Tere pärastlõunat suvise esmaspäeva pärastlõunale kohaselt algab taas matkasaade ja taas on saates kaks teemat. Me räägime esmalt vee matkamisest ja vaatamisi kerel tagasi ühel Eesti alpinismi ajaloo tähtsündmusele. Nimelt möödub augusti esimestel päevadel 20 aastat sellest, kui eestlaste ekspeditsioon vallutas tollase Tartu riikliku ülikooli 350.-le juubeliks Pamiiris seni vallutamata mäe tippu ja andis sellele ülikooli nime. Matkasaadet kutsub kuulama Tarmo Tiisler. Matkasaade. Matkata saab mitut moodi ja mitmel viisil, üks võimalus on minna matkama vete pääle ja veematkamisest nüüd juttu tulebki. Jutukaaslaseks on mul Guido Leibur, kes väga mitmel viisil vee peal liikunud ja kõigepealt ma küsiksin sinult, et miks on hea minna vee peale. Tere päevast, kuulajad. Ma arvan, et veematkamine on üks omapärasemaid matkamise viise ja üksiidsemaid matkamise viise. Kui me ajas tagasi vaatame, siis tõenäoliselt tavalise käimise kõrval oli vesi üks esimesi liikumisvõimalusi üldse, kuidas inimesed rändasid ühest kohast teise ja selle tõttu juttu on ka v matkamisel oma võlu. Tal on see tee peal liikumise võlu, et sa ise ei peagi suurt nagu vaeva nägema. Vesi kannab sind edasi ja teiseks näed sa seda, mida tavainimene ei näe, kes liigub mööda maanteed või mööda metsaradu. Kuidas sina selle peale tulid, et võiks vett proovima minna või jõudsite sealt hoopis ka jalgsi käimise juurde? Oi ei teagi nüüd täpselt seda hetke, millal see idee tekkis, aga küllap olid tol ajal, kui ma esimest korda matkale läksin, see oli kuskil ülikooliaegadel. Sellised eestvedajad, kes, kes viisid mind tookord esimest korda Koiva jõele. Praegusel suvel ja ka paaril eelmisel suvel on väga populaarseks saanud kanuuga sõitmine mööda Eestimaa kauneid jõgesid, aga ometigi saab sõita ka teistsuguste liiklusvahenditega, mitte ainult nende punaste rohelistega nuudega, millega sina sõitnud oled. Oi, neid sõiduriist on päris palju olnud, sest kui jällegi varasematesse aegadesse vaadata, siis ei olnud sugugi neid sõiduriist nii kerge kätte saada. Praegu rääkimata sellistest teenuste pakkumistest nagu praegu. Ja tol ajal sai suurelt jaolt sõidetud kokkupandavate matkasüstidega lisaks sellele veel kummipaadiga omatehtud katamaraanidega. Ja see viimane sõiduriist oli üks, üks levinumaid sõiduriistu just oma kerge kaalu tõttu pikkadel matkadel. Kui pika matka saab Eestis ette võtta viibijal? Eesti jõgede pikkused ületavad sadu kilo, noh, üle 100 kilomeetri on pikemad jõed, Pärnu jõgi on Eesti pikim jõgi. Ja noh, siin peab loomulikult vaatame seda hooaega, millal sõita nii et suvisel ajal on ainult Pärnu jõgi, Narva jõgi, Emajõgi, sellised jõed hästi sõidetavad. Kevadisel ajal need jõgesid oluliselt rohkem. Kus saab pikka matka teha? Ometigi kujutatakse ette, et matkale ja paadimatkale saab kõige paremini minna suvel, kui on soe, mis tähendab seda, et kui kukud vette, siis ei hakka külm. No vot neid vette kukkumise on ikka, esineb tõenäoliselt igal matkal eriti siis, kui on algajatega tegemist ka kevadmatkadel. Aga mis on iseärasus, see matkal nähakse ikkagi vaeva edasiliikumisega tavaliselt ja sellisel juhul on inimene noh, nagu öeldakse, kehas on soe ja kui ta nüüd korraks vette sulpsatab, siis see viis, 10 minutit noh, tavaliselt, et ikkagi vähem kui viis minutit, see suurt ei loe midagi. Mida peaks inimene meelde jätma või meeles pidama, kui ta läheb ütleme esimest korda kanuuga näiteks sõitma mööda mööda mõnda jõge või üldse mõne liiklusvahendiga jõe pääle? Eestis matkamiseks matkamiseks on, ütleme põhimõtteliselt nagu kaks võimalust, kas minna mõne teenusepakkuja juurde ja osta sealt teenus koos nõuannetega või üritada ise teha seda v matka. Ja kui nad ise teha, siis, siis peaks nagu jah, kuskilt neid nõuandeid kuulda võtma. Ja noh, minu nõuanded olla esimesel matka planeerimisel oleksid sellised, et kõigepealt oleks panustada sellele, et läbi mõelda, kuhu, kuhu minna läbi minna, läbi mõelda see, kellega minna, kuidas minna, noh, mitmed asjaolud, aga vast kõige olulisem on ikkagi see, et. Oleks selge, et see jõgi on tõesti läbitav, et neid oleks ootamatusi, ei tuleks üllatusi väga suuri üllatusi, tõsi mis need üllatused võivad tulla näiteks seda peab paati järel vedama kas või seegi, et Eesti oludes on väga palju mitmeid tamme ja ja ütleme, metsa poolt vettekukkunud puid, mis segavad sõitmist. Kui need takistusi on tõesti väga palju, siis siis ei tunta sellest sõidust väga suurt manu. Üks näide, näiteks kui ma hiljuti käisin Eesti-Läti piiril Vaidava jõe peal, siis Vaido Veek on küll üks selline, kus on iga iga 100 meetri tagant mingid ummistused, nii et sõitsime päevas 10 kilomeetrit ja rohkem ei jõudnud lihtsalt. Kuidas vältida või kuidas võiks inimest rahustada selle vette kukkumise hirmu eest, et see tegelikult ei ole üldse nii nii kole asi ka näiteks sügisel ja kevadel. No vot see on kahe otsaga asi tegelikult normaalne on see, et inimene tunneb hirmu selle ees ja, ja ma arvan, et see on täiesti õigustatud, ta hirmu tunneb, sellepärast et kui teaduslikult asjale läheneda, siis ilmselt kõik meresõitjad teavad seda, et kui kaua üldse võib külmas vees olla inimene ei pea väga kaua külmas vees vastu. Ja seevastupidavuse piir kuskil seal kevadises vees, kus temperatuur on mõni kraad, et üle nulli ulatabki kuskil seal 10 15 minutine, kus tekib juba ohti inimese ala jahtumisele. Nii et ma arvan, et esimene moment on see, et see oht peaks olema Igalühel meist sees. Aga nüüd selleks, et seda vältida, et neid asju ei juhtuks või et sellest, et juhtunust üle saada, selleks on tegelikult matkagrupp ja matkagrupp peaks nagu abiks olema, ei maksa minna väga üksi matkal. Matkamine on enamasti ikkagi kollektiivne ettevõtmine ja, ja sellisel juhul on matkagrupp see, kes aitab õnnetusse sattunut. Grupis peaks ikkagi olema üks inimene, kellel on ka varasem kogemus näiteks vette kukkumisest või üldse mingid teadmised veest. No ütleme, et esmane on see, et oleks jah teade, sõidutehnikad, kuidas jõe peal liikuda sest isegi eestimaa jõgedel tuleb üllatusi küll, et kuigi ma praegu hetkel just ei meenu, et Eestimaal oleks surmaga juhtunud õnnetusi küll, aga siin, meie naaberriigis Lätis on need küll olnud. Kui noore lapse võiks võtta paati kaasa ilusal suvisel ajal Ma arvan, et siin tegelikult ei olegi üldse vanusepiirangut see on nüüd ema otsustada või ema isa otsustada, kui noorelt laps võiks kaasa tulla. Sest noh, need tingimused, mis saab seada nagu paadimatkal on küll sellised, kus, kus võiks hakkama saada ka päris päris väikse lapsega. Minul on endal kogemus selline, et me oleme käinud valgel merel. See oli küll katamaraani matkima, sõitsime purjedega, kus kaasas oli laps, kes just äsja oli käima õppinudki ja sai suurepäraselt hakkama. No tal oli vaja istuda õige koha peal ja, ja ma vaatasin liiga kaugele, ei läheks seal katamaraani peal liiga serva lähedale, et vette võiks kukkuda. Päästevestid, nii palju, kui mul on kogemust, antakse selle matkafirma poolt alati, kust on noh, nagu sa ütlesid, teenuse ostetud, aga see päästevest peaks ikkagi paadis seljas olema, mis siis, et suvisel ajal vesi on mõnes kohas umbes põlvini. On küll jah, mõned hea tava reeglid ja kõige esmane on see, et oleks tagatud inimese uppumatus, see tähendab päästevest oleks seljas ja teiseks, et oleks tagatud vahend uppumatus. Kuidas seda tagada. Praegu on väga lai valik päästeveste, need on kehakaalu järgi liigitatud, tuleks oma kehakaalu arvestades osta õige veeväljasurvega päästevest. Hinnad on sadades sadades kroonides. Ja kui me sõiduvahendist räägime, siis tänapäevased kanuud reeglina seal uppumise piiri peal ja üldiselt kipuvad nagu põhja minema, kuid kuid plastiksüstlad. Ma mõtlen siin meres, Eesti just rohkem on varustatud juba ujuvustega ninas ja sabas, nii et nad on uppumatud. On alati olemas võimalus, et keegi sõidab autoga kalda peal kaasas ja veab nii-öelda sinu kraami ja telk ja magamiskoti kõike seda, mida sul matkal vaja läheb, aga aga vahel see võimalus puudub ja vahel ei tahagi, et keegi sind saadaks. Mida tasuks võtta kaasa paati, kui sa tead, et sul on kolmepäevane matk, kas võtta võimalikult vähe asju või kuidas seda valikut teha? Kõigepealt selle kaasasõitmise koha peal kommentaar, et veematkamise iseärasus ongi see ju tegelikult suudetakse sellesse ujuvvahendis küllalt palju asju lisaks kaasa võtta. Nii et selles mõttes on mugav matkamise moodus, sa ei pea väga optimeerima oma matkavarustust kaalumates. Nüüd kui vaadata, et mida ilmtingimata peab kaasa võtma, siis loomulikult on esimene asi toimib ja soojad riided, vahetusriided, mis tuleks kaasa võtta. Ja need kõik tuleks pakkida kilekottidesse. No vot, siin on jällegi erinevalt sõitmismoodused, nii et kui meil on sellised avatud sõiduriistad, haavatud sõiduriistad on vana tüüpi pehme kattega süst kanu, katamaraan siis sellistes jah, tuleks pakkida veekindlalt küllalt tugevatesse kottidesse, et juhul kui ümber minnakse, need kotid ei läheks katki, need kotid oleksid aluse külge kinnitatud, et nad ära ei kaoks. Kui on tegemist näiteks meresüstaga, millel on kaanega suletavad panipaigad, siis siis võib see pakkimine olla oluliselt lihtsam. Mida kõike on võimalik vee peal teha ja kus, kus on võimalik sõita? Ma kujutan ette, et Eesti tavahuvilise või sellise Mugava inimese jaoks kõige mõnusam ongi see, et tellid kanuu ja sõidad mööda jõge mõnusalt. Aga kus veel on võimalik, millega iganes sõita. Vot need muud võimalused tihtipeale taanduvad sellele, et siis tuleb nagu ise rohkem vaeva näha, otsida neid võimalusi ja leida kaaslase, kes on selle muu võimalusega nõus. Lisaks kanuu matkamisele võib teenuse mõttes ma arvan, Eesti Eestist leida veel merematkamise võimalust, see tähendab sõita süstaga avatud veekogudel põhimõtteliselt jõgedel, järvedel. Aga kui rääkida nüüd üldisemalt võimalustest, mida võiks ka ise välja mõelda, siis sellisel juhul on vett mööda purjetamine suhteliselt põnev tegevus, matkapurjetamine, ma mõtlen siin, et need klassikalise jahiga vaid just niukse väiksema alusega kas katamaraani või, või kahest süstlast kokku monteeritud sõiduriistaga. Nõukogude Liidu ajal käisid sa palju ka sealkandis, mis jääb siis Eesti piiridest väljaspoole Siberis näiteks sõitmas, mida seal on sellist, mida siin Eestis ei ole või seal on kõik selline. No vot, ega sinna Siberisse ka ei mindud, nüüd puhtalt selle veematka pärast, vaid Siberi matkadel esioli tavaliselt mina matkadel üheks väljasaamise mooduseks just lihtsaks ja kiireks väljasaamise mooduseks. Aga teistmoodi on Siberis see, et esiteks on seal jõed väga pikad, jõed on oluliselt võimsamad ja kui me räägime jõgede raskusastmetest, kategooriatest, siis, siis need on seal kuni kõrgematel raskusastmetel välja. Samas kui Eestis leiab ainult madalama raskusastmetest Mida näiteks meile lähedasemaks kandis Koola poolsaarel võib leida või näiteks Eesti-Läti piiri peal? Ma arvan, et põnevamaid kante meile lähemale on just Soome. Võib-olla järgmine on siis Karjala ja Koola, sest kõik need kolm kanti on üsnagi sarnased, nad on väga paljude järvedega, lühikeste kärestikulistes jõelõikudega. Ja kuna sealkandis on küllalt palju graniiti, siis on ka need kärestikud tihtipeale väikeste koskede sarnased ja pakuvad nauditavaid vaatepilte, mitte igalt poolt ei ole võimalik seal sõita. Lõpetuseks mitme paadiga oleks optimaalne minna vee pääle, sest kui on terve laevastik, siis võib hakata muutuma tülikaks, eriti kui esimesed lõpetavad paar tundi varem, kui teised. No ma arvan, et miinimumarv oleks kolm, sellepärast et juhul kui ühega õnnetus juhtub, siis kaks ülejäänud saavad aidata. Ja noh, suurim arv sõltub sellest, kuidas tahetakse seda seltskonda koos hoida. Siin tuleb mängu juba grupipsühholoogiat üle 10 12, inimese grupi on suhteliselt raske juba koos hoida, et sealt tuleb see ülemine optimaalne piir. Ja päris lõpetuseks ütle üks koht, kuhu saab augusti alguses Eesti inimene Eestis minna. Näiteks Pärnu jõgi näiteks Narva jõgi näiteks Emajõgi ja, ja võib-olla ka valgejõgi ja loobu jõgi Eesti põhjaosast. Matkasaade. Nendel päevadel möödub 20 aastat sellest, kui Eesti alpinisti vallutasid Tartu Ülikoolimäe tippu 1982. aastal. Augustikuu esimestel päevadel see juhtus ja grupijuhiks oli siis Kalev Muru. Kellega sellest sündmusest nüüd ka räägime? 6350 et ja Tartu Ülikooli TIP te läksitegi just ülikooliaastapäevaks, siis 350.-ks aastapäevaks ülikoolile tippu võtma või, või tippu tegema. Jah, kõik õige see ülikooli juubeliks oleks olnud väga tore kingitus vilgolil endale. Millal see mõte pihta hakkas? See hakkas pihta juba 80. aastal ja siis algas eeltöö sellest, et otsida seltsis endise nõukogude liidu geograafianimetuste kartoteegist. Selliseid soliidseid käimata mägesid ja mõte oli just nimelt Pamiiris peaks olema töö kandis vilja ja 82. aasta alguses oli Pamiiris veel 26 vallutamata ja nimeta üle 6000 meetri kõrguse mäe. Seal sai ka siis kaks mäge nii-öelda kinni pandud igaks juhuks, et keegi eteid rüüd. Jah. Ja siis algas ettevalmistustreeninglaagrid testid. Põhilist 80. aastal oli see natukese kõhnaga 81 oli juba tõsiselt eest eesmärgistatud treeningud vastupidavustreeningud ja nii sellel aastal, kui ta järgmisel aastal kogu see kandidaatide pere, kes nad olid, pidid tegema korraliku füüsilise testi. Käisime ka spordiarsti Anne Velli seejuures kes tegi meile täieliku koormustesti. Need mehed pidid olema hästi terved. Kas see oli ülikooli poolt mingi tingimus ka, et oleks võimalikult palju üliõpilasi just grupis? Oli küll, aga kas just võimalikult palju, neid oli nagunii. Sesse vanemad mehed. Kahjuks 74. aastal juhtus avarii Lenini peale, kus Eesti alpinismi kõige sellised juhtivamad juhid, kõige tugevamad korüfeed kadunuks. Ja paraku see kogu enamik seltskonnast koosnes ikkagi noortest tudengitest. Sellise sümboolse tähendusega ürituse jaoks ilmselt ei olnud vaja igalt poolt otsida finantse, nagu sa praegu võiks näiteks olla, oli nii-öelda riiklik projekt. Jah, meil õnnestus ta saada täiesti ülikooli juubeli eelarve ühe artiklina ja lisaks me saime ka siis tolleaegse alpinismiföderatsiooni käest Tallinnast toetust. Ja milline see projekt nüüd tegija poolt välja nägi, palju teid oli ja kuidas jagunesid, kellel, mis ülesanded olid? Noh, üldiselt ja ülesanded tuli loomulikult ära jagada ja rohkem koordineerisin, aga samal ajal tegelesin ka väga palju selle paberitööga. Teised tegelesid varustusega. Tuli jälle kontrollida, kas kõik on olemas, siis teine mees jälle kontrollis treeningutsüklit. Siis. Mis tegevused siis veel toidumenüü, see oli tarvis paika panna transport, mida lähemale see aeg jõudis, seda täpsemalt on vaja need ajagraafikut paika panna. Siis me tahtsime sellest üritusest maksimaalselt kasu saada, siis me arvasime sellesse eel eelperioodi hästi palju noori alpinismihuvilisi, et nad saaksid oma kvalifikatsiooni tõsta kõigi nendest oma sele kogemuste poolest ei oleks nagunii saanud ekspeditsioonile. Selle ekspeditsiooni põhituumiku moodustas siis inimest 26, kus siis üks osa oli nii-öelda puhtalt matkajad, kes luuregrupp, kes läks enne meid sinna rajooni keskPamiiris Tanamasi ümbrusesse ja tegi sellele kahele mäele ringi peale umbes 20 päevaga. Nendel olid kaasas kõik ilmutamise vahendid, et nad pildistasid ja siis, kui me nendega kokku saime, olid pildid juba valmis ja seejärel pidasime nõu kuidas, kust kandi pealt alustada, tõusu. Kohalikud ka teadsid, et eestlased tegelevad sellise, nende jaoks väga tähtsa ettevõtmisega oli, oli see nagu sealtpoolt ka kuidagi tähtsaks pidulikuks tehtud. Ei, seal ei olegi nendega kohal, kõige kohalikke seal ei olegi, seal on ainumas enne piirivalve ja meteoroloogid. Ja nemad asjasse ei puutunud, äi milline üldse tipu vallutamine ise välja nägi? Kui see meie luuregrupp oli juba ammu kohal, nemad käisid jalgsi meie jaoks, meie tellisime, meil oli ju helikopter. Sõitsime siis Dušanbest sisulised 180 kilomeetrit eemale oli üks lennuväli, kuhu sai autoga ka varustuse tuua ja siis sealt helikopter viis meid meteojaama, fetšenko liustikul asuv meteojaam 4200 meetri peal siis seal laaditi kogu varustus maha, siis võeti kopterile ja kõik rasked asjad, uksed, luugid ja pandi siis pagas peale, siis sidusime selle meie toiduvarustusega kokku sellisteks ahelateks köitega ja siis jõudsime sinna Danemascalapale, kus siis viskasime nad alla madalalt, nii madalalt kui saime. Ja seejärel rahvas läks oma varustusega isikliku varustusega kaks päeva seal meteojaamas mascalapale, seal tekkis meil nagu siis esimene baaslaager, kus me korjasime siis liustiku järvedesse kukkunud toiduvarud üle. Siis muidugi oli tore see, et makaronid ju niikuinii läbi ja siis meie Anu kallavus tema siis küpsetas ja küpsetas pirukaid press saadud jahust saadud ja tainas oli ta juba Nonii. Siis oli meil see seal, me saimegi kokku ka meie selle esimese grupi luurerühmaga, kus siis me otsustasime, et tõusma tuleb hakata põhja poolt, lõuna pool oli kalju väga pude ja väga ohtlik. Ja siis me liikusime üks-kaks päeva pea kolm päeva pikki liustiku ülesse sinna mägede alla. Panime ülesse siis viimase laagri viimase või viimase baaslaagri, ütleme niimoodi. Ja siis Me jaguneme kaheks, üks grupp siis minu juhtimisel kuuekesi kokku alustasime tõusu siis Tartu ülikool 350 selle tippu poole ja teine grupp Ivo Parmas juhtimisel samuti kuuekesi siis natukese teisele poole, Johann Friedrich Parrot parati nimelisele tipule. Ja Baruti nimeline tipp on siis 6277 meetrit ja Tartu Ülikooli nimeline 6350 meetrit kõrge. Viimasest sellest baaslaagrist üldiselt tõusu peale tagasituleku peale kulus meil kolm päeva. Teisel grupil samuti kõik läks õnnelikult ja kõik läks õnnelikult. Mis sinna tippu pandi sinna tuuri külge või tuuri juurde, kuidas tähistati Etsioonid ülikooli? Ja me tahtsime seda väga teha. Ja siis me tellisime Tartu kunstniku Arnold. Rimi käest selle plaadi mälestusplaadi vasesse graveeritud ülikooli peahoone kujutis tekstiga PEAL universtlas Tartuensis ja Tartu ülikool 350 siis ehitasime tipu sellise kivihunniku, mida kutsutakse tuuriks ja sinna külge kinnitasime siis selle plaadi. Siis oli veel ülikooli tekkel Kiri tuuri kiri, kuhu siis kirjutasime vene keeles. Et mis asi see on, see tips, küngas ja kui, kui kõrge ja kes ja millal me käisime siin. Kuidas teid pärast ülikoolis vastu võeti, rektori poolt või, või kõrgete juhtide poolt? Jah, me olime siis tol ajal oli rektor Arnold Koop. Käisin tema vastuvõtul, kinkisime ka sellest ekspeditsioonist ülevaate. Teise eksemplari kinkisime ülikooli ajaloomuuseumile. Kuidas seda marsruuti tehniliselt hinnata oli ta oli ta väga keeruline või, või oli ta väärtus selles, et oli tolleks hetkeks kõige kõrgem punkt? Ta oli mõlemat pidi. Kõrgus hakkab marsruudil kõvasti mõju on, eriti kui meie rahvas ei olnud eriti üle 6000 meetri käinud, mõned olidki Elbruse käinud jah. Ja tal oli ka tehniliselt nii, et hinnati raskusastmega viisa. Igasugu võrdlus on alati väga huvitav teha ja, ja praegu võib-olla päris hea võrrelda näiteks varustust, mis on praegu ja, ja mis oli täpselt 20 aastat tagasi, kui, kui teie läksite enda jaoks tegema rekordit ja, ja ka eesti alpinistile jaoks. Tulemust ütleks, et tolle aja kohta me ajasime välja tippvarustuse meil olid väga korralikud sulejoped, sulgmagamismatid, kotid, magamiskotid, saapad, tolle aja kohta parimad. Ja ega vene varustusele midagi viga ei olnud. Peale selle venelastel oli ju seda titaani kõvasti käes, et meil oli ka seda titaanvarustust palju. Kas praeguse varustusega oleks sinna jõudnud veel lihtsamalt või veel kiiremini? No nii ja naa, ega mägedes kiirusi, vahemaad mõõdetakse mitte tundides, vaid ajas vabandust, mitte kilomeetrites, vaid ajas. Et noh, näiteks sinna kuruni on pool tundi ja sinna liustiku servani on kaks tundi ja sest sa lihtsalt kiiremini jõua liikuda. Kuidas seda sooritust praegu võiks hinnata tagasivaates 20 aastat tagasi Tartu Ülikooli TIP kas ta oleks siis ka olnud märkimisväärne, kui seal ei oleks ülikooli nime näiteks juures olnud? Oleks Tootsi külmus ollakse küll olnud ja siin oli isegi plaan, et nüüd ülikooli juubeliks grupp käiks, kui oli 10 aastat möödas. Aga siis olid rasked ajad ja ei saanud seda raha kokku. Peaks nüüd aastal 92. Sellel kevadel ei olnud mingit plaani, sellel kevadel on nii, et rahvast liiga vähe kõik tegelevad muuga ja ei ole kõrgtõusude koolitust. Kas tollel ajal olite te kõik sellised noored ja vihased või oli teil ka kogenumaid, rääkisite enne ambinistide hukkumisest, aga, aga mis koolituse pealt siis mindi? Tähendab meie läksime ja meil olid ennem treeninglaagrid. Me käisime vahetult enne ekspeditsiooni väga paljudes alpilaagrites, tõstsime oma tehnilist taset, samal ajal oli see meile aklimatiseerumis, eks see tähendab seda, et sul on kõrguses lihtsam liikuda. Ei teki seda mägihaiguse sümptomeid. Mida veel võib selle selle reisi või selle ekspeditsiooni kohta öelda, kasvõi näiteks selle poole pealt, et kuidas te ei tee Eestis vastu, võeti, mitte ülikooli poolt, aga üldse kas näiteks ajakirjandus, tolleaegne pööras sellele sündmusele tähele ja väga kõvasti, kohe. Väga paljudes ajalehtedes ilmus niinimetatud järjejutt lausa, kus oli korralikult kirjeldatud ja piltidega varustatud meie käimine. Sest peamised pidustused toimusid juubeli puhul sügisel. Siis kui meid tagasi viima. Mida näiteks arvas tollane spordikomitee sellest, kas te selles valdkonnas ka kokku puutusid või alpinismi ei kuulunud sinna alla? No ega ta väga ei kuulunud, aga sellele vaatamata oli see väga tähelepanu väärne sündmus. Nimetati ära jah. Mis see kop endast tollal kujutas, kuivõrd vanuseliselt olite vanemad, nooremad? Enamasti see grupp oli ütleme, aastates nii 22 32 selles vahemikus ja siis oli kaasas meil eesti ekspeditsioonide sihuke kuldne kuldarste, igavene arest on Richard Villems väga professionaal. Siis oli meil vanematest veel Enn Saar kaasas. Ja, ja siis oli luuregrupp moodustas juhtinud vanematest alpinistidest, kes nagu sellise tegev alpinismiga ei tahtnud tegeleda, aga samal ajal ikka sinna mägedesse kiskus. Nad jalutasid väga hea meelega ümber selle rajooni. Aga kuidas valiti need välja, kes pidid püha üritust läbi viima? Ehk siis tippu tõusma? No päris kõva treening, kellel enne sõda ja nad pidid läbi tegema kehalised katsed. See moodustas kestvusjooksu kükid ühel jalal ühe minuti jooksul kummagile jalale kätekõverdused, lõuatõmbamine. Ja siis peale selle veel spordiarstiabi meile täieliku koormustesti. Kalev Muru mida te ütleksite nüüd, kui 20 aastat on sellest retkeks retkest möödas, kuhu te selle näiteks paigutaksite Eesti alpinismi ajaloos on selles ära tuhmunud, nüüd juba, kui käiakse kõrgemale kui 8000 meetrit. Ei ole. Ta jääb ikkagi nende sündmuste taustal esile tõusma, tähendab see liik ajalugu siis ei olnud võimalik kaheksa tuhandeil vallutada. Enne sõda, muidugi, eesti mehed käisid ka 7000-l isteotsas, aga sellise eks suuremaid ekspeditsioone oli siiski see ülikooli juubeliekspeditsioon. Matkasaade. Sellised olid tänased matkajutud uue nädala esmaspäeval, täpselt nädala pärast räägime uuesti kuulmiseni.