Kevad ja suvi toovad tsiklid tagasi meie teedele. Osadele tunduvad mootorratturid hulljulgete kihutajatena, aga teiste jaoks näib see veel avastamata maailm, mis kütkestab oma vabadust, tõuse ja riskidega. Avakäik motomaailma saab alguseni meestest, kes alles õpivad sõitu. Kuulame ka ärasõiduõpetaja tähelepanekud ning avastame seejärel naismootorratturite klubi viima võlusid ning kristlastest, tsiklivendade ja tsikliõdede kommuuni gospersaiders tegevust. Saatejuht on Meelis Süld. Oleme õppeplatsil, kus koolitatakse uusi mootorrattureid. Mina olen Siim Sõnajalg ja teen siin neid ajakategooria lube. Me oleme põhimõtteliselt siis õppesõidu platsil ja kas sinu sõit on juba läbi või on ees, minu sõit on läbi, praegu juba tegelikult ja kuidas läks, mitmes kord oli, kolmas kord oli praegu ja ma ütleks, et täitsa hästi läks, et õpin ja õpin ja arenen ja uued harjutused tuleb kogu aeg juurde ja läheb täitsa täitsa nagu minu meelest ilusti praegu, mida tänasest teha tuli? Noh, erinevad erinevad harjutused oli aga üks asi, mis ma põhiliselt tegin, oli siis takistusest ümber põikamine ja siis siis kiirelt hädapidurdus, et need on nagu misasja, mis minu jaoks on kõige raskemad raskemad olnud ja sellepärast me neid kõige rohkem tahan harjutada, et täna nagu see on ju põhimõtteliselt asja käppa võiks öelda autoga sõitnud ka varem jahute load on olemas ja sõidan juba juba kolm aastat või rohkem isegi. Ja nüüd see mootorrattasõit võrreldes autosõiduga on hoopis teine maailm või mis ta ta on muidugi teine maailm, aga noh, ikkagi väga palju on asju, mis, mis kattuvad. Et noh, ütleme, et kuna ma olen mootorratastega tegelikult ka varem kokku puutunud, siis minu jaoks ta võib-olla ei ole midagi nii müstilist. Aga naq ta kindlasti on palju asju, mida on juurde õppida ja omandada, et selles suhtes, mis on teistmoodi, mis tuli juurde õppida, näiteks noh, autos ikkagi istud ruumis sees ja ütleme, harjutused näiteks, kõik on ju teistsugused, et ütleme, see tasakaalu hoidmine ja, ja ka selle poole pealt, et kui sõitma hakata, siis on väga palju asju, mis on vaja tehniliselt kontrollida ja, ja et samas kui ohutusvarustus ohutustehnika, et noh, seal on palju siukseid, siukseid, väikseid nüansse tegelikult mis erinevad. Kui palju peab siis harjutama, et saaksid kõik asjad selgeks? 20 sõidutundi on ette nähtud 20 tundi, ühe korraga. Me läbime kaks, kaks tundi, et ütleme siis 10 korda, noh, see on siis kohal käia, on see, mis on, on miinimum, aga eks see sõltub õpilasest endast, et kui kiiresti ta omandab selle, noh, üldiselt olen, olen kuulnud, et läheb, läheb tavaliselt sutsu rohkem ikkagi selle õppimise peale, aga see on miinimum, muidu miks sa otsustasid, et oleks mõtte ära teha A-kategooria juhiluba? Noh, eks ma miks ma olen siin erinevaid tsikleid proovinud ja tegelikult kokku puutunud aastate jooksul ja mõtlesin, et noh, et ükshetk peaks nagu ilusti loada ja tegema, et saaks nagu vabalt ringi sõita ja eks ma olen seda juba endaga mõelnud, aga aga seekord mõtlesin, et võtan asja kätte, olin ära. Sõpradel samamoodi tsiklid olemas ja ikka mõnel sõbral ikka on, et nii populaarne, kui see Eestis on, et noh, ma ei oska öelda, võib-olla iga mingisugusel seitsmendal või mis see suhe võiks olla ka ikka ikka paljudel on ja. Aga jõudu sulle aga suured tänud. Lõikade rikke korra vana vabakäik ka niukene. Nonii minu kõrval on siis järgmine õpilane, kes parasjagu võtab ära käest kindad kiivriga peast ära, sellepärast et muidu ta ei kuule mind ja nüüd saab juttugi rääkida. Mina olen Allar, Jüri Mets, mitmes tund siis täna on viies tänaviastunud. Kas on tunda ka, et oled ise juba õppinud hästi palju asju juurde? No kindlasti iga päevaga targemaks ja ja mida rohkem kogemust ja kõik tuleb aidanud puhtalt sõiduga, mis on kõige raskem mootorrattasõidu juures, noh ütleme võrreldes näiteks autosõiduga kindlasti see, et sa pead jälgima teed, et jäliteediaid, auke, järgid märgistust, et see kõik kokku, et sõnum, menetlus, keskendumist, oht siis midagi valesti teha ja tagajärjed on, on ka ütleme suhteliselt karmimad kindlasti kindlasti pluss siis teiste reisijate just nii-öelda teiste kartmineta sõitki lendas, kindel olla, aga sa pead jälgima kogu aeg, teised, et igaüks võib eksida. Siis ei pruugi sina olla. Nojah, sellepärast et mootorratas on ju võrdlemisi märkamatult liikluses võrreldes siin autodega või suuremate masinate. Just, mida sa rohkem kardad, kas sõidueksamit või teooriaeksamit? Ei teagi, ma arvan, et kui piisavalt palju sõita, siis mis omakorda kumbagi kui valima peab, siis pigem juba sõitu, et autoga on juba see teooria põhi on ka juba vaheajal, et sõit on see, mida liftide veel vaja on. Mis oli see motivatsioon on või see viimane tõuge täitsa tulid kursustele ütleme, et väiksest peale on olnud nagu niisugune niisugune soov ja huvi, et pluss see, et kõik sõbrad loomulikult tagatagu, kes siseneb, ära teinud ja tõukavad, jõudsid, tahavad, et tule ja lähme ja teeme ja sõidame. Ja kõik see kõik see on sinnamaani viinud, et jah, et ei saa nagu alla jääda teistele. Aga kindlasti loomulikult. Et kui juba see B-kategooria on, siis aga kindlasti oleks tahtnud, mis edasi, olgu, jõudu sulle, aitäh laboris. Niisiis oleme endiselt harjutusplatsil, kus teevad noormehed tiire oma tsiklitega ja õpivad sõitu. Üks juhendajatest on motokoolituse osaühingu juhataja ja sõidu õpetaja Olaf Punab. Kuidas tänastel õpilastel on läinud. Tänastel õpilastel on positiivselt läinud noh, võib-olla alati öelda, et kõik on hästi läinud, pole midagi juhtunud. Asju on omandatud. Nii et tänane päev on siiamaani hästi. Kuidas on, kas viimastel aastatel on ka näha sellist tõusvat huvi tsiklisõidu vastu? Tundub ikkagi, et tänavatel on neid kaherattalisi. Üha rohkem tundub õigesti, huvi, huvi on kasvanud ja vahepeal oli küll siin arvamus nüüd, et noh, et juba kõikidel olnud käes loade peaaegu kõikide lai ikka tuleb ja tuleb ja inimesed ikka ja tunnevad huvi. Muidugi, põhjus on erinevaid, kes milleks tahab saada. Mootorrattur oleks neid põhjusel. Aga huvi, huvi on täiesti olemas. Täna ma vaatan, et siin on enamasti noormehed, aga kuigi ma tean, et naistel on ka täiesti huvi olemas, muuta sõidu vastu, ma tean ise oma kolleege ja mu enda õde on näiteks, kes samamoodi sõidab. Aga tütarlapsi on alati olnud ja see on väga huvitav teema. Tegelikult noh, naised ja mootorratta, ma mõtlesin sellest kirjutada, pole aega olnud. Alati on, mul on ka olnud, nii et kusagil üle poole on olnud grupist harva ka võib öelda noh, nii veerandi võrra kindlasti. Paljudel on see põhjus, et võib-olla mees ei taha enam tagaistmel vedada, aga tunnevad huvi ja üllatavalt hästi saavad hakkama. Mis see üldse see koolitus on, need, millega me võitleme. Tegelikult Me võitleme hirmudega. Ja hirm on meile kõigile omane, tegelikult on ju vanem kui inimesed iga elusolend tunneb, kui ta turvalisust ohustatakse. Tegelikult see hirm ei ole alati selline põhjustatud reaalselt põhjustatud koolitusel. Nüüd motokoolitusel ongi see reeglina, et inimesed kardavad valesid asju tähendab seda, mida tuleks karta, nad ei karda paraku. Aga mida ei tule karta, seda nad kardavad. Näiteks no üks asi on, võtame kasvõi pidurduse või võtame vallutamise pidurdus millegipärast ei kardeta, kuigi ta kõige ohtlikum asi ja kõige raskemini õpitav kusjuures seda pikisuunalist pidamist tõepoolest mootorrattal eriti palju ei ole. Ja kukutakse kõige rohkem. Samas kallutamist, mis tegelikult ei ole ohtlik, ei ole keegi mul veel pikali maas, kallutandega ega ära libisenud. Kardetakse. Ja eks põhjus on ju selles, et loodus kui inimesega loomade liikumisest näinud ette mingit kallet. Me käime püsti, keerame püsti. Vot siis paraku hakkame loodusele vastu töötama ja tekivadki need hirmud ja inimene peab, noh, me olemegi koolitajad ongi just see eesmärk on selgitada, et mis nüüd õige, mis on vale, mida tuleb karta või ei tule. Aga Rita ora aku alati inimene näiteks teab, et ta ei tohi viltu pidurdada ja ta kukub. Aga noh, esimene reaktsioon, mis tekib, kui, kui midagi on valesti või kiiresti. Ma ikkagi vähendan kiirust pidurdama. Ja mõni on mitu korda siin platsidel. Ta vaatab otsa, ütleb ma teadsin, seda, ma tean. Autojuht saab alati pidurdada väikesel kiirusel, rool viltu, mitte. Aga mootorrattaga ei saa seda teha. Ja samas ma olen sind kriidiga joonistanud kummide peale märke, et kui palju inimene kallutab. Tõepoolest, kui siis näitad, võtad ta saab kõigest aru, aga ikka julge ta julge lihtsalt. Ja noh, mõni saab sellest rutem üle. Mõnel paraku läheb rohkem aega. Kas see tähendab siis seda tsiklisõit ei ole päris argadele ikkagi mõeldud. Noh, julgusega ja argusega on nii, et et kõik me midagi kardame, kes need üldse midagi karda, seega ei sobi, ei sobi mootorrattaks kartma, ikkagi teada. Aga õigeid asju. Paraku jah, et kellel on see hirm nagu, nagu liiga suur ja ta ei suuda sellega võidelda, siis läheb aega, läheb palju aega, siin ongi huvitav, et kui inimene tuleb, ta ei ole sõitnud, mõnel läheb see küllalt kiiresti, hästi, kiiresti ja saab hakkama. Ja teistel, kes kohe ei saa, läheb suhteliselt palju suhteliselt palju aega minna. Ja ta üksi võitleb ja eks me siin laseme, soovime ja seletame ja katseta nii katsetena et proovise, mõtle, tee järeldusi ja on inimesi, kes tõepoolest nad proovivad ühte asja, tal ei tule välja, ta proovib ikka samamoodi sa teha. Aga on näha, teine inimene, ta proovib. Ahah, see ei tule niimoodi välja. Proovin natuke teistmoodi. Ja teeb järeldused välja. Et, et siin on see jah, kõvasti ja psühholoogias kinni. Kas lapsevanemad peaksid kartma sõda, kui nende poeg või tütar ütleb, et ma lähen nüüd tsiklisõidukursustele? Vot üheselt vastata kohe ma räägin tsiklisõidukursustele jah, võib tulla juba sisuliselt 15 ja pool. Ja muidugi nad peaksid kartma. Sest kui nüüd võtta mingisugune täiskasvanud inimene, kes tuleb koolitusele, Tal on liikluskogemus doga, liikluskogemus tänavale. Ja kui võrrelda nüüd autokoolitust ja mootorrattakoolitust, siis autokoolitusele noh, ei ole, seal ei pea midagi kartma, õpetan kõrval, keerab rooli, vajutab pidurit. Aga mootorrattaõpe on see, et mootorrattur sõidab ees. Ja paraku ei saa sekkuda juhtimisse, kui tekib ohuolukord. Ja ma olen ikka püüdnud paljudest lapsevanemad, huvitav, et ongi see, et nad ütleme 15 16 ja niimoodi ei helista. Laps helistab vanem ja alati küsida, et näed, et kas ikka saab ja ma olen küsinud, et aga kas tal on nagu piiratud juhiload, vähemalt on ta midagi sõitnud. Ei, tal ei ole midagi. Ja ma olen soovitanud rääkinud vanematega nagu pikemalt ja soovitanud, et võib-olla ta käib koolis, teeb kasvõi need need noh, nii-öelda 16, aastase load, kas keegi nimetab kollane õpilaspilet või noh, nii edasi. Oleks, aga kui ta on, on nii, et noh, selline kogemus on ainult üle tee minekuga jalakäijana. Ja loomulikult ta satub olukorda täiesti uude keskkonda. Ja selgelt ta eksib, kõik eksivad, eksivad kogenud juhid. Aga kõik oleneb kohtadest olev olukorras, nii et ega ta, ega ta jah on selline asi ka peaksid kartma. Kui aga nüüd jah, inimene tuleb, kellel on kogemus olemas siis ma arvan, et, et mitte. Juhtuda võib kõike ja lõpuks igal pool igal o. Ja need juhused on nii kaduvväikesed, et üldiselt mitte sest platsil omandatakse ju kõik vajalik, me ennem ei lase üldse linnaliiklusesse, kui mootorratta käsitlemine on nüüd vajalikul määral omandatud ja linnas praktiliselt midagi juhtu. Maanteedel me näeme ju päris palju seda, mismoodi kihutatakse ja mismoodi teavad tsiklimehed igasuguseid hulljulgeid trikke. Kohati isegi pahandab, eks ole, selliseid korralikke autojuhte, aga tundub jällegi, et see ongi osa nagu sellest tsiklisõidust, mis lõbu sellest on, kui ei saa kihutada, kui sa mööda sõita, kui sa süstida. See on nii ja naa, ühest küljest ja tõepoolest võib ju nõustuda väitega, et miks ma siis mootorrattaga sõidan, kui ma ei sa kiiremini punktist A punkti B kui autoga. Tegelikult tõepoolest. Aga, ja kuidas ja mismoodi mina olen õpetanud alati, et mootorrattasõidule oluline on koguda turvalisust, natuke siit natuke sealt ütleme noh, kasvõi sebra märgis ära sõida üle selle. Midagi ju ei juhtu, tegelikult ka märjaga juhtu. Vaja pidurdada, kunagi ei tea, mis siis juhtub, kui ära sõida, surnud nurgas? Autol? Tavaliselt ei pööra kõrvale, järsku pöörab. Ja muidugi nüüd nende sõidukite vahelt nõelumine. Jällegi tõepoolest jah, kui nüüd autod seisavad, on siin ummik, konsi punane tuli ja seal on piisavalt ruumi. Noh, võib öelda jah, et miks mitte. Aga tehakse nagu olete ise näinud, jah, väga erinevalt, mõni läheb ettevaatlikult. Aga mõni paneb ikka korraliku gaasiga, juh sealt vahelt läbi. Tavaliselt ei juhtu, aga, aga nüüd jälle mõtlen, et palav ilm, kõigil pole konditsioneeri. Teeb keegi ukse lahti. Mälestusi uksest on üksusega. Aga mootorratturi edasine teekäik on jah kummaline. Aga no see ei ole veel kõik, aga tavaliselt mis juhtub, kui liikluses autod seisavad jalakäija, kui ta tahab üle tee minna? Ta ei mõtle, et sealt tagant tuleb näiteks võib-olla vahed mootorrattur, kes mahub ka seda enam, laps nähtavasti ei ole kummalegi poole. Jäävad natuke siit natuke sealt ja iga asjaga võistleja turvalisus natukene koguda. Sest noh, milleks üks juhtuvad üldse, et õnnetuse mootorratastega põhiliselt? Ei noh, selge, et üldse õnnetuste puhul on muidugi tähelepanu head ja no see on nüüd nii auto kui mootorratas. Mootorratturit ei nähta, olgu peale, noh, tal võib-olla siin eredavärviline kiiver, ürp, see on, see on tõesti hea, parandab nähtavust. Aga samas, kui ta sõidab kellelegi, aga kui nagu ütlesin, surnud nurgas varjatult sealt kiiresti väljudes teda ei nähta. Ikkagi see kiirus linnas õieti olukorra kiirusest, noh, kiirust ei saa nii-öelda. Et nüüd vot suur kiirus on ohtlik või väike kiirus ei ole, kõik sõltub olukorrast. Ma olen vaadanud statistikat kusagil veerand eranditel juhtudele, keerab siis vasakpööret, sooritab auto lihtsalt mootorratturile võtta. Noh, 25 protsenti, see on ikka ääretult ääretult palju järelikult kastani näinud, hindas valesti läheneva sõiduki kiirust ka kogenud autojuht, kui ta sõidab, ta võib hinnata seda ta lähenevat kiirust kusagil kuuebecte ligineb meentena, noh, 60 kilomeetrit tunnis, aga üle selle tekib kogu aeg hindamisega järjest hullemaks läheb. Mul endal kunagi juhus, ma sõitsin autoga Pirita teletorni juurest, keerasime vasakule. Ringraja Pealt vaatan, mingi täpp paistis mootorrattur. Ma tean arvestada, muidugi keerasin ära, aga ega seal palju ei olnud ka peale ärapööramist olid omast möödas. Nii et vot siin jah, et igas kohas nüüd seda turvalisust koguda. Ja siis on tõenäosus tõesti, et kaua sõita, normaalselt sõita, igatpidi sõita. Ja jällegi jah, just need hirmud ja ohuolukorras õigesti tegutsemine, kus siis inimene, kes teab, mis on õige, aga, aga ta lihtsalt ei julge. See, see hirm, vale on üle tema ja noh, ütleme Need, üksikõnnetused, mis juhtuvad mootorratturitega, noh, see on see, kus nüüd teist osapoolt pole nagu autot teelt väljasõidud, sellised asjad jällegi ka olgu peale, et on, on ülehindamine ja nii edasi, aga tihti on nii, et oht ei ole reaalne. Mida see tähendab, tähendab, et noh, kurb osutus järsemaks ja inimene jällegi satub hirmu küüsi selle asemel rohkem kallutada jällegi pidurdab. Aga pidamist ei ole. Ja kukub ja see on noh, ääretult härradelt tihti niimoodi. Just sellised stsenaariumid. Muidugi noh, üks asi, et ei ole koolitatud, korralikud, ta ei tea, mis tuleb teha, kui nüüd mootorrattal hakkab kurvist välja kalduma, no see on juba koolitseviga, kuhu poole juhtrauda, tõugata ja nii edasi, selle tõttu on ka palju. Aga just ja see hilineb tihti üle. Mida platsi veel õpitakse, missuguseid trikke tänapäeval tegema, et saada eksamist läbi? Noh, lausa trikitamises pole, aga tuleb nagu autolgi mäkketõus sooritada, seisma jääda, tuleb teha A kaheksa ringis, siis on selline omapärane harjutus nagu kõndimine nüüd kiirusega viis kilomeetrit tunnis joonte vahel. Noh, tundub selline kerge harjutus. Nonii, jana kus kontrollitakse poolest tasakaalu, kui ka siis siduri käsitlemise oskust, siis noh, ringis sõit slaalomisõit tuleb käekõrval lükata mootorratast edasi tagurdada käekõrval nagu parkimiskohale asetada mootorratas, kes kaardile, tema olema sool, võta ta seal maha ja alustada siis liikumist koheselt pöördega. Siin on jooned kaks ja pool meetrit, tähendab, et joonte ulatuses välja tulema. Emiteeritakse nüüd kitsal tänaval, noh näiteks peateele sõitmist, kui me oleme seisma jäänud, kui näiteks seda harjutust ei oleks, meil saaks tänavale minna. Ja siis on pidurdus millele nüüd tõepoolest meie riigis jah, pööratakse nagu vähe veel, tähelepanu. Meil on siin üks harjutus, aga mäletan, siin hollandlased käisid siin Hollandi koolitus oleks, neil oli kohe kolm pidurdusharjutus täiast ekstreemset, pidurduse tähendab käikude allalaadimisega ühtlasi, et noh, erinevad siis on ümber põigelda takistusest. Ja see ongi selline omapärane harjutused, noh tihti kas keegi teeb autoukse lahti või mingi takistus tuleb järsku ette, et need on hästi kiiresti tegutsema. Ja me ei jõua nägu enam kehaga nad kaldasse viia siis tulevad tõugata lihtsalt see käsi ette, tugevalt kustpoolt mööda tahetakse. See on nagu selline güroskoopiline efekt, tekib mootorratas koheselt kaldub selles suunas. Ja see vahemaa ongi meelega nii väikseks tehtud, et ei saaks teda kaldega teha. Ja muidugi nüüd juulist lisandub ka veel nii-öelda seda nii-öelda kiirslaalom kus siis postide vahe on kaheksa meetrit ja kiirusega vähemalt 30 kilomeetrit tunnis tuleb läbida. Noh, praegu on ka need hariduses on muidugi 30 pealt, ümberpõiked on ka 50 kilomeetri pealt muidugi ümberpõige takistusest tuleb, sealt põikab ümber. Enam-vähem kõik, jah. Ja siin need, kes koolis tulevad tavaliselt väga tihti, nad ei pea üldse, millega on tegemist, küsib, et noh, et ei tea, kas vajalikul määral tasakaalu. No kui vajalik see tasakaal on, kus meil seda vaja on? Liiklusummikus tavaliselt midagi ei juhtu, aga just õnnetused juhtuvad vastupidisele põhjusele mootorratas, mida kiiremini ta sõidab, seda stabiilsem ta on. Niivõrd dünaamiline, et teda on juba väga raske tasakaalust välja viia ja vot sest ei osata julgeta. Ja sellepärast juhtuvad õnnetused vastupidi olema. Olete öelnud kursuselt tulijatele, mis tasakaal, et kui see omal jalal sie kõndisin, täiesti piisav selleks, et mootorrattaga sõita ja absoluutselt rohkem ei ole vaja. Nii ongi. Kas enamus inimesi, kes tulevad koolitusele, läbivad ka selle saavad oma loa siis ikkagi? Peaaegu kõik sajaprotsendilist tulemit on jah, tihti raske saada rõhutada aga kui inimesel on motivatsioon, siis, siis ta läbi. No Henry Ford ütles kunagi, et pole oluline, mida te mõtlete, et kas suudate seda või suuda. Mõlemal juhul on teil õigus. Ongi nii, et kui ikka tõepoolest mõtleb, et suudab, siis ta suudab ka. Aga jah, kui, kui tekivad kahtlused, et ei, ma olen ikka natuke selline ja selline, et mulle ikka nagu ikka ei sobi ja ma ei saa hakkama ja noh, võib juhtuda, et ei saagi. Aga see on väga harva harva ikka tullakse, tehakse asi ära. Sellest, noh, ma ei tea, karude sõidavad jalgratastega palju koolitatakse. Ei oska öelda, jah. Tulevad, tulevad ilusti toime, kusjuures Klaisi võiks kiita eraldi. Muidugi neil on siin noh, võib-olla natuke jah, alalhoidlikumad ja noh, kasvu on ka ju noh, on asju, mida me saame muuta, mida me ei saa muuta, noh kasvõi saa. Eks nad siin natuke hädas ole selle asjaga, sest sõitmine sõitmisel ju kas iseenesest ei loe ole õlili võtta, sõida aga seisma on ka vaja jääda. Et see ongi probleem. Et kui sind ainult maha ulatuvad, seal seda platsi ideaalselt ära teha, see on tasane, aga aga siin on olnud juhuseid jah, et noh alati tasane teeääred jääb ilusti seisma, jalakase maha panema, kanna maha, ei lähe. Mootorratas raske kinni ei hoia, ongi, et saab kohale, kenasti kukub väga harva, muidugi. On väga harva melon praegu madalaim mootorrattaga naistele, nii et aga jah, nähtud. Kõneles motokoolituse sõidu õpetaja Olaf Punab. Kui naistest juba juttu tuli, siis hetke pärast uurimegi, kuidas naised end tsikli seljast tunnevad. Järgmised külalised meie saates on naismootorratturid ja on olemas täiesti selline klubi. Kui ongi koondunud siis need õrnema soo esindajad, kui nii võib öelda, kes sõidavad siis mootorratastega, olge hea, tutvustage ennast. Minu nimi on Anneli Pille ja ma olen vima Estonia president. Aitäh ja mina olen Maris sarmulin ja Viva Estonia juhatuse liige. See viima, mida see siis tähendab, mis lühend seal? Ema tuleb siis rahvusvahelisest väljendis International Motors Association ehk siis naismootorratturite ühendus ja see loodi 1956. aastal Ameerikas ja tänaseks on üle 10 Chateri üle kogu maailma. Teid on omajagu ja kui palju Eestis liikmed on üldse? Momendil on liikmeid 15 ja siis on meil veel kandidaatega. Nii et sellest ei piisa, et oled lihtsalt naine ja mootorratturitel on isegi kandideerides klubisse saada. No ikka, et selliseid inimesi on nähtud küll, kes lihtsalt tunnevad huvi mootorrattaelu vastu, aga tegelikult mootorratastest tõsiselt ei hooli. Et me ikka vaatame, keda ma oma liikmeks võtame. Kuidas te üldse enda jaoks avastasite sellise hobi või ma ei tea, kas ta saabki enam hobiks nimetada teie puhul, et, et seal on täiesti regulaarne tegevus ja kirg kuidas te avastasite selle enda jaoks? Ütleme nii, et lapsed said suureks aega jäi üle sõbrad, kõik sõitsid ja siis lihtsalt tundsin, et ma tahan ka midagi põnevat teha, ehk siis. Kõigepealt ostsin ratta, siis tegin A-kategooria laad ja siis leidsin lima Estonia enda jaoks ehk siis pundi naisi, toredaid naisi, kes sõidavad koos. Mul ilmselt on see lapsepõlvest pärit pisikesest, et lapsepõlve mälestusi väga noorest east palju ei ole, aga üks on sellest, et ma kogu aeg isajaamad paagi peal reisisin temaga kaasa. Ja siis, kui tuli oma teadliku elu ja sai paaril inimesel mootorratta taga istutud ja alpikurve võetud, siis jäi kipitsema südamesse Eestisse tagasi tulles, siis sai palutud ka mehi, et võtke nüüd sõitma kaasa endaga ka, ega mehed ei viitsi ka kedagi sõidutada, eriti siis, kui üks töökaaslane lõpuks esse, miks sa ise lubasid ei tee, siis ma mõtlesin, et aga tõepoolest, et võiks ju, saigi load tehtud ja ratas ostetud ja ja piimaga liitud ja nüüd on see igapäevane elustil. Samas, mismoodi suhtutakse naistesse Mootorratastel, kas üllatatakse ka, et vaadatakse võib-olla, et on mingi mees ja kiiver kiiver peast võetakse, siis on üllatus. On küll jah, no õnneks me ikka paistame kiirjal ka mingil määral naised välja. Aga, aga üllatustel ja et seda neid kommentaare päris palju kuulnud, et naine. Jah, üllatatakse ja teisalt respekt on ka üsna suur, sest et meil vima liikmed ikka üsna aktiivselt sõidavad, käime hästi palju kohalikel üritustel, viimasele ajal oleme hakanud ka reisima ja kõik teavad, et mis elu see on, mootorrattaelu, et ega see mõnes kohas teab, mis kerge ei ole ja selles mõttes on ikka respekt ka. Väga vahva on alati, kui tullakse tanklates juurde, täiesti suvalised inimesed. Naisterahvas sõidab mootorrattaga? See on, ma tahaks ka. Aga mida see klubi endast kujutab üldse? Naised Mootorratastel, mida te teete, kuidas te koos käite selleks, et sõita selleks ei pea ju kuskil klubis tegelikult olema. Ei pea olema, jah, muidugi kõik võivad sõita, aga meie oleme nii-öelda oma tegevuse koondanud kord kuus on koosolek, koosolekute vahele jääb suveperioodil iga nädalavahetus mingi üritus või kaks või kolm. Ja millal me aktiivselt osaleme, noh, mitte kõik korraga alati vahel jagame Ühed sinna, teised tänna plussi siis lisaks kõikidele nendele muudele tegevustele, siis saame omavahel kokku, sõidame koos, sest et üksi alati ka ju ei taha sõita, et vahel on hea koonduda. Aga noh, meie tegevus ei piirdu siis ainult sõitmisega, et me tegelikult teeme väga palju asju, mida te teete siis veel. Üks südamelähedasemaid asja on meil heategevus nüüd juba mitmendat aastat šeflus ajal Tähetorni lastekeskus, mis siis tegeleb selliste lastega, kellel kodus toetust ei piisa. Ja siis me käime neil seal keskuses külas regulaarselt, et on juba traditsiooniks kujunenud, et käime neid suvel sõidutamas mootorratastega. Ja aeg-ajalt abistame neid nii toidu hankimise poolest kui ka laseme kasvatajatel natukene hinge tõmmata ja teeme sest ega midagi, et see kevad sai iga kuu käidud lastega küpsetamast midagi näiteks ja oleme ka teisi nii-öelda endast nõrgemaid toetanud. Aga tulles tagasi selle Ratased juurde, mainisite seda, et see mootorratturi elu ei pruugi olla väga kerge. Mis need raskused on siis? Oi naised on nõrgemad kui mehed ja sellest ei pääse ja väga tihti on naised lühemad kui mehed, et ütleme, siin Marisel oma pikkusega probleeme, aga minul oma 66 sentimeetriga on juba probleemi, et jalad ei küüni maha ja siis ei saa manööverdada ja äkkpidurdust ajal on ohtlik ja ratas on 210 kilo ja kui veel on täis last ka pealses on 230 kilo ja ja selle kõigega peab arvestama. Ja Meestest helistab meil see tugev alalhoiu instinkt, et naised on palju ettevaatlikumad oma sõidu maneerilt ja teinekord mõned kohad läbida nii kui suur killustik või kruus või see nõuab just sellist hulljulgust just, aga just niisugust, et lähme teeme erajulgust, aga naised teavad, et hooratas, hakkab mängima ja siis ei ole enam nii kindel tunne ja aga ratas tahab sõita ja püsti püsida ja küll ta edasi läheb, et see nõuab natukene kogemust ja harjutamist ja siis kasvab see sisse. Lisaks meie tehnilised teadmised et meie hulgas on muide mitu naist, kes suudavad oma ratast parandada. Kõik üritame sinnamaani jõuda, et me vähemalt oma õlid ise ära vahetaks lambipirnid või või sellised asjad saaks tehtud, aga kui meil on ikkagi tee peal juhtub mingi suurem mure selle rattaga, siis ütleme ausalt, ise me seda ei suuda nagu parandada, peame ikkagi pöörduma meeste poole, aga aga meiega on alati lahkelt nõus meid aitama. Aga mingisuguseid ekstreemsem, et kogemusi on teil ka ette tulnud, kus on olukord tõepoolest väga ohtlikuks läinud? Noh, mida keegi ekstreemseks, et lähevad 200 kilomeetrit mingisugune motokokkutulekule läbi metsa ja kraavide enduro mootorrattaga ja ja noh, me ennast ei pane sellistesse situatsioonidesse väga tihti. Aga liikluses neid auto poolt külje alla pugemise ja, ja ettesõitmisi on ikka, iga hooaeg tuleb ette. Aga noh, me oleme teadlikud sellest ja oled selle võrra ettevaatlikum, et teinekord vaatad autojuhile silma ja ikka ta sõidab sulle ette. Ja noh, seal on suured teooriat, aga miks niimoodi toimub. Aga no eelmine suvine sõitsime kohas, nüüd läks väga ekstreemseks kätte mustlasoli remont ja alguses oli ilus uus ja siis tuli see pindamise killustik, aga kuna see oli meile tuttasime, sära ei olegi, kihutas sealt ka läbi, siis tulid suured liivamäed ette, et sealt enam edasi minema ei hakanud ja sealt ei olnud ühtegi autojälge ka muu transpordi helge edasi, niiet keerasime ümber Esku ümber, pöörasime siis maris, ütles, et seal majade vahel oli vist pommiauk. Aga mootorrataste valik võib olla võhikule, võib tunduda, et Brick mootorratta mootorrattad, aga ma saan aru, et need on ka väga mitmesuguses stiilis ja eriotstarbeks millistega. Te sõidate. Mina isiklikult sõidan, on rattaga, mis liigitatakse klassi sport, uuring ja ratas on Yamaha Faizer 600 kuubikuline. Ja ta on väga hea sõiduasendiga just pikemate maade läbimise mõttes. Aga jaapanlased, sunnikud oskavad nii hästi neid rattaid teha, et ta peab tegelikult nii kruusa peal kui killustiku peal. Igal pool on nagu ennast väga hästi näidanud. Mina sõidan Harley-Davidson düno vaid slaidiga. Sellepärast et ma ei ole kunagi neid paigega matkarattaid isegi tahtnud endale, et mulle jopper stiil meeldib palju rohkem. Ja sellel rattal on ka oma selline fiiling sees. Kirjeldage natukene kuulaja jaoks ka, mida tähendab see paigi-ga sõitmine ja joperiga sõitmine, mis vahe neil on? Nii palju visteetria aga paika mehed, sportlikum ja jopper või Cruiser või kuidas keegi klassifitseerib, nad on sellised. Just Cruisimine on nagu hea kirjeldused, sa oled kergelt nagu taha vool asendis, mootor on võimas, tõmbab edasi, hästi, sihuke just Guysimise tunne, Anned paikidega on rakendusliku süstimise tunne. Et ratas on hästi, ergu, reageerib kiiresti nii gaasi andmisele kui gaasi maha keeramisele ja jalad krõnksu kehanete poolega põldu ja ta on siukene, noh, sportlik, sa pead olema füüsiliselt ka niisugune sportlik, et osades kohtades sellega nagu pikalt sõita, et aga noh, rattaid on, on võrratult palju ja oma garaazis peaks vähemalt viis kuus ratast olema, et natuke rahul olla. Aga sinna teie naiste klubisse mahuvad ära siis nii need paikerid kui ka Cruiser itega sõitjad. Jah, meil ongi erinevad rattad, jah, on ka, millega meil y sõidab Enduraga jah, just enduuro on ka. Noh, see on niisugune rohkem metsaratas, millega rahulikult kruusa käia sõitmas. Kuna ta elab sellises kohas, kust Kuusa v viib tema kodune, siis Talle meeldib sellega sõita. Aga maanteel niimoodi grupis sõites me saame kõik üksteisega hakkama, eksisime, kohaneme üksteisega, et vahel me ju teeme suurema grupiga sõita kusagile üritusele minek, siis me paneme oma klubivestid selga ja sõidame korraga. Kuidas teie riietusstiili on muutunud, see hobiratas? Oi, väga palju, ma ükspäev avastasin, mul ei olegi tükirattariided kootav kinno ega teatrisse minna ei ole võimalik. Katusekinno saab, saab jah, võib niimoodi minna. Ei, see, see muudab küll jah, selles mõttes, et ei ole niimoodi, et ma hakkaks kandma pearätikuid ja nahk, jopesid noh, nii hulluks ei lähe asi aga. Aga jah, see, see põhirõhk läheb lihtsalt tedele tsikliriietele tuleb, nad on kallid ikkagi ja, ja tuleb ju valida, millal las oma raha paned ja siis ma olen ikka nagu nende asjade alla, mida sul vaja reaalselt, mitte niisama käimise riided riietel, et mul on jah selline vahe. No mul ei olnud varem eriti palju musta oma riietuses peale võib-olla treeningriiete spordi tegemise riietega, aga muidu olid kõik siuksed värvilised riided, nüüd on tekkinud millegipärast musti musti ja, ja ise ka, mispärast korraga mustaks läinud. Aga tegelikult nüüd noh, mina alustasin mootorrattasõitu mingi kuus aastat tagasi ja siis valik oli väga väike, mida võtta. Aga tänapäeval on juba naistesõiduvarustus ka nii edevaks läinud. Läheb teinekord kokkutulekutel nagu tõsiseid Peivesid Nonii roosas ja ja on väga lahe vaadata, tegelikult kiivrid on roosad ja lillekesi täis ja, ja paistab liikluses ja väga hästi välja ja tänapäeval on juba neoon värvides kiivrid, mis paistavad veelgi kaugemale ja no tegelikult tänaval valikut on meeletult ja, ja see on lahe tegelikult, et me olemegi sellised erinevad, et mis meid ühendab, ongi see veste ja need kaitsmed igal pool. Aitäh teile ja vist ütleme jällegi naelkummid nagu auto juhitelegi. Jah, nael kummi, sobib küll. Me rääkisime eelnevalt naismootorratturitega Anneli Pillega ja maris sarmuliniga, kes mõlemad esindavad siis vima Estonia klubi ehk siis naismootorratturite klubi Eestis. Praegu on minu vestluskaaslaseks Raido Oras, kes kuulub samuti klubisse, aga mitte naiste või meeste klubis, vaid gospel Raiders sellisesse motoklubisse. Kuidas sa ise naismootorratturite suhtud? Väga positiivselt. Sa oled isegi oma naise õpetanud rattaga sõitma, noh, see on nüüd küll pisuke liialdus, et ma teda õpetama, aga ta sõidab, vaata ka päris aktiivselt. Õnneks. Eestis on väga palju naismootorrattureid näha olnud, nii et ma arvan, et inimesed hakkavad sellega ära harjuma, aga mis klõbise gosper Raido s on? Tegemist on kristlikku sõnumit kandva klubiga, et meie klubi eesmärk on pakkuda kristlastele sellist võimalust, et ühendada motokultuur kristlusega ja see on siis meie eesmärk toetada oma klubiliikmete sellist vaimulikku kasvu ja ka teadlikkust motomaailmast. Ja tegemist on rahvusvahelise klubiga. Tänase päeva seisuga on viies riigis mootorratturid, meie embleemiga sõidavad neid, mootorrattureid on üle 1000 klubi on 30 aastat vana, mis on üsna soliidne iga klubi kohta ja kui kõik läheb hästi, siis sellel suvel peaks vähemalt üks riik lisanduma Riverside kaardile, kus kostavad Heidressid, klubid, alguses on saanud. Tegemist on originaalis Soome klubiga, kes on siis laienenud Jeruusalemma, Hispaanias, Eestis ja nüüd siis loodetavasti suvel ka Rootsi, mis te siis teete, jagad kristlikku sõnumit siis teiste mootorratturite hulgas või? No põhiliselt me ikkagi sõidame. Põhieesmärk on kasvatada oma oma klubi liikmeid ja anda oma klubi liikmetele võimalus ühendada, aga need kaks sellist subkultuuri kui nii võib öelda. Me oleme uhked selle üle, kes me oleme. Mei pelga seda või ei, ei häbene seda kuidagi. Sest suhtesse suhtutakse tavaliselt küsitakse, et kuidas need kaks asja üldse omavahel kokku sobivad. Ma julgen öelda, et meil on head suhted eesti teiste klubidega, me saame sama hästi läbi, kohtume nii et. Ma arvan, et kõrvaltseisjale võib-olla saan isegi nagu vähe kummalisem, kui, kui mootorratturitele endile selliseid klubisid on, on üsna palju maailmas. Mõlematest võiks nimetada Princersaid ja Bonergest, nii et neid kruvisid ikka on. Kui mõelda mootorratturitele ja näiteks Ameerika filmide peale, siis pigem tunduvad need mootorratturid tulevad sellised pahad poisid. Eks film peab kandma nagu film peab olema kallutatud, selleks et ta müüks, et keegi peab olema väga paha. Keegi peab midagi väga kurja tegema ja ja see müüb, et mootorratturid ei ürita midagi müüa. Mootorratturid pigem üritavad elada nii, nagu nad nad tahavad või nagu nad ise õigeks peavad. Ja sellepärast ma arvan, et kui vähegi süveneda, siis tegelikkus. Ja film on ikka väga-väga erinevad. Milline on mootorratturi elustiil? Kas erinev sellisest laisa autojuhi elust oluliselt kindlasti erinev? Sellepärast et autosõit iseenesest on punktist A punkti B jõudmine võimalikult kiiresti. Ja protsess iseenesest ei oma mingit tähendust. Mootorratta puhul protsess on, noh, ma julgen nii-öelda, et enamus sellest, mida taadeldakse või see see sõit ise on oluline, elustiil on pakun, pigem otsekohene ja, ja selline aus ja avatud ilma keerutamiste ja selliste tagamõtteta, et see on ilmselt ka see, mis paljusid mehi ahvatleb sellele teele mootorrattaga sõitma minna ja, ja sõpradega kokku saada. Milline see inimene rõngas tüüpiliselt valiks, pigem mootorratta, mitte auto? Ma arvan, et nii palju, kui on inimesi, on nagu mootorrattureid, et selles mõttes ei saa öelda, et, et selleks, et mootorrattur saada, peaksid olema selline. Ma arvan, et tuleb üle saada sellest laiskusest et autorooli istuda, kiivri pähepanek ja, ja takti selgatõmbamine võib olla mootorratta garaazist välja lükkamine on vähe ebamugavam kui, kui lihtsalt istuda autosse ja sõita. Kindlasti peab olema natuke rohkem soovi trotsida ilma, eriti meie kliimas, kus sademete hulk on päris suur isegi juulis, et et eks ta vähe sellist erksamad meelt ja, ja suuremat tahtmist nõuab. Aga meie liiklus, kuidas mootorratturitega arvestatakse? No minu kogemus on see, et aastatega on ikka Eesti, Eesti liiklus on kõvasti vananenud. Et eks loomulikult tuleb ise tähelepanelik olla, mitte et sa ei satu või ei ja siis auto pimedasse nurka kuskile peeglite vahelisest mootorratas on oluliselt väiksem kui, kui auto. Et tähelepanelikkust vennal rohkem olema. See minu kogemus ütleb, et Eesti autojuht on üldiselt suhteliselt viisakas mootorratturi suhtes. Et lastakse läbiga linna ummikutest, saadakse aru, et mootorratast saab kiiremini edasi, keegi ei pane seda pahaks või, või need on väga üksikud inimesed, kes oma kadedusest sulle ette keeravad või või midagi muud taolist teevad, et Eesti liiklus on aastatega kõvasti vanemaks läinud ja ma julgen täna ikkagi öelda, et mitmetes Euroopa riikides on see olukord ikka palju, palju hullem, teil on plaan, gospir Riversi klubi kalja anda ja mootorratturite piibel eesti keeles mille poolest ta siis erineb? Tegemist on õigupoolest mootorratturitele mõeldud uue testamendiga. Ja see on tõesti hetkel on töös sinna sisse. Me kogume oma liikmetelt. Praeguseks hetkeks oleme juba kogunud oma liikmetelt nii Eestist kui välismaalt, sellised lühikesed lood, kuidas või miks nad on ühendanud motokultuuri ja kristluse. Ja seal sees on mõned sellised palved, mis on mõeldud selleks, et veel asuda paluda kaitset ja varju ja siis uus testament ja psalmid. Ja kui kõik hästi läheb, siis järgmise aasta esimeses pooles, esimeses veerandis tuleb see välja. Ta tunnistas, tahtsid ühendada need elustiilid, need kaks kultuuri, no Eestis me saame rääkida kristlusest kui subkultuurist ka ikkagi omadus. Et kui iga motomees mõistab seda vabadusetunnet, mida pakub see, kui sa istud sadulasse keerad rulli ja, ja asud teele siis samamoodi sellist füüsilist vabaduse tunnet nagu pakub mootorratas, samasugust vaimset vabaduse tunnet pakub mulle kristlus. Ma arvan, et see on suur janu vabaduse järgi. Aitäh selle intervjuu eest. Ker pastor Raido Oras. Ja edu teile. Tänase saate pani kokku Meelis Süld ja see lõppes sellega, et uuel nädalal hakkan ma tsiklisõit kloppima. Selle laulu mina ise luuletasin, laul, see nii pole, armuvalus. Minu laulul pole viiski suurem asi ja ma ise pole üldse laulume. Pole loorbereid, pole oma majja amet lihtne on ja siis see suurt ei too. Ostan aasta pärast sääre väristaja, siis. Ja arenema. Maole ekseerima, sellel auluda. Mul räästa pärast sääre vääristaja mul selja toitjapotis Farmudi, keeran vänta, siis sõidan kuhu vaja. Paraku oli laulja ka, põgenes. Lauljad, haabumine, sinililla.