Eesti NSV teatriühingu esimeest, Nõukogude Liidu rahvakunstnik Ants Lauter, rit õnnitlevad täna tema 75. sünnipäeval. Arvukad sõbrad, teatri kolleegid ja kogu meie arvukas teatrisõprade pere. Õnnitlejate hulgas on Eesti NSV kultuuriminister Albert laus ola vutt ja riikliku akadeemia, millise meeskoori meeskvartett? No kui ma teadsin, et sa ei lase mind rääkida ei saa, tuli meelde täpselt kaks täna 25 aastat tagasi, ma ütleksin, kaks lauset, et Eesti rahvas armastab sind ja sinu arvates Eesti rahvas ja nii need 25 aastat on näidanud seda, et et mõlemil on, mõlemad tarbis. Ole tervitatud, meeskooriga tõime sulle veel heliplaate, kuigi su kodu on nii heli helisev. Ole terve aja ja jätkugu, tervist ja bensiini. Palju palju tugevat tervist ja õnne. Palju toredaid aastaid veel. Ja aitäh selle suure suure eest, mida iga päev teed ja võiksid pildikesed. Meie kaasasin vaatamiseks. Lugupeetud Ants Lauter, lubage õnnitleda televisiooni vaatajate, kõigi televisioonistuudio töötajate poolt. Ega töö jätta ega tee jääte, te tahate mind ikka nii avalikkuse ette kiskuda ja maa midagi pean teadma, ega siis mul kortse ega inetust vähemaks jäi. Tuli juurde üks lugu. Pagunik ohustavad seltsimees Lauter võib-olla täna, esiteks nagu tavaliselt taolistel puhkudel siiski ka veel ühe lisaküsimuse. Mida tahaksite öelda kõigile õnnitlejatele kõigile neile, kes siia tuppa täna ei mahu? Ja minul on juba nendest, kes siin on, need on nii toredad inimesed ja nii palju öeldakse südamlikke sõnu. Mul on juba niisugune tundmus, et siin on terve Eesti rahvas koos ja siis need on meie tõepoolest, no juba, kui vana Ernesaks siin on, ütelge see, see laulupeo, laulupeo jumal omamoodi. No kas ei ole juba kõige toredam eesti rahvaesindaja, mis ma muud saan ütelda, ma saan ütelda seda, et ja et rahvas tõepoolest on mind eluaeg hellitanud ja Ma praegu ka veel niisugust hellitus näen. Mul on ainult sellepärast kahju, et pagan neid aastaid teab, kas ma saan kuidagiviisi teine kordadel sudes otseselt näidata. Kuid kui lähedal arvasse rahvas mul on ja kuidas ma tahaksin kõige selle hea ja ilusa eest, mis mulle eluajal on osaks saanud, kuidas ma tahaksin veel viimasel silmapilgul nii väike väikse pingutuse teha, et ütelda, suur aitäh? Ega ma pole ka teisiti saanud ja mina arvan niiviisi, et kui inimene oma elus püüab lihtsalt ausalt oma kohustusi täita ja kui tal vastutustunnet on, ega selle pärast ei maksa nii suurt pidu teha, vaid see on päris inimlik, harilik igapäevane asi peaks olema, aga vaadake, mis te nüüd teete ja, ja ma pean nüüd korraga võtmisest, nagu oleks midagi imelikku teinud. Nii aga edaspidisteks tegemisteks siiski lubage soovida veel kord head tervist, tublit jaksu ja palju-palju jõudu. Aitäh, aitäh. Ma püüan, kuidas mul korda läheb, selle eest juba, nii vanas eas enam ei vastuta.