Litter otsib väravaid kirjandusilmas. Tervist, mina olen Urmas Vadi. Kui kellelgil on arvamus, et peale Läti piiri eesti poole tulles on selleks kohaks Eesti, siis ühe inimese meelest vähemasti eksib see arvaja rängalt. Luuletaja Kauksi õllele on kindel teadmine, et enne Eestit on Võrumaa. Aga kuna saade litter pole regionaalpoliitiline kuulamine, siis tuleb juttu hoopiski Kauksi Ülle uuest luulekogust. Rõõmu mõrsja, mis on sedapuhku Kauksi Ülle üheksas raamat, räägib Kauksi Ülle ja kirjanik Olavi Ruitlane, kes arvab, et raamat mõjub tekste kogust loeb Vanemuise teatri näitleja Merle Jääger. Too ilm, kus ma elan, hinge, miks nagu ennegi. Aga minu ja sinu vahel on sündinu paljugi. Su käsi, mu haardumine, ümbri, su suu, mu huuli, saatus, Olamu ranna Survakus, su puusa kirveliik, sirutus sinu poole, mu põlvi, nõrkuse jõud, mu halu hirmus kuul, ukrampunu, vasta haard, Su kraabid käe, mu elule, mitte trip heittimis palve, iik, kass ja kauas käe kokku. Seda raamatut lugeda, see oli selline hästi kummaline tunne, et alguses on nagu kõik pahasti ja siis pärast on nagu jälle kõik läheb hästi või tähendab alguses elab aastaga järjest süngemaks toon läheb. Tundub, et tegemist on sellise mäega, et sa pead sellest mäest üle saama ja siis nagu on kõik parem. Jah, vanaaegne maailmavaade on selline tsükliline, et ühelt poolt on see ka Lõuna-Eesti loodusest selleks saada avarat väljavaadet ja kusagilt kergel rinnal alla joosta, siis peab tõepoolest künka otsa jõudma. Et niimoodi see on ja mõnes mõttes luulekogu jätkab seda esimese luulekoguga võetud rida, kes kumma mäkke, et täitsa juhuslikult on nüüd ka üheksas raamat punast värvi ja ka siin on see mäe ja tõusu kujund. Siin on küll kasutatud vana setude Talsi pühi ehk jõulumängu motiivi mõrsja kooletamisest ja siin on ta lihtsalt nagu see asi on sama, et selleks, et nagu mingit ilu tajuda, selleks peab nagu väga sügavat kurbust tajuma, sellepärast et muidu ei oskagi nagu rõõmustada. Nii suur nagu on valu, nii suurelt võid nagu rõõmu tunda, et muidu nagu pole üht ega teist. Küsis mu käest. Kas ma ole eestin tähtis luuletaja. Kus ma sulle võõran keelel mõistma selleta ka ikkagi kuvaia itk lugulaule, nältimeng, juturaamatuid, Muberest ilme, hulgusside, Kalamiigi mõtsa telli elust. Nii juttuaalosti moodsati ja wanna. Raamat issand, Etnaist viis on valmi kolmunud lükmede homne jäeti mängijate mängid ja koolid minnukat. Mustynanud peetes vast kujuturistest kuuma Ello rai raamatis. Ma ei häbene, nende naasaski, e-post kirjutan. Sai valmis aabitsa. Romaani ütel aastal. Tegelikult oleme uhked mõista sulle, laulda seto laule ja kuskilt üles kirjutati, ei ole. Kirja kohegi, ei jää. Ma loodan, saman käsi, sino, käen, naid ritu lõpada või põimasino Ilosavus. Tood perse teete ja äkki ei saa neid sõnu Holotsime poole hella Kinkel laulda. Tõsa poole. Selles äsja kuuldud luuletuses olid read Mozarti ja panna kas see rida moodsat ja vana. Kas see käib ka üldisemalt selle raamatu kohta? Kindlasti sellepärast, et ma olen nagu kõikunud kahe asja vahel, et ühelt poolt see vanast ajast mingite pärlite äratoomine tähendab, et nendes möödunud aegades on nagu selliseid hiilgavaid asju nii arhitektuuris kui kirjanduses kui käsitöös ja noh, tõepoolest mul on päris palju sõpru, kes on möödunud aegadest endale midagi alles jätnud, niimoodi on siis vanaema laulud ja kellel on vanaisapillimängija lintide peal ja, ja kellel on mingi ehe või mingi rätik või midagi taolist. Ja niimoodi olen ka mina peale selle vana varanduse sees ringi sobraanud ja, ja sealt nagu püüdnud tänapäeva midagi tuua ja midagi näidata. Aga noh, ma olen teda rohkem teinud nagu siis sellisel maailmavaate tasandil ja läbi oma elu ja ma olen püüdnud nagu luua mitte ainult üksikuid asju sealt tuua, vaid otsida nende asjade loomise lätted, et kuidas see nagu võimalikuks sai, et kuidas kasvasid niisugused inimesed nagu vanasti olid ja kuidas oma lapsi niimoodi kasvatada ja mis siis üldse oli nagu et üks küsimus, eriti on tänapäeval muidugi huvitanud, et praeguses maailmas igasugune kommete segi paisatuse ja seebiseriaalide taustal, et mis on armastus ja kuidas ma peaks sellest tütardele rääkima, et ühesõnaga, et võidelda selle vastu, mis tuleb nagu seebiseriaalidest, sest need tekitavad kompleksi ehk nagu teadagi millise. Aga see vana on sellise motiivina sees või oled sa tahtnud teha sellist vana või vanadel motiividel uut asja? Tähendab see vana huvitab mind ikkagi seoses tänama päevasega, et mul on seal päris palju luuletusi, et kus ma võrdlen täiesti panen nagu ühes luuletuses kõrvuti niiviisi vanaaegse situatsiooni näiteks vanaaegne pulm ja tänapäeva suhe, et see on nagu noh, selline väga mitu erinevat, et asja aga siiski tähendab, et minu luulekogusid ja minu tegevust ei oleks ikkagi mõtet võtta niisugusena, nagu tihti võetakse, et, et ma lihtsalt nagu minevikus ja jutlustanud minevikku ja ma ikkagi ostsin sealt nagu aardeid, mida ma tahan nagu jagada. Ja ma ei ole kindlasti vanasse aega, olen nõus tagasi pöörduma, ma ei taha, ei suitsutare täisidega ega kirpega, egas aheldatustega tahad, et keegi laulatab su kokku ja pärast viskab kividega surnuks. Mina sihukesi asju ei taha. Aga samas ma arvan, et see uus maailm oma kommete, paljususes ja ühesõnaga lahti, ta võtab ära. Aga midagi annab ja ma kindlasti ei ole nõus niisugusesse maailma tagasi pöörduma, kus inimene ei ole mitte indiviid, vaid ta on ainult nagu selline üks osakene kaadervärgis. Et ei ole ma sinna kindlasti nõus tagasi pöörduma, aga samal ajal selleks, et mõista seda, et mis väärtused on nagu kaasaegses maailmas, kui neid suuta tarvitada, selleks on vaja seda vana aega lihtsalt teada. Mällu laulma tütrest, no ummitsane on üks selline rahvalaulutüüp, mille pealkiri on ilma tütar ja ilma tütre lugu on siis selline, et üks neiu, keda kodus koheldakse halvasti ja pannakse nagu vägisi mehele ja müüakse nagu praktiliselt ära läheb maailma serva peale ja hakkab seal kogu maailma ilustama, kõik vaatavad teda ja siis hakatakse äkki teda koju kutsuma. Tule nüüd kodu, et meil on kodus tööd vaja teha, aga tema ütleb, et võtke siis minu linik ja pange lehma lüpsma ja võtke siis minu ehted ja pange need nagu tööd tegema ja ei tule mitte. Ja lugedes siis Karmen kassielust turgatas mulle järsku pähe, et tema on ka üks ilma tütar ja siis ma tegingi ühe laulu sellest. Eseletajasenasemana kaaskee kaske viisaswana kaske kaske imepanud Ladza elaste aidaa kaske kaske Ander kanose kasvumajja ka. Sealne alatse ball, armsi kaaske kaaske tädi aga tähtsalt täänitiive kaaskee kaske poisi minnobyssess laasiga. Rask, egas tütriga minna kiusastkiisi kaaskee kaske, säält saine ja ilma illus kaske kaske säält haigaabo kaunis kallis, kaske kaske auaga kirju, gaasib kaaskee kaske teljega purgi klaasi peale kaask. Egas naasnejad koodo kutsmaagaas, kas külaga kaabut kodu tahtma kaske kaske ei ole tagasitahtjad kaske kaske ei ole kaabost koodo tulejad kaske kaske laastuleppelüps tell ehme, kask, kask, lastuga, Ivooge ööd, kanga kaske, kaske lastu tammi deegee tawaragas. Kas lastud Amyydeegee tawaraga, Oskee? Aga võib-olla sa seletudki Lohti, võib-olla need kaks maailmapilt, et see vana ja uus maailmapilt, et mis on need head asjad või, või need asjad, mida sa enda luulesse võtad ja, ja mis on need erinevused ja, ja mida sa ei võta sinna? No võtame selline noh, läbiva mõrsja kujundi, et tähendab selles vanaaegses skulptuuris on väga tähtis see, et suguvõsa kestaks, et ta oleks rikas, elu ei peatuks ja et oleks neid töötegijaid, on tähtis, et on palju lapsi. Ja siis sellega kaasnevalt on väga oluline nagu mõrsja kujund, tan korraga nagu müüdav ja korraga ka nagu väga suur varandus ja korraga nagu kroonitud pea või niimoodi. Et seal see on väga hästi, nagu öeldakse, et kuningas on kõige suurem ori või teeni ja noh, niimoodi kaan mõrsja tegelikult, et kõige orjatari maaga kõige kroonitum. Ja kui see mõrsja siis niimoodi kaubandusliku tehinguga või siis kokkuleppel suguvõsaga või niimoodi kellelegi anti, siis need pulm oli nagu niimoodi, et tervete suguvõsade lepingute ja liitude ja omavaheliste suhete korrastamine ja uudne eluetappi astumine mõrsja läks elama teise kohta, võttis teised kombed teise nime, tähendab, et kõik tema jaoks muutus, senine staatus muutus kardinaalselt, ta võib-olla ei näinud enam kunagi oma suguvõsa. Ja temast sai tõesti niimoodi, et, et ta alustas nagu elu täiesti otsast peale. Et enne kui ta suutis siis alles vanemas eas enda nagu kehtestada. Ja selles mõttes erineb see nii tohutult sellest, et minnakse peole ja samal õhtul juba kõik juhtubki, et sellega ongi nagu ikkagi niimoodi, et siin on nagu kaks poolt, et üks asi, et on mingi mõrresse ja tal on mingid hõbeehted ja kogu suguvõsakraam ja varandust selleks kolmeks päevaks ja siis nagu eluaeg nagu väga raske orjuse töö ja möödapääsmatus või kuidagi niimoodi, et kogu aeg peab nagu mitte piltlikult vaid päris tõeliselt hoolitsema selle üle tulija ei kustuks, et kogu aeg peab olema oma kaminast, nagu see tuli, et oleks soojust ja et oleks süüa ja et oleks see hea tuju, et need asjad on nagu väga olulised. Ja noh, kui seda kõike nagu teada, siis nagu tajub seda või niimoodi, et need maailmapildid on väga erinevad, aga selleks, et kaasaegset maailma mõista siis need vanad müüdid, vanad muinasjutud ja vanad laulud ja vanad kombed, need aitavad. Ja, ja selleks, et selliseid asju mõista, tuleb neid nagu inimestele näidata, et noh, näiteks kui ma olen teinud nagu selliseid, sest see on nagu pannud näitlikult neid rahvariideid selga noorte tüdrukutega rääkinud, et kuidas Tanuvalt ei tohtinud juuksed paista ja millised olid need iluideaalid ja et kust pidi olema välja kutsugust, mitte mida pidi varjama. Noh, see on nagu täiesti nagu väga-väga erinevad asjad. Ja noh, ma ise olen ka seda maailmade erinevust viimati tajunud väga huvitavalt, kui ma läksin esimest korda flamenkotundi ja siis järsku pidin maha kama liputama kõigi kohtadega, mida peab eesti pärimuskultuuris eriliselt varjama. See oli minu jaoks selline noh, täiesti harjumatu ja ma pole sellest tegelikult praeguseni üle saanud. Sest see kasvatus on ikka nii tugevalt sees. Aga sellist asja nagu tänapäeva inimese jaoks, et et sa pöördud kuhugi gaasi mõnesse kultuuri või mõnesse ajastusse, et mul on tõesti sügavalt kahju kõigist naistest, kes ütlevad, nad tahavad 18.-st sajandist elada, nad sureksid seal viivitamatult. Selles mõttes võib ju mõelda niimoodi, et on mingite lossides krahvidel pulmad hoos ja perekonna ehted ja ka mina neid teemante igatahes ei taha, mille eest ma pean nagu kellelegi hirmsa kurja vanamutti mõnitamist 40 aastat taluma. Jätke endale. Kõikaid, mine ole Asknorkaadiediid vagusi, Hille, tasa, nüüd kivilt üle liiva, Kundast muna küljest jalatilgast jaamarust ja karilatsist. Levi Mõtt suvainile, suu külvi, Küütse ihaludi varba vahel mitugi ööd magasi välja, nii et marssali kepikene old suusatu mulle, puhu toda lennist, nii toda hääl. Rässe vihme ei pikse, vii minust välja juht. Selle raamatu alguses on jah, sellised nagu itkud, sa itkud hästi paljudest erinevatest asjadest küll seal mõrsja itk ja siis peid, mehestitke ja isegi Vabariigist ja et, et need, need asjad on nagu seda kõik tähtsad, kas neid peab sellise komplektina võtma, et see maailm oleks nagu tervik? Vanaaja inimesed olid kuidagi ja see vana hea maailmapilti, elu oli teistmoodi, seal oli ikkagi niimoodi, et see pidi olema pidu, siis pidi see olema ikka pidu ja siis pidid kõik ikka rõõmsad ja kõik ikka tantsima ja laulma ja sööma ja ühesõnaga, et siis nagu pidi olema pidu ja siis, kui oli Litkemine, siis tuli ikka Hitkeda ja see oli nagu niimoodi, et tõepoolest, et näiteks kasvõi see haudade peal sööminegi, mis kunagi on olnud ka Eestis esivanematega suhtlemine, Neile millegi viimine, ainult et meil on nagu ta kristluse mõjul taandatud rohkem kui Setumaal ja mujal läänemeresoome rahvaste juures. Et selline asi, et ja selle kuidagi ütled välja, et see valu, mis jääb inimese sisse ja mida sa välja nagu ei nuta, see sööb seestpoolt. Aga kui sa saad selle välja elada kuidagi tähendab, et ükskõik mis moel siis kodanikel või kunstnikel on hea, nad saavad seda siis nagu joonistada või kirjutada välja või Ameerika naised käivad psühholoogi juures maksavad meeletuid summasid niimoodi, kuna neil sõbrannasid on nagu kallis pidada, siis nad maksavad pigem psühholoogile. Noh, ühesõnaga, kas selle peab nagu endast välja saama ja selles mõttes näiteks see itkemine setu kultuuris, et kuidas haua peale siis itketi oma oma meest või oma oma last või oma venda või ta tõesti nagu lauldi see nagu välja ja nuteti ära rituaalselt, teistega koos või niimoodi ja see aitas. Ja samamoodi, kui olid pulmad, et sisse mõresse nagu külanaiste ees, noh, ütle säraga kõik oma endisele sellele kallimale vaata näiteks tahtis, aga kellega ta ei saanud baari minna, aga siis oli see välja öeldud ja sellega asi lõppes, et mitte niimoodi, et jäädki eluks ajaks välja ütlemata, jääbki eluks ajaks kriipima, sest ma just olen ise nagu oma elus pannud selliseid asju tähele, et, et mingid asjad tuleb nagu kuidagi lõpetada väljaütlemisega, sest muidu nad jäävad mitmeks aastakümneks veel painama. Riigikene Kossallikuma otse riigikene Kossa käkke jätkuma teave, riigikene millelasid Petseeri võtta riigikene, mille elasid Irboska Iruda riigikene, riigikene last oma rahval riigikene riigid kere ära shokutitumas sadama riigikene ära erestid elektrijaama riigikene anni A lehe võõrideaala riigikene last, kaota oma kultuur Al riigikene katuselasid saada oma riigikene maja är võtit, riigikene nõuka Attackiga toe Turiigikene Rigo tiire koodi toedu, riigi ikene Laatsa tänavile riigikene kuuri ala, elame riigikene ime Aitlatsi mantriigikene immi manud riigikene, kui sinnu tagasi laulda riigi ikene sinna kolme aastaga Takast riigikene, siin naases ka kitsas riigik, sinna üldse vildaka Ani kriigikene. Aga samas ikka heidetakse soome-ugri lastele ette seda, et et ega nad nagu ei räägi ja, ja neid asju välja ei ütle, mis neile tähtsad on. Et kas sellepärast ei ütlegi, et nad mingil ajal siis ütlevad selle välja, siis rohkem selleks vajadustele. Sellepärast ka, aga üldiselt on soomeugrilaste ka niimoodi, et soomeugrilaste kultuurid praktiliselt kõik on diktaadi all mingi teise riigivõimu ja teise maailmavaate pitsal, tähendab, pole sellist soome-ugri kultuuri, isegi mitte soomlased ei ole vabad ka neil on alati olnud rootsi või vene või euroopa paine peal. Et kõikidel neil kultuuridel on olnud nagu mingi selline noh, paine ja siis selles paine olukorrast skulptuur, noh lihtsalt Ta on selline, et see nagu teeb oma liikmetele haiget või noh, et soomeugrilaste ja, ja muude kultuuride vahe on nagu selles, et kui soome-ugri lastel on kitsas korter ja kitsas elamine siis ta nagu ei sünnita lapsi lihtsalt aga teised sünnitavad ja siis lähevad vallutama neile lastele maad saada, et ühesõnaga selline kokkutõmbumine sissepoole pöördumine, soovimatus sõdida, aga samal ajal ma nagu mõistan seda soovimatust sõdida. Ja ka inimeste selline tagasihoidlikkus või kuidagi et näiteks noh, ma tean päris palju inimesi neid võru või setu päritolu noori, kes on läinud kuhugi linna ja nad tõepoolest harva kohanevad seal tähendab, et nad tõepoolest jäävad või satuvad õnnetuks, et ei saa nad kodus elada, maal elada ei saa nad seal, et jäävad kuhugi mingi kahe kultuuri ja kahe maailma Mare peale niimoodi. Ja see on nagu selline saatus, sest noh, ühelt poolt on raske taluda pärimuskultuuri kogu väge, et kui sa oled näiteks veel loominguline inimene, siis on väga raske taluda tervet seda suguvõsa kavandamist ja kõigiga arvestamist ja pärimuskultuur on täiesti halastamatu. Sa pead oma joodikut meest ja sa ei tohi nagu lubada endale midagi või noh, kõik pead ainult teistele andma ja et see on täiesti tappev, et selles mõttes selline tõeline, see ugri kultuur, et need inimesed on väga suure väega, kes seda suudavad need, selles mõttes mingit soome-ugri need kontaktid ja inimesed, et nendes on nii palju seda väge. Et see on nagu täiesti niimoodi, et on nagu kaks asja, ühelt poolt teeb see inimesed väga tugevaks, kui nad sellega hakkama saavad, aga need, kes ei saa, see teeb need jälle väga haigeks või niimoodi. Aga tegelikult maailm juba on selline ebaõiglane, ühed on ilusad ja andekad ja teised ei ole, sinna ei saagi mitte midagi teha. Siia raamatusse sadadki kokku kirjutanud sellise reisikirja moodi asja või et on luuletusi murdvast ja marimaast ja Võrumaast, Setumaast ja mõnes mõttes see raamat on ka nagu reisikiri või. Ja ta lihtsalt proovib hõlmata soome-ugri vana aegruumi nii aega kui ka ruumi geograafiliselt. Ja siin on tõepoolest aastate jooksul kogunenud igasuguseid luuletusi sellest, kui ma olen soome-ugri maades käinud oma sõpradel külas, keda ma siin olen vastu võtnud ja seal ma olen tõesti ajanud läbi nagu oma suguvõsa vanaema õdede, niimoodi käest õpitud käitumismaneeridega ja siis minul nagu soome-ugrimaades ja Soome-Ugri lastega, selline rahvuslik ürg mäluelustub. Ma hakkan seal vaistlikult tegema mingisuguseidki asju, mis tegelikult oligi kombeks. Ja see on nagu väga huvitav. Ja siin raamatus on siis pisut jälgi nagu sellistest asjadest, et kuidas ma olen nende üle mõelnud ja kuidas ma olen midagi üles leidnud. Mina arvatavasti sa ise oled kuulnud seda, et ikkagi leidub neid inimesi, kes ütlevad, et miks sa selles võru keeles kirjutatud. Ma ei saa midagi aru, et miks sa kirjutad võru keeles. No see on nagu ikka selline minu tunnete keel ja minu mõtlemise keel ja minu kasvatuse keel tähendab, et selles on nii mõnus kirjutada, siin on alliteratsiooni assonants, see on siis nagu täishäälikute ja kaashäälikute, et kokkukõla ja väga head luuletused kõlavad nagu muusika täiesti ja selles keeles ma olen nagu õppinud. Kui ma alustasin, äratundmisele jõudsin, et ma olen pärit rahva hulgast, kellel ei ole oma kooli ega oma ülikooli ehk oma teatrit ega oma ajalehte niisuguse teise kursuse esimese kursuse plikana, siis ma tõepoolest kolm päeva olin täiesti pilvitu ja mõtlesin, et mida ma teen, mida ma teen. Ja eks ma siis tasapisi hakkasin tegutsema, mõtlesin üht-teist välja, mida teha ja praeguseks on niimoodi, et noh, õnneks oli neid inimesi veel, kes olid sama asja ära märganud. Ja õnneks me saime kokku ja õnneks. Me oleme nüüd 15 aastat koos töötanud, selle võru liikumise kambaga on juba kõik põlvkonnad esindatud ja kaasa arvatud juba sõprade sülelapsed, kellega oma keeles räägitakse. Ja nüüd oma ajalehte kõik ja noh, ühesõnaga, kas nüüd on järsku riiulitäis seda, mida lugeda, eks osalenud mina ka sellest kirjutanud või toimetanud ja näidendid ja on ikkagi nii palju inimesi, kes sellest on elamuse saanud ja tegelikult on nende raamatutega ikka niimoodi, et Neid võidakse osta igasuguseid asju võidakse 1000 või 2000 osta. Aga tegelikult on paar inimest, kes mõistavad, et võib-olla saab nende paariga kokku ilma raamatuteta, aga, aga siiski siiski tähendab, et ma olen oma raamatute kaudu leidnud ka sõpru. Ja paljud inimesed on nagu öelnud, et mu raamatutest on nad midagi saanud või midagi õppinud või et nad on neid lugedes olnud õnnelikud või niimoodi. Ja ma tahangi sellist kirjandust kirjutada, et mis nagu teeks inimese õnnelikuks. Et annaks talle nagu mingi võtme või tee kätte, kuidas jõuda iseendani. Sellepärast ma nagu ikka kirjutangi oma keeles, ega mul eestlaste pärast nüüd südametunnistus ei piina selles mõttes, et eestlastel ikka on mõni hea kirjanik, iseasi. Paljud nendest hoolivad. Ega mõnikord nad ei oska ikka oma geeniusi hinnata, küll. Sai ja niiti kapria, kurss, kupu kui Titanic. Nii hiljem Estonia Parhilla gala Paet, Katrin teemi Virkvaatluse filmi miljonit kokkaja. Mis märgid näen tsemendi toorippuskedes Ma näen elemendid Kurski armun ohvitseeri, KGB, aga naist armastas hinge oma Vaioodikud kalurit. Kelleski näen teda kalalaeval ja et kõik uppuma laiesztoonialt diskularmidot. Kinkel kooli lõpule, laagrin hälli päevas, valgeid Häidsmid, buketist ei põske liivlaste huul. Leonid kole kai. Kas see rõõm, millest Kauksi Ülle rääkis ka võru kirjanik Olavi Ruitlane kohale jõudis? Kaupluse õlle uus raamat on punaste kaantega sees on punased maalsed illustratsioonid. Päris hea näide selle kohta tõsiselt maitseka välimusega raamatu väljaandmiseks ei olegi tarvis mingisuguse superkirjastuse abi saab ise ka, kui Kultuurkapitali rahaga toetanud ja enesel ilumeel paigas. Raamat sisaldab itke ballaadi intiimselt armastuse luulet ja reisimeeleolusid suurelt osalt on kõik kilu pealt maha kirjutatud seigad. Ning peab ütlema, et Ülle mõjub kuidagi tablett aitab meestest, et ta ammu enam ei praktiseeri, siis. Nonii see mõjubki ja rahu majas tugeval naisel siis mõni asi Frodile sülitada paar lehekülge hiljem androidile tegija mees tekst läheb intiimseks kätte, ärib himustamis, parata, jälle mõjub. Sest vastuolulisus on asjalik, sest kõik on kirjas, nagu on labastamata sõna mõjust veel nii palju, et ta on inimene, kes ei pea karjuma, et ennast kuuldavaks teha. Iseasi muidugi, kas teda konkreetselt tahetakse kuulda võtta. Seda näitavad ka skandaale ja skandaalikesi, mida ta teinekord tahtmatult enese ümber külvab. Oleneb siin enne ka lugenud ja selles suhtes võrdub tema poolt kirjapandu niisuguse stabiilse hea põlemismaterjaliga, nagu turvas põleb, tasa annab sooja, ajab palju tossu, aga ära kustutada, anda võimatu. Räägin praegu tema luulest. Roman paat oli muidugi eraldi fenomen, see oli parem kui kivid ja leib ning ogalinnud kokku raamat. Rõõmu mõrsja on rohkem kui Kauksi Ülle Kauksi ise. Kui päris kaks üle on kogu aeg kas ninapidi paberites lasteni ametis või siis mingi ugrimugri ürituse korraldamisega hõivatud, siis raamatu üle nuhke tundlik, vaimustuv ning parajasti egoist ka, et iseendast lugu pidada. Ta paneb kõik juhtumised ja vähegi tähelepanuväärsed sündmused oma elus kõik raamatusse kirja. Hea intervjuu tegemiseks pole mu arust päris ület vajagi ja äkki algab midagi maha. Samuti ülejäänud selline usaldav ja siiras tegelane suurt midagi enese teada ei jäta. Raamat osa, mis on pandud alapealkirja laulat ellugu koldud mõrselt alla, on mulle eriti lähedane sündmused, mis seal kirjas toimusid soome-ugri kirjanike kongressil transkis kus mul endalgi õnnestus viibida. Mäletan sealt sellist seika, et õhtul hotellis pärast loenguid nii-öelda hotelli vestibüülis, mis nägi tegelikult ühiselamumoodi välja vastu selle ette ja teatas, et ütleme suure peo ja keeras sealt lahkumise. Kui soome luuletajad aru ei saanud, millest jutt ja pärima tulid, teatas üleni naljatamisi, et suur pidu tuleb ja et nemad on peo võrustataks määratud. Noh, poisid said sellest omamoodi aru ja käisid linnas raadiot tagasi, tulid kottidegampsu, tulvil viina ja õlut. Siis vaatas ülemule häbelikult otse, teatas, et no ega ma siis seda niimoodi mõelnud, pidu seal ikka laulmine, jalakeerutamine ja pillimängija. Neid asju kuni hommikutundideni tehtigi, hoolimata hotelli administratsiooni pahameelest ähvardustest meile miilits külla kutsuda. Pärast ma tean paljude luuletuste tagapõhju, nagu ma ütlesin, üle jaoks on pidu kärbse põmm ja jalakeerutamine. Alkohol sinna suurt ei mahu. Nime reisisime toredalt. Tagasiteel olime kõik surmväsinud ja magasime Moskvas Eesti saatkonnas aega parajaks, tehes põrandavaibal poeetide professoreid läbisegi. Moskvast lahkudes vaatasime üheskoos aknast atraktsiooni, mille nimeks olevast tankla põleb. Nii raamatus on palju tekste veel, millele, millel on kindlasti lauluviisid täitsa olemas. Nii et vähemalt kuulates võib elamust juurdegi saada. Aga niimoodi noh, raamatust lugedes kõlbavad ka. Ja arvatavasti sellepärast need Kaczyle luuletused nii ilusad ongi, et nad on elust endast võetud. Ei saa öelda, et autor ei ole võimeline ise olukordi välja mõtlema, et et on seepärast piiratud vähese kujutlusvõimega. Ta sõna on kohati kaetud vägagi võimsa ja värvika kujundiga. Mis mulle ehk vähem meeldib, on see, kui üle üritab riimluulet luua. Kui ta lõkkeritele laulutekste vormib, kui lapsee hiljem pillimängu taustal kenasti küll, aga aga iseseisvalt need mu meelest ei tööta. Aga raamatus on neid õnneks minimaalselt ka eesti naisluuletajaid. Aga te iseloomustanud keskpärasuse puudumine on kas väga nõrgad või siis väga tugevalt. Tissid, Under, Alver võib öelda veel Doris Kareva, noh, ma ei tea, kes oleks hästi, armastas luuletusi kirjutanud, kui tema omale siis Mihkelson ja ihars, Triin Soomets on ka praegu tipp, mis tipp. Ja neid on ja on olnud veel võrukeelsel uue kirjutades nii värvikat naiste seltskonda kokku ei pane. Kaugel sellest, aga Kauksi Ülle on olemas, kui mõelda kirja ja võru keele tarbijate ja produtseerijate vahekorrale, siis eks Kauksi Ülle kahjuks tilk, eks ole. Noh, kole sõna muidugi, mulle seostub mõistega Kauksi Ülle kõigepealt lihtsus ja omakasupüüdmatus, sihuke heasüdamlik, armas ugrimugri elukas, teab kuidas käituda kodus pliidi, katik heas ja seltskonnas kübaraga. Te kuulsite saadet Kauksi Ülle luulekogust. Rõõmu mõrsja rääkisid Kauksi Ülle ja võru luuletaja Olavi Ruitlane. Luuletusi kogust luges näitleja Merle Jääger. Saates kasutati Rein Rannapi muusikat SUP litri kohta arvamust avaldada või ehk tulla välja mõne kulda mõttesähvatuse ega siis seda saab teha emaili aadressil vadi ät r punkt e. Litter on eetris laupäeval kell üks vikerraadios ja õhtul kell 11 klassikaraadios. Dmitri klopsisid kokku Külli tüli ja Urmas Vadi kõike head. Lipper otsib väravaid kirjandusilmas.