Tere õhtust, kell sai kuus, uudistega on stuudios Kai Vare. Nordea Panga värske prognoosi järgi ulatub Eesti majanduskasv tänavu seitsme ja poole protsendini. SEB prognoosi kuue ja pooleprotsendist kasvu rajal vähendasid mõlemad pangad järgmise aasta majanduskasvu ootust, kuna maailma majanduses on süvenenud ebakindlus. Eesti Panga presidendiks kandideerivad Ardo Hanssoni, Jürgen Ligi, Andres Suti, Andres Tupits. Panga nõukogu esimees Jaan Männik ütles, et ilmselt saab otsus tehtud nõukogu kuuenda septembri istungil. Tema sõnul rahandusminister Jürgen Ligi saamine Eesti panga presidendiks sugugi kindel, kuigi ajakirjanduses on sellest palju räägitud. Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni hinnangul on mõle erakonnal nii palju võlgu, et parteid on pankrotiohus. Kõige suuremad võlad on Isamaa ja Res Publica Liidul, kuid kõige pikemalt on võlgu olnud Keskerakond. Nõrk majandusseis võib kaasa tuua selle, et erakond muutub ära kasutatavaks, nentis komisjoni esimees. Ojasalu. Töötukassa nõukogu uueks esimeheks sai ametiühingute juht Harri Taliga. Tema sõnul tuleb töötukassa praegu majanduslikult toime ega jää hätta ka siis, kui peaks tulema uus kriisilaine ja Tööpuudus uuesti suurenema. Kreeka nõus arutama Soomega üksnes rahalise laenu tagatise andmist, mitte muid variante, mida toetaksid teised euro. Mart Euroopa Liit tühistab Liibüa sadamatele ja mitmele naftafirmale kehtestatud sanktsioonid. Itaalia vabastas Liibüa külmutatud Tallinna-Kuressaare, lennuliini opereerib. Estonian Air pakkus Saare maavalitsusele liinilepingu jätkamise alternatiivina välja järjekordse variandi hakata mandri ja Saaremaa vahet lendama Senisest väiksemate lennukitega. Pihkva oblast on asunud setusid toetama ja kuberner tahaks setude arvu Pihkva oblastis suurendada. Siimusti keraamikatehas saab 125 aastaseks. Tootmine toimub ettevõtte rajamise ajal ehitatud hoonetes ja Siimusti toodang on Eesti laatadel väga soositud. Ilmateade lubab mitmel pool vihma. Sooja on öösel üheksa kuni 14, päeval 15 kuni 18 kraadi. Nordea SEB tõstsid oma täna avaldatud prognoosides Eesti tänavuse majanduskasvu näitajaid. Nordea prognoosi järgi ulatub Eesti majanduskasv tänavu seitsme ja poole protsendini. SEB prognoosib kuue ja pooleprotsendist kasvu. Samal ajal korrigeerisid mõlemad pangad järgmise aasta majanduskasvu prognoosinumbrid allapoole jätkab Janek Salme. Eesti majanduskasvukiirus esimesel poolaastal ületas selgelt ootusi, ütles nordea panga peaökonomist Tõnu Palm. Edu peamiseks põhjuseks on tema sõnul ekspordi kasv, mis on seotud eelkõige töötleva tööstusega. Koos maailma majandus üldis. Aeglustumisega on aga järgmisel aastal oodata madalamaid kasvunäitajaid. SEB hinnangul kasvab Eesti majandus tuleval aastal 3,5 protsenti, Nordea Panga hinnangul 3,6 protsenti. Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm. Peamine risk on siis päris keskkonnast, sellele lisandub siis kõrgem inflatsioon, et inflatsioon on vaevaline taanduma, hoolimata globaalse tööstuse jahtumisest Põhjamaades Balti riikides, siis kasu väljavaated selleks aastaks ma arvan, et on head ja välisnõrkus, pigem avaldub järgmine aasta see aasta sedasama kasu. Inerts on veel ka Põhjamaade teab, et näiteks Soomes on veel tööstussektori uued tellimused on kahekohalise numbriga. Nordea prognoosi põhis stsenaariumi kohaselt USA ning euroala uude majanduslangus ei satu ning Eesti eksporditurgude kasv taastub 2013. aastal. Euroalajooks seonduvad peamised riskid võlakriisiga. Nordea prognoosi kohaselt taandub ka globaalne inflatsioonilise surve, see aitab vähendada ka Eesti inflatsiooni, parandades nii tarbimise väljavaateid. Lisaks toetab tarbimist mõõdukas palgakasv, märkis Nordea. Selle aasta inflatsioonikson Nordea ja SEB hinnangul viis protsenti järgmisel aastal, Nordea hinnangul kolm ning SEB hinnangul 3,5 protsenti. Nordea peaökonomist Tõnu Palm ütles, et üks tõsisemaid probleeme on Eesti kõrge struktuurne tööpuudus. Et kui ma vaatan, siis 12 kuud või rohkem töötanud inimeste arvu ja siia kõrvale punases majas tasu, mis on Euroopa kiirelt siin nagu kaevandustele tähendab seda, et piim kiirest majanduskasvust ei piisa, et siin peaks olema lisameetmed, et seda olukord nagu parandada. Nordea prognoosib Eesti töötuse määraks tänavu 12,8 protsenti ja tuleval aastal 10,5 protsenti. Eesti Panga nõukogu sai uue presidendi ametikohale soovib avalduse neljalt inimeselt, need on praegu maailmapangas töötav Ardo Hansson, rahandusminister Jürgen Ligi, Eesti panga endine asepresident, praegu valuutafondis töötav Andres Sutt ning kunagi Eesti Panga juristina töötanud Andres Tupits. Panga nõukogu esimees Jaan Männik ütles intervjuus Indrek Kiislerile, et kõik kandidaadid on väga head. Me leiame kindlasti nende kandidaatide hulgast järgmise Eesti panga presidendiks, on see, on minu veendumus küll, aga ei oska tänase seisuga öelda, kes see on. Ajakirjanduses on jälle väidetud, et Reformierakond on väga kindel, et Jürgen Ligi saab selle koha onseni. Siin võib erinevatel erakondadel ja ühiskonna gruppidel olla oma nägemus, aga need, kes selle asja ära otsustavad, on Eesti Panga nõukogu, kus on kaheksa liiget ja seal on neli inimest, kes on poliitilise taustaga ja seal on siis igast erakonnast on siis üks liige. Ja siis on seal kolm professorit ja nõukogu esimees, kellel on ettevõtlustaust, et üks erakond nüüd kellelegil garanteerib, siis mina omalt poolt ütlen, et ma tean, et see on nende soov ja see võib nii minna. Aga, aga mina tänase seisuga ei näe veel, kes on Eesti järgmine panga president? Ma ütleksin aga nii palju, et ma tunnen Jürgen Ligit väga hästi. Jürgen Ligi siin väga tugev kandidaat, nii palju mõtleks. Eesti Panga nõukogu asub võimalike kandidaate arutama kuuendal septembril. Millal tehakse otsus? Mina ei välista, et see tehakse kuuendale. See põhjus on see, et kui nüüd need neli kandidaati on, on siis avalikud, aga mina olen nõukogu liikmetele rääkinud juba enne suve, et võimalikud kandidaadid on nii, et need ja need siin ei ole tulnud. Kui see nimekiri on avalik ka nõukogu liikmetele mingisuguseid üllatusi, sellepärast ma ütlen, et kuuendal septembril me võime ka selle asja ära otsustada. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon vaatles tänasel istungil parteide võlgnevusi ning selgus, et enim on valimistega seotud arveid tasumata Isamaa ja Res Publica Liidul. Kõige kauem on või võlgu olnud aga Keskerakond. Ainsana pole riigikogus esindatud erakondadest valimisvõlgu reformierakonnal. IRL on pärast viimaseid riigikogu valimisi võlgu üle 700000 euro. Keskerakonnal on võlguni tänavustel riigikogu valimistel kui ka 2009. lasta europarlamendi kohalikelt valimistelt kokku üle poole miljoni euro. Sotsiaaldemokraatidel on viimaste valimiste eest tasumata arveid üle 200000 euroga. Valimisvõlvkonga Rohelistel Rahvaliidul ning kristlikel demo raatidel. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon otsustas küsida võlgade kohta selgitusi keskerakonnalt IRL-ilt ning sotsiaaldemokraatidelt. Komisjoni esimees Ardo Ojasalu ütles, et arupärimised saadetakse erakondadele ilmselt septembri keskpaigas ning vastuseid oodatakse seejärel 30 päeva jooksul. Ardo Ojasalu küsitles Janek Salme. Mida soovib komisjon keskerakonnalt, IRL-ilt ja sotsiaaldemokraatlikult erakonnalt teada saada? Nimetatud kolmel erakonnal on üsna suured võlgnevused oma hankijate ees seoses eelmiste valimiskampaaniakuludega ja on näha, et need võlgnevused ei ole ka viimase aruandlusperioodi jooksul oluliselt vähenenud. Probleem on üleval eelkõige selle tõttu, et ka erakondade aastaaruandeid analüüsides on näha, et nende suurematele erakondadele, keda sa siis nimetatud, et on netovara negatiivne ehk tegelikult majanduslikus mõttes on erakonnad nagu pankrotiohtlikus olukorras ja, ja võib-olla nagu sügavama analüüsi tulemusena On mõned isegi juba pankrotis, selle tõttu on mõistlik saada selgitust, et kuidasmoodi neid võlgasid likvideeritakse. Kuidas need võlad on üldse niimoodi tekkinud, et nad nii pikalt on üleval ja milliste lepinguliste tingimuste alusel on need koostööpartnereid siis võimaldanud neid võlgasid niimoodi üleval olla, sest et seaduse järgi erakond on võimeline krediiti, kasutame ainult krediidiasutusel. Milliseid ohte te näete selles, et erakondadel on pikaajalised suured võlad? See on vastuolus seadusega, kui selline situatsioon on nagu väga pikaajaline ja teine on loomulikult selline otsene mõjutatavuse risk, et kui erakond on väga nõrgas majanduslikus seisus, siis võib tekkida oht, et selle majandusliku seisu parandamise nimel on erakond valmis ükskõik milleks, et kellegi käest nagu raha saada ja need sammud võivad olla sellised meeleheitlikud ning ning võivad olla suunatud ka sellele, et nad ei ole päris seadustega kooskõlas ning erakond muutub oma nõrga majandusseisu tõttu ära kasutatavaks ja, ja võib ta hakata tegema otsuseid, mis ütleme, ei ole tegelikult ühiskonna üldiste huvidega kooskõlas, vaid mõne üksiku nii-öelda rahastaja huviga, ainult kooskõlas. Kas teie arvates oleks vaja teha seadusemuudatusi, et sellist olukorda muuta? Komisjon on alustanud erakonnaseaduse osas sellist analüüsiprotsessi ja meie tänasel koosolekul olid esimesed sellised ettepanekud ka kaalumisel, mis puudutavad erakonnaseaduse muutmist just selles, kuidas kõigepealt muuta aruandlus selgemaks ja järgnevalt ka, kuidas muuta kogu see erakondade tegevus nagu finantsvaatevinklist rohkem läbipaistvamaks. Töötukassa nõukogu uueks juhiks sai rotatsiooni korras ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga. Tema hinnangul läheb töötukassal praegu majanduslikult üsna hästi. Olukord on päris hea, et prognoositud tulud laekuvad plaanipäraselt. Seal kindlustusmaksete laekumine oli praktiliselt 50 protsenti, investeeringutulud olid olid isegi üle 50 protsendi aasta eelarves kavandatust. Räägitakse ka sellest, et kriis ei ole sugugi veel möödas. Kas töötukassa on valmis ka selleks, et töötute arv hakkab uuesti kasvama, kuidas meil siis raha jätkub? No loomulikult on töötukassa selleks valmis ja rahaga on seisud suhteliselt positiivsed. Juuli alguse seisuga oli töötukassa varade maht, et 275 miljonit eurot, et eks see tähendab seal üle 4,3 miljardi krooni, kui Lil ta vanad mastaabid arvetada. Kui me nägime sellel kõige hullemal kriisiaastal töötukassa ühe aasta jooksul väljamakseid kolme miljardi krooni ulatuses, nii et täna on noh, ütleme piltlikult öeldes pooleteist aasta puhver olemas, aga, aga kindlasti on, on eesmärk suurem. Siin on räägitud sellest, et see puhver peaks olema vähemalt kahe kriidi aasta väljamaksete summa. Küsimus on just see, et kuidas leida see optimum, et mõistlikult suurendada varasid, et neist piisaks ka tegutsemiseks järgmise ränga kriisi korral. Välissõnumid võtab kokku Margitta otsmaa. Kreeka on nõus Soomele abilaenu tagamise eest andma üksnes rahalise tagatise, kuna sees ega riigi stabiliseerimisprogrammi nii ütles rahandusminister Evangelos Venizelos. Varem on võimaliku tagatisena mainitud ka aktsia- ja kinnisvaratagatisi. Saksa majandusleht Handelsblatt kirjutas, et eurotsoon palub Soomele antava tagatisena Kreeka pankade aktsiaid. Ühe Kreeka ajalehe teatel arutasid aga riigijuhid selle aasta alguses riigivõla saneerimist ning Kreeka lahkumist eurotsoonist nii, vahendab Äripäev. Eurotsoonist väljas tamine maksaks Kreekale ilmselt sadu miljardeid eurosid, kuid see võib kokkuvõttes ikkagi tulla odavam kui euroga jätkamine. Nii arvavad analüütikud. Saksamaa kantsleri Angela Merkeli valitsuskabinet kiitis heaks uued meetmed eurotsooni finantsstabiilsusfondi ESF laiendamiseks. Ees ootab hääletus parlamendis ja liidunõukogus 29. või 30. septembril. Muudatused peavad ratifitseerima ka kõiki eurotsooni riigid. EFSF-ile lubatakse osta järelturult riikide võlakirju ning laenata teatud tingimustele raha euroriikide valitsustele ja kommertspankadele. Fondi laenumaht on 440 miljardit eurot, mis tähendab, et näiteks Saksamaa tagatis osakaal 123-lt miljardilt 211-le miljardile eurole. Euroopa Liit tühistab reedel Liibüa sadamatele ja 22-le majandusüksusele, sealhulgas mitmele naftafirmale kehtestatud sanktsioonid. Põhjus Liibüa liidri Muammar Gaddafi võimu sisuline Euroopa Liit on külmutanud ligi 50 Liibüa majandusüksuse arved. Itaalia vabastas Liibüa uue juhtkonna huvides 500 miljoni euroga väärtuses riigi külmutatud varasid. Homme algab aga Pariisis Liibüa sõprade kontaktrühma kohtumine. Sinna tuleb ka Venemaa eriesindaja. Tänu Venemaale sai võimalikuks riikide sõjaline sekkumine Liibüas, kuna Venemaa jäi ÜRO Julgeolekunõukogu vastaval hääletusel erapooletuks. Moskva on aga süüdistanud NATO vägesid neile antud tsiviilelanikkonna kaitsmise mandaadist üleastumisel. Vene president Dmitri Medvedjev on liitunud lääneriikidega, kes nõuavad Gaddafi tagasiastumist. Samas ei ole Moskvaga tunnustanud ülestõusnute rahvusliku üleminekunõukogu Liibüa seaduslikku võimuna. Venemaal oli Gaddafi valitsusega miljarditesse dollaritesse ulatunud relva, energia ja infrastruktuurilepinguid. Tagasi Eestisse, Saare maavalitsus loodab nädala-paari jooksul leida lahenduse Kuressaare-Tallinn lennuliinile. Estonian Air teatas, et saab sellel liinil praegu suurt kahju. Indrek Kiisler jätkab. Estonian Airi koduleheküljel Kuressaare liinile talveperioodiks pileteid osta ei saa. Lennufirma tahtis, et ma valitsus maksaks dotatsiooni iga edasi-tagasi lennu kohta 1988 euro asemel 4048 eurot. Nüüd on kaalumisel ka väiksemad lennukid, mida Estonian Air rendiks mõnelt teiselt lennufirmalt. Saare maavanema kohusetäitja Jaan Leivategija kinnitas, et kaalumisel on ka raha juurde taotlemine kuid see on praegu keerukas. Taasta keskel teadupärast eelarvenumbreid ju ei muutu, nii et, et selle aasta sees raske prognoosida, et, et kas on võimalik midagi täiendavat juurde saada, et teine asi on see, et mis siis järgmise aasta eelarvega juhtub, et et kas seal siis on ette näha, et need vahendid lennuliiklusele suurenevad või mitte, et, et aga see, seda ma nagu ei oska praegu prognoosida, et ütleme nii, et see huvi, et lennuliiklus jätkuks, on ju mõlemapoolne, et et sellest on huvitatud Estonian Air ja Saare maavalitsus on samuti sellest ülimalt huvitatud, et nõudlus selle transpordiliigi järgi on. Inimesed on sellega harjunud ja, ja see jätkuma peab, aga noh, küsimus ongi, et millise sagedusega millisel kujul, milliste lennukitega. Lootus on ikkagi see, et Estonian Airiga jätkub see reisijate vedu, et aga, aga noh, loomulikult, et kui kuskilt jookseb nii kinni, et vedaja ei suuda ja meie ei suuda sellistel tingimustel jätkata, noh, siis tuleb leida uusi lahendusi. Estonian Airi asepresident Rauno Parrase kinnitas, et ettevõte ei suuda senistel tingimustel seda liini edasi pidada, sest kahjum on liiga suur. Tähtaega selles mõttes nüüd ei ole, et, et on vaja kokku leppida selleks selleks ajaks, aga selge on see, et lennuplaanid on tänaseks süsteemides suvegraafiku lõpuni talvegraafikusse. Praegu lende süsteemides ei ole. Lennud, lennud peaksid saama süsteemidesse võimalikult kiiresti, nii et selles mõttes on meil ikkagi nagu suhteliselt kiire nende otsustega. Juhul, kui te kokkuleppele ei saa, mis siis saab? Seda on praegu vara spekuleerida, et meie Estonian Air siis eesotsas ikkagi töötab selle nimel, et see asi nagu ära lahendada, et lennud jätkuksid, et teeme kõik selle nimel, et lennuühendus ei katkeks. Kas aga väiksemad lennukid on lahendus? Et see on üks võimalikke versioone, et jätkata tõepoolest võib-olla tulevikus väiksemate lennukitega on võimalused keeritult nädala sees väiksem lennuk nädala lõpus suurem võib olla, aga noh et see on seotud ju ka rahaga. Igal igal asjal on oma hind ja, ja kuidas siis selle olemasoleva eelarvega seal toime tulla, et need on need tingimused. Pihkva oblasti võimud pööravad viimasel ajal järjest suuremat tähelepanu sealsete setode toetamisele. Pihkva kuberneri Aleksei Turtšaki sõnul on setode arvu suurendamine oblastis poliitiline küsimus. Augusti lõpus radaja külas toimuv setofestival on üks sellise tähelepanu ilmingutest. Igor Taro räägib lähemalt. Variksoode peres Raakva külas alati vaaritatud, kuigi varem pole suurt tähelepanu pööratud, et kujust seto sõiraga on. Nüüd on olukord muutunud, kõneleb seitsme lehmapidaja Galina Varikso tänna. Käbi. Otsi märgid. Praegusel ajal on see parim turundus, meil on näiteks ka mesilased ja kogu kodune kaup läheb nagu soe sai, võib moodsa sõnaga öelda, et see on hetkel hea bränd. Seto sõir on tugev kaubamärk. Uue nähtusena on sel aastal Irboska kandis müügile ilmunud setomotiividega kaasaegsed suveniirid. Nende tekkimine oli Pihkva kuberneri poolt algatatud seto ta toetusprogrammi otseseks tulemiks kõneleb suveniiri valmistaja Jelena majak. Selle programmi raames oli ette nähtud müügipunktide avamine, kus müüdaks seto sümboolikaga suveniire nii et see andis tõuke nende valmistamiseks, et saaks neid seal müüa. Toetusmeetmeid on kohalikele setudele lubatud ka sotsiaalset laadi, kõneleb Petseri Seto etnokultuuriühingu juht Helju maja. Katlale majal vanainimese maja peale dum seto lastele ant kompensatsioonide kuuliminemite siduma setu seltsi pead nagu auto saama ja siis ratturi kõige tehnikaga Tarta rahvale vaja kündja, kartulit ka juba või midagi muud. Ka äsja toimunud Rade festival ning seda majutav seto muuseum on üheks Pihkva oblasti programmi väljundiks. Kõige ambitsioonikamaks eesmärgiks oli kuberneri soov asustada Petseri rajoonist lahkunud setod oma küladesse tagasi. Selleks on programmis ette nähtud ka 50000 rubla ehk pisut enam kui 1000 eurone ümberasumistoetus, kõneleb Pihkva oblastiduumasaadik Veera Petchnikova. Peegeldatud ka see aspekt, et toetada rahaliselt perekondi, kes tulevad tagasi põlistele Vene, see tähendab enda aladele, kus nad elanud on. See on siiski alles algus. Ma arvan, et töötame selle nimel edasi. Praeguseks pole siiski teada ühtki perekonda, kes avaldanud soovi programmi tool ümber asuda. Igor Taro rahvusringhäälingule Petserimaalt. Siimusti keraamikatehas saab täna 125 aastaseks. Jaan Lukas käis uurimas, kuidas tehasel läheb. Siimusti keraamikatehase rajajad, eestitööstur, joode piim on Osaühing, Siimusti keraamika tegevjuht Elsa kuulus kuivõrd on siin praegu teil tunda ajaloo hõngu? Kõik need tootmishooned, kus meil praegu tootmine käib, need ongi Joosep Tiimani poolt 125 aastat tagasi siia ehitatud, nii et olemegi ajaloolises hoones ja keraamika vastu huvi Eestis säilinud tänaseni, seda näitavad ka laatadel müüginumbrid ja, ja kuivõrd hea meel on inimestel, kes tulevad üle Eesti laatadele ja väga paljud ostjad siiralt tunnevad head meelt, et Siimusti on suutnud sellises raskes majanduskonkurentsis ja majandustingimustes ikkagi säilitada oma ajaloolise keraamika tootmise ja meie toodangus on veel isegi üks tõesti ajaloohõnguline toode, mida valmistati juba Joosep Tiimani ajal. See on kausiserviis ja on ka olnud ostjate poolt äratundmisrõõmu, et oi, et mul on vanavanaemast päritses serviis kodus olemas. Kuidas vaatab ettevõtte tuleviku juhatuse esimees Jüri neem? Tulevik on küllaltki tume hiina portselan, kõik tuleb meie keraamikat üle lööma segama, kuigi meie oleme siin töötavad inimesed, oleme väga positiivselt meelestatud ja soovime keraamika, jääks veel 125-ks aastaks. Ilmast öösel sajab kohati hoovihma ja võib tekkida udu. Puhub läänetuul kolm kuni 10 meetrit sekundis, sooja on üheksa kuni 14 kraadi. Päeval sajab juba mitmel pool hoovihma, puhub ikka läänetuul kolm kuni 10 meetrit sekundis ja sooja tuleb 15 kuni 18 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.