Sel plaadil laulab Peterburi konservatooriumi tudeng koltisson skulptor August Weitzenbergi laulu paistab sügisel ka päikene. Orelil saadab Mihkel Lüdig. Nimelt leidis Peterburi Eesti selts, et tuleks teha ka eestikeelne plaat leitu mõned laulud, mis aga olid kirjutatud tenorile. Etega tenorit ei olnud tol ajal Peterburi eestlaste hulgas võtta, siis leiti härra koltisson. Muuseas, tema eesnime pole kellelgi siiamaani õnnestunud teada saada, meenutab Heino Pedusaar. No siis võetise koltisson, ilmselt juut, andekas inimene loomulikult ja siis tema dresseeriti välja eesti keelt laulma laulis imeilusti täiesti puhtalt kõike hüüdja ööd ja need muud hullud asjad olid paigas, laulis, sest tema selle pooleteistminutilise loo sisse rohkem tolleaegsele plaadile ei mahtunud, aga suuremaid pressida ei osatud. Parasiit, friit fon Kiise Ritski oli tol ajal ütlemata tuntud apteeker Tartus ja panigi Peterburis käima selle Eesti bla pättide salvestamise värgi kuusk lahti tehti 1901. Esimene plaat Tallinnas tehti 1904, esines Estonia seltsi segakoor. Aga keda üldse salvestati tol ajal? Oleks teie tahtnud ja elanud tol ajal oleksite läinud sinna, et ei oleks laulnud sinna sisse. Tase oli selline, aga nende kõrvale hakkas tasapisi tekkima professionaale. Kuni 1939. aastani tehti 2000 lugu, oskas öelda Heino Pedusaar, kes on koostanud heliplaatide koondkataloogi aastatel 1901 kuni 39. Heino Pedusaar on 50 aasta jooksul kokku otsinud kõik tolle ajastu heliplaadid, mida leida võimalik kolilaka pealsetelt, keldrites, pööningutelt. Ja need on nüüd digitaalseks vehitud, nende lindi variant on talletatud filmiarhiivi heliosakonda ja nüüd on digitaalne variant ka valmis. Ootab ka kuhugile talletamist, nii et ühesõnaga niiviisi on terve see materjal absoluutselt. Kõik, mida ma olen suutnud korjata, on nüüd olemas. Eesti heliplaadi 100 aastat on nüüd vaadata Rahvusraamatukogu muusikaosakonnas murdosa muidugi, kuid välja on püütud tuua olulisemad heliplaadifirmad, mis turul tegutsesid. Rahvusraamatukogu kunstide Teabekeskuse juhataja Katre Riisalu. Kõige järjekindlamalt tegutsesid Masters poiss, kuid olulised on ka Saksa firmad Becca ja nodeon, Ameerika Kolumbia Riias tegutsenud Bell Accord elektropeale teist maailmasõda. Olukord märgatavalt muutus kohapeal. Eestis tekkis salvestuste paus kuid viiekümnendatel aastatel hakkasid vaatevälja andma väliseestlased. Seetõttu on ka ekspositsioonis eraldi osa väliseestlaste helisalvestistes. Koha peal hakati järjepidevalt salvestusi tegema 1959. aastal, kui loodi üleliidulise firma koodi ja filiaalid ja Tallinna heliplaadistuudio. Tallinna heliplaadistuudio lõpetas 89. aastal tegevuse ja asemele tulid väiksemad firmad ning mis kõige olulisem turul asendusid vinüülplaadid laserplaatidega. Läbimurdeks sai 1994. aasta. Sellest aastast alates on aastane toodang ning turul tegutsevate firmade arv pidevalt kasvanud. Muutunud on ka proportsioonid. Kui varasematel aastatel oli põhirõhk Seva muusikal, siis nüüd on kolmveerand toodangust levimuusika ja ilmub üle 300 plaadi aastas.