Kaunis Saaremaa mereäärne paik nimega Salme on kaheksa sajandit endas hoidnud ühte suurt saladust. Ja sellepärast ma paningi saate pealkirjaks. Saladuslik Salme. Teile head kuulajad, ütleb raadioeetri kaudu tere, saate autor Piret rist. Ja ma tean nii minu kui arheoloogide Jüri Peetsi, Liina Maldre, Vello mässi ja Anti Poolametsaseltsis veedate te mõnusa ja huvitava raadiotunni. Muusikat teevad meile Kirile loo ning Läti Jörg ansambel auli. Niisiis hakkame minema saladusliku salme teel. Me alustame saadet telefoniintervjuuga, sest teisiti meie lihtsalt ei saa. Allveearheoloog Vello mäss pidi hästi kiiresti Tallinna maid sõitma Saaremaale. Ja me ei saanud stuudiointervjuud teha, aga tema teadasaamised saladusliku Salmest olla vapustavad. Laev on tühjaks võetud skeletid ja leiud, relva kõik on ära viidud, need on nüüd laboratooriumis ja nendega tegelevad nüüd uurijad vastavalt igaüks oma Spircheriteedile relvadega tegelevale töölgi inimesed, luustik ja teised inimesed. Aga Salme laeva põhjas töötavad arheoloogid veel nagu sipelgad puhastavad laeva põhjasetetest liivast kruusast, puhastajad välja kõiki need, mis moodustavad seal Joneedi lausa lausa read, mis jälgivad laeva koju täpselt nii, et seal käib praegu selle laeva põhja korrastamine ja siis tulevad need needid muidugi see kõik ükshaaval mõõdistada, plaanile kanda. Ja lõppkokkuvõttes tulevad nad ära viia, viiakse, käib nagu niisugune järelnoppimine. Lisaks sellele muidugi sellele korrastus tööle tuli seal ka teha natukene muid uuringuid, mina olin selle laeva väljakaevamise kohal kaks päeva ja minu ülesanne oli hinnata ta selle laeva mereomadusi, tema võimekust kanda. Purje tähendab sõita purje, sõita masti ja purje all. Nii et see oli nagu, nagu minu eesmärk. Ja selle eesmärgiga ma sain ilusti toime. Hoiame nüüd meie kuulajatel meeli äreval ja küsime ühe lihtsa küsimuse veel vahepeale, missugune see laeva põhjakuju on? Nojah, sai kaevatud, arheoloogid kaevasid laevakeskkonnast risti läbi sügava tranžee. Õhtul, kui töö sai lõpetatud, siis juba päike läks, looja, päike läks metsa taha ja nagu ei olnudki selle tranžee Kõlle pääl midagi eriti eristatud. Aga hommikul avanes absoluutselt teine pilt. Selle värskelt kaevatud kraavisein oli öö jooksul ära kuivanud, oli muutunud heledamaks ja sellel kraavi seinal joonistus väga täpselt, nagu oleks pintsliga tõmmatud mustad jooned. Markeerisime ära kiilu asukoha kiilu kuju ja pardad, mis mõlemale poole kiilust laiali sirutusid. See oli lausa fantastiline vaatepilt. Ma nägin esimesest pilgust ära, et tegemist on klass, ikka oli see väga heade mereomadustega viikingilaeva tüüpi laevaga, ütleme niimoodi. Ei kingiajast. Evik igavest jah, kaheksanda sajandi keskpaik, see on jah erikingiaeg, aga selleks ajaks oli juba laeva kuju välja kujunenud, see oli kujunenud välja tüüpiliseks klassikaliseks viikingilaevaks. Seda oli muidugi vaja näha seda profiili laeva keskosa ristlõikeprofiili saad aru tema võimekusest, tema stabiilsusest, tema võimekusest kanda purje ja, ja sõita purje all ja, ja mitte minna ümber purje all. Nii et see oli hea kogemus. Kas teel värinad olid ka südames ja, ja kogu kehase kogu hinges? No absoluutselt kindlasti sellepärast et ma olen ju tegelikult ise meremees, eks ole, ja eluaeg sõitnud laevades laev on mulle midagi palju rohkemat kui töökoht, meremehed sõidavad laevas ja töötavad seal ja söövad ja magavad ja ja laev on nendele ju ju teiseks koduks, siis tuleb ikkagi mõelda ka sellele, et laev on ainus transpordivahend maailmas, millele kantakse väga lugupeetud inimese nimi, väga paljudel laevadel on antud ju ju naiste nimed, ilusate neidude nimed, nii et ühesõnaga laeval. Vello mäss nüüd on mul küll kahju, et raadio pilti ei näita, aga kas oleks võimalik natukene kirjeldada meile, missugune võis olla laev? Kõiki laevu ja ka eelviikingilaevu oli ju mitmet sorti, neid oli kaubalaevu. Neid oli sõjalaevu. Neid oli ookeanilaevu, niisuguseid, millega sõideti ju üle Põhjamere üle Atlandi, millega sõideti Gröönimaal. Avastati Põhja-Ameerika, aga oli ka kiireid kitsaid manööverdamisvõimelisi sõjalaevu ja Salme laev on just täpselt sõjalaev. Ta on ehitatud sõjalaevaks, ta on võimekas manööverdamine, võimekas, kiiresti liikuma, nii et nii et neid laevu oli mitut sorti. Ja laeva põhja kuju viitab sellele, et tegemist oli purjelaevaga. Ma ütleksin niimoodi, et oli võimeline kandma, malts püüab sõitma. Purje all sellepärast, et vaadake, need tähelepanekud, mida on nüüd tehtud, need vajavad nüüd järelemõtlemist, need vajavad paberile panemist ja paberile panemine on mõtete korrastamine. Ma olen pannud tähele spontaanselt Küllaltki kiiresti muutuda, neid võib ümber lükata, keegi teine võib ümber lükata, asjatundja arendades leiad ise, et sai öeldud võib-olla liiga kategooriliselt. Nii et ühesõnaga see materjal, Need, tähelepanelikud vajavad järelemõtlemist, vajavad paberile panemist ja korrastamist. Ja kas see laev oli tegelikult ikkagi purjelaev? Et ma ei tahaks seda küll küll ennustada, võimalik ka, et me jääme selle kategoorilise või selle viimase määratlusega jääma mõnevõrra hätta, sellepärast me ju kõik teame, sellest on palju juttu olnud, et laevast enesest ei ole ju säilinud mitte midagi, puit on kõik täielikult hävinud, puit on kõdunenud, puidust on säilinud ainult uus seal liiva sees. Ja kui palju me sellest nüüd kõike välja suudame lugeda? See vajab veel veel läbimõtlemist. Aga kas marstiganna olemasolult, aita sellest kindlust. Me saime selle küsimuse lahendusele tunduvalt lähemale kui, kui enne seda. Iseasi on maskikand. Vot see vajaks nagu lahtiseletamist. Võib-olla tavainimene mõtleb niimoodi, et mastikand on laevas mingis tunne süvendiga puupakk, kuhu siis dub masti alumine ots toetuks otse vastu laeva põhja, seal all on nagu mingisugune tugi või padi tegelikult mastikanna eesmärk, tema ülesanne on palju keerulisem. Kui tuul puhub purjepingule, siis see tuulejõud kandub mastile rao kaudu ja mastikand on see konstruktsioon, mis selle tuulejõu peab andma edasi laevakerele. Nii et piltlikult öeldes mastikanna kaudu tuul surub laeva edasi sinnapoole, kuhu teda tahetakse viia. Ja me leidsime nende kahe päeva jooksul laeva põhjalt jälgi, mis viitavad sellele, et see oli masti kand ja me leidsime jälgi peavad selle kinnituse võimalustele. Nii et jõudsime tükk maad lähemale. Teisisõnu, öeldes, et laevaehitustehnoloogilisele osale saite nagu kinnitust või saite nagu heas mõttes targemaks. No targemaks täitsa kindlasti ja nagu ma juba ütlesin, need tähelepanekud vajavad nüüd mõtlemist ja formuleerimist ja paika panemist ja kirjanduse uurimist, sellepärast et. Erinevat tüüpi laevad erinevatest aegadest, et ma oleksin harjunud kõiki nägema, see laev on eestlastel ja ka minul on täiesti esimene viiet, selle lahtimõtestamine vajab tööd ja vajab eneseharimist. Seda tarkust ei ole võimalik Eestis mitte üheski ülikoolis saada. See vajab eneseharimist ja enese kallal töö tegemist, kirjanduse uurimist, mõtlemist ja ka õnne, sellepärast et senini on ju lahtine, kust laev ikkagi tuli ja on ka lahtine meisi inimesed seal sõitsin, kust need inimesed pärinesid ja sellest leiumaterjalist annab välja lugeda väga palju. Nii et see pilt sellest salme laevast kujuneb. Kes olid need mehed seal laevas, miks nad Saaremaale tulid? Miks nad on laeva maetud ühe sekundiga tekib nii palju küsimusi ja mul on hea meel hakata rääkima arheoloogiadoktor Jüri Peets siga. Sest eelmisel aastal, kui ma oma suviste rändudega jõudsin Saaremaale, nägin oma silmaga pealt, kui Jüri Peets puhastas välja neli esimest laevaneeti. Aga nüüd on välja puhastatud, oi kui palju neete. Me saame enam-vähem kindlalt öelda, kui paksudes laudadest kudest oli paat kokku pandud, sest needipea ja seebi vahele jääv päraks nimelt osa see annab Kahekordse paksuse ja need selle järgi, kuidas need asub maa sees, mis nurga all. On teada ka, mis mode plangu taset. Sest tõesti ei ole ju seda, puitu ei ole säilinud praktiliselt ainult need ei ümber või siis natuke mingi uus viiruk Tenna hetkel, kui me näeme teda, siis praktiliselt siin midagi muud, kui ajad LEDid reas markeerimata omaaegsete laeva plangutuse, kinnituskohti aeg on oma töö teinud ja erinevad siis nagu luustik s, mis on ülihästi tellinud meie tingimustes siin praegu Liivimaapinna lähedal, aga tänu sellele, et see maa on väga lubjarikas pinnas, aluseline pinnas ja see on siis luustiku pärast säilitanud, aga seevastu puitorgaanika, muu orgaanika seen hävinud. Kas nende niitide abil on võimalik kindlaks teha ka siis selle laeva kuju? Jah, mingil määral kindlasti, eks eel ikkagi selle perioodi laevade puhul oli nii ahter kui tööl olid väga ühesugused. Ja siiamaani ma ei julge öelda, et kumb pidi laev sõitis, oleks pidanud minema ja kuna skandinaavia matusekombestiku ta kõik orientiiriti Linnutee suhtes ja see lae pangu samuti linnude suhtes paika pandud vedelkirja suund ja ega me rohkemat ei näegi. Aga millisena te siis laeva ette kujutate? See on väga raske küsimus ja ja sel ajal sai olla ainult üks mast ja selle küljes neljakandiline puri. Seda edasi viis. Aga need väga oluline moment oli siin see, et tõesti laeva jäänustest, mis säilunud praegu on, tulid välja kiilu jäänused, et kiil on laeval olemas olnud ilmselt sellest pealegi inimesena, kas midagi mäletan, ta pani tähele ka seda, et need leta leht ujub ka porilombi või lihtsalt tuul tõukab teda. Aga nüüd võiks öelda, et puri leiutati tunduvalt varem. Aga just see kiilu leiutamine laev enam ei olnud sõltuv ainult tuulest, vaid ka inimese tahtest, see oli ikka suur suur samm edasi ja siin on esimene tõend Läänemerel, et purje päev, kui selline juhita valus oli kasutusel. Ja kohe tekivad nüüd siis küsimused, et mis laese võis olla ja kes sellel laeval olid või siis kes sellesse laeva jäeti. On tegemist lahingujärgse, suhteliselt kiiresti, toibunud sellise matusega 36 surnut, nendest väga mitmed haigi relva ja siis sellise rikkaliku panustada järgi. Et nendes vähemalt viis on olnud kõrge staatusega. Noh, võib öelda, hindad kohalik kuningad või midagi taolist ja millegipärast nad on siin hukka saanud nendel kaasasolevad esemed on kõik asjad näitavad seda. Aga kas võib tegemist olla siis omaaegse üliku kaitsemeeskonnaga? Siin ei olegi võimalik, seda lahutage kaitsjatega, vaid see oli, kaaskond oli üks meeskond saksa keeles on selle kohta mantra ja enam-vähem siin on sama lugu. Või olid nad maksukogujad tänapäeval maksu ja pangandus tegeleda olles silma ees, aga kui tahete maks saada kunagi mingitel põhjustel oli piirkond sattunud nii-öelda maksualuseks, noh, kas kaasavalt lahing või mingi muu asi, et siin nagu võis sama lugu olla, et tulid siia lihtsalt, et nüüd makske meile, andke meile kohalikud ei arvanud sedamoodi. Toimus lahing, jah, päris kindlasti sillal. Jäljad, luustikus, nooled inimestel ütleme sellise koha peal, kuhu andamina kindlasti panna ja et nüüd nagu teise ilma pannakse kaasa ei Leda sisse lastud kilpide sees nool on läbistanud, pardanool on tunginud luu sisse kõik asjad, nii et vaieldamatult ja puruks raiutud. Et lahingu tajuma kaldal, mitte merel silmanud, selgelt näha, et veetud kaldale ja nendest on valmistada midagi kaitsevalli taolistel, selle tagala toimunud taplus. Ja just et meestel, kes on Nad, on väga paljudel, on sellised löögi jäljed kas mõõga kirvega tekitatud, nii et noh, siin on päris kõva andmine toidunud. Siin Salmel kaasaegset maastikku, vaadeldes siis sellest paigast, kus on arheoloogide telki ja kus on siis ka teine laev on üle sõidude pihlakas ja me teame, et seal oli kunagi meri. Me oleme mõõtmised teinud siin, et. Linnahall, kus praegu mõlemad laeva tasuvad, need veeti rannavolle kõrgem koht ja need omavahel ühendati aerude või turnida või noh, nüüd on selget purjelaev oli et sellega tahtsin endale ajutise kindlustus ja selle taga võideldi. Saladuslik salme paneb meid fantaasiaid lennutama ja ajaloolane Anti Poolamets teie lauset kibelete mul siin mikrofoni juures, nii mulle kui siis meie saate kuulajatele fantaasiatest rääkima. Siin on arheoloogi romantikat ka kindlasti, et see on üks hauakambri avamine tegelikult ja ma usun, et kui me võrdleme Põhjamaadega, siis selliseid leida tuleb ikkagi päris harva. Unikaalne on kas või see, et me saame justkui seda sündmust mingil määral rekonstrueerida, sest tollel ajal kirjalikke allikaid on ju vähe, et me saame kasvõi mõne hüpoteesi püstitada, et mis siin toimus. Minu fantaasia saab kinnitust hoopis Läti Henriku kroonikas, sest seal on elavalt kirjeldatud, kuidas käisid Hallaste lahingud ristisõdijate käest, näiteks Läti Henrik hindab, et umbes 30 sõudjat oli saarlaste laevas. Et küllap nad olid päris sarnased selle viikingilaevaga, et see on justkui elav tõend kõigele sellele, mis me oleme lugenud Läti Henriku kroonikast saarlaste nii-öelda viikingiperioodi kohta. Ja kui me need siis Henriku Liivimaa kroonika ning oma isikliku siin nähtu kokku paneme, siis saame. See, mida ma nüüd olen siin antropoloogi silmade läbi näinud, kes on kommenteerinud luid, siis tõesti see lahing võib päris eredalt silme ette küll tulla, kui me näeme, et kellelgi on käsi kolmest kohast mõõgaga läbi raiutud. Küllap see võitleja pani käe ette selles hirmsas olukorras, kus ta hakkas vastasele alla jääma ja vastase mõõk raius ta käe läbi. Ja halastamatu lahing, sest needsamad nooleotsad tunnistavad keegi on näiteks puusa saanud noole. Küllap see lärm ja mõõkade kõlin võis olla üsna pöörane, aga muidu olid nad tõepoolest pikka kasvu 100 80 ja 190 sentimeetri vahel. Mõned väga tugeva kehaehitusega, rikkalikult kaunistatud mõõkadega. Fantaasiale annab toitu ka näiteks see, et kui tihedalt need kilbi cuplad on matuses meeste peal olnud, et siis neil olid võimsad ümmargused kilbid, mis olid tarna puust tõenäoliselt valmistatud. Need kinnitavad, et milline see viikingivõitlus või tolleaegses skandinaavia sõjamehe lahing välja nägi. Meil on väga tugevad kultuurisidemed Skandinaaviaga, et seda Skandinaavia mentaliteeti ja teadmisi või kasvõi jumalate tantra joonist on palju jälgi ka meil siin. Meil oli siinsamas ka Saaremaaruumis ja mujal oli suuri sarnasusi selle põhjal, aga ja küllap õpitiga oma vaenlastelt ja tegelikult suurema osa ajast ärme unusta, oli rahu, et rahumeelne kaubandus kas või Kotlandiga, mis on ju kiviviske kaugusel Siitri kurama rannik, mis on 30 kilomeetri kaugusel, paneme fantaasia, faktid jälle kokku. Et Kuramaal Lätis Liepaja kandis oli ju lausa viikingite koloonia, kui vaadata neid esemeid ja suuri hulka matuseid. Et see liikumine mereteel oli kordades lihtsam kui mööda maad, et Meri ei olnud enam lahutaja, vaid ühendaja ja võid mõelda seda, et noh, selline laev kui niisugune omamoodi kinnine ruum tõepoolest muutis mehed omamoodi vennaskonnaga, sest nad olid ju arvude taga kolmekümnekesi koos päevi ja päevi. Kuningas või vürst pidi nendega koos sõitma, et see oli nagu omamoodi võrdsete vennaskond. Vikingitest on meile kindel kuvand loodud, aga meil on veelgi põnevam. Me saame pisut varasemast perioodist selle viikingiaja veel ajastust, kus veel arutatakse, kas puri oli või mitte. Me saame nagu eriti põnevat, seda viikingi tärkamist vaadata. Salme on üks elav faktiline tõend, me näeme ju siin ehedat laevavõimet ära mõõta, sõrmega katsuda tegelikult seda. Saladuslik Salme hakkab vaikselt oma saladusi paljastama nii meie saate kuulajatele kui arheoloogidele, aga edasi räägib juba arheoloogiadoktor Jüri Peets. Mehed, kes seal sinna maetud oli nagu kilpides, tekk peale tõmmatud. Mehed on pandud kenasti koos relvade, varustuse, kõige muuga on väga korrektsed, aupaklikult maetud. Nad on nii-öelda kihiti Just nimelt ja nad on neljas kihis olnud. Esimene kiht oli ristilaevaga ja kolm pealmist olid juba pikki laevaga. Ei oska öelda, kummas suunas, kas näoga sõidusuunas või pea. Aga kui ma suundadest räägime, siis maetud nad on ju linnude suunas. Seal hingede-d ja sedapidi pidid surnud hinged kulgema surnud ise. Aga sealt tuleb, eks niisugune huvitav nüanss. Et mitte ei olnud oluline meeste orientatsioon, nagu väga paljud on noh, arheoloog, kaasa arvatud see peha suund või mis pidi kas kristlik orientatsioon midagi? See ilmselt siiski. Sest siin on alumine kiht maetud ristilaevaga ja peamise kihid, kolm tükki on vahetult pikisuunas. Järelikult mitte oluline ei olnud inimeste matmine ja inimeste matuse, vaid kus suunast laev oli, aga ei tea, kumba poole ta läks kas edelas või kirdes saladusi täis ja seda vaieldamatult. Aga kas palvehelmed viitavad surnutele kaasa pandud Andidele või hoopis näiteks vara kristlusele? Kui eestlasi kunagi hiljem paar sajandit hiljem hakata risustama, siis ma kaldun küll arvama, et üsna arvestatav osa eestlast olid juba ristitud. Sinu kroonikas tuleb pissida igalt poolt muid moodi aga just konkreetse asja juures just see, et kõik helmed olid eri materjalides eri kujuga ühtegi ennast niimoodi üks-ühele helmeste ei olnud. Ja kuna palvehelmeste süsteem ja käib selles, et iga helmes tähistab, oma polevat, järelikult pidid eristuma, nad ei saanudki ühesugused olla. Ja leidudest on veel mängunupud. Nendel oli selline mäng nagu Nefathl seal pealiku laud, et see oli selline umbes nagu malelauasugune ruudusüsteem ja kus siis oli kuningas kaaskonnaga, keda ründasid vaenlased ja nüüd siis olenevalt sellest mängulaudasid väga erineva suurusega olla. See toimus siis niimoodi, et mängulaua peal keskel kuningas tema ümber siis nii-öelda ihukaitsjad, dramaatid, kes pitsasid neljast küljest peale tungida Moscoviitide vastu ja siis kuningas pääsenud ohverdas omale ihukaitsjatest, kui ta pääse ühte mängulaua nurka. Ja vastupidi, kui neli Osgoviiti v, kes ta pärast oli, saite ümber piirata. Tselluloosi oli teine pool kaotanud. Sartne mäng ja seda on kirjeldanud väga paljud kroonikad. Kasvõi väga hasartmäng ei toimunud ka siis näiteks reaalelus, kui nad siin omavahel võitlesid, ülikut kaitsta. Ma ei oska öelda selle kohta midagi muud kui reaalsus ja kujutlusmaailmad olid see aeg väga-väga põimunud. Ja üle 30 mõõgasõdalastele ka kaasa pandud. Punapuruks murtud, siis umbes kolmekümnendates mõõgas katked mõned terved kaugas. Aga sõjakirvest nendel meestel ei olnud. See on kummaline fakt, sest me teame, et selles perioodis kirves oli üks IRL-i odasid ei ole kirved, ei ole. Nii, et siin on mingid väga, väga kindla staatuse järgi, on, et on meestele mõõgad kaasa pandud. See näitab, et nad kõik kõrksust mehed praegu üritanud teha või on plaanis teha DNA-analüüsid ja eelkõige just kas omavahel sugulusside olemas on ja see on täiesti võimalik, et saan klannisisene. Seltskond on siin olnud, sattusin mehed olevale Ostioloog Liina Maldre, teie olete mõlema Salme laeva arheoloogilistel väljakaevamistel olnud ja nendest saladuslikest salme laevadest on leitud palju loomaluid. Oma luudest oleme nüüd sellest teisest voodist leidnud ühe terve koerast kiriti. Ühest koerast oli kahjuks säilinud ainult koljufragmendid lõualuud, ülejäänu oli lõhutud pommilehtrid ja sel aasta kaevandist oleme leidnud nüüd padi. Kord aastas jääb siis laias laastus idapoolseks bordaks osa koera luustikust. Liustik ei ole päris tervelt säilinud, instituut on säilinud tagakäpad ja ülejäänud luustiku osad on ilmselt ehitustööde käigus kannatada saanud. Siis loomaliikidest on meil veel veiseluid, lammastel uid, võib-olla ka kitsede luid. Need kaks liiki on luustiku poolest väga sarnane. Jaan sealuid esimesest voodist lõikiga Poolas lasime määrata Ta heitiga linnuluid riikidest olid esindatud siis kanakull ja raudkull. Nüüd selle voodi või laeva, kuidas nimetame luumaterjalis, on vähemalt üks linnukünnise ruumis minu esialgse määrangu põhjal kuulukonnagunnile. Need lood on kindlasti samaaegsed nagu terve Patki ja tegemist on emaslindude luudega ja emased. Nii kanakull kui raudkull on märgatavalt suuremad kui samade riikide isaslinnud ja seetõttu kasutatakse jahilindudena just põhiliselt emaslinde. Nii et see võiks nagu viidata siiski sellele, et tegemist on jahilindudega. Lood on relistes voodis matustes väga tavaline leid. Väga sageli on vaatidesse nii Vendeli kui Wolfierde hoolimatult, et mis ei ole muidugi võrreldavad mõnes mõttes meie paadis matustega, aga need koeraluud on ka seal väga arvukalt esindatud. Kas need koerad ohverdati ehk siis pandi peremehega kaasa. Koerad on kaasa pandud. Kusjuures kas esimene koer, kelle luustikku me peaaegu tervelt leidsime, sellel koeral on selja peal näha ka ilmselge, löödi jälg, nii et see koer on kõige tõenäolisemalt surmatudki löögiga selga. Ühesõnaga selgroog on puruks löödud ja samuti seal lähedal olevad roided on purustatud. Lihtsalt koer ohverdati. Aga kui enne olid meil Jüri Peetsiga jutuks mängunupud, siis kas nende analüüsidest võiks tulevikus selguda, millisesse aega salme laevad kuuluvad? Vaalaluust mängunuppe on meil praeguseks väga palju leitud, esimeses paadis oli 50, siit ma isegi ei oska öelda, palju neid praeguses kogutulud on, ei ole kokku lugenud kuskil 200 ringis, ilmselt nii see sellest teisest voodist ei tulnud, küll aga esimesest voodis oli, huvitav oli see, et seal oli ka üle 20 mängunuppu, mis olid tehtud veise reieluupeadest. Algul tekkiski küsimus, et kas nüüd on tegemist mängunuppudega või on tegemist lihtsalt veise reieluupeadega, tegemist oli noortele loomadele kuuluvate luudega ja kuna Lahtiste luudega tegemist, siis oli väike kahtlus kuni selle hetkeni, kuni me avastasime täiesti juhuslikult, et nendel veise, Riia luust nuppudel on peal ornament hakkasin kontrollima, kas on olnud mingeid lõikejälgi tasandusjälgi ja juhuslikult luubi alla sattus üks mao kujutis, noh see, see oli juba nii ilmselgelt äratuntav, siis hakkasime lähemalt nuppe uurima ja lõpuks selguski, et neljal veise reieluu peast tehtud nupul olid peal imepeentest joontest graveeritud ornamendid. Seda on nüüd väga raske öelda, mida see näitab, Jüri püüdsin, avaldas arvamust, et nii nagu ruunikivid pildikivid, et ilmselt ka jutustasid need nupud mingid lugu. Ma ei ole kuskil mujal selliseid asju leidnud, ei ole otseseid paralleele mujalt maailmast teada, siis meil on praegu nende ornamendid interpreteerimise ka natukene probleeme selle asjaga me tegeleme edasi. Huvitav, milliseid riideid kandsid saladusliku salme mehed? Säilinud on vaid mõned pandlad. Pandud on küll üks viis, kuus tükki, aga riiete kohta nii palju, et läbi roostetanud relvade küljes mõõkade küljes siis kilbi kupalda küljes on riidejäänused säilinud. Et isegi kiudu säilinud ja seal selle mustris on näha vaat eri tüüpi kanga sidusat ja mis muud asjad on olnud, nii et tegelikult siin on väga juurde teha veel, et uurida, välja sättab võimalik saada, et mis sorti riie oli nii et kindlasti mitte halastada vahetusi, olid riided seljas, aga lihtsalt pole säilinud. Huvitav, kas neid sõdalasi oligi ainult siis 36, kus on ülejäänud sõdalased, läksid ära või? Ilmselt küll ja kuna laevad või paadid, keda nimetame need, need olid suhteliselt väikesed ja kui võtta niimoodi, et see aeg oli karm aeg meest oli ükshaaval maha lüüa, ära tappa ja see jääki töö tehti korralikult. Tähendab, siin on praegu 36 olnud vähemalt kaks korda nii palju haavatud raskelt saavutuid. Nii et ütleme, see seltskond oli umbes 150 meheline, kes siin praegu hukka haavata said. Järelikult see kogu punt kõige vähem 500. Nii palju selle aja kohta Ja see ei ole mingi suur number, see käsitöö on ka suuremad üksused ringi. Aga umbes niimoodi omahind on küll 500 kuni 1000 meest koos laevade kõige muudega. Milleks te maha jääte, kaasa arvatud kõrgülikud lõik, laibad siia maha või surnud, maha jäeti? Just selle matusepõhjal tundub, et see surnu asetamine, kas nüüd lääne võidab või selles suhtes ei omanud märgilist tähendust surnuaed, või see oli laev, mis ümbritses. Ja täpselt sama oli siin ka, et see ei olnud mitte tähtis see, et kas ta nüüd on peaga lähendav. Ta oli põhja või lõunasse vaid lihtsalt ümbritsev laev, mis teda kandis edasi, see oli märgilise tähtsusega. Et laev oli orienteeritud linnude suhtes ja see enam esimene kiht mehi, kes pandi kaarte vahele. Et sellel ristilaevaga pehalase kolm olid. Sõidan suunas see ka, et nüüd võib öelda, et nüüd pandi alla viletsam seisus või midagi taolist ei all on ka samamoodi, nagu loo näha on. Seepärast, et laeva mõlemad laevad on pärast enne matust on orienteeritud linnude, siis. Nii et siis Linnutee on väga oluline märk, aga kas toona, kui tapluses oli 500 meest, oli üldse aega matuseid nii-öelda korraldada ja pidada ja kas vastaspooled lubasid teineteisel matusetseremooniat läbi viia? Ilmselt oli ja kas nendele mingi lepingu alusel anti aeg, aga jällegi mõned nüansid viitavad sellele, et tegelikult oli nende aeg matmise aeg, retooride toimetamise aeg oli piiratud, millesse väljendaks, no näiteks kas või see, et skandinaavia laevmatustele paat matuste puhul on niimoodi terv paat või laev on maetud suure künka alla, tähendab, tallan tervikuna püstitatakse Mulla kuhjates hästi suur, aga antud juhul 17 meetrine laev pikuna. Et see lihtsalt aega seda kinni matta, vaid oli mingisugune kiiruse v ajafaktor oli peal. Et siis kuhjati muld, kivid, see kohe on keskosa peale ja see on kindel, et see on tehtud, aga laeva otsa täid käpas välja või ütleme kohe välja. See tähendab seda, et nad panid nii-öelda tänapäeva mõistes põhirõhumeeste austusele. See on inimesel ratsioon asi, et et laipu linnud-loomad laiali tassiks ja siis pandi kivid, muld pandi peale ainult sellele osale laeva mõlemad kõrgele küündivad otsad jäid kuhjates välja ja see mere ja tuulte mõju alla. Ja need hävisid ja keskosa, nüüd on suht hästi säilinud. Jüri Peets, ma ikkagi küsin teie käest, et kes olid need mehed, kes siia maetud on, kas teil on mingeid mõtteid selle koha pealt või mingeid vihjeid? Ei tea, nad annab siin kui jääme selle versiooni juurde siia tuldud maksu korjama, siis võisid kohalikud olla. Kohalikel võis olla ka palgasõdureid ja needsamad skandinaavia tulla, sest no Laatsa pigem viitavad sellele, et siin erinevusi ei ole. Hea meelega ei kommenteeriks. Aga mina ikkagi küsin, et kui nüüd meeste luud lähevad DNA analüüsi, kas me siis saame nii-öelda targemaks? Ei, no eks me teeme samm-sammult edasi minema, siin tulevad stabiil isotoopide anonüümselt ja kõik muud asjad, strontsium, lämmastik, süsinik. Siin arheoloogide telgis, kus meie nüüd juttu ajame, on laud täis igatsugu batkastaja nendes kastides on siis leiud. Praegu ootavad kuivamist, et saaks natuke edasi puhastada, siis paneme selle kaevanda kinni täielikult ja hiljem on plaanis küll markeerida ära mõlema laeva asukohad, siis nagu klompkividega, mis muru risse, mida on võimalik siis puhastan ja noh, selle ma tahan küll öelda välja, et kui Eesti rahvas päris vastu vaidlema hakata, siis ma tahaks siis abista ruunikivi nendele langenud sõdalastele. Üks legend räägib sellest, et Salme mõistvalt sõdalased leidis kohalik traktorist. Aga väga vähesed Eestimaal teavad, et Salme sõdalaste hauda peeti algul teises maailmasõjas langenud mees teha omaks. Eestimaal on üks sõjahaudade uurija. Tema nimi on Arnold Unt. Ja temal on salme muinassõdalastega eriline suhe. Algas lugu sellega, et olin Maardus parasjagu muinsuskaitseametist, helistati ja küsiti, et kas ma ei saaks Salmele sõita, et seal olla teise maailmasõjaaegne sõjahaud avastatud peale kõne lõppu tuli meelde, et üks Tallinnas resideeruv Muhumaa mees Oliver räkke oli mulle kunagi rääkinud mingit lugu säärelt, mida ta tahtis näidata. Leppisime kokku, et käime siis seal Salmel kähku ära, aga kohale jõudes oli see pilt muidugi kole, sest et puruks kingitud inimluud vedelesid kadakate vahel laiali. Kohe hakkasite siilima, erinevad metallesemed. Odaots oli esimene, mis pani lambikese peas põlema, aga no kui ma juba nägin rituaalselt murtud ja painutatud ühe tera mõõka massiivsed, siis, siis nagu peale seda ei olnud üldse küsimust mis aega niisugune asi tagasi võib minna ja hakkasime siis seda segadust likvideerima sel kujul, et korjasime kokku leiud, kaaned, mängu nuppudeks, osutud, tunud, töödeldud luunupud, alguses ei osanud millekski arvata ja inimluud pakkisime ära. Jätsime tol hetkel siis kaevatud trassi põhja, aga kogu muu asi sai kiiresti viidud Kuressaarde ja kästud arheoloogide poole pöörduda. Kogus järgnev seltskond, alustades siis ehitusmeestest ja vala tegelastest ja kohalikest lehemeestest ja telefonide luid tuvastanud muinsuskaitsest. Nendel oli asi kohe selge, eks ole, salme Tehumardi inimese luud sellise tavaloogika seljas ratsutades jõuab tavaliselt kiiresti traavis. Nii et sealt siis lugu pihta hakkas. Siiani kestab. Kui oleks asi läinud teisiti, kas me praegu istuksime siin ja räägiksime salme leidudes? Võimalusi oleks väga palju olnud, kus keegi oleks lõpuks tüdinenud, et inimluukillud kokku korjanud ja kuhugile selle kotiga läinud võib-olla siis kuhugile kihelkonna kalmistule maha matnud ja oleks kõik võinud sinna järgmiseks 1300-ks aastaks jääda, peab ikka hea meel tundma asjadest, mis nagu õigele poole pööravad. Me oleme siin saates ikka hääldanud Saaremaapärased kohanime Salme mitte kohanime naise nimeks Salme, öeldes. Mina õppisin selle koha nime häälduse ühelt Saaremaa juurtega noormehelt, kui rändasin taga rannalt Kuressaarde. Aga mida arheoloogid Salme nime ja tähenduse kohta räägivad? Salmi Salme, see tähendab üldiselt siinkandis pean silmas Skandinaaviat ja Soomet, Salme tähendab väina. Et see vastab ju sellele geograafilisele olukorrale džiit läks kunagi läbi kitsas Väim, mis lahutas Sõrve saar ja Saaremaad. Nii et kui see kohalikus dialektis tähendas salmi või salme, nagu soomlastel on kõik salmi ja Salme siis ongi see väga täpne keeleline. Vasta sellele väinale. Ma panen saate lõpuks mängima loo, hakkame mehed minema. Kas minna teist poolsusesse või siinpoolsusesse, see jäägu igaühele mõtestada ja otsustada. Teaduslik Salme on meile mõned oma saladuste võtmed andnud. Ja abiks on olnud arheoloogid Jüri Peets, Vello mäss, Liina Maldre ning Anti Poolamets. Aga seaduslikkust Salmel veel jätkub. Nii arheoloogidele kui raadioeetrisse. Sellepärast ütlebki teine saate autor Piret rist. Kuulmiseni.