Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Koalitsioonikõnelustel nõustusid rohelised, et Leetu planeeritava tuumajaama uuringuid tuleb jätkata. Lepiti kokku, et kõikidele energiatootmisviisidele tuleb Eestis luua võrdsed võimalused. Vastvalitud riigikogu tuleb kokku tõenäoliselt alles teisel aprillil, sest riigikohus peab enne tegema otsese kahega kaebuse suhtes. Ametlikud valimistulemused saab välja kuulutada alles pärast seda. Seoses lõhkeaine leidmisega Tallinnas. Ühes jõe tänava korteris otsib politsei taga veel ühte inimest ja üks on kinni peetud. Õdede liit ja tervishoiutöötajate ametiühingute liit sõlmisid Tööandjatega kollektiivlepingu, mis tagab palgatõusu nii selleks kui ka järgmiseks aastaks. Õdede hinnangul näitab see, et ühiskond on hakanud tervishoiutöötajaid rohkem väärtustama. Eesti inimeste teadlikkus Euroopa Liidust on endiselt nigel. Siin saaks palju ära teha kodanikuühendused, kellele avatud Eesti fond ja riigikantselei eraldasid teavitustööks miljon krooni. Tallinna kunstihoones ja G-galeriis avati Eesti Kunstnike Liidu aastanäitus elamise kunst. Muidu on kunstielu noortekeskne, siis aastanäitusele on esindatud ka tuntud tegijad, ütles kunstnike liidu president Jaan Elken. Välismaalt. Läti leegionäride mälestuspäev Riias kulges rahulikult. USA senat hääletas vastu demokraatide plaanile tuua väed aasta jooksul Iraagist ära. Resolutsiooni läbiminekust jäi puudu 12 häält ja ilmast. Homme hakkab Eestis lörtsi ja vihma sadama. Puhub lõuna ja edelatuul ja õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss viis kraadi. Täna jätkuvad Toompeal Stenbocki majas koalitsioonikõnelused ja Indrek Kiisler teeb vahekokkuvõtte. Tänaste kõneluste kõige tulisem punkt oli kindlasti Eesti energiamajanduse tulevik. Teatavasti rohelised on siiani suhtunud Leedu Ignalina tuumajaama ehitusse eitavalt, kuid roheliste läbirääkija Marek Strandberg kinnitas ajakirjanikele, et selles küsimuses suurt tüli ei tõusnud. Tuumaenergeetikaküsimustes tuleb oodata neid uuringuvõimalusi arenguid, mis, mis praegusel hetkel käimas on, on kokkuleppele jõutud, et luuakse selgelt võrdse konkurentsisituatsioonidele erinevatele energialiikide, sealhulgas ka taastuvenergiana käivitatakse ja suurendatakse energiasäästuprogramm ja ma arvan, et see on ei majandusele kui majandusele üldse nagu väga-väga tervitatav. Mäletad seda tuumajaama seal leppes kirjas? Tuumajaama küsimus on leppes kirjas niimoodi, et otsuseid ei saa teha ennem, kui kõik asjakohane informatsioon on läbi voolitud ja on olemas alus otsuse tegemiseks. Ja seda on avalikult piisavalt käsitletud. Ning Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi kommentaar. Et meil ei ole väitlus teemal tuul versus tuum, et kumb on parem ja, ja et ühed on ühe pooldajad ja teised teise pooldajad, võtsime mõlemad Eestile kõige paremat lahendust ja ma olen kindel, et me selle leiame. Teine oluline teema oli eesti keele kaitse. Isamaaliidu läbirääkija Mart Laar ütles, et meie emakeelt pole vaja ainult mitte kaitsta, vaid ka edasi arendada. Ei ole tegemist deklaratsiooniga, vaid enamuste, nende punktide juurde tulevad konkreetsed summad, mis ei tähendab Eesti selleks kulutatavat summade mitte lihtsalt tõstmist ainult vaid mitmekordistamist mitmel alal sest tegemist on tulevikku suunatud projektidega. Tegemist on õige moodsa keelepoliitikaga, mis ei püüa midagi kontserdile veerida ainult vaid tõesti edasi edendada, sest kui eesti keel ei ole ilus keel, siis ta siis ta ei ole lihtsalt eluvõimeline. Meie eesmärk on, on tõesti ka kõigi nende rahvusvaheliste võimaluste kasutamine ja ka eesti keelemaailmaviimine, kaasa arvatud ka välismaal elavate eestlaste toetamine läks konkreetset programmi. Lubadus eesti kooli avamisest Helsingis seal väikene kool on olemas, kuid tõesti teha seda korralikult. Küsisin Andrus Ansip, pilt, kas äripäevas väidetud ministrikohtade jaotus vastab tõele. Nimelt olevat Ansip ajalehe väitel öelnud, et Reformierakond võiks saada jagatavatest ministri ja riigikogu juhatuse kohtadest seitse Isamaa ja Res Publica liidule jääks viis, sotsiaaldemokraatidele kolm ja rohelistele üks koht. Ja seda tuleb äripäeva käest küsida, mina olen öelnud, et see võiks nii olla ja ma olen kogu aeg kinnitanud, et me ei ole koalitsiooniläbirääkimistel kohtade jaotust arutanud ja nii see ka on. Riigikohtusse on jõudnud riigikogu valimiste kohta kaks kaebust, kohtul on aega menetlemiseks seitse päeva ja nii saab ametlikud valimistulemused välja kuulutada alles ülejärgmisel nädalal. Uus riigikogu koosseis võib kokku tulla siis, alles teisel aprillil, jätkab Hanno Tomberg. Vabariigi valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul tunnistab, et riigikogu 11. koosseis koguneb tõenäoliselt alles kolme nädala pärast. Kui vabariigi valimiskomisjon saab pealekaebuste lahendamist ametlikud valimistulemused välja kuulutada, selle järgi on siis vabariigi presidendil 10 päeva aega riigikogu kokku kutsuda ja nüüd riigikogupoolne palve on olnud tõesti see, et esimene istung võiks ja peaks olema esmaspäeval praeguse seisu juures on väga tõenäoline, et esimene riigikogu istungipäev on teine aprill. Riigikohtusse on jõudnud kaks kaebust üks Lasva eelvalimiste vaatlejad tain lõibult, kelle kaebuse kohaselt kaasati jaoskonnakomisjoni töösse ebaseaduslikult asendusliikmeks määratud isik. Teise kaebuse esitas konstitutsioonierakonna esimees Andrei Zarenkov, kelle väitel anti nende kandidaadile Ida-Virumaal eelvalimistel üks hääl rohkem kui häälte lugemisel, selgus riigikohus asub kaebusi menetlema järgmisel nädalal. Riigikohtu esimees Märt Rask. Kaebus on üllatavalt vähe ja riigikohus vaatab need seitsme tööpäeva jooksul läbi valimiste üld. Üldine põhimõte on ju see, et iga kaebus, mis esitatakse selle lõpptulemus, peaks olema siis selline, et ta oluliselt mõjutab valimistulemusi. Raski kinnitusel riigikohtule esitatud kaebused valimistulemusi siiski olulisel määral mõjutada ei saa. Mingit põhjust ei ole arvata kellelgi, et nende kaebuste lahendamisest võiks riigikogu valimistulemused mõnes piirkonnas kehtetuks tunnistada või mingisugust selliseid tagajärgi prognoosta küll ei ole võimalik. Pärast riigikohtu otsuse teatavaks tegemist saab vabariigi valimiskomisjon välja kuulutada, ametlikud valimistulemused tahab hiljem ilmuvad need riigi teatajas ja president võib uue riigikogu kokku kutsuda mitte varem kui teiseks aprilliks. Seoses esmaspäeval Tallinnas jõe tänavas toimunud sündmustega, kui politseioperatsiooni käigus leiti ühest jõe tänava korterist suures koguses lõhkeainet, otsib politsei taga veel üht isikut, rääkis Indrek Kiislerile põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude talituse vanemkomissar Priit Pärkna. Tahaks tahaks, on üks nagu isikutest, keda me väga aktiivselt meedia hakkasime taga ajama tabatud täpsemalt ta ise andis ennast välja, ilmus politseiosakonda ning temaga meil, ütleme, menetlustoimingud on praegu pooleli. Teine isik on meil hetkel veel jooksus, keda samuti otsin vägagi aktiivselt. Ning täna hommikul sai lisatud ka sinna otsitavate ringi sedasama meesterahva Moravjovi kaaslane, kelle asukoht haavadega tuvastame. Kas te arvate, et mureviofon veel Eestis? Raske seda spekuleerida ja me loodame, et ta on ja igal juhul me teeme kõik, et avastada tema asukoht. Kas Aleksei korruptsoff andis ennast ise üles ja Tallinnas või mõnes muus teises Eesti linnas Tallinnas. Kas te saate nüüd juba öelda, kui palju lõhkeainet sellest korterist leiti? Me tänasel päeval siiski ootaks ära ikkagi konkreetsed ekspertiisiaktid, mis annavad meile täpselt kogused, palju lõhkeainet täpselt seal olid. Võin kinnitada, et tegemist oli ikkagi suhteliselt suure kogusega, oli see trotüüli, samuti ootaks ära ekspertiisiakti ja see saaksime vastata sellele. Kas te saate kinnitada seda, mida on ajakirjandus varem kirjutanud, et üks taga otsitavatest on olnud seotud nõndanimetatud Nadžinoida sorriga? Kindlasti on seda kinnitada, ei saa. On teada, milleks nad kavatsesid ikkagi seda lõhkeainet kasutada. Selleks, et selgitada välja selle lõhkeaine eesmärk või milleks üldse soetatud oli, siis ennekõike oleks vaja need isikud tabada millel ongi meie see kogu rõhk asetatud ja suund nagu pööratud, kuid tänasel päeval me ei saa kinnitada või ümber lükata selles mõttes ühtegi versiooni, millega konkreetselt suunatud oli. Me selgitame välja selle eeluurimise käigus. Kas kahtlusaluseid võib veelgi lisanduda? Loomulikult me, me selgitame välja absoluutselt kõik isikud, kes on seotud selle lõhkeainega ja seal antud korteriga. Kui suureks riik läheb, on hetkel vara öelda. Kas sellesse uurimisse võib sekkuda ka Kaitsepolitsei? Kaitsepolitseiga teeme väga aktiivset koostööd tänasel päeval ning ma arvan, et meil mõlemal on ühiseesmärk tabada kurjategijad, saada seatud. Niisiis otsib politsei taga veel Vladimir Muravjova ja tema elukaaslast, 1979. aastal sündinud juuli aparaat õelat. Õdede liit ja tervishoiutöötajate ametiühingute liit sõlmisid haiglate liidu ja valitsusega täna alampalgakollektiivlepingu. Kai Vare käis allkirjastamisel. Lepinguga tagatakse alates esimesest aprillist õele, ämmaemandale ning tervishoiuteenuse spetsialistile näiteks füsioterapeudile ligi 9000 krooni kuus, hooldajale 5000 krooni kuus. Järgmisel aastal tõuseb palk veelgi. Õdede liidu president Ester Pruuden on kokkuleppega rahul. Leppe, mis täna allkirjastatud sai, sisaldab sõnumit, et Eesti ühiskonnas väärtustatakse õendusala töötajaid, väärtustatakse õdesid ämmaemandaid ja see sõnum kahtlemata jõuab ka täna nende noorte inimesteni, kes teevad oma kutsevalikuid. Riikliku lepitaja Henn Pärna sõnul oli täna allkirjastatud leping maksimum, mida kuhjunud probleeme ja pingeid arvestades oli võimalik saavutada. Kui me alustasime läbirääkimisi vaadates üle neid vahendeid, mis olid meie käsutuses, oli palgatõus väga minimaalne tasu nullilähedane. Ja täna me oleme jõudnud tulemuseni, kus palgad kahe aasta jooksul tõusevad libi ligi 50 protsenti. Tegemist on pretsedenditu mahuga lepinguga kaheaastane leping. Res, kus missi alla tuleb, on viis miljardit. Käesoleva aasta palgatõus ei kehti riigieelarvest palka saavatele tervishoiutöötajatele, näiteks kiirabitöötajatele. Põhjus on selles, et palgaleppe sõlmimiseni lisaks oli riigieelarve juba kinnitatud. Ester Pruudeni kinnitusel aga tahetakse ka neile praegu kavandatust suurem palgatõus saavutada kas lisaeelarvest või hiljemalt järgmise aasta eelarvest. Arstide liit ja keskastme tervishoiutöötajate liit keeldusid lepinguga ühinemast. Nende hinnangul ei vasta riikliku lepitaja koostatud kollektiivleping jaanuaris lõppenud läbirääkimistel saavutatud kokkuleppele ning nad pöördusid oma huvide kaitseks kohtusse. Henn Pärna sõnul tõlgendavad arstid lihtsalt tulemusi teisiti. Samas ei eitanud Pärnet vaatamata sellele, et läbirääkimised jaanuaris lõppenuks kuulutati. Toimus leppe koostamine veel kuni viimase hetkeni. Kollektiivleping on osa pooltevaheline lepe, vabatahtlik lepe, siin ei saa riiklik lepitaja midagi muud juurde kirjutada kui see, milles enamus osapoolte kokkuleppel ja kui mõnele ei meeldi, siis see on tema valik, see, milles lõpuks kokku lepitakse, see on kokku lepid. Igast vahepealsed variandid olid ainult variant. Haigekassa on raha leidnud ka arstide palgatõusuks ning haiglate liidu juht Urmas Sule kinnitas, et kuigi arstide liit lepet ei sõlminud, toimub palgatõus ilmselt ka neile. Arstide palk tõuseb igal juhul, aga me ei ole leppinud kokku ühtset printsiipi, kuidas haiglad peaksid käituma. Küll aga olen ma seda meelt, et võib-olla arstide liidu läbirääkimisdelegatsioon peab arutama vahel, et kas niisugune lõputa sõja õhutamine, streigib ja ähvardamine ja teiste osapooltega, ütleme sihuke või mitte soliidne käitumine, et kas see on hea. Mina olen küll seda meelt, et iga leppe, ükskõik kui raske ta sünnib, alati annab palju olulisema tulemuse, kui hea sõda. Jätkame sõnumitega välismaalt ja neist teeb ülevaate Tõnu Karjatse. Läti leegionäride mälestusüritused Riias kulgesid rahulikult, Riia toomkirikus peeti mälestusteenistus. Seejärel läks ligi 400 eakat Vabadussamba juurde, kus tehti ühispilt. Läti välisminister Artis Pabriks kutsus eelnevat Läti elanikke eirama äärmuslasi. Välisminister kutsus üldsus tõsiselt hindama äärmusrühmituste kavatsusi ettevõtmisi, mida võidakse kasutada ühiskonna lõhestamiseks. Ta rõhutas, et Lätil on vastuvõetamatu mis tahes totalitaarne ideoloogia ja Läti mõistab hukka natsismi, stalinismi ning holokausti. USA senat hääletas vastu demokraatide plaanile tuua kõik USA väed aasta jooksul Iraagist välja. Demokraatide liidri Harryl veidi resolutsiooni läbiminekuks jäi senatis puudu 12 häält. Varem oli esindajatekoja komitee kinnitanud seaduseni eelnõu sõjakulude kohta, mis seob rahastamise vägede väljaviimisega. Vaatlejad pidasid eelnõud elujõuetuks, sest see ei läheks senatis läbi. President George Bush on samuti andnud mõista nagu oleks vastase huvide, seda paneks sellele ise veto. Hiina parlament võttis vastu omandiõigusseaduse ja eelnõu, mis tõstab Hiina omadega võrdsetel alustel aga välisettevõtete tulumaksumäärad. Senise 15 protsendi asemel peavad nüüd välisettevõtted Hiinas maksma 25 protsenti. Tulumaksuomandiõigusseadus tagab aga seniolematult suure kaitse eraettevõtlusele. Seadusevastaste hinnangul nõrgendab see aga riigikontrolli majanduse üle, hoogustab erastamist ja teravdanud veelgi lõhet rikaste ja vaeste vahel. USA kliimauurimisameti kinnitusel on lõppev talv olnud üle maailma viimase 125 aasta kõige soojem. Maa- ja ookeani pinnatemperatuur on detsembrist veebruarini olnud keskmiselt 0,72 kraadi kõrgem. See on ka rekordiline temperatuur võrreldes 1800-ga 80. aastaga, kui mõõtmisi alustati. Kõige enam tõusis temperatuur rekordiliselt soojal jaanuaril. Kliimauurimisameti kinnitusel on osalt temperatuuri tõusmise põhjus ka Elnjox nimetatud soojade veemasside liikumine vaikses ookeanis. Sünoptikute arvates võivad seniolematult kõrged temperatuurid jätkuda kogu aasta. Ja uuesti Eestist. Tallinna ringkonnakohus otsustas rahuldada Viktor Siilats esialgse õiguskaitse taotluse seoses apartment hotellile september ehitusloa andmisega ning peatas Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna poolt välja antud ehitusloa. Abilinnapea Peeter saunpere sõnul tähendab see praegu septembri ehitustööde peatamist, kuni kõik vaidlused kohtuinstantsides saavad vaieldud. Täna kirjutasid Eesti Energiat taastuvenergia ettevõtte juht Toomas Niinemäe, Ragn-Sellsi juhatuse liikmed Rein lei, palun Agu Remmelg ning Ekseko juhatuse liige Andres veidi alla koostöölepingule, mille eesmärk on luua Viljandimaale Viiratsi valda ühisettevõtte biojäätmete ja sea vedelsõnniku baasil energia ja väetise tootmiseks. Tekkivat soojust hakatakse kasutama biogaasi tootmise protsessis ning seafarmi soojus vajaduse rahuldamiseks. Uut koostootmisjaama hakatakse ehitama pärast kõikide vajalike uuringute tegemist ja investeerimisotsust. Orienteeruvalt 2008. aastal. Avatud Eesti fond ja riigikantselei eraldavad mittetulundusühingutele miljon krooni Euroopa Liidu teavitusprojektide jaoks, jätkab Indrek Kiisler. 13 kodanikeühendust sai raha läbi konkursi, mille nimi oli osalev ja kaasav. Eesti avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam toonitas, et kuigi Eesti on euroliidus juba neljandat aastat, on meie inimeste teadmised, kuidas osaled euroliidus tehtavates otsustustes endiselt nigelad. Sest noh, sellest ka ei ole meil suurt kasu, kui me teame, et midagi otsustati, ülemkogu otsustas ja siis on juba hilja reageerida, et me peaksime jõudma sinnamaale, et meie avalik sektor ja just need, kes meie avalikus sektoris tegelevad Euroopa asjadega erinevates ministeeriumides tekitaksid juba sellise töötava kontakti sidema kodanikeühendustega, kes tegelevad nende oma valdkondade küsimustega, et juba siis, kui komisjonist tuleb algatus või ütleme seal direktiivi eelnõu või, või seadusandlik algatus, et siis juba hakataks inimestega siin läbi rääkima. Millele siis raha kulub, uurisin seda Virumaa info- ja koolituskeskuse juhatajalt Vaikes arvestel. Korraldame ühe suure konverentsi, kuhu siis kaasatud asjatundjad ka Euroopast ja see põhiline küsimus on sooline võrdõiguslikkus. Kuidas nendest aru saada, mida sa tähendab konkreetselt iga inimese jaoks? Küsisin mal Hellamilt, mis peaks praegu läbi räägitavast koalitsioonileppes olema kirjas kodanikeühenduste kohta. Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liit esitas väga konkreetsed ettepanekud, kaasamine peab saama avaliku seksi Tatari, ütleme selline töökultuuri osaks. Teiseks me soovisime, et kolmanda sektori rahastamine muutuks läbipaistvaks. Tei toimuks selliseid asju, näiteks nagu tuletame meelde riigikogu liikmete poolt raha jagamine sümpaatsetele ühendustele ja tegime ka ettepaneku, et loodaks kodanikele ühenduste rahastamise sihtkapital omaette üksusena. Selgete jagamas printsiipidega. Vorstist tulnud on saadetud positiivseid vastuseid selles mõttes, et me mõistame teie muresid lubada. Saa aga üritame. Tallinna kunstihoones ja G-galeriis avati Eesti Kunstnike Liidu aastanäitus elamise kunst ja Kai Vare, küsis Kunstnike liidu presidendi Jaan Elkeni muljeid. Elamise kunst on siis diviis ja pealkiri sellele, et selline on siis spikker, vaata kui selle pilguga vaadata, siis on lõbusaid viiteid meie eesti praegusele tegelikkusele näiteks pääsukese töös on Tallinna laht juba koleda suure kujuga ja seltskond poliitikuid, linnavalitsuse töötajaid laseb ennast pildistada selle foonil, et sellised väikesed vimkad on ka sees midagi kolleegide teedest üllatavat leid. Minule pakkusid siin väga mitmed huvi, näiteks üllatuslik oli, otsi uusi selliseid konvervis Assamblaase NÄHA teri oja verilt selles G-galeriis eksponeeritud, eks tantsukingadest trumpimine klaasi purul niuke võiks öelda Jüri Oja verilt jälle. Ja, ja siis seal õuna Elo joonistus, joonistus on üldse praegu kuum ja tõusev trend nagu maailmakunstis ja siis on kuraator on ju taustal ta seekord ju Katrin pere on tekstiilikunstnik ja see on toonud mõneti nagu oma seltskonnaga tarbekunstnikud kujutava kunstinäituse formaadis. Miks mitte lihtsalt teiste alles on siin, näete seal. No mul on selline teekonna lugu, võiks öelda, et ma olen siin, mäletan oma mineviku ja, ja hirmudega hakkama saada või sellised autobiograafilised motiivid tegelikult huvi pakub esseed vägagi etableerunud kunstnikud ja, ja vägagi kes võib-olla sellest aktiivsest näitus tegevusest noh, siin mõned aastad kõrval olnud, et nende tööde nägemine on kindlasti väga värske, tundub, ütleme, mida teeb näiteks Nikolai koormašoff, me näeme siin kohe ja olev subi ja juba eelpool nimetatud pääsuke ja põldroosid kolm uut tööd ja see on ise juba selline värske tuul. Üle Eesti kunsti üldpilt ongi äärmiselt noortekeskne ja, ja noored kunstnikud on tegelikult võib-olla kõige aktiivsemalt galeriides esinevad, et las siis olla nii, et et aastanäitusel on tuntud kvaliteedis väljameistrit tulnud, nii et et see ongi võib-olla niuke selle näituse eripära. Ja ilmateade eeloleval ööl on Eestis peamiselt sademeteta. Ta ilm, lõuna ja edelatuul tugevneb kuue kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni seitsmeteistkümne meetrini sekundis. Ja õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Homme hommikul pilvisus tiheneb ja alates saartest hakkab lörtsi ja vihma sadama. Puhub lõuna ja edelatuul viis kuni 12, Teil ja rannikul puhanguti 15 kuni 17 meetrit sekundis. Õhtupoolikul tuul pöördub ja hakkab saartel puhuma. Läänest ja sooja on Eestis üks kuni viis kraadi. Te kuulsite Päevakaja. Stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.