Kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva olulisemad sündmused veel kord kokku, stuudios on toimetaja Mall Mälberg. Tänan emakeelepäev. Aasta keeleteo auhinna said U19 kooli õpilased üleskutse eest kroon eesti keelele. Žürii sõnul said parima valimisel määravaks kodanikualgatus lai kandepind ning tõsi, nii et teo tegijad on paljude koolide õpilased ja õpetajad. President Toomas Hendrik Ilves on riigivisiidil Soomes. Ta pidas täna kõne Helsingi ülikoolis. Koalitsiooniläbirääkimised Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu, Sotsiaaldemokraatide ja roheliste vahel jätkuvad täna. Mina olen olnud keskkonnapoliitika, mille suhtes erakondadel suurt erinevat arvamusi ei ole. Lepiti kokku, et põlevkiviga kaevandamise maht aastas ei tohi ületada 15 miljonit tonni. USA senat võttis vastu seaduse, mis võib viisavabaduse Ameerikaga Eestile lähemale tuua. Homme on pilves ilm, kohati võib vihma sadada, sooja tuleb neli kuni kaheksa kraadi. Täna on emakeelepäev, sel puhul toimus Tallinna Ülikoolis üliõpilaskonverents rahvusraamatukogus keele seminar, Draamateatris anti aga kätte aasta keeleteo auhind sellest alustamegi. Reene Leas käis Draamateatris. Nii kuiva jää mürisevad nain kallijate langevad oluliselt nii või taeva pikne musta pilve talle ilusasti kärvata. Nõnda on jooksmas laulu ilus tuline oja. Vaevalt oskas Kristian Jaak Peterson neid luuleridu kirjutada, vaata et tema sünnipäevast kasvab välja traditsioon tähistada 14 kümnendat märtsi emakeelepäevana. Just tema luuletusega algas täna Draamateatris aasta keeleteo auhinna pidulik väljakuulutamine. Kokku esitati aasta keeleteole 16 kandidaati, milles žürii äramärkimist leidsid Eesti õigekeelsussõnaraamatu väljaandmine ning Eesti vabariigi põhiseaduse muutmise algatamine. Auhinna aasta keeletegu 2006 kuulutas välja haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Keeletegu 2006 all kutse krool eesti keelele. 2006. aasta septembris esitati 19 kooli 6827 õpilast ajalehes Õpetajate lehte üleskutse kõigile Eesti kooliõpilastele annetada Wiedemanni fondi. Üks kroon eesti keele, õppe ja rahvusliku kasvatuse toetuse algatajad ise kogusid 12747 krooni ja 70 senti. Otsuse juures ei olnud päevastesse kroonib vaid see, et eesti keele Andid sümboolne kroon. Kadele Tiit Puka keskkooli üheksandast klassist oli nende ligi 7000 õpilase hulgas, kes algatasid annetuste kogumise eesti keele, õppe ja rahvusliku kasvatuse toetuseks. Me ju elame Eesti riigis ja peaksime oma keelt säilitama ja, ja see peaks ikkagi jääma meie nagu kodupaigale ja põhimõtteliselt kõik peaksid ikkagi hoidma seda, see on meie väärtus. Rahvaauhinna võitis Anu lamp lavastuse keeleuuenduse lõpmatu kurv eest. Tegemist on lavakunstikooli 22. lennu diplomitööga Johannes Aaviku keeleuuendusliku loomingu alusel. Kuidas hindab Anu lamp praegust eesti keele olukorda? Ei, üldiselt ohutuled ikkagi on, hea meel on sellest, et ma suutsin Moore'i vaimustuses sellest nii tohutult ja võib-olla tänasel päeval veel eriti. Lennart Meri esimene surma-aastapäev on üks hea lause seal. Lennarti üks pealkiri tema esimestest presidendi kõnedest. Kultuur oli meie viimane patrull. Me peaksime seda meeles pidama ka täna. Kultuur on meie viimane padrun, me peaksime hoidma oma keelt. President Toomas Hendrik Ilves rääkis täna Helsingi ülikoolis peetud aulakõnes Eesti ja Soome ühistest juurtest Euroopa tulevikust, Läänemere julgeolekust ning avaldas kurbust selle üle, et Eesti oli 1939. aastal liiga nõrk seismaks end kaitsva soove kõrval. Mõned minu tuttavad eestlased nimetavad Soomet kaal riigiks, kus nad tahaksid ka ise elada, ütles Soomes riigivisiidil olev Ilves. Miks, sest Soomes on küllaga järel veel seda, mida ka Eesti nagu iga teine kirik rohkem vajab. Ta on identiteedi tunnetus tingimusteta isamaa, armastus, solidaarsus ja turvalisus. Jätkame ülevaatega koalitsiooniläbirääkimiste hetkeseisust, arutatakse keskkonna, põllumajanduse ja infrastruktuuri küsimusi. Indrek Kiisler. Kõigi nelja osapoole läbirääkijad kinnitasid kõneluste vaheajal, et taas pole suuri lahkarvamusi. Reformierakonna juht Andrus Ansip tõi välja ka põlevkivi tuleviku küsimuse. Me oleme otsustanud võtta suuna sellele. Me kaevemahtusid ei suurenda, ehk siis kaevemahud võiksid ka edaspidi jääda 15 miljoni tonni piiresse aastas. Aga neid lubasid on antud välja rohkem. Neid lubasid on antud välja rohkem, kuid tegelikult kaevemaht on praeguseks 14,8, mida ta ikka juhul, kui nüüd kõik tahavad hakata kaevandama, kellel on load also, kes siis saab? Suuresti see on Eesti Energia, Eesti põlevkivi kellel need põhilised realiseerimata mahud. Sellest me oleme ka kokku leppinud, et kindlasti me ei hakka seadma selliseid piiranguid, mille tagajärjel riik peaks hakkama kellelegi maksma mingeid kompensatsioone on juba tehtud investeeringute eest. Sotsiaaldemokraatide juht Ivari Padar rääkis metsandus peatükist, kus tema sõnul tahetakse senisest rohkem toetada erametsaomanike. Erametsaomanikud saavad tulevikus metsamüügis 45000 krooni suurust tulumaksuvabastust. 45000 on tulumaksuvabastus erametsaomanikele oma metsamaterjali müügist, et ka selles suhtes on siin kompromiss leitud ja see, ma usun, et on selline arendav samm Eesti erametsaomanik. Igal juhul on mõistlik ju arendada soiku jäänud teemat nagu erametsanduse peremehe tunne metsas. Selles suhtes, et sellised arutud lageraie, ma usun, on Eestis hakkavad ühele poole saama ja ja need, kes on vana metsaomanikeks saanud, need tunnevad ka. Ja selles suhtes riigipoolne soov on igat moodi, et omanikena tunneksid. Roheliste läbirääkija Valdur Lahtvee tunnistas, et rohelised läksid tänastele kõnelustele niivõrd põhjalike keskkonnaalaste ettepanekutega, et leiti, et kõiki neid ei ole mõtet valitsusliidu leppesse sisse kirjutada. Me rääkisime need punktid läbi, arutasime läbi, mida nende ettepanekute ta ka mõeldi ja leiti, et jah, see on võimalik teha ja seda on võimalik teha ka ilma neid punkte koalitsioonileppesse kirjutamata. See on lihtsalt niivõrd pikk nimekiri ja erinevaid asju, et siin sa puudutab kasvõi keskkonnamõju hindamise kvaliteedi tagamist, järelevalve tõhustamist. See puudutab loodusvarade kasutamise efektiivsuse tagamist ja selliseid punkte. USA senat võttis vastu seaduse, mis võib viisavabaduse Ameerikaga Eestile lähemale tuua. Neeme raud jätkab New Yorgist. Senatis vastu võetud julgeolekualasele seadusele lisatud viisavabaduse laiendamise klauslit toetanud rahvaesindajate sõnul oleks tänuks riikidele, kes aitavad Ühendriike sõjas terrorismiga sealhulgas ka Eestile, kuid senatipoolne heakskiit viisavabaduse laiendamisele ei tähenda veel viisareeglite muutuma hakkamist. USA seadusloome protsess on keeruline kongress erinevad kojad võtavad sageli vastu samateemalisi eelnõusid, mis detailides on aga erinevad. Nii on eile senatis heakskiidu saanud julgeolekuseadusega, mis esindajatekojas on juba vastu võetud. Kuid kui senati seaduses on lisa, mis käsitleb viisavabadusprogrammi laiendamist, siis esindajatekoja versioonis seda ei ole ning nüüd algavad kahe koja esindajate ühisnõupidamisel, kus kahe versiooni põhjal üks seadus välja töötatakse. Loodetavasti hakkab seal olema Ameerika terrorismisõjaliitlastele piisavaks vabadust, laiendab punkt, mille alusel Bushi administratsioon saaks alustada konkreetsetele riikidele viisanõuete tühistamist. Eesti diplomaatide sõnul on eile senatis vastu võetud seadus Eesti jaoks igatahes väga oluline kuid selles ulatuslikus julgeolekualases seaduses on ka palju vastuolulist näiteks Ameerika lennujaamade turvakontrollide töötajatele töö tasuja tingimuste alaste kollektiivsete läbirääkimistel omamine, millele valge maja on järsult vastu. Kui see demokraatide poolt meie esindajatekoja kui ka senati seadusteksti antud lubadus ka seaduse lõppversiooni alles jääb, on president lubanud seaduse vetostada. Kui valge maja seaduse vetostab, oleks Eesti jaoks ka viisavabaduseni jõudmise alal seni saavutatule oluliseks tagasilöögiks. Palju sõltub see ka sellest, millise seadustekstini jõuab senati ja esindajatekoja, nagu siin USA-s öeldakse, konverents, millal see toimub, ei ole hetkel veel selge. Eesti Raadio uudistele Neeme raud, New York. Pärnu haigla sai täna ligi miljoni kroonise annetuse saksa au konsolilt Helmult orentsilt ja tema sõpradelt tulnud raha läheb uute aparaatide soetamiseks naiste ja lastekliinikule üle. Hallikes kliinikus. Probleemseid kohti, kuhu annetusraha võiks paigutada, on Pärnu haiglal mitu. Seekord otsustati soetada Pärnu haigla naiste- ja lastekliinikule, kaks uut ultraheliaparaati naistearstikabinettides ning kaks uut ema loote jälgimise monitori sünnitusosakonda valikut põhjendas sihtasutuse Pärnu haigla juhatuse esimees Urmas Sule. Sündivad ühiskonna liikmed, rasedad emad peavad olema mitte prioriteet ainult Pärnu haigla jaoks prioriteet Eesti riigi jaoks. Pärnu haigla naiste- ja lastekliiniku juhataja Kadri-Liina vahule sõnul muudavad uued aparaadid elu lihtsamaks nii patsiendile kui arstile. Kaks ultraheliaparaati, mis lähevad naiste nõuandlasse, see tähendab seda, et nad hakkavad asuma vastuvõtukabinettides, kus arstis juba, kui tal jääb mingi kahtlus või vajab täpsustamist mingi seisund patsiendil, siis ta saab seda kohe teha vastuvõtu käigus. Praegu hetkel on niimoodi, et ultrahelikabinet paikneb eraldi, see tähendab seda, et kui on vaja patsiendi vaadata, siis ta peab uuesti riidesse panema minema järgmisesse kabinetti ja pahatihti on seal juba järjekord ees, nii et ta tuleb alles kolme nädala pärast, saab nagu oma täpsema diagnoosi. Et kindlasti on see patsiendi jaoks ülimalt oluline, ta saab ühe korra on vastuvõtu ajal vastuse kõikidele oma küsimustele, statsionaari tuleb kaks lootemonitor ja need on mõeldud siis nüüd rasedate ja sünnitajate ema loote seisundi hindamiseks, ehk et kuidas siis läheb sünnituse käigus lapsel kuidas läheb, emal antud aparaat on tegelikult Rootsi päritolu ja ta on praktiliselt kõikides Skandinaavia riikides juba kasutusel. Ja tegelikult aparaadi kasutuselevõtu tulemusena on oluliselt vähenenud keiserlõiget arv maailmas. Me loodame sedasama, sest praegu meie geisid lõigete arv hakkab juba lähenema kuskile 30-le protsendile. Saksa aukonsuli Helmut toorentsi jaoks on säärane heategevus iseenesest mõistetav. Avadki. Ma arvan, et kui siin töötada ja siin inimestele tööd anda, siis on väga hea, kui nad vaadates seda ka siit saavad, miks siis mitteabi andmist toetada. Raha tuleb Saksamaalt minu sõpradelt, jah, minult endalt. Kontaktid aukonsuli ja Pärnu haigla vahel said alguse juba 1998.-le aastal, kui AFP kriinval tõesti aktsiaselts toetas Pärnu haiglat meditsiinitehnika soetamisel 120000 krooniga. Kokku on aukonsul nende aastate jooksul Pärnu haiglat toetanud aga juba enam kui kaheksa miljoni krooniga. Eesti Raadio uudistele Pärnust Ülle Hallik. Ja saate lõpuks ilmast. Eeloleval ööl on meil vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilm. Puhub lääne ja edelatuul neli kuni kaheksa, rannikul puhanguti 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kolm kuni pluss kaks kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada vihma. Puhub lääne ja edelatuul neli kuni kaheksa, saartel viis kuni 10 meetrit sekundis. Sooja on homme neli kuni kaheksa kraadi. Te kuulsite kella kaheksast Päevakaja stuudios oli Mall Mälberg kena õhtu. Jätku.