Tere esmaspäeva pärastlõunat, alustame selle nädala matkasaatega, kus juttu tuleb järgnevast. Matkata saab ka purjede alla, seda on ise kogenud ja üritab ka saates teistele tõestada Von Krahli teatri näitleja Erki Laur. Et täna algab enamikes Eesti koolides õppetöö, siis räägib ka matkasaade koolist, täpsemalt Jaan Künnapi alpinismikoolist matkasaatejuht Tarmo Tiisler ja soovin teile head raadio kuulamist. Matkasaade. Me räägime nüüd matkamisest purjede all ehk siis nimetame paadi matkamiseks või purjekaga matkamiseks või purjekaga sõitmiseks ja me räägime seda purjematkamise juttu Von Krahli teatri näitleja Erki Lauriga, kes on sellega paar aastat tegelenud etapil esimest kogemust väga hästi ja oskab ehk öelda, mida kolme aastaga on, on võimalik juurde õppida. Erkki, ütle, kuivõrd sead purjeka matkasin Eesti vetes, võib üldse teha. Suurepärast parimat, mida üldse on võimalik loota ei tahta. Eestis on väga palju väikseid laide ja saari ja kui ei ole isegi purjekat käepärast, siis meie ütleme mina. Tarmo Männard, alustasime kuskil 95. aastal kummipaatidega laidude vahel sõitmist, millest siis kuidagi loogilise jätkuna kasvas üle seoses purjeka soetamisega. Purjetamine nendesamade laidude vahel. Ma nüüd pean silmas Lääne-Eesti saari. Kogenud matkajad just jalgsimatkajad räägivad, et nüüd iseseisvusaastatel jalgsi matkamine ei nõua mingit ettevalmistust või noh, tähendab, nõuab küll, aga sellest ei pea keegi lugu, ehk siis igaüks võtab koti ja läheb kuhu tahab ja millal tahab. Kas selline asi on ka paadimatkamise puhul lubatud, et kui sul on paat, siis ainult mine. Jah kui sul on paat, siis, siis muidugi mine. Loomulikult ei teeks halba teadmine esmaabist Meteuroloogiast või noh, et keegi läheks enne, kes näiteks mere peale, kus äikesepilve all võib, võib tulla kuni 35 või 40 meetrit sekundis tuul ja laine võib kahemeetriseks tõusta. Et loomulikult uisapäisa ei oleks mõtet minna ja purje dial matkamise jaoks. Jah, et kui sul on juba purjekas olemas, siis kindlasti võiks ka mingisugune ettevalmistus olla selleks purjetamiseks. Näiteks mina käisin nüüd talvel roolimeeste kursustel. Ja siis sain vähemalt sellise teoreetilise ettevalmistuse. Mis teadmised peaksid olema enne esimest merele minekut, isegi kui sa ei lähe seda rooli hoidma? No eelkõige üsna selge arusaamine sellest, mis ilm siin mere peal võib oodata. Ehk siis ilmateade on küll üks selline asi, mida kindlasti peaks kuulama. Sellepärast et ilm merel ja mere ääres see võib muutuda tõesõna, 10 minutiga, selgest päikesepaistest kuni kuni tõelise tornini ütleme näiteks, see on suvel eriti eriti ohtlik just need äikesepilved kogunevad väga kiiresti ja äikesepilved all, tuul puhub väga kiiresti ehk siis kas või seesama hommikul kell üheksa päeval kell 12 ja mõnikord kell kolm Eesti raadiost. Telefonikõne sünoptikule annab väga selge ülevaate ilmast. Kas see üldine ilmateade, mis, mis tavainimesele, kes ei lähe merele, on mõeldud, kas see tegelikult kehtib ka sellele, kes tahab merele minna, ehk siis kas merele mineja saab sellest ilmateatest ka mingi info või see? Ikka saab info, kui näiteks tuul puhub alati kõige kõvemini, reeglina siis, kui üks rõhkkond läheb üle, teiseks näiteks madalrõhkkonna järel tuleb kõrgrõhkkond, siis nende rõhkkondade vahelisel alal puhub tuul mõlema mõlemast rõhkkonnast ühes suunas ja on kaks korda tugevam. Ehk siis, kui öeldakse, et Eestis üle Eesti liigub madalrõhkkond, mille järel tuleb kõrgrõhkkond, siis on, siis on ilmselge see, et mingil hetkel asub Eesti selles selles rõhkkondade vahelises tsoonis. Ehk siis tuul on, tuul tõuseb märgatavalt, mõnikord on see ju väga hea, kui tuult on. Kas esimene merele minek tegelikkuses on väga palju erinev sellest, mida näiteks ette kujutasid. Enne minekut? Jaa, absoluutselt meri on ikkagi selline suur keskkond. Noh, esimene meremerele minek oli mul tõesti kummipaadiga, et kui sa istud ikkagi praktiliselt veepiiri peal ja, ja oled keset sellist suurt suurt lainetavat ollus, see on, see on täiesti teistmoodi tunne juba. Ja esimene purjetamine on ka täiesti täiesti teistmoodi, et sa jälgid tuult ja purjetamine üldse üks väga-väga kummaline asi. Ehk siis energia tuleb just nii-öelda sõna otseses mõttes õhust, et sa tõmbad ühte nöörikest, mille nimi on Sootja puri tõmbab veidikene pingule ja siis nõksatab ja hakkab, hakkab muudkui edasi liikuma. Et see on väga kummaline tunne. Minul on mägedes tekkinud paaril korral selline abituse tunne, ehk siis see kõik, mis on sinu ümber, on niivõrd suur ja niivõrd sageli ängistav merel olnud ei ole. Kas, kas Meriga vahel ängistav, et on nii suur ja, ja sa tead, et tegelikult sinust küll palju sõltub, aga kui meri tahab, siis ei sõltu sinust mitte midagi. Seda tunnet ei tuleks mitte kunagi mere peal ära unustada, viimati tabas tunne mind 11. juulil. Meie kahenädalase merereisi keskel, umbes kus ootamatult kõva tuul ja kõrge laine tabas meid ja oli väga ängistav tunne küll. See on loodusjõud, mille vastu lihtsalt ei ole võimalik mitte midagi teha. Sa oled ka teinud mägedes, kas see on, on umbes samasugune tunne? Ma ei ole mägedes Ühegi tormi kätte jäänud. Ma olen tormi üle elanud rahulikult telgis, see oli pigem vahva tunne. Mere peal tormi käes olles ei ole see tunne teps mitte vahva. Kui Eesti saarte vahele minna sõitma, siis mida sinna paati kaasa võetaks? Võimalikult vähe asju. Praktiliselt kõiki asju on tegelikult võimalik saada kuskilt, ütleme. Mingites poodidest eks ju ikka ikka kuskil mõni sadam jääb ette, kus, kus tänapäeval neid poode, et üsna üsna vähe asju kaasa, siis on paat kergem ja, ja endal on ka rohkem ruumi. Kui just tegemist ei ole suure purjejahiga, kus on kus on palju ruumi aga loomulikult riided, soojad riided. Ehk siis näiteks see reegel, kui sa vette kukud ja võib olla ka 21 kraadi veetemperatuur, siis see on lihtsalt aja küsimus, millal see maha jahtunud ja teadvuse kaotad. Rääkimata Eesti üsna üsna jahedust veest isegi suvel. Et mida rohkem riideid seal seljas on, sel hetkel, seda kauem see vastu pead. Kui aktiivne see liiklemine siin suveajal on? Eesti mere peal? Noh, ütleme niimoodi, et kes natukenegi siis purjetamisega kodus on siis temal on kindlasti laevas kaart, kus peal on kõik need laevateed kirjas. Ehk siis aktiivne liiklus laevateedel. Muidu rannas võib loomulikult kohata selliseid huvi, aerutajaid ja skuutri inimesi. Aga, aga muidu on, muidu on kõik kirjas, et noh, näiteks praamitee on see, kus, kus on õigus ainult praamil ja ülejäänud liiklus väljaspool laevateid käib tee andmise reeglite järgi, nii nagu mujalgi liikluses. Aga sõidetakse ikka mööda kindlaks, määratud teid, mitte nii, et inimene vaatab, et ma tahan siit jõuda sinna ja aga läheb. Mina sain nii, et ma tahan jõuda siit sinna ja siis aga lähen tänu sellele, et mu paadi süvis ehk siis see vee alla ulatuv osa ei ole teab mis suur. Ma võin sõita ka üsna madalas vees, see on kuskil isegi 40 sentimeetrit, kiiljahtidel on see teinekord kaks meetrit. Eestis on suhteliselt siin just Lääne-Eesti saarte vahel on suhteliselt madal see vesi. Et mina olen valinud oma paadi selle järgi, et ma saaksin sõita ükskõik millise laiu peale ükskõik millisesse randa. Paadist, ja veel küll nagu mingi juhuse tahtel on, on minu paat, on katamaraan Jaan kus ei ole ühtegi kajutit, et kõige lähem sugulane temale on sinna olümpiale katist meelde jäänud tornaado, katamaraan siis ehk kahe kerega purjekas. Ja seal peal ei ole mul võimalik ööbida, seetõttu ma igal igal õhtul lähen mõnele üksikule laiule või, või lihtsalt kaldale tõmban paadi kaldale ja ja see ongi suur võlusele selle katamaraani puhul, et, et ma saan matkata saarelt saarele või, või, või kuhu iganes. Et ma ei pea sõitma kindlasti mööda laevateed, et ma võin sõita ka väga madalas vees, kas reeglina sõidad üksi? Nüüd selle paadi puhul kindlasti mitte, et kaks inimest on optimaalne ja kolm inimest on, siis siis ütleme, see viimane piir kes võiks seal peal olla. Aga üksi olles, kas igav ilmselt ei hakka, aga see nagu hirm on natukene suurem inimene harjunud ikka teisele. Jah, eks hirm ole suurem ja eks, eks tegelikult võetaksegi väiksemaid riske. Kui sa oled üksinda. Et ikka sellist, mis kindlasti üle jõu käib, üksinda see kindlasti ette ei võta. Sa oled üksinda käinud ka seal kaugel maal Himaalaja kandis jalgsirännakul, kas üksiolek on umbes samasugune? Tunne no maa peal üksiolek on muidugi hoopis teistsugune. Mina küll igale inimesele soovitaks korra elus sellist pikemat üksiolekut ära proovida, see on hirmus hea. See, see kuidagi kohe, eriti sellises võõras keskkonnas, kus, kus sa ei kasuta enda keelt ega, ega, ega võib-olla teinekord üldse ei kasuta keelt. Et selle asemel, et oi kui ilus ma ei oska öelda lehekülg või, või milline maaliline guru selle asemel sa mõtled seda ja see jääb sulle eluks ajaks meelde, see pilt kinnistub paremini. Jah. Et sa mitte ei seleta seda kohe oma kaaslasele lahti, et vaata, kui ilus päike, päike langeb sinna sinna reljeestile küljele ja sellised värvid. Ma ei ole seda kunagi elus näinud, selle asemel seda kõike seda lihtsalt vaatad. Tuleme nüüd kuiva maa pealt mere pääle tagasi ja jällegi olen raamatutest lugenud selliseid hetki, et magevesi on otsas ja vett ümberringi, kui palju, aga juua ei ole. Kas sina oled kogenud seda, et magevesi on otsas, juua ei ole, aga vett on palju. Olen, olen küll, kuidas tunne on küsima siis purjeajakirjanike lemmikküsimusega? Ütleme niimoodi kõigepealt, et suppi keeta, siis ei oleks üldse mõtet, ma ei ole kunagi raisanud magedat vett makaronide keetmise peale. Kui mereveest eestist makarone, et siis need makaronid jäävad kergelt magedad ehk sinna tuleks natuke soola juurde panna või siis konservi juurde panna. Juua võib seda minu sõbra kogemuste kohaselt umbes nädal aega seda Eesti Eestimaa magedat merevett. Tegelikult niimoodi joogi pähe teeks, keeta ei kõlba, olen ka seda proovinud. Ükskord me olime ühe laiu peal, mille nimi on ahelaid ja siis meil oli ka vesi otsas, joogivesi otsas, nii et supime, saime ilusti keedetud, aga tekkis selline tunne, et vot seal õhtul lõkke ääres istudes võiks veel väikest teed juua, siis Tiina korjas põdrasamblateed ja siis meie võtsime kattelahkiga merest merest vett. Ja vot see jook oli nüüd küll selline, mida maitse, mille maitset võiks võib-olla mingisuguse radioaktiivse elemendi või jumal teab, milleks sellise tehnilisega võrrelda. Selline noh, umbes nagu plastmassisulatamise, vaid midagi jubedat, aga niisama joogivee pähe kõlbab ikka päev-paar, paar võib rahulikult juua, ilmatsioneerudele ilmselt mingit koormust tekitaks. No loodame, et kuulajad ei võta nüüd seda sellises soovitusena ja ei torma kõik mererannas vett jooma, aga see selleks halba said ja kas paadil on nimiga? Jaanika paadi nimi on Carmen kass. Kust see nimi? Oh, ma olen enda jaoks seda niimoodi mõelnud, et tegelikult on see ainuloogiline nimi ühe paadi jaoks. Paatan, eks, ši rahvusvaheliselt. Ehk siis paadil peaks olema naise nimi. Siis see naine võiks olla ilus. Ta võiks olla eestlane, ta võiks olla muuhulgas ka tuntud ja rikas ja kas on siis inglise keeles kätt ja, ja katamaraani lühendan ka kätt inglise keeles, nii et üldiselt kõik teed viivad ikkagi selleni, et minu paadi nimi peaks olema Carmen kass. Aga mida merel võib veel kogeda sellist, mida maal mingil juhul ei kogeja, mida isegi ei kujuta. No see on seesama keskkond. Et inimene ikka satub. Elus harva täiesti teistsugusesse keskkonda, seda võiks võiks nimetada näiteks. Näiteks kaaluta olek on võib-olla kraadi võrra huvitavam inimesele, alguses aga üldiselt ega suurt vahet ei ole, kui kaheksa tundi ja 47 minutit, nagu ma siin logiraamatut lehitsesin, üks päev me sõitsime siis siis see pidev merel olek, siis sa saad aru, kustkohast on tulnud sellised asjad nagu meremehe laulud ja sellised regivärsid ja ja tuuleloitsud ja see on ikka, see on ikka hoopis teistsuguses keskkonnas olek ja veel eriti sellise hästi pisikese paadiga, kus sa oled praktiliselt vee kohal ja kas nähes kajakad läheb meel rõõmsaks ka? Jah, miks mitte igakaaslane vee peal tekitab sellist teatavat elevust. Näiteks ükskord sõitsime uduga, kus nähtavus oli kuskil, ütleme kõige rohkem 10 meetrit, ütleme nii, et see oli veel veel väiksem katamaraan, mulle eelmine katamaraan, Rosa Luxemburg. Ja siis temal oli kuuemeetrine, mast ja masti ots juba vaikselt hakkas alt vaadates udu sisse kaduma. Säärane udu oli ja ühtäkki Me nägime lahepere lahe peal et kohal, kus peaks olema umbes maa ja, ja madal vesi, seisab tanker. Ja siis ma umbes näitasin Tiinale tanker Tiinat, issand, ongi tanker ja meil oli veel kolmas inimene ka, kes ka tunnistas, et seal on tanker. Siis mingi hetk, see tanker tõusis kajakakisa tehes õhku. Ehk me oleme kunagi kajakad tankerid ka pidanud, aga noh, see oli selline illusioon. Ütle lõpetuseks mõni hea teekond, mida võiks ette võtta, kui on paat ja võib-olla kui on Natuke aega või tahtmist, meie alustasime niimoodi, et läksime Noarootsi poolsaarele. Ja sõitsime üle voosi kurgi, sinna vahele jääb seasaar. Seda me tegime siis kummipaatidega. Ehk siis mina soovitaksin täpselt sedasama, see on, see on kuskil kaks miili, kokkuvõttes see teekond ja sinna vahele täpselt keskele jääb seasaar. See on selline tore alustuseks, selline väga paras ohutu retk. Jah, Vormsi ümber ja kõik need Lääne-Eesti saared, nad on selles mõttes, nad on hästi kaitstud, et, et seal on palju saari. Nad on teiste suuremate saarte Vormsi, Hiiumaa ja Muhu vahel basseinis, nii et kuhugi avamerele siin lainega lükata ei saa. Juhul kui peaks hätta jääma. Nii et see on selline kõige turvalisem madal vesi ka ja see on alati on põnev. Näiteks maailma kõige ilusam saar väidetavalt on siin. Otsige üles maailma kõige ilusam saar. Selge aitäh sulle, Erki Laur Von Krahli teatrist, et rääkisid paadiga matkamisest. Matkasaade. On septembrikuu esimene esmaspäev ning enamikes Eesti koolides täna esimene koolipäev. Eestis on olemas ka üks alpinismikool, nüüd on mitu, aga meie räägime hetkel ühest, Jaan Künnapi alpinismiklubi juures tegutsev alpinismikool ning ütleme siis koolipapa. Jaan Künnap on nüüd siin oma koolist rääkimas. Kas sinul algab ka septembri alguses õppetöö siin koolis? Ta oli Minu minu õppetöö algab oktoobri lõpust ja, ja siis siis on siis kord kord nädalas, õhtuti on need teoorialoenguid ja siis nädalavahetustele praktika. Mis tähendab käia alpinismikoolis mis hariduse, mis diplomipaberi? Noh, see kool on mõeldud eeskätt on täiskasvanute huvialakool. Nii et kõik need huvilised, kes soovivad suvel näiteks õppereisile minna kuskile mägedesse või omal käel mägedesse minna siis saavad Teoreetilise praktilise õppuse et seal mägedes tõesti oleks ohutum, noh kasvõi kasvõi kasvõi selleks, et natukene ära hirmutada, et seal ikka ei ole ohutu käia, kui mõned grupid või mõned tahavad oma pead mägedesse näiteks minna. Noh, programm on niimoodi, et kas alustajal alustan alpinismi ajaloost maailma ja Eesti siis lõpetades kuni esmaabi meditsiiniga. Kõik, mis võib mägedes, vajab enne. Kas see, kes sinu juurde tuleb, on, on mingi kokkupuutematkamisega varem saanud või tuleb päris valgeid lehti ka? Noh, tulevad päris värskeid ka, aga. Osa inimesi on tõesti selliseid, kes kes, kellel keegi tuttav on käinud või, või on ta ise mägedes korra käinud siis, siis hakkab mõtlema ja siis arvab, et, et tal oleks natukene rohkem vaja teadmisi mägedes käimisest. Ja siis Tuleb, mis on sinu meelest õpilaste juures? Kõige, kuidas ma nüüd küsin. Ahi, mida kõige vähem teatakse kõige vähem eeldatakse? Piltide pealt on nähtud, et ilusad mäed ja kõik kiidavad ilusad ja ja tore puhkust veeta ja aga mägesid ei tohi mitte kunagi täielikult usaldada. Et seal kui, kui näiteks oled päris võhik või ei ole kogenud inimest sul kõrval, et siis võib noh, täiesti, Noh liiklusõnnetusi või situatsioone, selliseid, millest üldse ettekujutust ei ole. Noh, on jah räägitud, et ilmann ilm on muutlik, mägedes aga selle sellesamase muutlikkuse ohvriks langevad ka kogenud mägironijad. Et nii muutlik ilm võib-olla seda ei oska keegi ette kujutada. Ma just tahtsingi küsida, et kuidas ikkagi sõnades seletada ohtu või kuidas on võimalik sõnades kirjeldada ohtu nii, et see õpilane, kellel varasem kogemus puudub, seda tõesti uskuma, jääb. Kirjeldatud vigade pidi aga, aga aga kui kuskil seal mäenõlva peal, noh kasvõi mingisugust ohutut marsruuti. Vahetevahel käia, jaa, jaa. Minnakse T-särgis ja kui tunni aja pärast hakkab rahet sadama. Et see on muidugi kõige kõige parem kogemus. Aga lihtsalt kuna kuna seal koolis on juba on mitu korda käinud inimesi ja lõppude lõpuks nad ju suhtlevad omavahel ja siis siis. Kirjeldada sama situatsioon ja näiteks see vastan kõige veenvam siin kohapeal selgeks teha. Aga nimederaamatu järgi seletades muidugi sa võid seletada, aga sellest on vähe tolku. Aga justkui mõni räägib oma esmakogemusi sealt ja selliseid situatsioone põnevaid. Ja et see natuke rohkem Mis on see tehniline pool, mida sa õpetad näiteks kuidas, kuidas astuda või kuidas käia? Noh, isegi astumisi käimise tehnika on ka olemas. Aga seda, seda oleks vaja tõesti siis, kui inimene on täiesti väsinud, näiteks kuskil lumenõlva peal ja seal 20 kilo 20 kilone seljakott seljas on tõesti, on väsinud. Et siis võib, siis võib hakata ka käimistehnikat, et kuidas sammu sammu astuda, kuidas sa pead seda lõdvestama oma jalga ja et sellega oma jõudu säästa. Aga, aga ronimistehnikat saab isegi Eesti pinna peal. Siin Astangul ja rannamõisas nende paepankadel saab ronimistehnikat küll ja küll õpetada. Nii palju, kui esialgu sellel roni tarvis läheb, seal mägedes. Praktiline osa sa ütlesid, on teil ka, millest see koosneb? No praktiline on see suvila suvel õppereisid ja siis sõidame bussidega Kaukaasiasse, seal panen telklaager ülesse ja sealt siis käime mägedesse, teeme õppuseid ja, ja tänavu aasta siis sai veel veel niiviisi organiseeritud, et 12 inimest, noh, need need kogenud juba, kes on juba Elbruse käinud ja need, kes tahavad tõesti sportliku alpinismi sportliku alpinismi all mõtlen seda, et nagu seal oli üks, siis läksime osa inimesi 12 inimeste ja, ja siis kaks instruktoritele siit kaasa. Nendega läksime siis Venemaa alpilaagrisse ja seal siis elavad tegelikult kämpingutes, mitte telkides. Ja siis hommiku minnakse tippu vallutama ja see on siis tehniline seal kõigepealt õppused. Ja, ja seal on siis köietöö, seal on niimoodi, et hommikul pannakse, käid õhta, võetakse alles sidemest lahti ja, ja selliseid marsruute siis sai tehtud, muidugi need ei ole jälle nii kõlavate nimedega puud nagu Elbrus madalamad tipud, aga tehniliselt palju keerulisem, et kus on ühe marsruudi peal, võib kohtuda jääd, võib lund, kaljud ja sellist väljaõpet, noh, need on nendele need, kes tahavad täiesti sportliku alpinismiga. Kas Eestis on piisavalt palju häid oma eriala tundvaid inimesi, kes sulle õpetavad, on neid üldse Eestis olemas, keda rakendada? Noh minu minu klubi eesmärk on, on kunagi saata selle uuema põlvkonna edasijõudnud alpinist instruktorite kooli kas siis Prantsusmaale, siis oma nishi või, või kuskil Venemaalaagrisse. Venemaal tegutsevat siiamaani veel alpinismikoolid, instruktorite koolid ja aga aga siiamaani. Siiamaani olen ma leidnud veel selliseid mehi, kellega ma kunagi sotsialismi ajal käisin paarkümmend aastat tagasi tehnilise marsruute ja igast, ja need, kes on samuti instruktorite koolid lõpetanud. Et mõned mõnedel aktiivsemad tegutsejad, kuigi paljud on juba juba loobunud sellest alpinismist. Aga veel leidub, mõned näiteks, kes, Muru, Kalev ja Heili Ani siin vanematest matkajatestel, kes iga aasta käivad, on Edgar Aavik näiteks. Ja noh, keda veel, Herm, Eiki, need, need on tavaliselt mul instruktoriteks Kaukaasias kaasas. See nukksein ja Tartu meespanijad on. Kunagised eesti matkakorüfeed mägimatka. Kas sa koolis õpetab ka seda, kuidas näiteks toituda, mida üldse süüa, mida ei tohiks? Ja seal on menüüde koostamine, on kõikidel seal programmis ja, ja kui nad, kui me siit nüüd Kaukaasiasse lähme siis jagame väikesteks gruppideks, siis nendel on juba juba peavad olema sellised teadmised, kuidas menüüd koostada. Et oleks nüüd kalorid paigas ja süsivesikud paigas ja, ja valgud paigas. Seda natuke õpivad meditsiin. Meditsiiniloengud on mitu tükki ja on jällegi, kui see suur reis läheb, siis on mul reeglina on keegi arstan kaasas. Siiamaani ma olen ikka selliseid arste saanud, kes alpinistile all ja nad suurema hea meelega ja siis siis on üks suur ühine Aadeek. Aga igagrupil on veel pisike grupi apteek, seda nad peavad oskama komplekteerima. Ja selleks on siis mul arstid olemas, kellega nad konsulteerivad ja koostavad. Kuidas sulle tundub, kas viimastel aastatel on matkainimese teadlikkus tõusnud? On ikka, aga ma ei tea, kas ta nüüd sellist taset nüüd on saavutanud, mis siin paarkümmend aastat tagasi oli, siis oli ikka, tase oli igatpidi kõrgem, aga tasapisi tõuseb. Kuigi neid väljaõpped ja neid kursuseid ja, ja selliseid asju on väga vähe. Välistis. Võib-olla see tuleneb õpetajate vähesusest. Ei, see on pigem pigem organiseerimisest selleks, et noh neid vanu, vanu tegijaid ja vanu instruktorid on, kes loengud küll nad ei viitsi võib-olla mägedesse tulla, aga loengud need suurema hea meelega peaksid ja, ja ja noh, meditsiini loengut see, see ei pea üldse alpinist oleme. Või noh, mul isegi seal psühholoogia loengud näiteks see ei pea ka alpinist, olen noh ja on muidugi kui ta mägedes käinud on, aga aga lihtsalt hea psühholoog või või, või hea arst, näiteks, kes meditsiini näiteks loeks? Palju seal koolis õpilasi on? Pidevalt käijad ja iga aasta neid uusi tuleb, noh kolm-nelikümmend. Noh, jälle osa langevad välja, aga kevadeks tulevad jälle juurde ja millal sa alustasid? Nüüd juba siis kolmandat talve. Nüüd oktoobri viimane teisipäev on esimene sissejuhatav loeng. Kas sinu kooli sõitsid alguses, see on täiskasvanute koolitus, võib näiteks kooliõpilane tulla. Võib aga, aga jaa, isegi kooliõpilasi käib. Aga ma olen soovitanud siin Eestis tegutsevaid veel mõned päris asjalikud, kes just lastega tegelevad. Et ma olen soovitanud sinna sinna gruppimin. Et see on ikkagi midagi muud ja just ja, ja ja pealegi noh selle kooli eesmärk on, et ta kinnistada praktikal praktikat, ta tahab mägedesse, kui ta käib koolis, talle on kindlasti eesmärk praktika, et see tähendab mägedesse. Aga, aga siiamaani ma ei ole endale. Noh, võib-olla ma ei kujuta veel ette, kuidas ma suudaksin lastega mägedesse minna. Sellega tegelevad teised. Sa ütlesid, et alustate oktoobri alguses. Vaakto oktoobri viimane teisipäev on sissejuhatav loeng ja kus see kõik toimub? Vene tänav kuus, kell kuus. Väga hea on meeles pidada. Vene tänaval on linnamuuseumiruumid ja, ja linnamuuseumirahvas lubab mul neid ruume kasutada. Matkasaade. Sellised olid tänased markajutud järgmisel nädalal, järgmisel esmaspäeval kell 14. Null viis on uued jutud.