugemalt Hargla nurk. Mida teha, et võru keel kasuks marimets ütles, et siin palju koolile loota ei saa? Kodudesse võiks Võru, kellele rohkem rõhku panna, et ka tänapäeval paljud vanemad ei saa oma lastega mingitel isiklikel põhjustel võru keelt rääkida, räägivad eesti kirjakeelt, et vanasti oli see suhtumine, et laps läheb kooli, et tal on kirjakeeles raske hakkama saada, kui teda kodus võrukeelsele kasvatatud. Tänapäeval omal ei ole selleks mingit põhjust, et võiks pigem see asi nagu rohkem kodude peale keskenduda, et kool muidugi toetab seda omalt poolt. Aasta pärast räägitakse Võrumaal Võru külg. Mina arvan küll, et räägitakse sellepärast, et just nimelt need uurimused on näidanud seda, et praegune vanem põlvkond ütleme üle 60 aastased, et nemad kasutavad võru keelt. Keskmine põlvkond on näide segakeelest, kus siis on võru ja eesti keel segunenud. Aga nooremas põlvkonnas on päris palju selliseid keeleteadlikke inimesi, kes just nimelt räägivad meelega võru keelt, püüavad seda alles hoida. Räägivad ka oma lastega võru keelt. Ma arvan, et 50 aasta pärast kindlasti räägitakse. President Toomas Hendrik Ilves on riigivisiidil Soomes. Ta kohtus täna president Tarja Haloneni, peaminister Matti Vanhaneni ja parlamendi spiikri Paavo Lipponen. Iga äsja lõpetas ta esinemise Helsingi ülikoolis. Presidendi sõnumit vahendab nüüd Helsingist Vallo kelmsaar. Siinse Helsingi ülikoolis peetud kõnes olid tegelikult samad põhiteemad, mis olid Toomas Hendrik Ilvese kohtumisel Soome riigijuhtidega ehk siis kahepoolsed suhted, meie ühisosa ja Euroopa tulevik ning julgeolek. Ma iseenda äratundmiseks on inimesel ikka vaja ennast kellegagi kõrvutada, märkis president Ilves. Ja Eesti puhul on hea selleks, kelleks on näiteks Soome. Ka Ilves märkis ka seda, et õigesti on osutatud, et oma saab kõige paremini selgeks võrdluses võõraga. Eestlastel ja soomlastel on see võõras olnud lähedal sest asume me ju suure võõra ja tihti pelutava Venemaa naabruses karu kaenlasse, nagu ütleb soome väljend, mida president Ilves kasutas. Ja ta tõdes, et suur naaber on meie ühiskondi mõjutanud ja seda on ta teinud rohkem, kui me tahaksime. Näiteks sovjetlik pärand ja ideoloogilised manipulatsioonid teinud seda, et inimesed on moraalsest vastutusest kõrvale jäetud. Ja meenutas ta ka seda, et kui paljud eesti juhtivatel positsioonidel või võib-olla ka vähem juhtivatel positsioonidel olevad inimesed on meenutanud minevikust, et mind kästi nõukogude ajal niimoodi teha, mul polnud valikut ja nii edasi. Ja kui mina poleks seda teinud, siis oleks võinud keegi teine. President Ilves ütles, et õige ja valetundmine ausaks mine ja ebaausus on iga inimese enda moraalne valik ja siin pole koht arutlusel. Kui kui poleks mina, siis oleksid teised ikka, siin pole kohta õigustusele teisiti tegid kani. Ja rääkisite ka veel väga palju näiteks koostööst koostöö ka Euroopa liidu ja muude organisatsioonide raames. Kuid Euroopa Liidu laienemine on parim ja tõhusaim vahend demokraatia laiendamiseks kogu maailmas ja selles osas on Eesti ja Soome üht meelt, tõdes president Ilves. Ja keskkonnateemad. Muidugi oli ka juttu seoses Venemaa tegevusega näiteks ka ka ekspordiga ja Venemaa on teatanud, et Primorskist läbi on kavas vedada kuni 150 miljonit tonni naftat ja naftasaadusi aastas. President Ilves võrdles seda sellega, et läbi bosporuse tuleb näiteks 70 miljonit tonni aastas ja seda peetakse maailma kõige tihedama liiklusega naftakanaliks. Tuleb välja, et Läänemere kaudu on veel rohkem kavas vedada. Seetõttu tuleb Läänemerele erilist tähelepanu pöörata. Loengu lõpus oli ka võimalus kuulajatel küsimuste esitamiseks ja esimene küsimus, mida kütitegi olidki siis selle kohta, millist ühte ühtist olulist projekt võiks esile Eesti ja Soome töös. President Ilves ütles, et ühte ühist on väga raske tõsta, sest kõik on võrdse tähtsusega, võrdselt olulised, aga kokkuvõttes viimased sõnad. Kui ma alguses ütlesin, et on hea, et kellegagi ennast võrrelda, siis lõpus tõdes president Ilves, et on hea, et Eestil on soome näol endiselt ja jätkuvalt olemas ja teine, kellega ennast võrrelda, kellest näha nii palju sarnasust ja ka meeldivaid väikeseid erinevusi siit Helsingist Vallo kelmsaar. Aitäh Vallo, jätkame saadet stuudiost. Toompeal Stenbocki majas jätkuvatel koalitsioonikõnelustel käsitletakse täna keskkonnapõllumajanduse ja infrastruktuuriga seotud küsimusi. Siit jätkab Indrek Kiisler. Kõigi nelja osapoole läbirääkijad kinnitasid kõneluste vaheajal enne meie saate haldusalgust, et taas pole nende vahel suuri lahkarvamusi. Saate alguseks oli läbi räägitud vaid keskkonnatemaatika, kus Reformierakonna juhi Andrus Ansipi tõi välja põlevkivi tuleviku küsimuse. Me oleme otsustanud võtta suuna sellele, et me kaevemahtusid ei suurenda, ehk siis kaevemahud võiksid edaspidi jääda 15 miljoni tonni piiresse aastas. Lubasid antud välja rohkem neid lubasid on antud välja rohkem, kuid tegelik maht on praeguseks 14,8, mida ka juhul, kui nüüd kõik tahavad hakata kaevandama, kellel on load autodes, siis saab suuresti see on Eesti energia kivi. Kellel need põhilised realiseerimata mahud on, sellest me oleme ka kokku leppinud, et kindlasti me ei hakka seadma selliseid piiranguid, mille tagajärjel riik peaks hakkama kellelegi maksma mingeid kompensatsioone tehtud investeeringute eest. Sotsiaaldemokraatide juht Ivari Padar rääkis metsandus peatükist, kus tema sõnul tahetakse senisest rohkem toetada erametsaomanike. Erametsaomanikud saavad tulevikus metsa müügist 45000 krooni suurust tulumaksuvabastust. 45000 kroonini ja tulumaksuvabastus erametsaomanikele. Oma metsamaterjali müügist ikka selles suhtes on ju, sellel on selline kompromiss leit ja see, ma usun, et selline arendav samm, Eesti erametsaomanik igal juhul on mõistlik ju tähendada soiku jäänud teemat nagu erametsanduse peremehe tunne metsas. Selles suhtes, et sellised puhtalt lageraie, ma usun, on Eestis hakkavad ühele poole saama. Ja need, kes on vana metsaomanikeks saanud, need tunnevad ka. Ja selles suhtes riigipoolne soov on igat moodi, et omanikena tunneksid. Roheliste läbirääkija Valdur Lahtvee ütles, et rohelised läksid tänastele kõnelustele niivõrd põhjalike ettepanekutega, et leiti üheskoos, et kõiki neid ei ole mõtet valitsusliidu leppesse sisse kirjutada. Mida nende ettepanekute ta ka mõeldi ja leiti, et jah, see on võimalik teha ja seda on võimalik teha ka ilma neid punkte koalitsioonileppesse kirjutamata. See on lihtsalt niivõrd pikk nimekiri ja erinevaid asju, et siin see puudutab kasvõi keskkonnamõju hindamise kvaliteedi tagamist, järelevalve tõhustamist. See puudutab loodusvarade kasutamise efektiivsuse tagamist ja selliseid punkte. Edasi välisuudiseid Meelis Kompus. USA senat võttis vastu sisejulgeolekut puudutava seaduse, mis võib tuua viisavabaduse paljudele Washingtoni liitlastele. Parandus näeb ette viisavabaduse kehtestamiseni riikidega, mis aitavad USA terrorismivastases sõjas. Praegu on USA viisavabadus 27 riigiga. Uue meetme kohaselt võiks laieneda teiste seas ka Baltimaadele, sealhulgas Eestile. ÜRO Julgeolekunõukogu viis alalist liiget ja Saksamaa on lähedal üksmeelel Iraani tuumaprogrammi. Resolutsiooni osas nähakse ette rida majandussanktsioone muuhulgas tavarelvastuse müügi keeldu ja reisikeelde Iraani juhtkonnale. Iraani president Mahmoud Ahmadinejad aga rõhutas, et Iraan jääb võimalike sanktsioonides kõigutamatuks. Ta rääkis, et sanktsioone kavandavad riigid on ise eksiteel ja isoleerivad sellega paide ennast. Iraan aga vastab samuti sõjaliselt, kui USA peaks riiki ründama, teatas Iraani pealäbirääkija tuumaküsimuses. Organisatsiooni sõjaline väljakutse leiab samaväärse vastuse, kinnitas ta. Washington on korduvalt rõhutanud, et soovib probleemile diplomaatilist lahendust, kuid pole välistanud ka rünnakut. Kui diplomaatiline lahendus ei peaks õnnestuma. Valgevenes vahistati rahvarindeesimees wind Vetcherko ning mitteametlikel andmetel ka teine opositsiooniaktivist Vjatšeslav Sevtšuk. Vetšorka asukohta on praegu teadmata ning tema poja sõnul toimus vahistamine dokumentide kontrollimisega käigus, kui poliitik oli kodumaja trepikojas. Valgevenes on parlamendivalimised tuleval aastal, kuid seni pole ka opositsioon suutnud jõuda kokkuleppele, kuidas diktaatorlikult Aleksandr Lukaženkole vastu astuda. Lätis vahistati Ventspilsi linnapea Aivar Slembergs, president Vaira Vike-Freiberga kinnitas etlembergsi. Vahistamine ei tähenda Karhide jahtimise algust, kuna jahti peetakse vaid metsas ning riigistruktuuris käib asjaolud õiglane ja objektiivne selgitamine, teatas president. Linnapead seostatakse ametiseisundi kuritarvitamise ja suure korruptsiooniga. Peaminister Aigars Kalvitise sõnul viitab vahistamine sellele, et Lemberg seevastu on olemas kaalukaid süütõendeid. Kaitseministeerium kuulutas välja Tallinnasse Harju mäele rajatava võidusamba ideekonkursi. Lähemalt räägib veel kord Indrek Kiisler. Vabadussõja võidusammast on Tallinnasse kavandatud juba ligi 80 aastat. Vahepealse töö katkestas 50-ks aastaks Nõukogude okupatsioon. Ka taasiseseisvunud Eestis on Vabadussamba rajamine ei läinud üle kivide ja kändude. Vabadussõja võidusamba komisjoni liige, Eesti Evangeelse Luteri usu kiriku peapiiskop Andres Põder avaldas siiski lootust, et seekordne konkurss õnnestub. Terve see põlvkond, kes võitlesid vabadussõjas, on paraku pidanud lahkuma meie keskelt, nii et seda üldriiklikku vabadussammast ei ole suudetud veel püstitada. See moraalne võlg on päris suur. Ei ole mingit põhjust seda kaugemale lükata. Kavandite esitamise tähtaeg on teise juuli keskpäev, mälestusmärgil peab kindlasti paiknema tekst. Eesti vabadussõda 1000 918920. Vabadussõja võidusamba all on siis mõeldud tänapäevast mälestusmärki või monumenti nii et see nimetus ei kirjuta ette samba kuju. Eto nähtud kolm preemiat, esimene preemia 250000, teine 150003 aastat 75000. Küsisin komisjoni ühelt liikmelt, arhitekt Tiit Rummanilt, kas konkurss on rahvusvaheline? Ta ei ole nagu otseselt sätestatud, kas ta nüüd on Eesti-sisene või rahvusvaheline, need võistlustingimused on siis riigihanke selle süsteemi korras nagu üleval. Ja kõik, kes need siis nii-öelda välja võtavad, võivad konkursi kaasa teha. Tiit rumalam ka möödunud aastal kehtestatud Vabaduse väljaku detailplaneeringu üks autoritest, see planeering näeb ette praeguste tenniseväljakute alale avara väljaku loomist, mille üks osa on ka Harju mäel asuv võidusammas. Trummal ei soovinud öelda oma seisukohta, milline see sammas võiks tema arvates välja näha. Alati võib-olla niimoodi, et leidub mõni veel parem idee, mis kellelegi võrreldes sellega, mis juba ennem on olemas, nii et selles mõttes ei ole siin õige mingisuguseid soovitusi anda. See ongi no tegelikult selle konkursi eesmärk, et saada parim idee ja võimalik, et seal on ka mõni selline, mille peale siiamaani pole keegi veel tulnud. Harju maakohus otsustas loovutada kohtumõistmiseks Itaaliale kõik 21 juveeliröövides kahtlustatavat eestlast. Riigiprokurör Eve Oleski sõnul tegi kohus viimased loovutamise määrused eile ning viis kahtlusalust on juba lennukiga Itaaliasse saadetud. Seni on seitse kahtlustatavat loovutamise määruse ringkonnakohtus vaidlustanud. Tallinnas Pärnu maanteel sai keskpäeval liiklusõnnetusse sattunud liinibussist neli inimest vigastada. Põhja prefektuuri pressiesindaja Taavi Kullerkupu sõnul põrkasid buss ja BMW kokku kella 12 55 ajal Pärnu maantee 23, kusjuures õnnetuse põhjustas BMW roolis olnud 29 aastane Andrei, kes Tatari tänava poolt peateele sõites ei andnud teed liinibussile. Kokkupõrke tõttu oli pea kaks ja pool tundi liiklus piirkonnas tõsiselt häiritud. Ilmateade. Eeloleval ööl on meil vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss kaks kraadi. Päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada vihma. Puhub lääne ja edelatuul neli kuni kaheksa, saartel viis kuni 10 meetrit sekundis ja sooja tuleb homme neli kuni kaheksa kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 16750 Lehto metali Mall Mälberg. Kuulmiseni.