Lipper otsib väravaid kirjandusilmas. Tervist mina olen Urmas Vadi. Sel korral on litter lennanud õudus- ja ulmekirjanduse võrku. Kirjastus Varrak on välja andnud ühe romaani, mille mustal kaanel hunt koonu taeva poole ajab. Tegemist ei ole mitte Kitzbergi libahundi kordustrükki, vaid mat Parkeri uue romaaniga leegitsev täiskuu, mis on tal juba kolmas raamat. Räägib Matt Barker ise ja Loomingu peatoimetaja Udo Uibo. Raamatust katkendeid. Loeb Sulev Depart. Ka, räägib Hugo raudselt. Kui kange näitekirjanik Tom. Raamatu tagakaanele on kirjutatud haarav lugu argipäevasuse ja normaalsuse kaduvatest piiridest. Kummaline kohtumine Kaubamaja uksel muudab Ralphi elu tundmatuseni. Järgnenud autoõnnetus avab unenäomaailmad, mis on reaalsusest reaalsemad. Tegemist on põneva ja mitmekihilise raamatuga, mida pole kerge mingitesse žanri piiridesse suruda. Aga siiski on selline õudne lugu. Hundid uluvad kummalises metsatalus, juhtub nii mõndagi. Kas hirm on sinu jaoks tähtis? Matpark? Mind kui reaalvaldkonnas tegutsevat inimest huvitab noh, mitte eesmärgina ise, kuid noh, neurofüsioloogia koha pealt kindlasti need hirmumäärad, mehhanismid, mis sunnivad välja ta, mis on põhifakt haiglat nagu valu keeta väljaelamisel, aga noh, kirjanduse seisukohalt olen küll seadnud endale kunagine hirmu selliseks eesmärgiks selliseks, aga kindlasti mitte oluliselt huvitavamaid asju, aga see see hirmuks lõpuks välja koondub, see võib olla midagi, on seal alateadvus muul kah, mis nagu noh, sunnib 100 poole pöörduma. Kuigi ma hirmu kui sellist ei tunnista, tähendab sotsiofoobiat sellised asjad nagu endale ei peaks olema. Hirmu tänapäeval normaalses ühiskonnas elaval inimesel ei tohiks olla või see on siis teadvus kas patoloogia või nõrkuse märk ja selles mõttes mina isiklikult inimesena antipaatiaga suhteliselt natukene. Aga et see kirjandusse niimoodi välja ronib, põhjus kindlasti selles, et noh, tähendab, sellesse koondub kõik varem või hiljem mingi tegevusena lõdva piiranguga, aga selliseid eesmärk iseenesest on, seda, seda ma küll ei saa öelda. Kas sa kirjutamise protsess on koos olla mõnes mõttes vabastav, et ta vabastab mingisugused painajad või on see ikkagi selline kirjanduslik mäng? Kirjandus kui selline noh, minu jaoks, kui need hobi on noh, niimoodi määratleda, siis. Mul on sattunud selle soone peale nagu hirmuga on seotud selles mõttes süüdistan küll parajalt, et noh, ütleme, et noh, miks ma sain selles žanris nagu tegelen, on üritanud sellest välja Camurdajat rohkem tõesti lihtsalt mängida, pagan nende tegelastega nagu noh, nagu malelaua peal, aga midagi tões nagu veab sinna erapooletuse, nagu koondub selles, et võib-olla tõesti mingi foobia alged on nagu sees kunagi vabastada, vabastada vabasta milleski, aga selles mõttes, et noh, hirm nagu selliseid hirmu ümber keerlevad asjana sunnivad kirjutama, et nad on huvitavad, need on huvitavad, kuid lähengi lööma või mingi need kireromaanide sellised asjad tab noh, eks igaüks aastat suvicanjok oma soon, mille päevalt satub aga tõenäoliselt lihtsalt komisjon sisse sisse vajunud, välja võiks näha, ei saa põgeneda. Aga hirm ei ole eesmärk. Ütleme selliseid õudusromaan või jutt on ikkagi kahte sorti, et ühed on nagu sellised, kus tulevad mingisugused plastiliinist, mehikesed, mäda voolab, eks ju, ja teised on sellised peened psühholoogilised kumba poole sina pöördud? Nojah, psühhiaatrias eristatakse kahte asja, üks on selle kääbus puhtalt, kus inimene ise endale täpselt aru ei anna, mida ta kardab, noh, ütleme see on see, mida sa mainisid kui seest psühholoogilist hirmu taha, ta kardab kõike, mis nagu on, mis on täiesti reaalne, aga vaata lihtsalt mingit asja, siis ülemus ütleb valesti, ta hakkab kartma või pimedal ajal kardad välja minna ja teine on selline puhta hallutasinatiivne hirm, kus on mingi ebareaalne oles, kes on noh, kas või sellest samast plastiliinist tosinast silmadega, et keda siis noh, karta noh, selline ütleme, noh, mina määratlenud seda niimoodi, et kui need hirmud viitavad millelegi ütleme, arst hakkab skalpelli kartma, et siis noh, siin võib mängida selle teatud sümboolika peal siis nagu mitte hirm iseenesest ei ole oluline, aga on see, miks ta hakkab seda kartma. Hirmu kirjeldused sekundaarne täiesti seal. Ja noh, kui niimoodi võtta, siis palavus annab teatud pildi sellest, miks inimene kardab või mida ta kardab, kuidas tema eluga on seotud psühhonaliseks nimetada või mitte psühholoog elama, ikkagi arst, mina vaatan, tahaks, tahaks rohkem seda põhjust. Ja ka ütleme noh, mõnikord alutasinatiivseid. Mul on tõesti sedavõrd kiravad, et seal sellest isenesest Laanab teatud asja kokku kirjutada, et noh isegi mitte nendes põhjustes ronida, et see on juba teine kirjanduse võib-olla tõesti rohkem puht õuduslikus on hästi ilus nagu juudi jõulupuu. Särab hallutsinatsioonid on sellised nagu väiksed väiksed kõik, kes sätendavad sinist värvi. Aga sina pöördud nende hirmu algete poole või mis tekitab seda hirmu või sa näitad seda hirmu ennast? Tähendab, hirm sõltub ikka inimesest, tahab hirmu taga või nende paanikat foobiat seda tagasi saab ikkagi inimene, et tema sünnitatud, nad on häired tema ajutegevuses seal noh, teatud, kas patoloogia või noh, elusündmuste tõttu ja siis noh, et tegelikult olulisem on see inimene, kes selle taga seisab ja hirm on üks selline kirjeldav faktor. Ma kaotasin silmi. Ma lebasin pimedas toas ning ainukesest aknast tilkus kardinate vahelt siis ere kuuvalgus, suu haises, huuled olid kokku kleepunud kuivanud limaskest ähvardas praguneda. Ninas oli mingi toru, mis ajas mind iiveldama ning ma tõmbasin selle koosplaastriga vandudes välja. Hetke maadlesin, aga siis hakkasin kramplikult röökima, kuid välja ei tulnud midagi. Jube kehv oli olla. Üritasin külge keerata, ennast püsti ajada, kuid jalgu suudles uuesti lakkuv valu. Keel. Ma oigasin valjult. Raisk, kus oled? On siin kedagi? Kuulge, kus ma olen. Hääl katkes, ma hakkasin uuesti röökima. Hirm lämmatas teadmisest, et ma elus olen, polnud vähimatki kergendust, kui ma olin, muidugi. Väljast kostis ulgumist, kuid ma otsustasin Tsevirastub ning hirm, et ma ehk olengi kutu, ainult süvenes. Kas siin on kedagi? Ma tahan kusele suletud uste tagant kostsid kiired lohisevad sammud ning tuppa tormas mingi valges rüüs koletis, süttis laelamp, imestades mind ereda valgusega ning Makarjatasin uskumata oma silmi. Tamm. Kurat. Mis sul hädal tulid teadvusele. Ta sarnanes väga Tommyga, kuid oli oluliselt vanem, pikem ja kõhnem. Ning kõige tipuks neeger, kes rääkis sulaselget eesti keelt ja kandis valget kitlit. Ma vahtisin teda vaikides. Kurat, tead, mis mu nägu väljendas? See ei saanud olla inimene, vaid mingi deemon, uniste, kuid lõbusate silmadega. Kiskusid, kurat, Nasakastraali välja, hakkad voodisse roopima, Mess morfi tahad? Tom, mis sinu nahaga on? Sosistasin vaikselt. Ma olin koguni unustanud valu. Aga küll sa sellest kunagi aru saad. Räägime parem sinust. Taastus naeratades voodi juurde, mis peale mu ehmunult pingule tõmbasin ja heitis mu jalgadelt tekki. Korraks jõudis välgatada hirm, et jalgu polegi alles. Kuid nad olid parem jalg oli sidemeis, vasak, aga veidi kergitatud mässitud mingitesse rasketesse esemetesse, mis ei lasknud tal kuhugi liikuda. Kui ma õigesti aru sain, siis venitas mingi jõud kanda minust eemale ning ajades kaela, ettevaatlikult õieli, märkasin tõepoolest hullumeelse leiutist, võradest, traatidest ja ratastest koosnevat masinavärki mis klammerdub lillaks piinatud jalalaba külge. Vaatasin Tomi õitsvasse näkku ning olime valmis võtma ette midagi radikaalset. Olin nagu nurka surutud metsloom jalust kammitsais kuid tema vaid naeris heatahtlikult, paljastades Vaarik punast keelt. Ja piimvalgeid lõikehambaid. Lauvälja, kus ma olen? Aga kas see, et sa töötad arstina või õpid arstiteadust, kas inspireerib sind kirjutamisel või saada sealt ainest? Noh, siin on jälle see professionaalsest kretinismist, peame, ütleme, mina saan ainest ja minu jaoks on hästi huvitavad mingid asjad, mis tegelikult lihtinimesele mingit huvi ei paku. Seda huviga tähele panna, et on olnud teatud mingid tükid. On tõesti kirjutanud seda niimoodi arstiteaduslikust seisukohast ja ma olen tähele pannud, et ega neil hästiminek tõve läheb inimene oma terminoloogia üle pingutanud, võib-olla ma selle arvelt nagu puht seest ilukirjanduslik pool on hästi ära känkonde. Et aga noh, kirjutada lihtsalt, sest arstid ja selle jaoks on teised ajakirjas, selle jaoks on noh, teaduslik kirjandus, kus olid kõik need huvitavad ja mitu huvitavat kirjeldada, milles teised arstid ka ei pruugi tegelikult mitte mingit huvi saada. Aga ei noh, mind on inspireerinud, mitte arstide oskasin, aga noh, üldse meditsiinilises seal saab tõesti kõike näha seest ja väljast. Ja noh, hästi palju on muidugi nägemata käes on see kõige huvitavam pool ja seda niimoodi edastada. See on selline hästi õhukesel jääl kõndimine, et noh, tuleb nagu säilitada teatud professionaalsust ja samas osata seda ilukirjanduslikult hästi väljendada. Kas sul ei tekkinud sellist eetilist probleemi, et sa näed kuskil palatis või haiglas seda ja toda mingisuguseid detaile või, või jutualgeid, mida sa saaksid jutuks kirjutada. Aga samas tead, et tegelikult on see kellegi teise elu ja sinuga arstieetika ei luba seda teha. Seal sellega ei, olemegi. Niisugust vastuolus sõja ja see on väga hea küsimus selles mõttes, et noh, arstid, jaoskonna, selle korralik aju ajuloputus, et on selline anekdoot arsti kohta mingis Postimehes hiljaaegu ilmus talle toodi luukera ukse taha istet, tõmbas ukse lahti sahtee patsient, et noh, et ei tea, leiaks viimasena Matilda ta kohale, onju, et tähendab me vaatame kõiki kui objekte, tähendab fakt, tähendab sellest ei saa üle ega mööda, ma ei tea, noh, võib-olla on teatud tütarlapsed hästi viisakad, kellel kusagil maateaduse säilinud see see pool, et, et tõesti me tegeleme inimestega, kes üritavad olla hästi. No hästi, vastutulelikud esemetega, noh nii nagu ütleme, inimene ei mõtle kunagi sellele, et ta töötab arvutiga ja siis tuleb seda taguda klõpsa klahve, kui ta tahab, noh, meil on täpselt samamoodi inimesega. Tulemus pühitseb meetodit, öeldakse selle kohta. Kui sa oled inimestega päästa või seda objekti, kellega sa tegeled, siis võtate lahti, lõikan nii et verd lendab, eks. Ja noh, lõpuks see filosoofia tõesti jõuab selleni välja, et sa, sa ei saagi sellest aru, et see inimene seal palatis ta ei ole mitte number üks, kaks maks, süda, kops, eks. Aga ta on noh, inimene, kelle huve ja kelle teatud moraalseid väärtusi sa pead austama. Seda austatakse mingist hetkest, aga noh, professionaalses omavahelises suhtlemises aktsiaid aga tihti rattad neid piire ja ma ei ole arvanud, et noh, ma peaksin kirjandus seda vältima. Et ma nimesid nimetan talle, noh, ma arvan, et kohtukull mulle ka teiste sellepärast, et ma kedagi konkreetselt kirjeldanud, et vaat see, see maks, tegijad, seda vaga või see number kaks patsient, vaat seda on seda ikka vältinud. Jah, aga milleks huvitavaid asju lasta kaduma minna, kui nad on huvitavad, kui neist saada poolteist miljonit inimest, kasvab Eesti pinnal vaates Eestist välja läheb, nii et Eestis ei ole meditsiinieetika veel nii kaugele jõudnud kui viisakas Euroopa riigis, kus võib-olla tõesti on mind juba kaevatakse kohtusse. Tükkide eest sinu esimeses raamatus, mis oli novellikogu Sarah jalad, oli üks jutt, mis oli veel kunagi oma ammu ilmunud Vikerkaares, mis minule väga meeldis, kius just seal oli tegevuspaik oli poldi nii kodus siis teine pool oli siis, ma ei tea, kas sa oled, oled seal töötanud hullumajas oled ja kas see on sinu jaoks ka selline? Noh, et sa vahetad need pooled ära, et, et ei, mind ei huvita see, kui see asi, mis seal toimub, mitte arsti, vaid et mind huvitab see, kui kirjutajat. See on jälle väga jäägisens, ütleme selles mõttes, et hullumajas on töötanud küll, et see on, paljud on mulle seda ette heitnud, et umbes hullumajas ei saa inimese sugu teada, inimese sugu ei pruugi teada, sanitaarseda enam tahab, kui see sõltub patsiendi spetsiifikast, seda teab teinekord ainult arsti õde, sanitar ei pruugi teada, et ja Uudan osa on töötanud tol ajal, kui ma veel teatud selliseid arstile iseloomulikke mõtte dogmasid ei omanud ja siis mind tõesti noh, seal selle pika raja esimestel aastatel huvitas tõesti võib-olla asja kirjanduslik Poolat. Rohkem kirjandus saab avada, aga praegu ma arvan, et on arstis soon mindikas sisse see korralik mülgas sisse vedanud, põgene. Et sealt see kirjanduse vabaõhu kätte pääsemine jaoks teinekord ikka väga suur probleem, et mind huvitab tõesti rohkem, nii et see võib-olla, et seal patsiendi sellises patoloogilise poole pealt leida on. Kas mingisugused jutud või tegelased või situatsioonid sind ennast ei ole kummitavad olnud või et tõepoolest, eks, kui sa sõidad autoga nagu, nagu selles raamatus romaanis lendudele pea ekse, äkki oled kuskil metsatalus ja mingisugune doktor sinu juures, kes süstis sulle martiini, eks ju. Et võiks sinuga juhtuda. Noh, minu retsept on natuke teine enne toimub sündmusele ja siis see läheb kirjandus siis, kui mul vaba aega on, et ei ole nii, et ma selle kahe nädala jooksul forsseeritult kirjutan midagi ära pärast aasta otsese kõik kummitab mind, pigem vastupidi aastas asi kummitab teatud sündmused reaalselt, teadussündmus on lihtsalt väljamõeldud teatrisündmused on seal piiri peal, mis on nagu omad ta siis sümbolistlike tähendust, mis on nagu juurde lisada reaalsus, millele nagu tegelikult see seost ei ole nagu otseselt tegevusega ütleme niimoodi, et noh, lõpuks on see kirjandusse läinud, see, mis on juhtunud, aga vastupidi, taasta juhtunud, aga unustasin ära kõik, mis on kirjutanud Alan. Kuivõrd palju sa mõtled lugeja peale, et Sa mõtled lugeja peale, et, et mida lugeja peaks nagu mõtlema, et, et kuna see on nagu sinu jutud on sellised õudusjutud nimetagem nii, eks ikkagi noh, see on palju laiem ja nii edasi, eksju, aga ütleme, et nad on jõud ei suhtuta, kas nad peaksid tundma hirmu või stuudiost või peaks olema mingisugune vabastav hirm või mida? Ütleme niimoodi siis kui ma alustasin ja siis ma tahtsin olla noor Steven king ja siis ma tahtsin tõesti niimoodi, et lugeja loeb seda pimedas kardatavast noh, vannituppa hambaid pesema minnes läheb mustade hammastega magama või midagi taolist, aga mõtlen natuke teisest. No ma mõtlen niimoodi, et kui see on endale huvitav, siis tegelikult mind ei koti, kas lugeja mõtleb sellest? Ma arvan, et lugejal on ka huvitav, kui see mull on huvitav just selle köie seisukohalt, et ei ole mitte liiga meditsiiniline peale mitte liiga ilukirjanduslik, et me selle raamatu abil leiame teatud ühise keele, et munad rahuldatud pärast hirmu. Ma peale kellelegi sundida tahtnud, see on pigem sellise. Kaasahaaramise, või noh, sellise puhta jutustamise seisukohalt, et mida olemas on, et on kaheksa maailmaimet 18 108 s on olemas. Et see minu raamatu vahel on bens kaheksandat, kui lugevat seda otsima läheb väljendab hirmu, nagu see väljendub mingi stressi, mis väljendub rõõmuna või mingi kera Kurskena siis see on tema enda asi. Mina, mina olen siin inseneril ta kaheksandat nimelt kogu aeg Acien, nende raamatutena ja noh, ma arvan, et lugeja ei pruugi seda näha, nii nagu mina näen igalühel oma Kuna mul oli plaanis rahulikult suitsu tõmmata, kohvi juua ja telekat vaadata, ei hakanud ma poisi und häirima vaid komberdasin kipsis jalaga võimalikult vaikselt kööki. Ent see neetud Tondilast tüssas mind ikkagi irvitades minu üle nagu ment rullnoka üle. Tegin endale kohvi ja lonkas, kuulge, võideldes niikuinii kasvatas jala valesti kokku sinder suurde külalistetuppa, et televiisorit vaadata, kui ma korraga peatusin, karjatades palju ei puudunud, et kohvitass oleks põrandale kolksatanud. Minu ees istus seinale kinnitatud kunstliku oksa küljes must ronk. Süsimustade liikumatute silmade ja päris elusalt läikiva sulestikuga koletis. Tema kaelal rippus välimuse järgi roppraske metallrõngas laenutades ta paigale, nii et isegi kui ta olnuks elus Poleks ta saanud kuhugi lennata. Jõle kvaliteetne topis, eriti just silmad. Ma ei pidanud kiusatusele vastu. Kas stock tegin neid topiseid? Ise mängisin mingit klounide kuningat, segane, nagu ta oli loomade valitsejat, jumalat. Võtsin tikutoosist ühe tiku ning torkasin selle elukale silma. Minu imestuseks osutus silm päris pehmeks täitsa nagu tarretis. Tik sukeldus sellesse vähimagi takistuseta. Kuid nukk sellest ellu ei ärganud. Tõstoidjalajas Ma karjatasin, pöörasin järsult ümber, poiss hõõrus kangekaelselt kinni vajuvaid silmi. Kidur, elajas tema kõrval haigutas nii, et ila tilkus paketile. Sinna mu rahulik hommikukohvi jääbki. Tõsiskam kronka krid seal. Lihtsalt vaatan, vastasin eesti keeles, et aru ei saaks ning kummardusin pahameelt varjates uuesti linnu juurde. Metallrõngas tema kaelas kujutas madu, kelle pea järab enda saba Holi sellesse elamusse alles fantaasiat kokku kuhjatud. Ta on 300 aastane, kui ta kraaksubsysi juhtub, midagi Takraaksub. Aga muidugi, Daniel lind. Muide, mind piinas üks küsimus. Kas sul pruut on? Ta puhkes punastes itsitama ja kui siiamaani oli lootust, et ta vajub unne tagasi, siis nüüd kadus sootuks. Küsimus mõjus talle nagu kündus normaalsele inimesele, see tähendab täiskasvanule. Kas tahad, ma näitan sulle trikki? Küsis poiss edevalt itsitada, silitas ronga liikumatut, pead tahad? Noogutasin vastu tahtmist. Ta palus minult mu käekella. Mainisin sellele pilgu ning märkasin, et ta seisab jälle. Küllap oli ta tolle õnnetuse käigus viga saanud, sest nüüd jäi ta iga natukese aja tagant seisma. Raputasin kella pahaselt ning ulatasin jõnglasele, kavatsete seda hiljem uurida? Ja enne kui ma veel midagi mõelda jõudsin, tegi Kell õhus kõrge kaare visates paar saltot ja maandus ronga pärani nokkade vahele. Hetk hiljem pudenesid põrandale ilased, klaasikillud ja kuldsed hammasrattad. Need igapäevaelu kuppijad ja ronk, kes oleks kõigi eelduste kohaselt pidanud olema surnud. Matsutas hetke neelatas mahlakalt ning tardus jälle paigale. Ütleme, sa oled arst, kes kirjutab nii, paneb mingisuguseid diagnoose või nii edasi, meil on igatahes puutunud sellega kokku, et sina kui arst, missuguse diagnoosi sa endale, kui kirjanikule paneksid. Oo polkovniku lesk põles. Kuidas ladina keeles oli? Ma eesti keeles suudan praegu tuletada ladina, kes 10. sõnadevoolus raskes astmes, aga ei noh, kui tegelikult tõsiselt öeldi sissi. Kirjanikule ma arvan, ei mingeid normaalne inimene, selliseid on palju kõva keskmine. Leegitsev täiskuu ajas Loomingu peatoimetajale Uudo Uiboleht hirmu nahka või ei peagi seda raamatut, kui õudusromaani lugema. On see õudus seal raamatus tähtis. No see on võib-olla osadele inimestele tähtis, kes sellise kirjanduse lugejad on, mina ausalt nii-öelda ei ole sellise kirjanduse lugeja, aga Parkerit. Ma olen vahelduv eduga, ega mul ei ole kõik meeldinud, mis ta on teinud, aga aga osad asjad on mulle meeldinud, sest noh, siin mängib mitte see õudus ei mängi rolli, minul see õudus eriti korda ei lähe, mind ajab see sageli naerma, pigem see, mida kirjanikkonna õudseks pidanud või nii, aga kui inimesel on fantaasiat ja ta oskab selle veenvalt sõnadesse panna, noh siis selline asi kisub küll kaasa ja Parkeri viimane romaan on minu arust täiesti huvitav, seal on seda fantaasiat. Fantaasiat kõvasti, mis kaasa kisub. Võitlus räägib üldiselt ka, et missugune see ulme või õuduskirjanduse ostsin Eestis on vaid, et kelle kõrvale ta nagu soovitaks või et kas saaks seda romaani või teda kuhugi paigutada. See, mida nüüd ulmekirjanduseks nimetatakse praegu nagu see vana ulmekirjanduse mõiste laienenud täna nad spetsid nagu paigutavad sinna alla kolm asja, see Science Fiction fantasy ja siis Horror või õuduskirjandus. Ja nendest tegijatest, kes Eesti praegu on, nende hulgast on minu jaoks nagu kõige huvitavamad on Hargla ja paar. No Hargla on ikka ikka noh, selline täitsa hea kirjanik praegu juba minu meelest ja ja Parkeri äralangemisega, Parker on ka põhimõtteliselt loomupäraselt väga andekas, andekas kirjutaja. Äkki sa räägid nagu sellest Rumoonist, et mis on nagu toimub või et seal on ka see, et, et Porker on ise pooleldi eestlane ja pooleldi venelane, siis seal on ta seda ära kasutanud, et pooled dialoogid on vene keeles ka, eks ju? Jah, see mul selle romaani puhul ka meeldis, et nüüd lõpuks see ei ole mitte esimene teos, kus ta seda teeb, aga see on esimene nagu mahukam teos, kus ta seda teeb, et ta lõpuks on nagu Need fantaasiamängud Eesti oludesse pannud, sest noh, ta esimesed asjad olid kõik sellised nagu noh. Ma olen väga nõus Andrus Kivirähkiga, kes viimases Loomingus Indrek Hargla arvustada ütles, et tema ei saa aru miks peab selliste asjade puhul tegevuse kuskile mingile kujuteldavale Inglismaale või Poolasse või ma ei tea, kuhu panema, miks kõik ei võiks Eestis toimuda, kui tegemist on eesti kirjandusega, häkkerid oli ka enne ka tegelased inglise nimedega ja kohad olid kõik inglise nimedega siis näha, vaatad või inimene läheb külmutuskapi juurde, siis hakkab sööma midagi sellist, mida sa oled küll inglise kirjandust palju lugenud, aga pole kunagi näinud, et seal selliseid asju süüakse nagu tema, et inimesed lähvad, jakkavad kartulit praadima näiteks ma pole kordagi inglise kirjandust lugedes pole tähele pannud, et inimesed praeguseid kartuleid söövad seal midagi muud. Nii jaa, aga selles selles on, on ta nagu jah, jõudnud Eesti oludes nagu algab kõik ajalehe toimetusest ja siis ta on jah, oma seda eripära ärakasutamisest on tõesti kakskeelsest perest pärit ja siin on siis ka need Eestlaste venelaste omavahelisi suhteid käsitletud, no mis seal kõik toimub, sellest midagi rääkima hakata, sellise raamatu puhul mitte ära rääkida siis elamus jääb väiksemaks, aga eks seal toimub igasuguseid kohutavaid asju, kana peaga inimesed jooksevad siin Eestis ringi, mingid neegrid on väga tähtsal kohal ja siis on sellised väga tõsised Levskilikud vahekorrad. Lihtsalt väga karmid vahekorrad vene naise ja eesti mehe vahel ja igasuguseid hirmsaid asju sünnib. Sina oled üks esimesi inimesi, kes tema tema kirjutatu jutuga kokku puutus, et võib-olla sa räägid sellest ka ja võib-olla fantaseerida, mis, mis tast saada võib. Ja see oli juba 96. aastal, kui ta siis ta oli 12 kümnendas klassis käis ja tuli järsku üks punase peaga poiss tuli toimetusse ja Kuhi jutt oli kaasas, siis ma lugesin läbi, olin natuke üllatunud, sellepärast et noh Ta oli nagu, selles mõttes eesti kirjanduses on teistsugune, et noh, oli näha. Ta on palju inglise keeles lugenud, esiteks inglise keele mõju tugev. Ja teiseks, noh see stiil oli erinev, eestlastel on selline, võib-olla viimasel ajal vähem, aga noh, üldiselt sellisel eesti keskmisel kirjandusel on selline heietamis kalduvus, hakatakse heietama ja heietatakse, heietatakse parkerali konkreetne, täpne ja nägelik selle tõttu meeldisse. Jutud olid sellised, need olid tõesti õudusjutud, mõned olid paremad munad, halvemad, ema ühe oli siin välja ja see ilmus siis ära ka sellel samal aastal ja sellega sai toimetuses natuke nalja, sellepärast et noh, varjunimi oli matt, Barker kõik toimus Inglismaal ja siis kaks inimest toimetuses. Esiteks nagu keeletoimeta, tuli küsima, et miks me selliseid asju tõlgime ometi. Ja siis oli Uno rahe lehe koostaja honorari lehte tehti siis Külliga vastutav sekretär tuli küsima. Et kellele tõlkija eest tasu maksta ja noh, siis ma sain aru, et inimestel on kahtlus, et see on kuskilt maha kirjutatud, aga seda kahtlust mul ei tekkinud, sest seal oli, ma nägin suuremat hulka ja seal olid mõned. Mõned olid algajalikumad ja nõrgemad kõrvas, need selle järgi oli ikka näha, inimene on ise teinud ja et mõned paremini välja tulnud mõlemad halvemini, aga see, et niimoodi küsima tuldi ja eeldati, et see on nagu mõne inglase kirjaniku kirjutatud, noh seda näitas juba iseenesest, et mingisugune tase on olemas. Nüüd räägib Hugo Raudsepp kui produktiivne kirjanik ta on. Olen olnud oma noorema seal ligi paarkümmend aastat kutseline ajakirjanik. Ilukirjanduslikus loominguks lai sel perioodil vähe aega üle ja see minul juhuslik hõredavõitu produktsioon ei tõusnud oma kunstilisel tasemel. Viimase 23 aasta jooksul tervenisti kaks tosinat sealhulgas 20 suurt tervet õhtut täitvat teost kutseliste teatrite repertuaari. Kui asi ainult kandideeris, seisaks soojema näidendite arvuga ületanud kõik teised näitekirjanikud kogu eesti kirjanduse loos. Sportlikult väljendades seisis veel kord seni meie lugupeetud August Kitzbergi käes. Kolme okupatsiooniaasta jooksul valmis pulgaks komöödiat. Kolmas jäi poolele, joon seda veel praegugi. Ta jooksul ning jõudis käesoleva aasta algul Estonia lavale. Temast sai tuttavaks rottide nime all ja ta nagu teada, kujutab okupatsiooniaja olusid ja inimesi keskkooli pedagoogilises keskkonnas. Lipper otsib väravaid kirjandusilmas. Te kuulsite saadet mott Parkeri uuest romaanist leegitsev täiskuu rääkisid Udo Uibo ja Matt Barker ise. Katkendeid romaanist luges Sulev Depart. Saate panid kokku Külli tüli, Urmas Vadi. Litter on eetris laupäeval kell üks vikerraadios ja laupäeva õhtul kell 11 klassika raadios. Kõike head ja kohtume juba aastanumbrist 2002.