Tere taas on esmaspäeva pärastlõuna ja taas paras aeg kuulata matkajutte. Eestlased käisid Pamiiri uudistamas, mis sel aastal erilist oli, mida nad nägid, mida kogesid sellest räägime Jaan Künnap igav. Ning räägime ka Eesti matkaliidu tegevusest, mida see hõlmab? Palju on Eestis matkaklubisid. Guido Leibur, Eesti matkaliidu president on stuudios. Tarmo Tiisler küsib matkateemalisi küsimusi ja soovib kena kuulamist. Matkasaade. Sellel suvel sai taas hulk eestlasi näha ja vaadata, milline välja Pamiir seal käis. Jaan Künnapi alpikooli grupp, Jaan Künnap on meil nüüd stuudios ja temalt uurime kas Pamiir 2002 on sama mis Pamiir noh, ütleme 1990 näiteks. Tere. Ma kohe täpsustaksin, et, et mitte suur grupp, aga väike grupp Pamiiris oli see aasta siis plaanis ja teoks teoks sai siis. Uuema põlvkonna edasijõudnud alpinist viia Pamiiri, see oli nüüd eesmärgiks. Uuem põlvkond, see tähendab seda, et kes tegelevad alles paar-kolm-neli aastat alpinismiga ja, ja kellel on juba kaukaasia katsumused juba selja taga Elbruse näiteks käidud. Ja, ja siis leidus inimesi ja, ja, ja väärikamaid, kes siis tahtsid üritada siis seitsmetuhandelist, see tähendab Leninit. Ja siis Eestist oli siis viis, meiega liitusid veel viis soomlast ka, nii et kokku 10 inimest. Olime siis kuu aega Pamiiris. Täpselt, kus ja, ja kui kõrgele jõudsite. Baaslaager on 3600, seal, kus karjusid, elavad. Tänavu aasta siis ma sain organiseeritud niimoodi, et, et et mitte endi telki kasutada ja baas laagrina, kasutasime siis kohalike karjuste jurtat ja ühtlasi ka nende karjuste teenuseid. Värske piim, värske liha, värskele bioska. Nii et selles mõttes oli ka. Sihuke mites tarne, standartne telkides, elamine baaslaagris. Ja noh, Lenini kõrgus on 7134 meetrit. Tipus seal künka otsas, päris künka otsas käis nüüd üks mees seal. Võib-olla ajakirjanduses nii palju, et ta nimi on paljude Päevalehe piltide all. Ja, ja tema on selles mõttes. Paljud paljudele eeskujuks, et, et möödunud aasta oli ka ekspeditsioonil kaasas, aga siis tal jäi kuskil paarsada meeter puudu. Ja mees otsustas, et selle paarsada meetrit tuleb tänavast ära teha ja seda ta tegigi. Ja. Ja siis meie grupi liikmetest siis neli inimest veel siis käisid seitsme kilomeetri kõrgusel päris seal künka otsas, nüüd ei läinud? Jaa. Kas lõpes vaim või lõppes vägi? Õigemini aeg selleks, et ja ilmastik mängis ka kergelt rolli. No mul oli seal graafikud paika pandud, et, Liikumisgraafik, et peale kella kolm või enam edasi ei liiguta siis pöördutakse ringi päeval kell kolm, et jõuda õhtuks tagasi või pimedas enne pimedat just viimasesse laagrisse tagasi, see on 6100 ja ja ja ilm pinnin ei lubanud ka üldiselt kauem seal seal seitsme kilomeetri kõrgusel viibida, niiet pöördes otsustasime, pöördusime tagasi seitsme kilomeetri pealt, aga siis Simpson käis ikka selle viimase künka peal ära. Sa enne tõid näiteks Pamiir võetakse kaasa edasijõudnumad ja need, kes said eelmisel aastal Gauck kasusel hakkama. Anna palun lühikene võrdluspilt, mille poolest Pamiir on keerulisem? Hea näide on see, et meil oli kaasas veel viis soomlast ja, ja nemad, et nendele ka samuti plaanis tippu minna. Aga kuna nad pold seitsmetuhandelist veel oma silmaga näinud piltide peal oli näinud ja, ja ja kuskil poole ekspeditsiooni ajal, kui nad käisid 6100 peal siis kolm inimest loobusid sellest viimasest tõusust. Noh. Ööbisime aklimatiseerumise eesmärgil ööbisime seal 6100, siis tulime alla ja siis tegime paar päeva puhkepausi ja siis nad otsustasid, et, et seda lähevad enam ei ole suutelised kordama seda 6100 tõusma. See tähendab kolm päeva ja siis peale selle veel tipputõus ka. Nii et psühholoogiliselt praktiliselt. Oli see nii kurnav, füüsiliselt nad olid tugevad. Aga, aga noh, inimene ei kujuta ette, kui suuruse 7000-le võib-olla ja millised millised koormused seal iga päev on, need kolm inimest loobusid. Et see, see on nüüd üks hea näide, et inimene arvab, et mis see 7000-le käia on, kui ta käib Elbruse peale, et noh, heldus on tehnil on sama raske, aga füüsiliselt on kergem kui näiteks seitsmetuhandelise peale tõusmine, Lenini. Aga see Lenin on noh, nii suured vahemaad on nendel laagritel isegi vahetevahel seal 10 tundi vaja käia laagrite vahel. Ja kuskohal lumi on põlvini või veelgi sügavam. Et igatahes loobusid, selles on nüüd siis Elbruse ja siis selle lenide vahendid. Ma olen viimastel aastatel pannud tähele, et suviti sõidab kaukasusse Eestist juba päris palju inimesi busside kaupa, võib öelda, kas Pamiiri huvi on Eesti inimesel esialgu veel väiksem. Ei, huvi ei ole väiksem, aga noh, ta on kallim kõigepealt noh rongiga on sinna väga pikk maa sõita ja siis peab lennukiga sõitma, seal kohapeal ka veel lennukiga sõitma. Et ta on kallim ja jaa jaa. Võib-olla see uuema põlvkonna alpinistride hulgas veel ei ole noh, kasvõi viisil füüsiliseltki valmis minema sinna seitsmetuhandelist otse Alt mõningatelt. Kuidas kohalikud suhtuvad teiesugustesse käiama? Kohalikud suhted on endiselt hästi, nagu liidu ajal. Nüüd ei saa öelda, et seal vähe rahvast käib seal seal meie ajal, kui meie seal olime, siis oli oma paarsada väljemalpinisti. Kõik, kellel eesmärk oli, see lenin vallutada. Aga noh, nagu ma mainisin, et kasutame seal kohalikke teenuseid. Kohalikel karjustele suured karjad Ja, ja noh, nad väga hea meelega osutavad igasuguseid teenuseid. Ja ei suhtumine kindlasti. On see kohe noh, nende poolt selline omamoodi turismiteenus nad teevadki, nad teavad, et tuleb sellel ja sellel ajal teatud kogus inimesi, kellele võiks näiteks nagu sa ütlesid, mingi leiva ja piima Erinevalt noh, ma paarkümmend aastat tagasi käisime seal iga suve erinevalt just sellega võrreldes nüüd et siis need teenused ei osutunud, aga nüüd nüüd on neil tõesti isegi elatusseal noh, kas sul lambaliha, värske liha ja, ja siis nad asutajatel selliseid teenuseid ennem oli näiteks esimesse laagrisse, see on 4300 kas mindi jala või isegi helikopteriga, aga nüüd nüüd on juba selline teenus seal välja mõeldud, noh, mis välja mõeldud, see pole väljamõeldis, midagi. Nepaalis kogu aeg kasutatakse, seda nad oma jakkide hobustega noh, osutavad selles mõttes teenused. Seljakotte või võilaagrit seal kuue esimesse laagrisse näiteks viie baaslaagrist hobustega noh, seal on küllaltki kallis, see on muidugi läbirääkimised Lägi seal läbirääkimistega niimoodi on aga isegi mõned mõned jah, on isegi selliseid, hindas, et ükski loom maksab kaks dollarit näiteks või. Või noh, meie saame ühe dollariga viidakse seljakotte ja kraamisesse esimesse laagrisse. On sul seal tuttavaid nägusid veel alles ees. Noh, kuna mul siin paus kuskil 10 aastat polnud seal Pamiiris käinud. Mööndasteni käisin jälle, oli pause, karjused, tuttavaid ei ole, aga, aga tuttavaid alpinisti on küll nendega, kellega ma kunagi olen käinud ja mägedes kohtunud ja kunagi oli seal ju rahvusvaheline alpilaager. Seal pidevalt töötasid Eesti treenerid või päästjad või konsultandid. Mina töötasin samuti seal. Ja, ja seesama need vanemad alpinistid käivad samamoodi giididena seal. Kas on sealkandis ohutu liikuda, öösel kim sallidega mehi välkuvate silmadega ei tule. Ei ole ja seal tähendab noh, üleval mägedes, seal on ju päris ohutu, aga aga noh, me elasime ka offi linnas ja Biškekis käidud ja ja Kõrgõzstani pealinn. Ja ohutu selleks, et. Kohalikele hotellidele ja, ja turismifirmadele, see on siiski siiski sissetulek ja nii, et turistil nad hoiavad. Ei juhtu seal midagi. Mis kõikidest on alpinist sinna tulnud? Meie suhtlesime, noh kogu aeg, kui me grupp liigub edasi-tagasi, siis ikka seal vahelaagrites seal naabertelgid või, või nendega saab suhelda, siis kes seal olid? Norrakatega suhtlesime seal sakslastega. Sakslased, poolakad, tsehhid, tsehhidega just käisime tipus. Seal veel ameeriklased. Inglased oli Teie saate omad asjad vene keeles aetud, aga need teised, mis keeles nemad teevad nendele kirgiisidele selgeks, et meil oleks vaja seda ja toda. Noh kirgiisid need, kes ikka tahavad teenuseid osutada ja need juba oskavad inglise keelt ka. Vähemalt vajaliku terminoloogia on. Seal ei ole probleeme. Palju sinnakanti, sinu teada üldse Eesti inimesi kes ei lähe otseselt mäge vallutama, lihtsalt huvilisi ja kas on sinna mõtet minna ka noh, näiteks 3000 meetri peale käima mitte otseselt tippu ründama? No sinna autode rajoon, kus meie olime, seal on natuke keeruline selleks, et seal on veel piirissoni lubasid seal on küll tadžikid ja, ja, ja Kõrgõstani Piiritsoonid seal, nii et see on väga keeruline. Kõigepealt see peab neid piiritsooni, lubas, saab ainult läbi mingisuguste turismifirmade, nemad organiseerivad neid seal kohapeal. Biškekis, Ozzy seal nihukest turismifirmad. Ja Ta on kallis, ainult sinna minna, jurtas puhkama. Et seal peaks mingisugune muu eesmärk olema, kas mingisugune mingisugune matke näiteks või? Aga aga noh, jah, miks mitte. Ma usun, et järgmisel aastal ka plaan sinnakanti minna. Noh veel veel, soovijaid on mõned üksikud, aga noh, eks mõtlevad ja kui saab mingisuguse grupi kokku siis tasub minna. Ega seda võib väita, et Venemaale ja endise nõukogude liidu piirides sisuliselt igale poole on võimalik minna. On võimalik muidugi. Ja ma üldse imestan, et, et meie turismifirmade Väga-väga visalt haakuvad selle Venemaaturismivõimalustega tasuks minna tasuks. Eestis on olemas selline organisatsioon nagu Eesti matkaliit, mis ühendab Eesti matkaklubisid ja sellest organisatsioonist Eesti matkamise organiseeritusest nüüd räägimegi ning juttu räägime Eesti matkaliidu presidendi Guido Leibur. Tere, tere päevast. Kuidas eesti matkamine on organiseeritud ja palju organiseeritus ja kõrval on seda matkamist, mis ei ole korrastatud. Täpselt numbreid või protsenti on siin küll raske öelda, aga Eesti matkaliit on mittetulundusühing, kes koondab enda enda alla seda osa matkajaid, kes on organiseeritud matkad lubidesse põhiliselt. Meil on 12 liikmesorganisatsiooni kokku, seda liikmeskonda võiks lugeda kuskil natukene üle 500 inimese, kes on koondunud nende matkaklubide juurde ja matkaliit siis kõike seda kurvastab. Meie peamiseks eesmärgiks on jah selle matkategevuse üldine koordineerimine Eestis ja kindlad niuksed, konkreetsemad tegevusvaldkonnad, et matka matkamatkavaldkond üldse areneks enam Eestis. Kas eesti rännu Hinovooline inimene on üldse huvitatud sellest, et kuidagi organiseeritult olla või matka selline vaba inimene, kes võtab koti ja läheb, kui tahab? Ma jah, kipun arvama, et pigem ta kipub olema suurelt jaolt vaba inimene. Ja see tendents, et teadus on nagu rohkem organiseeruda, on ehk viimase aja märk. Sest läbi selle organiseerituse tekib nagu ühiskondlikult tugevam mõjujõud meil kui me, kui me soovime omi seisukohti kaitsta midagi ühiskonnas teda ja noh, selles osas on ka matkaliit omi omale nagu kindlamad eesmärki viimasel ajal just sealt. Ometigi Eestis on olemas matkaklubid, kes püüavad teatud piirkondi hallata, millega üks matkaklubi tegeleb. Põhiliselt tegeleb ta ikkagi matkade koordineerimisega, matkade korraldamisega omas piirkonnas. Aga lisaks sellele on küllalt palju aktiivseid matkaklubisid, kes on asunud mitmesuguseid matkateenuseid kasutama. Seda küll domineerivalt oma klubi liikmetele praegu. Kas matkaklubid vaatavad ka oma piirkonna ütleme, matkaradade või, või laiemalt looduse järele, ehk siis peavad korda nende kantid üle, kus kandis nad ise või? No ma arvan, see on selline inimene, kes armastab loodust, püüab säilitada looduses olemasolevat ja ja seda teeb alati, kui ta looduses viibib. Aga see, mis puudutab nüüd matkaradade haldamisse Eesti matkaliit on esitanud Eestis suure hulga, matkaradasid need on kilometraažilt praegu ligi 200 kilomeetri ümber siis nende matkaradade haldamise eest seisab jajah, päris mitu matkaklubi. On mõni selline ka, keda võiks autahvlile panna. No ma arvan, et päris palju on ära teinud siin Harju Matkaklubi, Alutaguse matkaklubi. Kas need matkad, mis lähevad Eestist väljapoole kas need matkad on organiseeritud matkad põhiliselt? Kui varem töötas selline süsteem, et igale matkale minnes tuli luba küsida ja registreerida ennast praegu praktiliselt seda süsteemi enam ei ole, vaid me kogume informatsiooni selle põhjal, kus keegi on käinud tagantjärgi. Ja selles mõttes kõik tõsisemad matkad, mis on väljaspool Eestit toimunud nende kohta klubides on informatsioon ja sügiseks koguneb ta siis ka Eesti matkaliidu juurde. Kas eesti matkaliidul on olemas ka selline on pank näiteks kaartide Kohtla mõnes piirkonnas Eestis või Soomes või Rootsis või Itaalias näiteks? Väga head andmepanka, aga selline osaline on küll olemas. Aga, aga need kaardid on näiteks olemas ka mõnes matkaklubis enamasti andmepank on sellisel kujul, et meil on olemas või kus teave asub ka, kus see konkreetne parts, kus see konkreetne informatsioon, kelle käest asub ja sedasi Me suudame juhatada ja suur asi on seegi tegelikult ju jah. Te korraldate ka erinevaid kokkutulekuid, mida matkaklubide kokkutulekutel tehakse. Eesti matkal üritused suure ürituse võiks öelda, et on kaks, üks suvine matkajate kokkutulek, kuhu on oodatud kõik matkahuvilised ja teine üritus on sügisel toimub matkajuhtide kokkutulek kuhu on esmajoones oodatud matkajuhid, kuid ma ei ole kunagi ära öelnud ka tavalistest matkahuvilistest. Nüüd suvine üritus on tavaliselt seotud mitmesuguste võistluste ja ka mänguliste ja meelelahutuslike momentidega. Talvine üritus on seotud rohkem teabe vahetamisega. Vahetame vastastikku kogemusi, kes on midagi kasulikku õppinud, kas matkatehnika või taktika osas matkarajoonide osas, matkajuhtimise osas. Inimesel ikka on tahe teavet vahetada või on selliseid, kes hoiavad kiivalt endale ja teevad näo, nagu ta midagi ei teakski? Eks inimesena igasuguseid, aga noh, minu seisukoht on olnud alati informatsiooni omamine ei ole privileeg, vaid informatsiooni kasutamise oskus võib olla privileeg. Kui spordist rääkida, siis igal alal peaaegu kuulutatakse välja parimaid kas siis mõne võistluse põhjal või tehakse hooaja või kalendriaasta lõppedes mingi subjektiivne pingerida Eestis matkajaid kuidagi reastatakse, et tema on kõige paremini tema siis näiteks kolmas. Vot neid reastamisena siin päris mitmed tehtud, esiteks igal aastal sellel samal matkajuhtide sügisesel kokkutulekul valitakse aasta matk ja aasta matkategelane. Ja teiseks, me oleme teinud ka nii ühekordseid aktsioone, näiteks valinud 20. sajandi 100 silmapaistvamad matkad, et noh, see on päris suur nimekiri 100 nimetusega aga kahjuks Niukest päris igapäevast aastast vabandust, pingeritta seadmist ei toimu. Üks variant on veel see, et me oleme korraldanud matkameistrivõistlusi kus võistlevad siis matkad vahel, kuid noh, viimasel ajal osavõtt väga usin olnud sellest. Ja veel korraldatakse matkamatka tehnikameistrivõistlusi see tähendab seda, et võisteldakse lihtsalt tehnilises aspektis kas ühes teises või kolmandas matka liigisk. Kas inimene, kel huvi agoogil puuduvad veel väga head teadmised, saab matkaliidust, näiteks informatsiooni esmaabikoht või, või näiteks informatsiooni või, või teavet või nõu, kuidas näiteks jõge ületada? Päris kindlasti ta saab seda informatsiooni, aga esmajoones just matkaklubidest, nii et ma soovitaksin pöörduda just kohalike matkaklubide poole. Aga kui on soov otse matkaliidu poole pöörduda, siis, siis jah, veebileheküljelt leiab meie kontaktinformatsiooni alati teretulnud vastama kõikidele küsimustele ja kust leiad veebilehekülje. Veebilehekülje aadress on www punkt. Matcpunkt. Ee. Kas matka liit korraldab või viib läbi ka mingisuguseid regulaarseid koolitusi, nagu on näiteks keelt Te kool Tallinnas, kus on teada, et septembris algab ja kuskil kevadel lõpeb? Jah, neid kvaliteet on igal aastal tehtud ja seda põhiliselt just noorematele koolilastele. Kuid selle aasta sügisest on eesti matkaliidul kavatses avada päris tõsiselt matkakooli tegevus matkaliidu juures ja seda kõikide matkaliikide osas, peaaegu mida seal õpetatakse näiteks ja kas igaüks võib tulla. See tegevus on klassifitseeritud gruppidesse ja kõige alumine grupp on siis algajad ehk algõpe. Järgmine tase on keskõpe, kolmas tase on kõrge õppe. Nii et algataja algõppele on jah, kõik teretulnud, nii et seal ei ole absoluutselt mingisuguseid mingeid eeldusi vaja täita sellele kursusele tulla. Seleta natuke veel lahti, mida tähendab algõpe, mida Kesk ja mida siis ülemõppe algõpe tähendab seda, et seal jagatakse selliseid kogemusi, sellist teoreetilist teavet vajalik esimese või teise raskusastme matkal osalemiseks. Teatavasti on olemas üldse kolm, kolme raskusastmematku. Kolmas on kõige raskem matk. Ja selleks, et osaleda kolmanda raskusastme matkal, selleks oleks vaja läbida keskas keskõppe. Ja selleks, et juba juhtida, selleks oleks vaja läbida keskõppe. Kuidas on Eesti matkajate vanuseline jaotus, kas see on praegu rohkem nooremate rida? On ta selliste 50-st rida, kes hakkasid Nõukogude liidus käima ja kes kel pisik sees ja ise kuidagi lahti või, või saab üldse mingit vanuselist skaalat teha? Kahjuks täpset statistikat tehtud ei ole, kuid intuitiivselt ütleksin kaks maksimumi andma. Üks maksimum on päris noorte seas, kus matkame üsnagi populaarne. Ja seda tänu just Noorte Matkaklubi tegevusele. Ja teine maksimum on seal kuskil 40.-te 50.-te aastate piirimail. On mingi mingi ettekujutus sul ka, kui palju inimesi Eestis käib aasta jooksul matkamas? See arv on ikkagi tuhandetes registreeritud informatsioon, mis Eesti matkaliidu juures läbi käibki, ütleb, et see arv kõigub kuskil 1500 inimene inimese ümber aastas, aga ma arvan, et tegelikke käijaid on vaata et 10 korda rohkem. On ka selles vallas olnud paremaid ja halvemaid aegu. On küll, jah? No ma ütleksin niiviisi, et see raske periood oli tõenäoliselt 90.-te aastate algus, kui inimesed aktiivselt pühendusid muudele tegevustele seoses Eesti iseseisvumisega. Kuid. Enne seda pärast seda tõenäoliselt on küllalt palju käidud, kui varasemal ajal statistika oli väga karm, nagu ma ütlesin, et tuli täpselt kirja panna ja ilma registreerimata ühele ühelegi matkale ei tohtinud minna ja need osavõtjate arvud siis ület, tõsi, ületasid 5000 inimese piiri aastas. Siis, siis võib arvata, et samasugused numbrid on ka praegu tegelikult. Aga kas tegelikult oleks õigem? Ma ei tea küll, kuidas aga, aga kuidagi seda korrastada ja mitte et ühte lasta sinna, kuhu tema tahab minna. Ma arvan, et meil on tegutsemise ja liikumisvabades mõtlemisvabades inimene võib teha, mis ta tahab, me peame sinnamaani jõudma, et oma teadlikkusega koondame need inimesed, kes tahavad sellesse ühisossa, mida ta anda. Et sedapidi on õige. Kas meie lähinaabrite, ütleme siis lätlased või soomlased või rootslased. Üks nende matka organiseeritus on umbes samasugune nagu Eestis. Seal on nüüd natukene teine kallak selles mõttes, et nad on küllalt palju orienteeritud teenustele teenuste pakkumisele. Kui meie matkaklubid on orienteeritud nagu isetegemise mõnule lustile, siis seal ollakse väga palju orienteeritud ikkagi ka raha teenimisele. Aga niisugune juhenduslik poolio, eks koolitus, see on siis ka olemas, aga raha eest? Jah, koolitus on kõikides meie naaberriikides, ma mõtlen siin Rootsit, Soomet, matkakoolitus on olemas. Ja seda muidugi raha eest, jah. Kui me võtame Euroopa siis kui paljude riikidega näiteks Eesti, Moskva liidul on kontakte või millist infot vahetate, kui vahetate Eesti matkaliit on Euroopa rändurite assotsiatsiooni liige 1993.-st aastast ja me käime Selle assotsiatsioonikaaslastel üritustel. Sellesse assotsiatsiooni kuulub 28 riiki 56-st organisatsioonist matkaorganisatsioonist. Nii et see informatsioonivahetus on saanud vägagi regulaarseks. Ma ütleksin, et üks suur teemade teemaring on just pärit sellest Euroopa rändurite assotsiatsiooni tegelemine matkaradadega mida Eesti kohta teada tahetakse. Eesti kosutada, tahetakse teada igasugust informatsiooni, sest Eesti on väga atraktiivne, siia tulijale tahetakse üldist informatsiooni, kuidas liikuda, kuhu minna, mida on põnevat vaadata. Klassikalist turismialast informatsiooni, kuigi selles organisatsioonis on rohkem küll aktiivselt jalgsikäijad siis huvitab nii majutus kui matkaradade olukord, kui see mis kombel midagi on võimalik matkavarustuse mõttes endale kaasa osta, kus süüa osta, kust midagi mingit sõiduriista laenutada ja nii edasi. Kas mingisugune noh, julgeolekuhirm on ka Euroopa inimesel, Eestisse tulles küsitakse ka, et on teil ikka turvaline? Vot seda küsiti, ma mäletan kuskil 93. 94. aastal, jah, esimestel aastatel küsiti seda hiljem jälle küsiti täna. Ja sellest organisatsioonis, sest on päris mitmed inimesed meil käinud, nii et nad on oma silmaga veenduma, et siin on turvaline ja ja siin on huvitav käia, matkata, teatse, umbes palju inimesi käib Eestis väljastpoolt Eestit. Et sellist statistikat Eesti matkaliidu juures ei ole, ma arvan, et see informatsioon kuskil ametlikes riigistruktuurides Eestis olemas kuid ma arvan aktiivses vormis liigub Eestimaa pinnal ikkagi tuhandetes inimesi igal aastal. Suveperiood on vähemalt minu loogika järgi see kõige aktiivsem Modka periood, aga mida näiteks sügisel võiks teha Eesti inimene, kui tahab minna paariks päevaks loodusesse, kuhu ta võiks minna ja kes tal võiks näiteks abiks olla? Ma arvan, et sügisel kõige põnevam kanti Eestimaal on Eestimaa raba. Ja, ja seda selle tõttu, et ta on värvigina kirev seal võib ka midagi hamba alla panna sügisel. Ja kus seda informatsiooni saab jällegi kohalikest matkaklubidest Eesti matkaliidu juurest. Millisesse rabasse minna? Põhimõtteliselt saab seda informatsiooniga vastavatest kohalikest looduskaitsealastest organisatsioonidest või nendest, kes konkreetselt seda raba piirkonda teenindavad. Räägime nimedest ka, keda võiks Eestis tuua välja nimeliselt praegu või ka näiteks minevikust sellised eesti matkalegendid? Jah, need legende on palju, siin sõltub kõik sellest, kui kaugele ajalukku tagasi minna kuid ütleme niiviisi, et ametlikult on meil toiminud aasta matkaja aasta matkategelase valimine alates 1996.-st aastast. Ja siin on valitud siis esialgu eesti populaarsemat matkajat, siis hiljem Eesti parimat matkasportlast ja praegusel ajal siis aasta matkajat. Siin figureerivad sellised nimed. Nagu Toivo Sarmet, Edgar Mavic, Ingrid kuliigina, Levadoff, Raivo bluumer Enn Käis, maid Teesalu ja teised. Ja lõpetuseks küsiksin veel, sa oled Eesti moskvaliidu president, ütle veel korra, kust Eesti matkaliidu kohta informatsiooni võiks inimene saada. Eesti matkaliidu kohta oleks kõige paremini informatsiooniga Te saada meie veebileheküljelt, mille aadress on www. Punkt matcpunkt. Ee. Sellised olid tänased matkajutud. Tarmo Tiisler tänab ärakuulamise eest ja ootab taas kuulajaid matkajutte kuulama ja kaasa mõtlema. Nädala pärast järgmisel esmas.