Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Koalitsioonikõnelused jätkusid täna infotehnoloogia valdkonnaga. Vaidlusalune punkt on, kas panna lepingusse see punkt, mille järgi iga põhikooli lõpetaja saaks sülearvuti. Rahvaliit erakorralise kongressi mai algul. Seni juhivad erakonda aseesimehed Ester Tuiksoo, Mai Treial ja Karel Rüütli. Eesti suurim trükimeediakontsern Ekspress Grupp laiendab oma tegevust Lätti ja Rumeeniasse ja kavatseb pluateerida aktsiad Tallinna börsil. Avalikule pakkumisele läheb 32 protsenti Ekspress Grupi aktsiatest. Aleksandri ehk vanapargi Puiestee pärnasid esialgu maha võtma ei hakata. Tänavuse romaanivõistluse võitja Tiina Laanem ütles, et tahtis oma romaaniga väikesed vanamehed heita pilku meeste välise fassaadi taha. Romaan ilmub ilmselt mais. Välismaalt Siberisse kaevandusplahvatuses hukkus vähemalt 27 inimest. 68 inimese saatus on teadmata, teatas eriolukordade ministeerium. Soome saab valimistulemuste põhjal tõenäoliselt parempoolse valitsuse ja ilmast. Homme hakkab Eestis taas vihma sadama. Puhub kagu ja idatuul ja sooja on kolm kuni kaheksa kraadi. Koalitsioonikõnelused jätkusid täna infotehnoloogiavaldkonnaga ja jätkab Indrek Kiisler. Kuigi kõik neli osapoolt kinnitasid, et infotehnoloogia arendamise osas ei ole neil suuri lahkarvamusi, siis Reformierakonna läbirääkija Rein Lang tunnistas, et ühes küsimuses kokkuleppele pole veel jõutud. See puudutab nimelt Isamaaliidu valimiseelset lubadust anda igale põhikooli lõpetajale tasuta sülearvuti. No see on kas või selles kinni, et kas me peame tingimata nüüd kapseldunud sellesse sõnasse, sülearvutimaailm liigub sinnapoole, et me räägime tegelikult terminalides, mis oleksid pidevalt võrgus, toimiksid võrgus, kas need terminalid on tingimata sülearvutid või mobiiltelefonid või Aipoodi? See on nüüd jällegi siis see asi, mille üle tuleks vaielda natuke. Et kas me hakkame soetama nii sihukest riistu ja et kas me sellega endale näppu ei lõika. Võib-olla me peaksime ikkagi eelkõige keskenduma nendele tark varalistele protsessidele ja, ja ka siis just nende võrguühenduste tagamisele ja mitte niivõrd mingite tükkide ostmisele, aga kindlasti see, see teema on praegu veel lahti. Isamaaliidu läbirääkija Mart Laar aga rõhutas, et igal õpilasel peab olema võimalus õppetöös internetti kasutada. Ei ole ju mingi saladus, et selle programmi üks eesmärk on ju tegelikult viletsas digitaalset lõhet. Reaalselt eksisteerib võime üsna palju rääkida meie eliitkoolidest meie üldse ka suuremates keskustes, kus on vanematel võimalus lastele ja koju arvutit ostame, paraku teame, et ligi 30-l protsendil eesti peredel seda võimalust ei ole. Ja kui me tahame rääkida sellest, et interneti kasutamine leviks, siis me peame ka nendele mõtlema, see on nüüd selle programmi tegelikult ju kõrval kõrvalefekte üsna selgelt. Siiani on lahtine ka see, kes konkreetselt hakkab Eesti e-riigi arendamise eest vastutama. Uurisin Mart Laaril, kas kavandatakse vastava ministri ametisse määramist. Üks võimalik lahendus on tõesti siis omaette minister selgete siis ülesannetega väga selgevõimega ja suutlikkusega koordineerida üle ministeeriumite koguta tegevust ja teine lahendus oleks siis tõesti peaministri kantsleri või siis riigikantseleis selle nõuniku koha taastamine, nii nagu see. Ja siis kui sedasama siin meie selja taga olevat e-valitsus tehti kolme kuuga alates otsusest kuni kuni selle kabineti valmimiseni. Läbirääkimistel alustati ka kultuuriküsimuste arutamist, küsisin, kas sinna kirjutatakse sisse ka Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitus. Nüüd, mis puutub sellesse ERMi, siis ma ei usu, et keegi meist siin mõtleb erinevalt kui see, et see Eestile on Eesti Rahva muuseumit. Aga me kõik teame ka viimaseid arenguid selles suhtes, et ei pruugi sugugi Eesti riik ja Tartu linn ja ja muuseum nende arhitektidega kokkuleppele jõuda. Ma arvan, et valitsusliit kindlasti ei võta endale siin mingisugust kohustust ühe konkreetse tähtaja näol. Selle võtaksime, sest me saaksime ennast küll väga raskesse olukord. Aga ERM loomulikult peab tulema. Rahvaliidu volikogu analüüsib täna parlamendivalimiste tulemusi ja valib senist aseesimeeste seast kolm, kes juhivad erakonda erakorralise kongressini jätkab Hanno Tomberg. Rahvaliidu volikogu Tallinnas annab erakonna valimiskampaaniale parlamendivalimistel negatiivse hinnangu. Erakonna meediajuht Agu Uudelepp Volikogul arutelu sel teemal tegelikult veel kestab mikspärast rahvaliit kukkus kuue koha peale 13. koha pealt, mis enne oli siis esimene. Põhjus oli see, et valimised kujunesid lõpuks peaministri valimisteks. Aga Rahvaliidu peaministrikandidaat, erakonna esimees Villu Reiljan jäi selles olla näiteks Andrus Ansipile, Edgar Savisaarele ja Mart Laarile ning rahvaliidu kampaania ei olnud üles ehitatud isikukeskselt. Kuna erakonna esimees Villu Reiljan on otsustanud erakonna esimehe kohalt tagasi astuda, valib volikogu täna rahvaliidule kolm ajutist juhti. Lähtuvalt rahvaliidu põhikirjast esimehe kohuseid saavad täita või esimest asendada ainult aseesimehed ja mis oleks loogilisem, kui see, et asendavad need aseesimehed, kelle inimesed on valinud riigikogusse kolm nime. Ester tuiksoo Mai Treial, Karel Rüütli. Kui tõenäoline on, et ikkagi selle otsuseni jõuate või on võimalik ka, et üks neist aseesimeestest siis ainuisikuliselt erakonda juhib? Et tõenäolisem on see, et on mitu aseesimeest, kes peavad tegema seda, mis seni oli pandud suures osas erakonna esimehe õlgade peale iga inimene oma konkreetse vastutusvaldkonna, juhul kui otsustatakse niimoodi ja see aeg on napp, poolteist kuud tõenäoliselt pigem isegi 40 päeva. Mis näitab seda, et erakond usaldab tegelikult neid inimesi, kes on kongressil valitud erakonna juhtimisel kaasa aitama. Rahvaliit kutsub erakonna erakorralise kongressi kokku pooleteist kuu pärast, et valida erakonnale uus esimees Agu Uudelepp. Erakorraline kongress toimub tõenäoliselt mai alguses või aprilli lõpus. Eesti suurim erakond ei saa olla pikalt ilma kongressi volituseta esimeheta. Kaotuse põhjusi peab vaagima ka Soome üks kolmest suurest erakonnast sotsiaaldemokraadid. Valimistulemused toovad Soomele ilmselt parempoolse valitsuse, teatab Helsingist Vallo Kelmsaar. Kogemuse suur võit avab tee parempoolse valitsuse moodustamiseks, niisugust pealkirja kannab Soome suurima ajalehe Helsingin Sanomat. Tänane juhtkiri on tõepoolest raske ette kujutada, et koondpartei valitsusest välja jääb. Koos enim hääli saanud keskparteiga on neil uues parlamendis absoluutne enamus. Juba mulluste presidendivalimiste teises voorus toetas Keskpartei kogumuse kandidaati Sauli Niinistö. Kord sai napi võidu sotsiaaldemokraat Tarja Halonen. Niinistö võib aga pidada seekordsete parlamendivalimiste suurvõitjaks. Uusima valimisringkonnas kogus ta rohkem kui 60000 häält. Keskusta juht, peaminister Matti Vanhanen sai samast ringkonnast 24000 häält. Keskust ta sai neli parlamendikohta vähem kui neil seni oli kaheksa kohta kaotanud sotsiaaldemokraadid peavad kaotuse põhjuste üle tõsiselt järele mõtlema. Erakonna esimees Eero heina lubama ei välistanud, et võib parteijuhi ametist tagasi astuda. Üldise tarka arvjusidad mister vale Tulos johtu ja nii ma selle kirjutasin, aga no on erakond analüüsib kindlasti üksikasjalikult nüüdse valimistulemuse põhjuseid, eks näeb, millised seisukohad esile kerkivad. Teleajakirjanik Hannu lehtile on veendunud, et seekordne valimistulemus kajastab tendentsi, mis Euroopas juba varem on ilmnenud. Vaata Virumaalt Soomegi on jõudnud või jõudmas sama parempoolsuse laine, mis on juba ilmnenud näiteks Saksamaal ja Rootsis, samuti Eestis, arvab lehtile Helsingin Sanomate poliitikatoimetuse juhi Antti Kokoneni hinnangul võib aga loomus oma suurtulemuse eest täna taga sotsiaaldemokraate, kelle jõud valimiste eel lausa kummaliselt rauges. Ja lõpetuseks veidi statistikat. 200 kohalise Soome parlamendi uues koosseisus on 84 naiste ehk üheksa võrra rohkem kui eelmises koosseisus. Alla 30 aastaseid saadikuid on kõigest kaks senise kuue asemel. Seevastu üle 60 aastaste osakaal on suurenenud 31 senise 18 asemel. Rahvastiku vananemine on suurim probleem, millega Soome valitsusel tuleb järgneva nelja aasta jooksul rinda pista, arvab Vanhanen, kes tõenäoliselt jätkab peaministri ametis Helsingist päevakajale. Vallo kelmsaar. Ja veel sõnumeid välismaalt, neist teeb ülevaate Meelis Kompus. Venemaal Siberi kaevanduses aset leidnud metaaniplahvatuses on hukkunud vähemalt 27 inimest, 68 inimese saatus on teadmata. Eriolukordade ministeeriumi teatel viibis plahvatuse hetkel kaevanduses täpsustatud andmetel 183 inimest. Maapinnale on praeguseks jõudnud 88 kaevurit, kellest viis on saanud vigastada. Päästetööd jätkuvad. Sündmuskohale suundus ka Venemaa eriolukordade minister Sergei Šoigu. Päästjate teatel hävitas plahvatus osa kaeveõõnest, mistõttu on inimeste otsimine raskendatud. Päästetöödes osaleb 14 päästerühma. Afganistani pealinnas Kabulis ründas täna enesetaputerrorist USAd saatkonna konvoid, mitu inimest sai surma. Saadikute ennast rünnakut konvois polnud. Rünnak leidis aset teel, mida sageli kasutavad NATO ja USA väed. Pärast rünnakut võeti territoorium valda ning olukorda saadet üle vaatama ka kopter. Taas oli päev erinega Iraagis kirkuki linnas plahvatas kolm autopommi ja kaks pommi maantee ääres, 12 inimest sai surma ja 39 haavata. Plahvatused olid kavandatud samal ajal hetkele mitmes eri piirkonnas. Varem plahvatas pomm ka bagdadi mošee juures, kus sai samuti mitu inimest surma. Armeenias käivitati täna Iraani Armeenia gaasijuhtme esimene järk. Tseremoonial osalesid mõlema riigi presidendid. Iraani president Mahmoud Ahmadinejad süütas sümboolse tõrviku ühes kausitornis. Armeenia president Robert kontserion toonitas, et juhtme avamine on väga tähtis kogu Armeenia majandusele. Ja uuesti Eestist Eesti suurim trükimeediakontsern Ekspress Grupp laiendab aktsiakapitali ja läheb börsile, täpsemalt Tõnu Karjatse vahendusel. Ekspress Grupp koondab enda alla suurt osa Eesti trükini just nagu näiteks nädalaleht Eesti Ekspress, SL, õhtuleht, Päevaleht, samuti ka ajakirju nii Eestis kui ka Leedus, Trükikoda printall, ajakirjanduse kojukannet, raamatu müüki Rahva Raamat ja mitmeid elektroonilisi trükis ilmuvaid infoteenuseid seoses laienemisplaanidega, otsustas Ekspress Grupp on avalikul enampakkumisel 32 protsenti aktsiakapitalist. Laienemisplaane peetakse eelkõige Läti ja Rumeeniasse grupi nõukogu liige Hans Luike. Eestis on iga uus samm järjest nagu raskem ja ei tahakski nagu liiga domineerida, ühel turul ei ole lõpuks ka viisakas. Aga meil on info meediasse sama Ekspress, šotlane üks, üks kaheksa kaks ja kõik need kataloogid kõige kihvtima kõige lühema pealkirjaga netilehekülge idee on meil Eestis sellesama mudeli tahaks eksportida sinna maadesse, kus majandus kihab. Kas ärimees on uued tegevusalad, uued aadressid, uued riigi institutsioonid, uued fiiberkaabel võlgu kui, kui kogu nagu aadressid ja telefoninumbrid massiiv, muutub seal Hotlane taolisest asjast abi ja meil on selline täitsa ekspordi valmis mudel kohe olemas. Press Grupi börsile tulek langeb aega, mil kauplemine on seal madalseisus. Huvi aktsiate vastu on väike ning hinnad pigem languses. Kuidas hindab Ekspress Grupi läbilöögivõimalusi üks emissiooni korraldajaid Lauri linn Hansapangast? Ma arvan, et see ajastus ei ole tegelikult nii halb kui ta, nii kui pealtnäha tundub, nagu see viimane nõrkusturgudel tegelikult on juba kestnud siin mitmeid nädalaid, mille käigus on ikkagi niisugune selge spekulatiivne Baltiturgudelt väljund praegu ma usun, et me oleme pigem selles faasis nagu lühikeses perspektiivis, kus turg stabiliseerub ja, ja ilmselt ka korrekteerub ülespoole vaikselt. Ehkki peamist rahasüsti oodatakse aktsiamüügist välisinvestoritele, saavad eelisostuõigusega Eesti Päevalehe ja Eesti Ekspressi tellijad ning töötajad. Täiendavat kapitali, loodab Ekspress Grupp koguda ligi 201 miljonit. Londoni esimene kauplemispäev Tallinna börsil on viies aprill. Hans H. Luik kinnitas, et Eestis ei pruugi Ekspress Grupp tulevikus piirduda vaid trükimeediaga. Täpsematest plaanidest rääkides jäi meediaärimees siiski napisõnalised. Eesti plaanidest mõlemas kahe kuu pärast midagi teatada, ühtlaselt liigub ja see on siis ainult trükimeedia valdkonnas või kusagil mujal, et need on ikkagi traditsioonilise meedia valdkonnas. Uudised. Pärnus on tõusnud pärnade pärast pahandus. Linnavalitsus plaanib Aleksandri ehk vanapargi puiestee pärnad maha võtta. Toomas, seal ta räägib tänahommikusest seisust. Pärnu linnavalitsuse otsusega pidi täna hommikul algama vanapargi allee puude noorendamine. 120 850 aastase mahavõetava läänepärna asemel kavatseti istutada 165 uut puud, uuendada kõnnitee ja tänavavalgustust. Sellise otsuse tingis aastatel 2002 ja 2003 Eesti maaülikooli metsandus ja maaehitusinstituudi dotsent Märt Hanso läbi viidud uuring, mis ütleb, et puud on pea sajaprotsendiliselt tüvemädanikku haaratud ja inimestele ohtlikud. Alates 1998.-st aastast on seal murdunud 22 puud. Pärnumaalt riigikokku valitud saadikud sotsiaaldemokraat Mark Soosaar ja roheline Mart Jüssi saatsid aga täna öösel peaminister Andrus Ansipile kirja, milles paluvad puude langetamine peatada. Miks Mart Jüssi. Siin ei ole kindlasti tegemist nagu vindi ülekeeramise, ka siin on tegemist ikkagi väärikate, 150 aasta vanuste puude saatusele otsustamisega ja meid enim häirib see, et see tehakse nii väikse etteteatamisega, sest et kui see otsus reedel nagu tuli teatavaks, et need puud esmaspäeval langevad, siis ju meedias väga palju inimesed olid selle vastu ja soovisid, et, et see päris nii ei läheks ilma eelneva arutelutaja loogiliselt ta olema natukene skeptiline nendes nii räigetesse hinnangutes, et nad kõik on ohtlikud sugugi niimoodi olla, see tuleb kindlasti välja selgitada, selleks on kindlasti olemas ka kaasaegsed võimalused, sellepärast et pärast seda praegu kasutatavat ekspertiisi on loodus teinud siin Pärnus kaks väga tugevat testi nende pärnapuudega ja, ja need on näidanud, et nad on elujõulised, tugevad puud. Teine asi on kindlasti see, kuidas mööda mind looduskaitsekeskusest, kelle pädevuses on kaitsekorralduslikud tegevused kaitsealadel, kaitseobjektidel ja nendega ei ole asi üldse kooskõlastatud. Mis on imelik Eesti riigis? Täna hommikul saed vana pargialleel ei vingunud ja niipea ei hakkagi vinguma. Pärnu linnaaednik ja keskkonnateenistuse juhataja Kristiina Kupper ütles. Vehklesin Pärnumaa keskkonnateenistuse juhataja Toomas padusega ja siis selgus tõsiasi, et kuigi nende poolt meile saadetud kirja koostaja oli looduskaitsekeskuse töötaja ja nende funktsioon kandev siiski vajalik neil omavahel vahetada ka kirju, aga neid kahjuks tehtud ei ole. Nad küsivad kooskõlastust paberkandjal looduskaitsekeskused ja niikaua on tööle teostamine peatatud. Härra Padiuse sõnul võtab kooskõlastusaega või on looduskaitsekeskusele aega viis päeva kooskõlastada. Vastust sellel ajal ei ole saatnud, siis loetakse vastuseks jaht. Ja täna pärastlõunal teatas Pärnumaa keskkonnateenistus, et teeb linnavalitsusele ettepaneku peatada puude langetamine kuni eri seisukohtade selgumiseni. Keskkonnateenistus on küll linnavalitsusele oma kooskõlastuse andnud, nagu pressiteatest selgub 48 puu asendamiseks uute istikutega. Nüüd teatabteenistuse juhataja Toomas Padius, et arvestada tuleb ka avaliku arvamusega. Täna anti kätte romaanivõistluse võitjatele auhinnad, vahendab Indrek Kiisler. Alustame kolmandast kohast, milles Arne piin teose linna valitsemine eest teise koha saanud romaani Niguliste õpilased, autori nimi jääb aga saladusse. Ta esines varjunime all Olle Lauli. Esimese koha, võitis ajakirja Anne toimetaja Tiina Laanem teosega väikesed vanamehed. Palusin autoril romaani sisu tutvustada. Meestest saarele jäänud meestest ja, ja, ja sellest, et kõik ongi fun ja lõbus ja, ja ongi olnud ja siis äkki ühel meestest sõidab katusele edasi tuleb teist täiesti ootamatult, justkui see fassaad on hästi ilus ja, ja kõik on nii, nii tore ja siis äkki sõidab katus ära ja kõik on üllatunud. Siin kas või hiljutine juhus, kus sõjaväelane tappis oma pere, et kas siin räägiti lõpuni, et tuli ja nii tore. Žürii esimees ja ühtlasi Kirjanike liidu juht Jan Kaus peab kolme esimese romaani käsikirju heaks. Psühholoogilise realismi tagasitulek on vähemalt selle romaanivõistluse tulemuste näol küll tugevasti tajuda kui et, et tõesti see, kuidas inimesed siin praeguses ühiskonnas ennast tunnevad, kuidas nad suhtlevad, kuidas neil see suhtlemine õnnestub või ebaõnnestub. Jan Kaus kinnitas, et arvas esialgu, et romaani on kirjutanud kindlasti mees, mitte naine. Meestel ja naistel on erinevus, aga selline naiseks olemise teema ei ole võib-olla minu puhul oluline kunagi olnud, et ma lihtsalt olen inimene, et et me ei ole kunagi naisi nii väga ja mehi erinevasse kategooriasse liigitanud ja ju ma siis püüdsin sellest mehe loogikast mehe mõttekäikudest aru saada. Huvitas. Žürii liige Aino Pervik oli rahul, et võitjaks tuli just see teos. Ta oli kõige rohkem valmis väikesed vanamehed, võiks minna kohe trükijäänutele panna, teine pealkiri, see pealkiri nagu ei ole hästi õigustatud ning autori arvamus. No vot, ma ei tea, mul enne jällegi see pealkiri meeldib, et võib-olla ta võib inimesi kuidagi eksitada või, või mu käest on küsitud, et mida see tähendab, see pealkiri minu jaoks tähendab sellist mehe armsat poolt väikesed vanamehed minu jaoks tegelasi teistest armsaks raamatut nagu trükivalgust ka ma arvan, et üsna pea vast juba mai hakul, et kirjastustega käivad läbirääkimised. Väinamere liinid tõotavad, et laevaliiklus Rohuküla-Heltermaa liinil on täielikult taastunud, kuid parvlaevade edasine graafikus püsimine sõltub tuuleoludest ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub edela ja lõunatuul neli kuni 10, saartel ja rannikul kuni 13, puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni pluss kaks kraadi. Homme hommikul alates Kagu-Eestist pilvisus tiheneb ning hakkab sadama peamiselt vihma. Päeva jooksul levib sadu aeglaselt põhja poole. Puhub kagu ja idatuul kolm kuni üheksa, saartel hommikul kuni 12 meetrit sekundis ja sooja on homme kolm kuni kaheksa kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.