Tere, pärastlõunat on taas matkajuttude aeg ja tänased teemad on järgmised. Räägime matkameditsiinist. Kas matkale mineja ikka teab, kuidas valmistuda võimalikeks tervisehädad, eks mis üldse võib juhtuda ja milleks tuleks valmis olla? Doktor Ülo Kivistik on ise käinud aastakümneid erinevatel matkadel ja teab, millest räägib. Mida tähendab olemine kas või mõneks tunniks kõrgemal kui 8000 meetrit, mida sellisele kõrgusele kaasa võetakse ja mida mitte? On see üldse elu, mis seal toimub? Tarmo Riga on kahel korral nii kõrgel käinud ja oma kogemusi ja muljeid vajatabki. Matkajutte suunab Tarmo Tiisler. Matkasaade. Inimene, kes läheb matkale, loodab sealt saada kõike, kaunist, ilusaid elamusi, sportlikku koormust, aga ma eeldan, et kui inimene läheb sellisesse natukenegi ekstreem samasse kohta, siis ta peab arvestama sellega, et tema tervisega võib midagi juhtuda ja ta võib sattuda olukorda, kus Peab teadma elementaarseid esmaabi võtteid. Sellest nüüd räägimegi ja räägime regionaalhaigla ülemarsti Ülo kivistikuga, kes ise ka käinud 8000 meetri kõrgusel käinud paljudel matkadel ja seetõttu ma usun, oskab sellest põhjalikult rääkida. Tere. Tere. Tegin pika sissejuha tuse, kas see minu väide või oletus? Paika, et inimene, kes läheb matkale, tavaliselt arvestab sellega, et tema tervisega võib samuti miskit juhtuda. Et üldjuhul on inimeste ettevaatlik ja, ja matka algfaasis lööb see eriti välja, kus palju tundmatuid uus tingimusi ja ja ka tervis on niisugune uus tingimus, mis matka tingimustes paranenud, aga võib ka halveneda ja koos sellega siis ka täiendav tähelepanu täiesti oma tervisele ja. Mis on sellised elementaarsed asjad, mis võivad tervislikumad Kaljuhtuda saabas hakkab hõõruma. Kõik see tuleneb ikka sellest, et organism saab täiendavat koormust, mida iga päev ma ei tunne. Ja paar niisugust nõrka kohta on tavaliselt, mis kipuvad üles ütlema. Üks on see meie ülemiste hingamisteedesüsteem, kus kuiv ja külm õhk hakkab intensiivselt edasi-tagasi liikuma ja põletikud on kiiresti tulema siis. Ja teine nõrk koht on tavaliselt need jalad, mis me saad täiendavat vatti. Matkasaapad on harjamata jalad ja kui nad pole hästi sissetöötatud, siis vanad õige varsti ennast tunda. Kas inimene, kes on paar korda käinud, on selleks kõigeks valmis ja arvestab seda paari korraga? Kindlasti tekib kogemus, et mis mind ees ootab. Ja selline inimene on tükk maad paremini ette valmistanud võrreldes nende inimestega, kes lähevad esimest kord, teile on see elementaarne, et ühes grupis on ka inimene, kes natukene jagab sellest meditsiini poolest. Kui on suur grupp noh, üle 30 inimese ja, ja tegemist on natuke tõsisema matkaga kõrguselt üle 3000 meetri või ülenädalased matkad, siis on tõesti soovitav meditsiinilise. Erialaga inimene siiski kaasas hoida. Kas see peab olema inimene, kes on mitte ainult hea? Kvaid, kes oskab, seda oskab oma teadmisi rakendada ka ekstreemsematest situatsioonides eelkõige ikkagi hea matkakaaslane ja, ja oma igapäevatööst meditsiinis, siis võtab ta ka selle oskuse, mida ta seal rakendanud on. Et ta ei pea olema mingi eriline inimene, lihtsalt. Lihtsalt ta saab sellega hakkama. Mida nõutakse, ühelt arstionu ei ole ilus öelda, aga, aga inimesed, kellel on mett haridusmatkal, mis tal peaks kaasas olema. Apteek, võib-olla kaks tabletti taskusse ja võib-olla ka 30 kilo kaasas või kolm tonni suurtel ekspeditsioonidel. Et kõik see on kõik, on see plaanimise küsimus, mida me millist, millisel tasemel me üritame meditsiini lihtsalt aidata inimeste tavaliselt matkaapteeki, et kuskil siiski kilo piiridesse. Kõige elementaarsemad tabletid kaasas natukene sidumisvahendeid ja nii saab hakkama küll. Te olete ise käinud ka kõrgel ja kaugel ja palju, mis nendel suurematel matkadel ekspeditsioonidel kaasas lisaks esinevad tonnides. 22 aastat olema hulkunud erinevate matkateedel ja juhtunud on üpris erinevaid asju, aga Magd kapteek on kõige raskem olnud, minul 20 kilo kaasas oli Joiu Himaalaja ekspeditsioonile. Ja sellest me tarvitasime ära, ma arvan, üks kolmandiku mida see tohutu kilode hulk sisaldas ühe inimese seljakoti jagu, peaaegu. See teeb umbes paar kilo inimese kohta, medikamente ja. Ja muid sidumisvahendeid, aga aga. Kõrgmatkadel, kus meditsiin on, on, on siiski väga alasti kätte saada, ta ise tuleb kõigega hakkama saada, siis kogu see minu arsti eriala oskus, ta pagas oli mingil määral mahutatud siis väikestesse pakikestesse ja seda ma siis kandsin kõrgustesse kaasa järjest vastavalt vastavad järjest väiksem raskus järjest kõrgemale. Mida seal oli sellist erilist, kas lihtsalt kõiki asju natukene rohkem? Kõrgmatkadel on täiesti eriline apteek, seal peab just võitlema seal mägihaigusega või või madala õhurõhuga, mis tekitab niipeaajuga kui ka kopsuturset, lisaks mille, mida me ei jaksanud tassida kaasa, mida meil ei olnud olnud hapniku, aga see oleks täiendavat kilod veel juurde vedanud. Igasugune traumavarustus, sest hõreda õhurõhu tingimustes on traumat kergest tulema lihtsalt kaotab kontrolli oma tegevuse üle. Ja selline täiendav traumavarustus, trauma, abistamise varustus oli päris päris olulise kaaluga. Ütlesid, et kolmandik läks ära, see tähendab, et üsna palju tegelikult kulustada. Arstiabivahenditena jah, kulus ära enamus tablettidest kulusäramisk mägihaigusega võideldes, vaja on. Silmad on ka üks nõrk koht, mis lumekiirguse ja liustiku peal saab kõvasti kannatada ja ka silmatilgad kulusid praktiliselt kõik ära ülemiste hingamisteede põletiku vastu. Ravimid kulusid ära. Mida peaks teadma inimene, kes läheb mitte nii kõrgel, aga kuskil 2000 3000 meetri kõrgusele Euroopasse või Skandinaaviasse või kes ei lähe üldse mägede piirkonda, mida ta peaks ise tegelikult oskama? Arstiabi vallast? Kõige parem selles suhtes ost on meie kõige tavalisem koolitus, kas siis autojuhiluba taotledes lihtsalt koolipõlvest meelde tuletades üht-teist ja kui needsamad õhukesed prospektid läbi lugeda ja vaadata, mis inimesega võib juhtuda ja ja mis traumad üleüldse on see väike meeldetuletus on juba väga hea algmaterjal või stardipunkt, kust edasi minna. Mul on küll kahtlane tunne, et inimesed selles suhtes on väga laisad ja täpselt see tarkus tuleb pärast esimest korda. Seda küll, et siis on hea kolleegi telefoninumber, on Hernidena meeles hoida. Et õnneks on praegust nii väikseks jäänud, et me saame igast punktist heale tuttavale helistada, küsida, et mis, mis ma nüüd edasi teen, kuidas ta saab? Raadio teel haigeid ravita ma olen kuulnud, aga, aga mida näiteks inimene peaks tegema, kui tal kaaslane matkal murrab jalaluu näiteks, kas teda ise võib kaasas tassida, kas tuleb jätta lamama ja abi kutsuda? Jälle see sõltub kõik kohaste situatsioonist, et et Euroopas kindlasti on helikopterteenistus on see, mis meid päästab suhteliselt lihtsalt igast hädast välja. Et tähtis on lihtsalt sidevahendi olemasolu matka tingimustes Euroopasse. Ja sellist haiget kindlasti või traumaga patsient ei saa liigutada, et Rahuolek jalg ära fikseerida, täiendavat probleemi tekiks ja ja võimalikult ruttu helikopter saada siis käsile, kui seda ei ole võimalik, siis jääda telkima, oodata helikopteri saabumist. Sellise tõsise traumaga luumurruga ei saa edasi liikuda mitte kuhugi. Küll aga, aga kui minna Siberisse või sellisesse kohta, kus ei ole võimalik päästeteenistust appi saada, siis siis ühe inimese evakueerimine mägedest on väga tõsine päästeoperatsioon sõuab tavaliselt täienda nelja, viie ja rohkema inimese kaasamist tuttama tingimustes, kus ta parasjagu on. Aga see on tõsine päästeoperatsioon ja terve grupi võim läheb sinna peale. Kas Eesti matkaklubides ja Eesti matkaliidu juures on, on selliseid inimesi, kes neid nõuandeid jagavad? Ehk siis küsin teisiti kui inimene, kellel ei ole teadmisega, kes tahaks minna matkale, kas ta saab kuskilt ka noh, mingisugust õpet. Jaan Künnapi algkool on selline, kus jagatakse kõige kõike vajalikku, mis matkaks on sa vajalik ja ja sinna juurde käib ka siis kahe kaks korda paar tundi loengut meditsiiniprobleemidest ja terviseprobleemidest, mis matkivad juhtuda. Aga seda võib inimestele südamele panna, et kui nad lähevad kuskile, et nad enne natukenegi nagu te ütlesite, loeksid läbi mõne brošüüri. Jah, see kuulub naguniisuguse alghariduse juurde ja ja noh, see on igapäevaelus lihtsalt nii vajalike kõige lihtsamad abistamise võtted ja kõige lihtsamat teadmised sellest meie tervisest. Mõningad asjad on veel, mis alati kehad matkaga kaasas, et et kui minnakse kodust pikemaks välja, siis käiakse hambaarsti juures ära. Sest hammaste parandamine matkatingimust tähendab reegel nende väljatõmbamist väga jõhkrat meetoditele. Et sellist asja ei soovi nagu soovita kellegile osaks saada. Mõningad ravimid käivad kindlasti kaasas nagu kõige lihtsamalt gripi või palaviku ravimit nagu paratsetamooli, aspiriini, need on igaühe taskus kindlasti olemas. Siuke suvistel matkadel kiir kindlasti ka huulepulk, väikse kreeme. Huuled on ka need, mis tihtipeale üles ütlevad, sellise kuiva ja intensiivse pakkumisega ja, ja pillid herpese tungib kiiresti tulema. Ja natuke siis ka leukoplaastrit lihtsalt plaastreid mõningate haavade parandamiseks. Kui need asjad on olemas käepärast, siis siis enamus probleeme saab nendega ära lahendada. Kui nüüd rääkida veel mägi matkamisest, siis milline on see kõrgus, kust alates võivad näiteks hakata lööma välja hädad inimesena? Kõikidest kohtadest? Ma arvan, nõrkadest kohtadest löövad juba lihtsalt igasugune koormus läheb välja. Et kõiksugused, kroonilised hädad kipuvad ägenema mägedesse. Nii radikuliitide vanast liigesepõletikud haavad, valan ta ära löömist, põrutada saamised. Mõned asjad kipuvad jälle ära paranema. Siuksed ületöötamise ja stressiga seotud emotsionaalsed sellised häired. Kõrgusega võib-olla hakkab kõige rohkem tundma andma kuskil 3000 meetri peal. Et see 3000 meetrit on siukse piiriks, kust isegi lapsi alla 16 aastased eriti üle ei taheta viia, sest nende organism on natuke eripärane ja ja ei ole kindlasti soovitav nooremaid lapsi sinna viia ja vanadel vanematel inimestel on see individuaalne, aga 3000-ga on reeglina juba enamusele tunda kergelt rõhust muutused. Lõpetuseks Ülo Kivistik, kas enne matkale minekut peaks arsti juures ära käima? Kui noor ja tugev ja sportliku eluviisidega inimene siis ei ole selleks põhjust küll. Kui on kroonist haigut haigustega tegemist, siis on soojalt soovitav läbi käiama oma ihuarsti juurest. Matkasaade. Me räägime nüüd matkamisest, mitte päris merepinnal ja mitte 2000 meetri kõrgusel, aga räägime sellest, mis juhtus, dub kui minna kuhugi kõrgele ja minna kõrgemale kui 8000 meetrit. Tarmo Riga, sina oled üks nendest vähestest eestlastest, kes on käinud kõrgemal kui 8000 meetrit ja oled seal käinud, nagu ma ütlesin, kahel korral. Kas 8000-st meetrist kõrgemal olek, kui on selline, mida on kuidagi sõnadega võimalik kirjeldada? Noh, üks sõna, seda kirjeldatud raske on. Miks on raske? Ütleme iga, iga samm on, on nii suur pingutus Et. Nojah, kõik kõik kogu keha lihtsalt tunneb, tunneb raskust ja ja ütleme, selle ühe sammu jooksul on vaja sisse-välja hingata. Niivõrd mitu korda. Jah, et kohati on lausa valus või ütleme, et oled nagu teadvuse piiri peal või minestamise piiri peal. Mitmendast meetrist või kui kõrgelt see see vaev tegelikult algab. Vaev, ütleme, hakkab juba võib-olla juba kuue kilomeetri kõrgusest kui sinna nagu esimest korda nagu minna akli aklimatiseerumise ajal. Aga nagu see protsess toimub, on, on niimoodi, et minnakse üles ja minnakse uuesti alla puhkama, siis teisel korral on võib-olla juba kuue kilomeetri kõrguses hea olla. Aga ütleme see pingutus nüüd seitsme kilomeetri pealt kõrgemale, et seda tavaliselt Nende ütleme, kaheksa kilomeetri kõrguste mägede otsa ronimisega tehakse ainult üks või kaks korda, siis ütleme, seitsmekilomeetrist edasi on iga samm ikka väga-väga tõesti väga raske. Me jutuajamises rõhume nüüd rohkem sellele, mida selle valu juures kõike kaasas kantakse, ehk mis on kaasas siis, kui sa lähed kõrgemale kui 8000 meetrit, millest koosneb sinu varustus. No nii kõrgel on, ütleme see keskkond on mõneti väga-väga arktiline. Lumi ja jää igal pool. Kuid samas päeva ajal, kui päike paistab, siis on see päiksekiirgusintensiivsus on, on äärmiselt tugev ja näiteks telgis võib temperatuur tõusta päris mitmekümne soojakraadini. Ehk põhimõtteliselt need temperatuuride kõikumised on väga suured, kui öösel võib-olla seal on miinus 20 või 30 päeval telgis üle 20 kraadi võib öelda tööpäeva jooksul, siis temperatuur võib kuni 60 kraadi või isegi rohkem kõikuda. Siis muidugi arvestades selle külmaga peab kandma kaasas korraliku soojavarustust milleks on siis tavaliselt sulgsulgjope või sulg kombinis. Kombinesoon, kihiline riietus võib-olla selle alla meil näiteks sulgpükse kellelegi ei olnudki kombinesooni, aga sulgeõpe kindlasti. Ja nüüd ma ei ole nüüd käinud, see eri erivarustus võiks olla hapnik. Hapnikuballoonid, mida tavaliselt kantakse, kasutatakse tõusul maailma kõige kõrgema kõrgemale tipule Everestile. Aga see kogemus veel puudub, me ei ole hapnikku kandnud. Tavaliselt kannavad seda abilised ja kõrgkandjad, keda palgatakse siis kohalike Mägilaste hulgast. Kui raske on see kott, mida sa ise kannad? Meie oleme need kaks korda, mis me kaheksandal peale oleme käinud, kandnud ise oma varustust ülesse ja noh, tuleb viia muidugi ka sööki. Muu varustus, telgid. Ronimisvarustus õnneks me ei ole pidanud köisida kandma, mis teeks veel kott annaks lisakaalukotile. Et need köied on olnud tavaliselt üles riputatud ja ronimisvarustuse hulka on kuulunud tavaliselt siis kirka, summaar, millega ronitakse mööda põhiköit, mis on juba ette kinnitatud ülesse karabiini. Jalas on kassid, millega saab käia siis ja jääb jälle lumel. Et ronimisvarustust võib-olla seda ei olegi väga palju, aga kui võtta riietus ja toit, et kokku, siis ikka seljakott on kindlasti üle 10 kilo raske. Kui minnakse nagu laagrisse, aga tipputõusu päeval tippu kott iseenesest ei sisaldage midagi muud, kui võib-olla natukene süüa küll, peab kaasas vedama termast ja soovitavalt isegi võib-olla kahte. Et vähemalt kaks liitrit vett võiks olla nagu kaasas mida, mida juua siis selle tipputõusu ajal. Sest noh, kahtlemata on see organism kaotab palju vett ja selle taastamine on äärmiselt oluline. Ja ütleme siis veel on inimesed kindlasti võtavad kaasa oma fotoaparaadi ja mõnikord isegi kaamera, viimane kord ma kandsin seda isegi tippu, kaasas videokaamerat. Et tipupäevakott võib-olla on niimoodi viie kuni seitsme kilo Raska raskune. Kas see on tõsijutt, et iga väiksemgi gramm või 100 grammi on selles kõrguses juba hoopis rohkem kui 100 grammi? Tähendab, iga iga iga gramm on tähtis küll, seda tuleb väga hoolikalt kaaluda, mida võtta ja mida jätta. Et. Näiteks ma võin öelda, et kuigi üleval laagris Ma olin, ütleme, see elu seal üleval muutub väga telgikeskseks, kui tuleb oodata näiteks ilma paranemist, siis ometigi keegi raamatut just seitsme kilomeetri kõrgusele ei tassi, seda lugeda. Sellel võib olla ka teine põhjus, sest lugemisel võib-olla ei ole erilist tulemust või kasu, sest mõistus ei tööta nii hästi, ütleme võib-olla kirjandus ei olegi nauditav sellisel kõrgusel ja ja seetõttu tõesti võetakse kaasa vaid hädatarvilik, katsutakse igal võimalikul puhul kaalu säästa. See on isegi niimoodi, et kui kui ollakse, panin, valmistatakse ette kõrglaager, ütleme tipputõusuks, siis viiakse sinna ette näiteks magamiskott ja ühesõnaga säästa tõusta sinna viimasesse laagrisse kergema kotiga. Pärast tuleb see muidugi kõik alla tassida ja tihti meil näiteks viimane kord prootlikel ütleme, laskumine oli tõesti väga raske, kotiga võib olla, igaüks oli isegi 20 kilo seljas. Seda enam, et me tahtsime teha hästi ökoloogiliselt puhast tõusu, me võtsime isegi kaasa kõik prügi ja tühjad gaasiballoonid. Jah, võib-olla selle ma jätsin mainimata, et, et toidukeetmiseks on vaja kaasas kanda gaasiballoone ja priimuse komplekti, mis ka omaette kaalub ja seda kulub seal palju, sest selleks ütleme, vee valmistamiseks seda on vaja ju sulatada jääst ja lumest ja see võtab palju energiat. Ning seda tuleb teha pidevalt. Aga kas need jutud kuuluvad muinas valdkonda, et hambapasta tuubist pigistatakse pool välja ja hambaharja murtakse vargs tagant ära ja lusikale puuritakse varre sisse augud, et kergem oleks? Võib-olla seda teevad matkajad, kes matkavad kuskil väga pikkadel kestval kestvusmatkad kuskil Siberis ja et et kus kantakse kaasas tohutut hulka sööki, aga ma ütleks, et kõrgmägedes Ma võin öelda, et ega vist ei võeta ikkagi oma hambapastat üldse üles kaasagi sinna ma mõtlen just kõige kõrgemasse laagrisse. Et seal ei ole nagu jah, wet raiskamiseks sellega hambaid pesta. Võib-olla nätsu närimisest piisab. Mida seal üleval süüakse? Nüüd seal kõige kõrgemal ütleme viimases laagris. Kui valmistuda nüüd tipputõusuks, siis, Alati võetakse nagu kaasa kõige kiiremini valmistatav toit, tavaliselt siis kiirgi, keeduhelbeid või, või nuudlid aga äärmiselt tähtis on, on ka süüa proteiine ja võt võetakse kaasa ka suitsuvorsti, juustu. Sellist rasvasemat. Jõujooke see nagu põhiline kui ta sisuga on, isu ei ole eriti. Ja see varieerub nende inimeste, et minul on siiski suhteliselt hea olnud sisu ja ja teisest küljest ei ole seal nagu telgis midagi muud teha seal selle peale, nagu siis aeg kulubki, et seal valmistada endale sööki ja jooki. Kui kiiresti seal näiteks pudru keetmine aega võtab? Ütleme, kui hakata seda vett sulatama nüüd lumest ja jääst, siis võtab vist, võtab üksjagu aega. Tavaliselt kahe inimeste telkides oleme paarikaupa telkides siis ja siis üks pottides seal sulatada, ma nüüd tõesti isegi ei oska peast öelda, ma arvan, et see oli kuskil pool tundi, et saab selle v nagu soojaks või ütleme, natuke kauem keemiseni ja. Ja siis see valmistamine, selle kiirkeeduasja valmistamine ei võta testi kaua aega. Aga, aga niimoodi termosesse termastesse v tegemine kokku, see protse protseduur võtab kaua aega, see just nimelt see sulab sulatamine. Kas teil on mingid medikamendid ka kaasas, kui minnakse nii kõrgele ja mis need on? Jah, tähendab tuletan meelde, soojul, meie esimese kaheksa gümnaasiumisse tegime siis sealne kõrguses ei võtnud kaasa vist rohkem kui aspiriini. Aga nüüd viimasel korral proobeekil meil oli kaaslaseks eri ravim ravim, mille nimedeks ametasoon, mida. Mida siis süstitakse, ütleme, ajuturse korral oja kopsuturse puhul oli üks teine rohi ja see oli meil ka kaasas. Täpselt seda ei mäleta. Aga seda ei läinud meil õnneks vaja. Aga ütleme, see kopsuturse või ajuturse tekkimise oht on olemas ja selle selle kätte nagu surev Palpinist. Iga aastal. Millised need telgid on, mis teil kaasas on? Et me oleme kasutanud Terra Nova telke ja mis on päris head, need on ikkagi sellise tugevdatud või tugevama konstruktsiooniga heast materjalist tehtud telgid, millel on, ütleme, kuus ei neli alumiiniumkaart, nagu hoiab tugevam Ta ei ole mitte selline tavaline suvitaja telk, mis on tavaliselt ainult kahe kaarega. Ja millel on siis ta on kahekordne telk, korralik Lipstok, nailonkate ja lumesukad, esiesik, kus mahub, siis toimetab tema ja saab panna nagu asju. Ja ka keeta esikus, ütleme see tõesti seal üleval on niivõrd telgikeskne elu, et et väljas nüüd ei valmistada süüa, seda tehakse telgis mõistagi. Millised magamiskotid on üleval? Ikka kõige soojemad, mis turul on pakkuda selliseid, mille nii-öelda mugavustemperatuur on miinus 20 ja sinna kanti. Aga magamiskoti ronitakse saabaste ja üliriietega või ei? Ei, kindlasti mitte, aga ütleme, kellel on võib-olla külm magamiskott või erakordselt külmades oludes tehakse ka niimoodi ja mida kindlasti pannakse, magamiskotti on saabaste sisesaapad, alpinisti saabastel, saapad on tavaliselt Kahekordse konstruktsiooniga, et seal on sisesaabas välissaabas ja sisesaabas peab kindlasti olema kuiv, see on äärmiselt tähtis säilitada selle taldade ja sisemuse kuivust, sest igasugune niiskus, saabas viib varbad kiire ilmumiseni. Ja selleks puhuks siis öösel säilida või pannakse need sisesaapad, magamiskotti ja üldse seen? Kuivuse säilitamine äärmiselt tähtis, ütleme, kindad kõik need katsutakse ka soojas hoida. Magamiskotis võib-olla võiks öelda, et üks väga oluline asi varustuses on päikseprillid sellisel kõrgusel, kuna päeva ajal tõesti on niivõrd intensiivne see kiirgus lume ja jää pealt kui ei oleks väga tugevaid ja häid päikseprille, siis tekiks kindlasti kiiresti silmade kahjustus niinimetatud lume, Lumepimedus. Ja olukord võiks muutuda niimoodi väga eluohtlikuks, sest põhimõtteliselt nägemine kaob ära ja siis paljud kannavad isegi varuprille kaasas ja need prillid ka siis kindlasti olema kinnitatud ka kummiga, siis kukla tagant üle kaela, et nad kindlasti ära ei kaoks, samuti on soovitatav varukindaid kanda või kindakindlad samuti kummipaelaga randmete külge nagu kinnitada, sest ütleme, suured labakindad ei võimalda ju näpud näputööd teha, aga mõnikord on vaja ju võtta kinnas käest ära, et näiteks pildistada sellisel puhul, et see kinnas maha ei kukuks, sest noh, ütleme tähelepanu on hästi hajevil või või nõrk ja, ja ei pane tähelegi, kui linnati, kinnas ära kukub. Neid on olnud meiegi hoopis juhtumeid, et kinnas ära kaotatud ja mina kaotasin näiteks mütsi, mütsi ronimisel ära. Et nende asjade järele aksessuaaride järele on vaja vaja valvata kõvasti, aga mis siis juhtub, kui kaob ära kinnaste müts? No olukord on halb selles mõttes, et tõesti, et kus sa siis paned ilmad, kindata käe varrukas sisse, aga, aga kui selle külma on juba hakanud näpistama, siis teda nagu soojaks on saada väga raske ja tuleb võib-olla tõus katkestada või rutta otsida varjutelgis midagi organiseerida endale kätte. Ma tean, et, et üks kaaslane tõusulges kinda ära kaotas, ta sai veel villaste sokkide ja mingisugused pooliku lisa mingi kehvema kindaga, nagu siis ikkagi. Tõmmata selle kätte, jätkata tõusu. Kuidas nägu külma eest kaitstakse? Mingid maskid sotsiaalseks, tavaline selline mask on jah, mask on laialt kasutatav. Mis on? Minul on olnud selline mask, mis ikkagi jätab nagu näo paljaks, ütleme, nina, nina on väljas, aga külmus küll ükskord ära, Tsoojul nii kõvasti pärast kuumenes päikesest või ma ei pannud tegelikult seda külmumist tähelegi, enne kui ma olin all, et nina oli nagu valge ja. Ja katki. Kas seal kõrguses on üldse midagi sellist, mida võib maa peal ka tajuda või on seal kõik teistmoodi? Nüüd raske küsimus, et taju on seal natuke teistmoodi. Küll näiteks ajataju ma võiks öelda, on, on, on nagu on, on on teistmoodi, 100 aja kulgemine. Ma ei oska öelda, kas kiirem või aeglasem või. Aga ütleme, et mõtlemiseks emotsioonideks ei ole palju nagu aega või koht ta ütleme, need funktsioonid nagu ei toimi niimoodi, nagu, nagu maal ütleme, nad on kuidagi pärsitud. Aitäh sulle, Tarmo Riga, et rääkisid sellest, mis toimub kõrgemal kui ehk 8000 meetrit. Matkasaade. Tänased matkajutud kuulatud Tarmo Tiisler tänab ärakuulamise eest ja ootab taas huvilisi. Järgmisel esmaspäeval kell 14. Null viis.