Lipper otsib väravaid kirjandusilmas. Tervist minul on Urmas Vadi. Litter on langenud ühe kummalise härra härra Pauli võrku. Mehis Heinsaare, härra Pauli kroonikad on äsja ilmunud Loomingu raamatukogu sarjas. Pauli kohta võtavad sõna Mehis Heinsaar ise. Kirjandusteoreetik Janek Kraavi vaatleb raamatut kui tulevast kultusraamatut. Härra Pauli kroonikates. Tekste loeb Aarne Üksküla. Ka kuuleme, mis häält tegi Friedebert Tuglas 46. aastal. Nüüd aga mis tegelane see Paul on ja? Kus ta on, Mehis Heinsaar? Härra Paul on nagu ühelt poolt, mina ise ja teiselt poolt on ta lihtsalt sellisest tundest meele olen sündinud tegelane, võib ka öelda, et on nagu muusikaline pala, mis on materialiseerunud või siis omandanud mingisuguse välimuse. Veidi enne maailma loomist. Alguses ei olnud põrandat ega lage, polnud seega midagi, kuni miski liigutas. See miski mõtles, et tore, kui oleks üks tuba, kus vahel hea viisikest ümiseda. Sirutasin, siis nagu jaksas, jäin, näe, ilmuski väike pragu. Nõnda tekkisid põrand ja lagi, soos, siis veel natuke, kuni ilmusid ka neli seina. Seejärel proovis miski pisut vilistada, aga midagi ei tulnud, välja polnud kust tulla. Siis miski näpistasin tsipa ja seisis veidi unesegasemehena keset tuba. Nii lausus unesegane mees ja hakkas ümisema kolme ära olevat viisikest. Neist kolmest viisikesest sündisid kärbse sitane peegel, riidekapp ning ilma põhjata tool. Tere, mina olen härra Paul, ütles mees peegelpildile ja kergitas kübarat. Võttis siis riidekapist kevadmantli ja portfelli ning väljus hajameelselt, ei tea. On olemas tähestik. Eesti keeles ABC-d g ja nii edasi. Aga ütleme, et härra Pauli fenomen on see, et ta oskab ära eksida, ütleme A ja B vahele või B ja C vahele. Ta kukub sinna nendesse vahevik pealsetesse tühemikudesse avastamiselt uusi tähti või tähestik emis nagu segavate elamast argielu. Samas Ta leiab sealt mingi oma maailma, milles ei ole sugugi vähem põnev viibida või põnev ongi, kui ütleme, ABC-d tähestikus, mis on meil kõigil peas, niipea tahaks vaheliselt tähestik unustada. Kas see tähendab seda, et tegelikult teda ei ole olemas, igatahes meie saade peal näha kuskil tänaval meile vastu tulemas, et kui me siit uksest praegu välja läheme, siis tänaval teda ei ole. Saab küll, ma arvan, et ta on täpselt niivõrd olemas, kui näiteks sina ise, Urmas on ju, lähed täna nüüd uksest välja, otsustad minna külla oma heale sõbrale teda ei ole kodus, siis otsustad minna külla järgmisele. Sa käid, ütleme, viis kohta läbi, kedagi ei ole kodus ja siis sa jääd ühel tänavanurgal niimoodi imelikult õlguga ehitades seisma. Ma mõtlen, et mis nüüd ongi siis niimoodi, siis läheb see olukord sind naerma ja see olukord ongi, härra Paul selline olukord, kus inimene nagu joone pealt väljas ja kõik asjad ei lähe nagu valatult. Ja kus inimene siis oskab selle olukorra üle naerda või see tekitab temas sellise nagu yks efekti ahaa-efekti, et siis ongi härra Pauli maailm, et selle kõrval on olemas selline nimetada äpardumiste maailmas, aga see on ka nagu mingi, mis mõttes mängumaailm või, või selline võlumaa natuke see pool siis realiseerub mingisuguses meeleolus või situatsioonis siis taastub mängu, siis ta ütleme, lehvitab nurga tagant ja tema eksistents võib-olla selle aja siis ütleme kolm-neli minutit, siis teil hakkab jälle olemas selle härra Pauli kroonikate stan, lihtsalt, ongi kroonikad ainult need elemendid. On ühte raamatusse aastate jooksul kokku kogutud, seal ta on omandanud mingisuguse tervikliku, eks ole, see algas looga veidi enne maailma loomist ja veidi peale maailma lõppu ja need on ju ka tegelikult ainult meeleolud. Sellised meeleolud, mida tunneb ka siin maailmas olles või mida tunned sina, ütleme mina selliste veidrate nagu tundide ajal, kus nagu üks asi on lõppenud, teine asi ei ole veel alanud ja siis Et kuidagi midagi muud tegema, me oleme lihtsalt istub kuidagi kummaliselt, vaatab kuidagi kummaliselt kristalli. Väljavõtteid härra Pauli aur raamatust. Vahel tunnen, et mind ootab ees midagi suurt ja enneolematut. Ainult ma ei tea, millal see juhtub. Lugesin hiljuti ajalehest, et Süürias elab keegi 86 aastane talumees kes laenuvõlgasid kokku lüües avastas endas geniaalse matemaatiku peastarvutamise alal. Miks ei või minuga samuti juhtuda? Võib-olla ühel päeval, mil olen juba auväärses eas, jalutan mööda raekoja platsi ja hakkan ootamatult paisuma. Muutun täiesti ümmarguseks ja olen seestpoolt kergem kui õhk. Ja vahest kõnnib sealtsamast mööda keegi, kellel on kõik eeldused saada uueks. Christoph Kolumbus. Eks ta kinnitab rõõmsalt mu alla rännukorvi vinnabsinnang Cru toidumoona ning lõpuks siis enda lahkudes linnast, kus ta veel jalgagi pole välja tõstnud. Me kerkima üha kõrgemale ja kõrgemale ja võib-olla puhub koguni soodne idatuul, mis kannab meid üle maade ja linnade ooh jah, nii kohale ning sealt ikka edasi ja edasi. Kuni mere ja taeva vahele ilmub kõrn Trii. Noh, inimesed ei oska lennata, no mina ei oska praegu. Aga põhimõtteliselt Paul võiks seda teha. Jah, põhimõtteliselt võiks seda teha, aga no ikkagi ma jääks selle juurde, et paun on olemas tegelikult meis kõigis veidis oskavad naerda maailma asjade üle enda üle ja see lennutunne tekib ka teine kord siis kui on mingi olukord, mis on niivõrd pööraselt naljakas, kuigi ta võib olla pööraselt tõsine või näiteks seisad tooli peal, keerad pirni lakke, siis saad seal tooli pealt alla, kukud selili ja tõmmet, mingi väga kallik kristallvaas kukub katki ja ja see tekitab alles siis lennutunde, et noh, nüüd on kõik nii-öelda siis nagu Perezes, aga tegelikult on see väga lennukas lennuka meeleolu võib tekitada noh, kuigi see Pauli maailma selles mõttes vist seal on ka see tõsise niimodi Paulian nagu tegelikult väga üksildane, see ilmselt ei inimene või tegelane siuksed nagu võti, mille kaudu ta siis lahkub oma rännakutele näiteks kasvõi läbi sellise rännakutel, et otsida oma südametunnistust, aga või tõsist meelt. Esirännak lõpeb nagu sellise sügisese lehesajuga, kus ta lõputult edasi rändab ja lõpuks jääbki mõtisklema, mitu osa on siis seda lehesadu, mitu osa teda ennast. See Paul Mulle sümpatiseerib rohkem selline, võib-olla siiras, veidi siiras-naiivne ja ja tõesti ennast siiralt taga otsida, kui see Paul, kellest ta välja läks, kes siia maha niimoodi seest õõnes ja kummituslik ja räägib neid tekste, mida teised inimesed nagu räägivad ja mis temast siis kaks korda rohkem mind vastu kajab, et nagu sihuke lobiseb, Paul, kes tegelikult on seest tühi. Tegelikult Paulsen temast välja läinud ja uitab seal mööda sellist sügisest parki, kust otsib häid iseloomuomadusi tagant. Sa ütlesid, et on veidike naivistlik ja siiras, et kas need mõtted, mida härra pool mõtleb see pool, kes on siis sellest Pauli kestast välja läinud. Kas Paul mõtleb lihtsaid mõtteid või mõtleb ta keerulisi mõtteid? Ta mõtleb alati aga elulisi mõtteid. Tema jaoks on kõik mõtted tegelikult hästi sihukesed võib isegi öelda ta natuke väikekodanlik tegelane ja, ja kõik on väga elulised mõtted, aga tema, see asi lihtsalt või tema saatus on see, et need mõtted lähevad üle väga keeruliseks. Ilmatasid ise tahaks samasse keerulises Stoka kaasa selliseid teistmoodi maailma ja Loiotisse maailm juba käitub selle Pauliga nii, kuis tema tahab metsa. Paul, nagu mingis mõttes saadik on olemas juudi vanasõna, inimene mõtleb. Jumal naerab. Et sellise mõtlemise, naeruvahelise maailma piiri peal elav inimene või mingis mõttes saadik või ka märter ütleb isegi märter olla selles mõttes, et ta ju tahab elada tegelikult korraliku inimese elu. Ta tahab ju igal hommikul minna tööle majavalitsusse, kust ta ennast arvab, tööl olevat korraliku ametnikuna templid alla löömas. Tal on olemas tööülikond, selline hall, millega ta väljub. Ja lõpuks tuleb välja, ta jõuab peaaegu, mitte kunagi sinna tööle. Tuleb välja, et see majavalitsus, kus ta tööline arvab olevat tööl olla tahab, eksisteerib üldse sellise üheksakümnekohalise telefoninumbri. Ka saab alles selle maavalitsuse juhataja kätte. Kui see tuli nagu probleemiks, võib öelda, et see härra Paul omadega niivõrd puntras. Et nii kaugele ta tuleb sellest puntrast tänu sellele puhtalt välja, et et ütleme, noh, nagu kaks miinust teevad juba kokku plussi. Et see maailm on niivõrd nagu käändesse või nii siukse keeru juurde teinud, et tegelikult on ta ikkagi olemas sisemine loogika selles ühe keeru juurde teinud maailmas. Et tal on oma sisemine loogika, nii imelik kui see ka ei ole ja see toimib nagu Paul elab selles maailmas ära ja aga ma toonitaks veelkord, et et see Paul nagu elab igas inimeses ja et inimene, kuidas Paul endas kohtab, ta ei ehmuks sellest äragi, lükkaks kõrvale, vaid laseks sellel Paulil endast rääkida nagu. Mida kuulis Janek Kraavi härra paunilt? Uued mutandid ehk kultusraamatu võimalus. Üks härra Pauli kroonikatest välja jäänud lugu, suitsupaus pealkirjaks algab nõnda. Härra Paul seisab tänavanurgal ja vaatab kella. Tal on kohtumiseni täpselt üheksa minutit aega. Hinges valitseb veider ootusärevuse ja igavustunde segu, nagu juhtuks kohe midagi suurt, ent samas ka igapäevast. Härra Paul süütab sigaretti, jäädes ootele. Tal on tunne, nagu oleks ta uuesti jõudnud asjade algusesse. Siinse edastatakse inimvaimu püüje kujutlusvõime toel tagasi pöörduda esimeste asjade ja liigutuste juurde. Müütiline mõtlemine kummitab seda juba asjade keskele sündinud inimest läbi kogu tema ajaloo. See on seesama religioossete või kultuslike tekstide kujutlusvõimet, virgutav terviklikkus ja uusajakirjanike autorite püüa üles ehitada uus ja võimalikest parim või vähemalt teistmoodi maailm. Mehis Heinsaar üritab seda maailma loomise asja ajada siis uue sajandi alguses ja eesti keeles. Moodne kultusliku tekst ei ole kunagi mingi peavoolukultuuri kuuluv või kohustusliku lektüür nimekirja sattunud teos. Selliste raamatute oma ilm ja hoiakud ei kattu tavaliste reaalsust väljendavate raamatute maailmaga. Nendes ei tehta suuri inimloomust, kokkuvõtvaid üldistusi ega looda domineeriva maailmavaatega kooskõlas olevaid tegelaskujusid. Tõest, õigusest, tööst, ilmaliku maailmavaate pühast kolmainsuses sellistes raamatutes targu ei räägita. Pedagoogiliselt seisukohalt ongi tegemist ohtlike ja õõnestavate teostega. 20. sajandi teisel poolel pudeneb seni universaalsus taotlenud Lääne kultuuritraditsioon lõputuks hulgaks algultuurideks. Kultuur ei tähenda enam üksnes kõrgkultuuri, sinna lisanduvad seni maha vaikitud ja piinlikkustunnet tekitanud teemad ja valdkonnad. Popkultuur oma erinevates vormides ongi naudingulisust, lõbu ning mängulisust väljendava uue sentsibiilsuse uue elutunde väljendus. Ameerika kriitik Lesley Phiidler pealkirjastab oma 1971. aastal kirjutatud essee enam kui kõnekalt uued mutandid. Ta räägib teistmoodi kultuurist, mis vastandub ja loobub ratsionalismi humanismi ja protestantlik traditsioonilistest hoiakutest. See on rohkem osalemine ja isetegemine kui alistumine ja tarbimine. Enam erootika kui hermeneutika. Universaalse kultuuri asemel saab tähendusi loovaks sõpruskondlik subkultuur. Ilmalikud kultusliikumised ongi üks osa kaasaja ülimalt mitmekesisest ja värvikirevast subkultuuride maailmast. Veidram ja huvitavam osa muusikast filmist, kirjandusest. Härra Pauliga jätkates. Ta pea kohal loksub 25 miili sügavune ilma meri. Heasüdamlikud ürgkalad nuusutavad härra Pauli kingi ja ülikonda, kuni saabub hiidkrabi, kes hakib ta osavalt viiludeks, seedib ära ja väljastab tagantpoolt tervemana ja arukamana kui eales varem. Kultusraamatu maailm on üldjuhul ikka imaginaarne kujutluslik, psühhedeeliline Richard prootigani arbuusisuhkrus või Tolkieni fantastiline universum eksisteerivad üksnes fännidest lugejate teadvuses. Vajadus teistsuguse ja ära Leyerdamata mütoloogilise maailma järele liidab kõige erinevamaid lugejaid. Suuresti on see uskumise asi ja sisemine veendumus mingisuguse individuaalse oma käe järgi sisustatud maailma võimalikkusest. Paigalolek ja põgenemine ühtaegu. Pauli kroonikate taga elab oma elu üpris eripärane sõpruskondlike subkultuur mis kannab edasi kuulsusrikkast Tartupohemlaskonna traditsiooni. Selle seltskonna liikumismarsruut kulgeb ahjuküttega agulitubade vanakraami kaupluste ja ülikooli vahel. Teinekord tehakse lühemaid või pikemaid põikeid ka linnast välja. Jah, loodusse ihalus on selle urbanistliku grupeeringu üks eripärasid, see väljendub tekstides fotodes piltides. Lõuna-Eesti väikelinnade õhk ja maastiku visuaalne vormikus hingatakse välja Tartus kunsti, haridusse, armastusse. Kroonikate keel läbib mitmeid eesti keele arenguperioode. See on kõige paremas mõttes ilukirjanduslik, stiliseeritud ja naljakas keel. Siin ei ole slängi, aga kõnekeelt siin härratatakse ja ollakse muidu väikekodanlikud, hästi viisakad. On naiivsed, lasteraamatutest tuttavad, kirjakeelt ja lausekonstruktsioone on džentelmen, liku ja haridust näitavat väljenduslaadi. Möödunud sajandi esimese poole kaabude ja vihmavarjukultuur seguneb selles tekstis moodsa iroonilise ja paroodilise Bastishi kultuuriga. Sellest tekib huumor, ei olegi igaühe jaoks. Aimar Ventsel tsiteerides. Kultusraamat loob oma kultuurile suhtlemismustri, grupisisese suhtlemise semiootiliselt ja semantilised raamid. Sellist nähtust võib kirjeldada kui verbaalset solidaarsust. Kui muusika aitab luua hoiakuid, siis raamat annab keele ja sõnavara emakeeles vaikimine teadmatuse akadeemia käsi, laiutav Christoph Kolumbus olek ja lugematud teised väljendid ja lausekatked iseloomustavad just selle teatud seltskonna suhtumist ametlikku kultuuri ja hariduspoliitikasse. Praegu ja tulevikuski. Naljast arusaamiseks peab jagama elutunnet, et marginaalsus on edulisem kui universaalsus. Et elusituatsioonide ebastandardne lahendamine on huvitavam kui ette määratud ja ühiskonna poolt oodatud käitumismudel. Et oma haridusteel ollakse jõudnud sellesse punkti, kust vaadates tarkus paistab vaid lolluse ühe eriliigina peab olema valmis igasugusteks seikluslikeks seosteks, mis ses maailmas elades asjade ja sõnade vahel tekkida võivad. Ühesõnaga elementaarne on taibata tolle möödunud 20. sajandi kultuuri, üht alussituatsioonidest vihmavarju ja triikraua kohtumist lõikuslaual. Nagu Max Ernst selle omal ajal sõnastas. Kaks aastat tagasi mõtlesime ise raamatu peakangelasest nõnda. Paul pole mitte lihtsalt kirjanduslik kuju või psüühiline kvantiteet, see on üldnimi väikese algustähega. Paul sõna tähendab alateadvuses peituvat sahtlit, mille sisuks on jabur koomika, sürrealistlik sõnamulin ja käitumise ja tegutsemise kõrvalekalded, samuti maitsetust, manifesteerin, kämp, kultuur. Tristan Saara järgi peabki kõik juhtuma iseenesest ja loomulikult nagu kohtuvad tänava nurgal koer ja rohutirts. Kui oma elu ja haridusteel on nende situatsioonide keskele satutud, siis ei tohiks tekkida tõrget ka Mehis Heinsaare raamatu lugemisel. Ja ma väga loodan ka ülelugemisel. Raamat sisaldab samaaegselt minevikku ehk haridust, olevikku ehk elu ennast ja tulevikku ehk loovust või kunsti. Korralikud inimesed ümberringi, lepime sellega rohkem nõuda, olekski ebaviisakas. Lõpetuseks kontrollime, mis on selle jutu käigus juhtunud. Har Pauliga. Sigaret ongi lõpuni tõmmatud. Linn koos jalakäijatega asetub taas oma kohale. Härra Paul viskab koni rentslisse ja naeratab kellelegi, kes pisut hilines. Sinu eelmise raamatu esitlusel rääkis Berk Vaher ütles, et eesti kirjandust on liigitatud realismiks ja siis see, mis ei ole realism, sürrealism, miks? Ma ei tea, võib-olla ma eksin, aga minu meelest see nii oli. Ja siis ta ütles, et selle järgi sina oled nagu sürrealist. Kuhu see Pauli või sa proovid teda kuidagi määratleda seda stiili, et mismoodi sa ise mõtled, kuhu see võiks kuuluda? Ühest küljest kuli veetvaid nagu kirjanduslik. Kuu kaanoni järgi tõesti noh, teda võib liigitada sürrealismi alla siukse absurdikirjanduse alla tõesti samas olemas selline minu enda jaoks selline seesmine loogika või kõik need. Ta on ikkagi natuke selline vanamoodne tegelane, see härra Paul ja ja mul on endale ikka meeldinud nagu mingi lugu, lugu kui selline mingi stoori, et oleks see isegi siis, kui see on üsna jabur lugu. Et kui maksan alati välja mingi kulg punktist A punkti B liikumine, ta ei oleks niisama lahmimine heas mõttes. Kas siis, kui sa kirjutad lugu, kas sa erined sellest inimesest, kes kirjutab lugu, või oled sa ikka seesama inimene, kes hommikul tõuseb üles, teeb endale munavõileiba, näiteks? Loo kirjutamise ajal ma kindlasti ei erine sellest inimesest, kes kirjutab seda lugu vaid sulanud nagu sellesse tegelasse sisse, muidu ei saakski see lugu nagu hinged kätte ja ei oleks enam see lugu. Aga väljaspool seda lugu olen muidugi teine inimene, sest kui ma oleks kogu aeg seal A ja B vahelises maailmas selle tähestiku vahel uppunud siis ma ei saaks nagu ju üldse nagu midagi tehtud. Ma ütlen, et väljaspool neid lugusid olles ma meeldin endale vähem kui neid lugusid kirjutades, sest siis ma olen nagu enda jaoks natuke nagu tüütum, segavam inimene kui lugusid kirjutades, aga paradoks on selles, et siis selle iseendaga nagu konfliktis olemise kaudu või iseenda jaoks tüütu olemise kaudu või nii asjatate mingite probleemide välja mõtlemisega enda jaoks sünnivad sealt sellest hõõrdumisest. Selle argieluga selle pinnal sünnivad ka noh nüüd härra Pauli lood. Ja see on, ma arvan, üsna tüüpiline vist kõigi kirjutajate kirjanike jaoks Itaalialt sellelt pinnalt nagu mingilt konflikselt teatud mõttes konfliktsel pinnal saavadki sündida nagu lood, milles on nagu elu, elulisused tekkima hõõrdumist, mingi säde ja siis säde saab selleks loo valgeks. Millest koosneb härra Paul? Me teame, millest koosneb nagu vesi ja raud ja nii edasi. Aga oskad sa sellele mingit seletust anda või et kuskohast on tekkinud või millest ta koosneb? Noh, siis võiks juba üldhärra poole nagu kirju, nagu Mendelejevi tabel seal on, eks ole, juba stiil mängib rolli, mingi impulsi saime kindlasti Daniil Hormsi lugedes üsna kõva impulsi. Siis sinna juurde lisandus aja jooksul mu enda mingid luulud, mingi enda tundelaad või tähendab kalduvus melanhooliat. Aga siiski ma ei tahaks iseennast ja härra Pauli väga tihedalt seostada, need on siiski üsna erinevad tegelased ja ma olen pigem nagu vahendaja selleks rabaulis sünniks. Pigem kuller, kes annab üles tähendanud, et härra Pauli asjad, sest on siiski niivõrd konkreetselt oma etteolev reaalsus minu jaoks milles ta veel siis koosneb, ütleme, et siis kohe kokteili nendeta üles tähendada. Et siis võib-olla üks kümnendik sellist absurdi või üks kümnendik Daniil Harmsi üks kümnendik või siis kolmas kümnendiku osa. Võib-olla seda sellist eesti mõistlikest haljust või pidevalt on nagu ülemineku aastaajad, et ei ole kunagi sõidab päris aasta aega, millel ilusaid ilmasid on nii vähe. Et see on ka muidugi Paulil iseloomulikum siis võib-olla neljas kinnindiksid alatist millegi muu otsingut, WCd, päris kohalolek või päris noh, härra Paulil on ikka midagi sellist, ütleme neljas kümnendik on see Christoph Kolumbus, kes alati see tunne, see Ameerika avastamise tunne. Et alati peab olema kuskil veel mingisugune uus, avastamata maailm, härra Paul on nagu selles mõttes rännumees või ookeanil seile ka ka, et ta võib ka seilata ookeanidel paigalt liikumata. Selline, ütleme siis Christoph Kolumbus element siis võib-olla 10. viiendik on seda väikest viisi Cramontic või selles mõttes Hermontic, et ta on ka nõrkus, ütleme naisterahvaste vastu olemas on ka teatud mõttes lumpen idioot. Ta ei saa eluga hakkama, võib ka lihtsalt puhtalt otse välja öelda, et temaga mõistusega jällegi korras lasen üks õnneks üks väike osa temast ütlemise kuues kümnendik. No, ja kui sinna lisada veel need neli kümnendikku, siis ma arvan, et need neli kümnendikku on iga lugeja leiab sealt need ise, mis ta seostab iseendaga, sest ütleme, need ülejäänud neli kümnendikku on puhtalt lenda kui kirjutaja mingisugused probleemid või Maidleks mingid probleemid, vaid mingid seisundis, mis seostuvad selle härra Pauliga. Aga ma arvan, et igal lugejal on need täiesti erinevad ja kui ta juba loeb seda härra Pauli raamatut, et siis ta ka mingis mõttes kirjutab seda iseenda jaoks, samal ajal, kui ta loeb, et siis ta nüüd ülejäänud kümnendikud on juba siis selle lugeja, härra Pauli omavaheline asi, minul ei ole enam siin nagu selle koha pealt öelda midagi. See raamat on ka võib-olla eelkõige selleks või nagu turismiinfo buklet, Pauli maailma, et inimesed ei kardaks endasse Pauli. Ma arvan, et see on nagu väga paljudes olemas, aga nad võib-olla kardavad ja surevad seda maha. Surub argipääseda Mahanis. Jäägem eestlasteks, hakas. Jäägem härra Paulideks või saagem kabavliks või ma ei oska seda. Niiviisi öelda, aga seda võiks rohkem olla. Veidi peale maailma lõppu kui kõik teised on läinud sinna, kuhu vaja on härra Paul ikka veel siin. Õigemini on siin ta king, suu ja pahemsilm soovimise mingit viit ja mõtiskleb, et mida kõike uus päev endaga ühes võib tuua. Pahim silm jälgib sel ajal ümbrust aga ümbrust pole. Siis jääb ta silmitsema kinga. Aga kinga ei ole? Polegi kinga, mõtiskleb silm. Siis ajab suu end prunti ja silm küünitab, kohe. Vaatame, kas vuntsid suu kohal on alles. On alles küll, aga pole enam silma, millega vaadata. Paljugi, mis poole leiavad, vuntsid. Siis pole enam midagi. Üks teine novellist, Friedebert Tuglas loeb nüüd 1946.-st aastast katkendi maantee äärest. Kui palju põlvkotki mööda rännanud rahuldasime oma nooruse kaudu tellida. Kino pakkusid vaevutud ja lasin aedelid näha maailma ja enne Andid silmadele sillale. Kusagil siin mööda, mis tolmupilves kihutades bensiini lõhnad. See ilmetu kollane pael olidki kino. Oleks võinud niisama hästi õhku mööda sõita, soolemas enam midagi. Litter otsib väravaid kirjandusilmas. Te kuulsite soodet Mehis Heinsaarest ja härra Paulist rääkisid Mehis Heinsaar, Janek Kraavi ja härraboli kroonikates. Tekste luges Aarne Üksküla. Dmitri panid kokku Külli tülija, Urmas Vadi. Tsiklit võib kuulata laupäeval kell üks päeval vikerraadios ja õhtul kell 11 klassikaraadiost. Arvamused, uudised ja kommentaarid saate saata emaili aadressilt. Urmas Vadi, ät mail punkt. Ee. Kohtume juba kahe nädala pärast. Kõike head.