Esimene koolinädal on selja taga, selle tõsiasjaga tuleb nüüd leppida, tahame või mitte. Ja kui enamasti septembrikuu esimeses jutusaates on ikka olnud külaliseks mõni õpetaja, siis täna on teistmoodi. Ja jutusaatekülaliseks on hoopis inimene, kes ise alles vägagi õpib. Mina olen Margit Kilumets. Tere hommikust. Kadi Liis Saar. Tere, Margit. Kui sa peaksid praegu kirjeldama seda situatsiooni, milles sa viibid just koolide mõttes, siis mis seisus sa oled? Ja eks siis esimene esimene september, mis ei tähendanudki minejaks otseselt esimest septembrit, aines see asi oli, see, et vennad läksid, läksid ka liha Mehhikole käis, ei pidanud pidulikke valget pluusi selga panema. Jah, suvel juunikuus lõpetasin siis 12 klassi ja sügisest, aga oktoobri algusest lähen sõidan Inglismaale ülikooli teisele kursusele, õpime. Kuidas see siis nüüd nii saab olla, et sa lõpetasid juunikuu seas 12. klassi ja sügisest läheb teisele kursusele, et, et kirja kirjeldada või selgitada. Ja seda olukorda mul läks natukene kuskil 10 väiksest lesi läks koolis käimine nagu Eesti mõistes sassi, et ma üheteistkümnendas klassis läksin Inglismaa Räpina vahetusõpilaseks üheks aastaks oli plaan minna. Aga siis sealt pakuti võimalust, et äkki kuna sa lõpetad siin kooli näiteks seda, et ülikooli kandideerida, et me arvame, et mõnile igal võiks, siis te võite talle selline üsna üsna personaalne lähenemine kõigile, et väiksemad klassid ikkagi 10 kümme-viisteist inimest ja igalühel oli nagu klassijuhataja või kellegagi. Mine nädalast, kus sa siis arvad seda ma käega üle ja ta mulle soovitaski, et siis kandideeri kahe otsa ja ma mõtlesin ka, et nagu kandideerima siis kohe otse, et midagi kaotada ei ole sisuliselt. Ja, ja siis siis oligi selline olukord, et nüüd oli ülikooli kahtmegi olemas, aga Eestis väikestes klassides lõpetasin paralleelselt ära Inglismaaga, aga 12, kes oli kahtlemata ja ja ma ei tahtnud ülikooli minekut edasi ka selles suhtes lekete, mõtlesin, et lähen jää kooli kooli, võtsin täiesti nii, et, et siin, nii palju, kui mul aega on, nii palju ma teen, et otseselt teda nagu vaja, jalaga mulle endale ikkagi oleks hea meel, kui saaks tehtud. Ja, ja siis jah, nemad jälle vaheaegadel käisin õpetajatega, leppisin kokku, millal, mida vastata saab, niiet juuni juunikuusse kenasti klassikaaslastega koos lõpetada. See ülikool, mille sa Inglismaal valisid, mis kool see on? Cambridge, sirgel ja sinna sissesaamine, ütleme pehmelt ei ole vist väga lihtne. Ja see, ütleme nii, et tema sena protsessima, kas kandideerimisprotsess ei olegi väga keeruline, et sa pead kirjutama lihtsalt teha ühe sõnaäss-i või nagu enda enda iseloomustuse, tutvustuse ja koolist mingi soovituskirja ja siis nad juba vaatavad ise, et kas nad kutsuvad sind intervjuule ja minu meelest see intervjuu ongi nagu kõige okskretsidesse saamis Oxfordi Cambridge'i puhul kõige kõige olulisem protsess, kas sa oled üksinda ja sellega ei kaasne mingeid kaks professorit, kes selle järjest küsimusi tulistavad. Siis üks vaatab, mida sa oled vahepeal teinud, teine mõtleb uut küsimust meile. Ja ma arvan tagantjärgi, et kes oli see kõige määravam, kaht nende. Mida nad küsivad, kas nad küsivad näiteks midagi sinu vanemate neid kindlasti huvitas midagi, mida sa eestist võiksid rääkida või see, kust sa tuled, millise taustaga sa oled, see pole üldse oluline, oluline on see tase, mille sa sellel hetkel oled. Ja see oli täielikult akadeemiline intervjuu, mis selline kainelt teadmiste peale üles ehitatud, et, et osa oli kõle, teeb nii-öelda kaks eraldi intervjuud, et üks on see ala, et miks, miks sa tahad seda järjekordset õppida ja, ja mis, mis, kellena siis ennast tulevikus näed ja rohkem selliseid asju ka juurde. Aga, aga Cambridge oli nii nii, nii palju akadeemiline, et sa sinna oma personaalsest heitsmenti natuke panid kirja, et miks sa tahad seda eriala õppida ja selline motivatsioon Jaanikiri oli nagu seal rohkem. Ja see intervjuu oli täiesti puhtalt akadeemiline, küsisid, et kuidas, kuidas siiatulek läks rongiga, see oli hästi ja, ja siis läks kohe esimene küsimus lähtunud. Oli seal mõni küsimus millele sa ei osanud vastata või mille puhul sa tundsid, et, et nüüd ma kukun läbi või see on see hävingukoht. See intervjuu oligi suhteliselt nii üles ehitatud, et nad nagu natukene Aegi proovisid uurida, mida sa juba tead ja mida sa ei jää ja nende eesmärgiks väidetavalt tankina. Ilmselgelt nad leiavad mingi teema sellest, millest sellega väga palju ei tea ja seda nad tahavad leida, et siis näha, kuidas sellises enda jaoks tundmatus olukorras käitud ja kuidas, kuidas see tegelikult probleemidega, mida see, millega sa ei ole varem kokku puutunud ja ja kuidas neid lahendada, et kui sa nagu ei oska, et siis need annavad sulle mingeid vihjeid või juhtnööre, et kas siis edasi minna ja kuidas, kuidas neid vastu võtavad ja kuidas sealt edasi mõtled, et see on nende eesmärk käsnaga leida see teema, mida sa ei valda ja vaadata, kui, kui hea on sind seda valdama panna nii-öelda see, see on see, mida me tagantjärgi siis kuulsin teiste käest, et, et see on see, mida nad vaatavad ja mis on eriala, mida sa õppima hakkad Cambridge'is? Loodusteadused oli esimene aasta keemia, füüsika, bioloogia ja matemaatika, neile erinevate oli täitsa alguses ja see oli ka suhteliselt nagu enda valik, et kui sa tundsid, et sa oled nagu rohkem selline bioloog, siis sa võtsid selle evolutsiooni ja füsioloogia ja raku kerakesed. Aga kui sa tundsid, et sa oled füüsiksesse vaid see, kes arvutiteaduse, materjalid, jäätised, midagi sellestki, kumb sa oled. Ja mina olin siis üks nendest, kes ei suutnud kindlalt otsast teha, et kas rohkem tahaks olla ja ja tagantjärele ma ütlen, et see on, see on väga hea, sest et kui ma oleksin, kui ma oleksin pidanud valima eelmise aasta alguses, ma läksin ilmselt Tallinnas mõtlesin meditsiini peale, aga ilmselt oleks biokeemia näiteks värvinud. Ma teadsin, ma päri, päris arstiks ei taha saada, kes haiglas töötab ja teisest küljest meditsiiniteaduslikke pool igasuguseid geneetika seotud asjad, ravimitega seotud asjad on, on tohutult huvitavad. Ja, ja ilmselt oleksin lained, aga need nüüd tagantjärgi ma ütlen, et õppimise mõttes on kindlasti füüsikat ja keemiat parem õppida kui biokeemiat, ma arvan. Ma näiteks oma bioloogilise proviisori soovitus ka nimetada Ta ta praegu tegeleb bioloogias mingi rakutuuma siis tuumakeste, kuidas liiguvad ained sisse ja välja DNAd herned, tuumakese pooridega. Ja, ja tema ütles ka temana oma esimese kraadi teinud inseneriteaduses ja soovitab kõigil, et õppida siis, kui te, noored olete matemaatikat õppida, siis kui ära te olete seda bioloogiat vaid võite alati juurde lugeda. Aga füüsika on ikkagi see, mida sa niimoodi iseseisvalt juurde, nii lihtsalt vähemalt ETK geoloogiat näiteks. Et, et see oli ka tema soovitusi ja ja ma ilmselt lähengi seda teed, et ma võtan kas füüsika või keemia siis järgmine aasta. Ja siis täpselt bioloogia on, on tohutult huvitav asi ja just see igasuguseid inimeste sees toimuvad protsessid, sa lihtsalt kuule ta seal on hämmastunud, et kuidas ta saab nagunii organiseeritud levelil ja, ja nii, nii, nii kiiresti ja hästi-hästi toimida. See on, see on, see jääb alatiseks mahuviks. Ma ütlen. Võib-olla tulen kunagi tagasi selle juurde. Kas see, et sa valid nii-öelda reaalainet selleks oma tuleviku teeks, kas see on olnud juba väga ammu selge, et sa ei, ei hakka õppima, Ma ei tea eesti kirjandust ja ja keelt või, või kuidas, kuidas see, nagu see, see pooldumine sinu sees on toimunud, oled sa ammu-ammu otsuse teinud? Täpselt seda aega ei mäleta, millal ma lähen ka selle otsese ära tegin, et ma ei kindlasti algkoolis, ma leian nad veel selles suhtes mingeid eelistusi ainete suhtes, aga ma mäletan, et juba seal põhikooli keskel küll vähemalt selline, kuues seitsmes klass mul oli matemaatika, oli, oli, oli kõige huvitavam tund koolis ega ka Egle. Ja tegelikult kui ma mõtlen, siis murelik, kolmas, neljas klass, matemaatika lemmiktund koolis aasta ütles, et mingit keemiatega, füüsikat, järvedena, loodusõpetuse oli ka tol hetkel veel mitte nii huvitav, kuidagi kestnud temaatika oli alati 100 lemmiktund, kus ma ülesandeid kindlasti valmis saine. Ja ja selles suhtes nagu ei, ei olnud seda valikut loodusteaduste suunas keeruline teha, et mul mul oli pähkaga meeldivat kedagi. No nüüd on see koht, kus ma pean kuulajatele ütlema, et Kadi Liis ei ole mitte mitte lihtsalt ega juhuslikult siia stuudiosse sattunud, vaid need inimesed, kes kunagi mõned aastad tagasi vaatasid talendisaadet, siis sina oled see tüdruk, kes, kes võttis selle esimese talendi saatma, jah, ja täpselt ja ja see, millega sa rahva südame ja žürii südame võlusid oli siis selline uskumatu oskus peast arvutamises. Kas, kas see on nii-öelda jumala anne? No ei oska kindlat seisukohta võtta, aga arvan ma arvan, et see ei ole 100 protsenti üks või teine, et sellel ei ole jah või ei vastust, et võib-olla see on nagu mingi selline ütleme, eelsoodumus või mida iganes peab olemas olema. Aga teisest küljest ainult nagu ainult salastamise käime, arvamus on, et iga iga asja puhul, et väike, väiksel määrase eeldab mingit annet, aga väga-väga suur hulk on ikkagi nagu endadel ja tahta oled peastarvutamise kohta ma ei saa öelda, et seal nagu tõenäosust, et see, see on ikkagi rohkem nagu selline hobi või, või mida sa nii-öelda vabal ajal teinud, et see ei ole nagu ta, onju. Aga, aga muidu muidu ma arvan küll, et iga igatahes on, see faktor on ikkagi väga olene sees. Ja sul on imelik vaadata inimesi, eks ole, et kui on mingi maailma kõige lihtsam asi noh, ma ei tea, arvutada tagasi mingisuguseid sünniaastaid koolimineku aastaid, et kuidas kellelgi võib see võtta aega ja aega ja pabereid ja näppe ja tulemus on vale, et sa saad nagu aru inimene, noh, ei saa sellega üldse hakkama, eks ole, kummaline ja ei, no ütleme, et lõpuks saab hakkama. Võib-olla selles suhtes võtavad et ma siis vaatan ja kuulan rahulikult ära esitatud ei ole, eks ole? Ma jah, üritan õigele teele juhatada. Kui palju. Sinu elu muutus sellest talendisaate võidust alates. Mingit suurt katastroofilist mõõtust kindlasti võib-olla vahetult pärast, vaid ta oli nii, tuldi nagu rohkem juurde, vaiksemalt, lapsedki autogramme asjaga, aga see periood läks ka selline võib-olla suveks seal juba üle läinud, kui talvel oli see väike siis ja, ja siis edasi ma isegi ei, ei oska selles siit-sealt, et kui praegu ka ma ise ei ole näiteks nagu ülikoolis tähtis, et meid välja toonud, aga aga keegi avastas jälle, et kuskilt seda ma ei teadnudki seda ja sattus nii vaimustusse, sai kättepidi, et, et see tuleb selliste juhuslike hetkedel vaheliselt midagi välja ja siis inimesed Need on väga elatanud, aga aga ma võin öelda, et ka ma kandideerisin näiteks Cambridge'i, siis ma sinna intervjuu või oma sellesse motivatsioonikirja panin paningi kirja, et mida me siis muud teinud olen. Lisaks õppimisele nimetusele mainisin ära, et ma ei oska öelda, kas hammas mingit kaalu või mitte otseselt aga, aga ma arvan, et et see on kasulik asi ikkagi, et see mul niimoodi olemas on. Võib-olla mingi esimesest teistest eristuda. Selle peastarvutamise kohta on sõna, kui ma nüüd ei eksi, Prangli mineja ja selles Pedase igasuguseid suuri rahvusvahelisi võistlusi. Täitsa. Ja meil on nii, et maikuus on nagu see kõige kõik kõige suurem finaal, et hakkab kuskil jaanuaris nende eelvooridega pihta, kus on siis Tallinna Mägiga peamine Hameline oma ja siis maakonna finaal, sisemist Eesti finaal. Kuni siis lõpuks tulebki rahvusvaheline fine. Aga viimastel aastatel ma olen küll täiesti nii, et kui see võistlusaeg on, siis lähen kohale ja teine aga muud nagu tegemist üldse üldse ei taimed lihtsalt selleks aega jalaga. Ja ka mitmes sa oled siis selles Eesti peastarvutamise rivis, kui sa lähed Eesti meistri või on need meistrivõistlused, ma ei tea. Ja nii me nimetame ja Eestis ei ole vist liimas, ma ei mäleta, kas viiendast kuuendast klassist alates ei olegi kellelegi kaotanud, aga mingi hakkama, aga ma nagu rohkem konkreetselt ennast nii-öelda vormis käki käid siin ja seal liigutamiskiirus ja sellised nii-öelda nagu reaktsiooni keerasime, võib-olla hakkab sisse tulema väga kerge, kõrgemal tasemel, et need tehtud nii palju lihtsalt, et kõik, kõik suudavad nad peaaegu ära arutleda, aga aga siis üks leedri tüdruk oli näiteks, kes eelmine aasta võitis, mindi seal, välismaalasi on alla ta käis siis, ma võin, ennast ka ei ole, aga noh, ma ei teagi, kui teised kõvasti trenni ei tee, siis see võib juhtuda ka mingi hetk, need ega ma väga ei lase ennast. Aga kuidas te üldse suhtud kaotamistesse, et kui sa nagu praegu oled läinud suhteliselt nagu läbi või eksju, lõpetanud koole, siine seal astunud Cambridge'i, aga siis kui mingil hetkel sind tabab tagasilöök, et, et sa, et sa näed, et see ei olegi esimenet, sa oled teine või hoidku jumal. 12. kas sa elad seda üle, kui see päris ausalt ütles? Ja ma, ma olen. Inimene, kes üritab nagu igast asjast midagi positiivset leida ja kui mingi asi ka ei tule välja, siis ma pigem üritan sealt võtta selle sõnumit, mida ma nüüd uut õppisin ja mida ma tean järgmine kord paremini teha ja mitte seda, et läheme nüüd ka otse nüüd läbi just tegema, et kuidas, kuidas edasi minna ja mis, milline sõnum näiteks sellest asjast kaasa võtta, et ma arvan ka, et seda on igatepidi väga-väga õpetlikud ja ja, ja ütleme nii, et mul on nagu väga suuri kaotusi, ma arvan, et teil on olnud, aga kas või kui ma võtan tennisemänguga, siis ega alati ei võida ja vahe vahel olete te just minu meelest oluline on see, et sellega võtaksite sellesse enam ei kaasa, aga muidu nagu negatiivse emotsiooni unustaksid ära, aga positiivsed ja mets on jälle teistpidi, üritan siis väga võimendada, ikka endale aeg-ajalt meelde tuletada ja kuidagi selle arvelt. Ja sa ise tulid nüüd poolkogemata spordi juurde, mis on sinu elus olnud vist peaaegu sama tähtis kui õppimine ja haridus. Ja ma olen, ma olen. Kogu aeg hoidnud ikkagi haridus selles suhtes esimesel kohal ja ja ei, ei ole päris seda profispordi või nagu treenisin koos inimestega, kes, kes teadsid, et nad tahavad minna sinna, aga ka ikkagi siis kuskil kuueteistaastaselt umbes otsustasin kindlalt ära, teeme seda ei taha ja kuni kuni selle hetkeni ma nii-öelda hoidsin sporditee lahti, aga ei panud haridust nagu kinni nagu mõlemad olid võrdsed, aga ma ütleks, et kuueteistaastaselt siis võib-olla oli nagu kindlam, aga ka sport on praegu hästi hästi olulisel kohal ja just tennis, mida ma olen kõige rohkem mänginud, et mul võib-olla vahel paha töö ja ma ei tea kooliseks haavasse teha midagi välja ja siis ma lähen trenni ja ma tulen trennist tagasi lihtsalt pärast seda nii palju hea olla ja ja, ja ma ei tunne, et ma olen nagu hästi-hästi heas ühe tega igatepidi kui, kui, kui köie vahele oled tüdinenud millestki, siis lähed lihtsalt välja jooksma ja mere äärde hoiame, mis on minu meelest nagu Tallinna linna nii-nii suur pluss tähendab seal kohe siin kõrval olemas võtta. Ja üritame perega sageli käia ja vahel vahel Temme kehtel nagu rannas väikese kõigepealt jooksutiiruga gaasi, siis lähme vette ujuma ja siis lähme koju tagasi. Sellised mõnusad õhtud. Mis selles tennises nüüd Cambridge'is saab ja kas see näiteks ka nendele professoritele huvi pakub? Muljet avaldab, et, et sa oled spordis päris kõva tüdruk. Ja ütleme nii, et nad nagu tahavad ennast ikkagi pidada täielikult akadeemiliseks ülikooliks ja sport, mitte ühelgi hetkel ei tohi sul üldse mitte vabandus olla ja selle arvelt sa ühtegi, kes siis prioricinesse mineku seminaritundi. Nii et selles suhtes ei ole seminarid, onnid, et seal on kaks inimest tavaliselt, eks, professor selline nii-öelda individuaalvõi erateinud, kus need siis, kus sa küsid asju, mis seal loengu jaoks sul oli, võib-olla ei saa nüüd hästi selgeks ja mingeid ülesandeid vaatajatele, kuidas lahendada ja siis esseesid kirjutab meile, mida need on avatud, soovitusi jagavad ja öeldakse, et see ongi Okspetsiks nagu suuremat pluss sul sul on seedunud, kes professor võtab oma ja ja on täiesti teiegi kahekesti, saatke ikkagi südama eriala spetsialistilt. Aga ja, ja siis, nendesamade sõprovisionite puhul öeldakse ka, et sport mitte mingil juhul ei ole vabandus, et kas sul on, see, läheks tegemata või sa tahad aia muutustatite tervist veel, võib-olla mitut võtet. Nad väga ei, ei toeta seda, aga teisest küljest enamik inimesi ikkagi teeb mingit sporti, mine mängin tennist ülikooli võistkonna eest, mis on tegelikult geendretsel hetkel mingil põhjusel suhteliselt tugev, et keegi, me, me, me ei oska täpselt seletada, miks sügavannaga, kuna võistkond on vaja nagu nelja mängijat. Ja, ja see, et kas seal on kaks-kolm sellist head mängijat, see vaheldub päris kiiresti, et näiteks praegu meil on, aga võib-olla nelja-viie aasta pärast on jälle nagu selles suhtes kehvemini, kui, kui meie lõpetame. Ja nii, et ülikooli võistkonna eest mänginud meil on, kolmapäeviti on siis selline ongi nagu spordipäev English tehtud enamasti, et võtan loengut lühemalt ja siis enamikes ülikoolides saad, sõidad kellegi teise ülikooli vastu ja nende vastu mingi kahtlemine, sellised alagrupimängude ajal, kus sa sellega sõnaga Play ja ja süsteem toimib terve aasta ringi muidugi Cambridge'is me peame nagu loengute arvelt päris palju käima ja praktika ka, mida järved vahel kolmapäeval. Et meil meil ei ole tehtud seda kallad päeva, siis lühemaks ajaks, aga ka ja see on selline tavaliselt ärapäev, et hommikul sõidad siis rongiga kuhugi ei näe natukene mingit uut linna, kahte ka Inglismaal väga palju ikkagi õpetajal ei ole ajakirjanik reiside kahjuks. Aga, ja siis õhtul tulevad jälle tagasi, on selline, eks üks päev kuidagi nii-öelda sellest ütleme mullist väljas olles. Et ma, ma arvan, et see on, see on vajalik, et see olemas on. Kuidas Inglismaa meeldib? Ma tean, et enne minekut oli mingil põhjusel on Inglismaa eksmaailma lemmikriik ja mulle meeldis esiteks seesama fakt, et sa lähed sinna, sa võid, Sa saad, kui ma mingisse teise riiki lähen, siis ma ei saa tänaval igalt igalt inimeselt küsida, mida ma tahan, sest et me võib-olla ei räägi sama keelt, aga Inglis Inglismaal me ikkagi räägime sama keelt ja main inglise kolledžis käinudki üheksanda klassini, kus me 10.-ni, kus me õppisime siis Briti nagu kultuuri natukene rohkem ja, ja üldse võib-olla raamatuid, käisime rohkem selles valdkonnas ja ja mul oli kuidagi õudselt sümpaatne sereid. Meelise ja näiteks kas või tenniscen natukene sealt ikkagi, et ja Wimbledoni turniir ja. Mulle ta meeldis ja needsamad asjad praegu järele, aga samas on mingid asjad, mis seal ikkagi seal ei meeldi, kaalustades muidugi ilmast, mis seal, nii et lähed hommikul, lähed hommikul sööma, vaatad, et appidena Nigola eelmisest söögisaalist välja mõtled, et oi näe, päris ylesse ilusaks läinud, päike tuleb välja ja lähed, käid veel enne loengut läbi ja vahetad, paneb mingid paremad riided selga õhukese mets. Ja siis kõnnid laeng saalist välja, kaks tundi hiljem vihma lihtsalt sajab. Ja teine asi, mis Inglismaal on, et vihma neil korralikult ei 100, aga neil lihtsalt nägu tuleb sealt taevast midagi alla, aga see ei ole selline korralik kaanega meile siis natukene et kuskil vahel ongi nii, et oktoobrist märtsini on selline ühtlaselt hall ilm, kogu aeg temperatuur on kesine, pluss viie miinus viie vahel rohkem taimuutuse kannad ühtesid, samasid riideid nagu põhimõtteliselt kuus-seitse kuud järjest, mõni päev lihtsalt sajab natukene rohkem, teine natuke vähem ja see on erinevus, et. Nüüd on hulk inimesi kindlasti, kes mõtlevad, et vao kas tõesti on Eestis? Jah, olen kui Inglismaal ja sa väidad ütleda, ta on Eestis, on, sul on ikkagi vaheldus, on nii suur, et selles suhtes klahvi tennises mäletan, viies kuues klassiõpetaja rääkis, et ja et Eestis on Eestis on neli aastaaega, et me peame selle üle väga õnnelik, et enam, et paljudes kohtades ei ole see tähtsal nii tihti ilm vaheldub ja siis kuulasin ja mõtlesin, et kas on muud võimalust ka, aga nüüd jah, on seda erinevuste tuled tagasi, on ikkagi korralik lumi maas ja toad järgmine kord tagasi on selline kevade kan lihavõtete ajal niimoodi õhus juba ja mulle meeldib seda teha. Sa oled nüüd valmis minema pikemaks ajaks Eestist ära, sa oled tegelikult juba juba käinud päris palju Eestist ära. Kuidas sinu sees selline kodumaatunne ja, ja eemal olemine, millises vahekorras on? Ma olen suhteliselt väiksest vene, on täiesti selline, mäletan kodu armastav inimene, kui meile need laagrid ka siis ma olin ikka üks esimesi inimesi, kellel koduigatsus peale tekkis ja nüüd, kui me varjame oma oma sõbrannaga rääkisin ja ma lähen mingis menetleme, siis neile oli, et kes saaks sellega hakkama, aga mitte sina, sina juba välismaal niimoodi kodust ära nii pikalt alla ja, ja kuigi ma olen nüüd kaks aastat põhimõtteliselt niimoodi vahedega ära olnud, siis ikkagi selline tunne, et kui ma nagu lähen ära, siis, siis ma lähen kodust ära, aga ma tulen tagasi, siis tulen koju tagasi, et seda tunnet, et nagu oleks kuskil ma praegu küll ei tekkinud, ma ei oska öelda, kas see, kas see on hea küsimus, võib-olla mingi nelja aasta järel hakkaks rohkem tekkima Igalühel kahe aastaga, küllap see absoluutselt ei ole veel. Ja, ja, ja ütleme nii, et mina, ma olen suhteliselt selles suhtes Eesti patriaid, et ma olen tohutult asju, mis mulle siin siin meeldivad ja välismaal võib küll olla tore olla ja näiteks taanlastega juttu rääkida, kaks-kolm päeva on selline hästi hästi tore ja mõnusa kirev õhkkond ja ja tegevus toimub kogu aeg, ega kuskil, ma ei tea nädalat, kui sa nendega nagu tihedalt igapäevaselt kaasa elad, siis ma just olin suvel olin Šveitsis kaks kuud, kus oli rahvusvaheline seltskond ja siis rääkige nädal aega nendega seal siis ei ole nii palju. Ma ikka tahaks seda eestlast natukene kõrvale, kes, kes, kes räägib siis, kui ta on nagu midagi asjalikku tännetani, sama. Ühesõnaga siis, siis siis selline eestlaste ja Eesti maja juures on tohutult asju, mis mulle kuidagi meeldib, südamelähedane ja mida, mida ma mujalt ei leia? Aga see on näiteks see koht, kus sa võid mõned asjad öelda, mis sulle meeldivad, et noh, ma seeme nüüd aru, et neli aastaaega ja sellest me kõik võiksime aru saada ja sellest lugu pidada, et, et mis need asjad veel on, mis, mis Eestimaa sulle armsaks teevad. Mulle meeldis see inimeste selline ma ei taha öelda, vaas, tagasihoidlikkus, aga võib-olla nagu tasakaalukas ja just täpselt, et mitte nagu kuidagi ilmaasjata, niisama kogu aeg millestki võib-olla säutseminegi tehtud siiski seal kas sellega on midagi ajada, siis sa ütled seda. Ja ütleme nii, et sellist Smotharki või suvalist suvalist juttu natukene vahepeal võib-olla võiks rohkem olla, aga näiteks kui kuivõrd mina olen välismaal, siis ma saan seda seal nagu rohkem, kui ma tahaksin öelda, et mul on nii hea meel, kui ma Eestist olen ja seda ei ole jälle. Tolle ilma, et keegi sind põrnitseks, et nüüd sa oled kuidagi nagu morn ja torssis, et Eestis on ju enamasti inimesed, ongi vait. Te ei pea lihtsalt võõra inimesega rääkima ja hea, et seal, kui alguses lähed, siis on jälle esimesed kaks nädalat on tore, et ükskõik, kes seal kõrval istub, räägib segajuttu aga mingil hetkel on see teema, ma ei tea, kas seal selle siis nii-öelda sisse kasvatatud või kuidagi aja jooksul kujunenud, et see, see on ikkagi nagu natuke rääkida, aga mingil hetkel tahad mehele, kes teda vajadusel poisse Te olete tänase jutusaate jooksul mõned korrad maininud oma peret ja seda, kui tähtis see sulle on kodu ja, ja need inimesed, kelle keskel sa oled kasvanud, et et ma tean, et sinu vanemad on väga palju lapsest peale tegelenud teie kõigega, kõigiga nii sinu kui sinu vendadega ja ja pühendanud ennast. Üsna vist võib seda sõna kasutada, eks ole, teie tulevikule, et, et kas, kas sa kirjeldaksid seda, mismoodi teiega lapsest peale kodus tegeldud, on need pakutud kõiki neid võimalusi, mida, mida ühele lapsele pakkuda saab, nii spordis kui õppimise mõttes ja kuidas, nagu ema ja isa on aidanud teil neid valikuid teha? Ma arvan, et siin on kõige-kõige suurem pluss asja juures on see, et vanemad on nagu alati sinu jaoks olemas on. Ja leiavad sõjaks alati aega ja isegi nagu praegu praegu üks ükskõik millises meeleolus nad on, ma saan alati nagu nendega rahulikult rääkida ja kes need kuulevad mini ära ja just ma ütlekski jah, väiksest peale see, et nad ei ole otseselt nagu midagi käskinud teha, aga teisest küljest on nagu natukene suunanud asjade juurde, siis vaadanud, et kuidas sulle endale meeldib suutnud leida sellise näkku hea hea tasakaalu, et mul kunagi olnud tunnet, et mind on nagu millekski sunnitud. Aga teisest küljest ma olen nagu alati tundnud, et mul on nii-öelda appi selles suhtes võtta, et, et minu meelest see, see, see on nagu laste kasvatamise suur kunst, et sa leiad täpselt selle nagu kuldse kuldse kesktee nende kahe asja vahel, et ei paneks liigele, hoiaks liigedega. Et kui sul oli võimekus nagu selge see on, eks ole juba lapsepõlvest peale, et sul läks kooli minemine ja koolis olemine suhteliselt valutult, et sul jäi päris palju võhma üle, näiteks spordi tegemiseks ei teinud ju ainult ühte trennis käisin võimlemas tennist mängimas ja ja, ja siis seal, ma ei tea, kergejõustikus laulsid ka veel kuskil kooris või ma ei taha kellelegi seda, see kõik minu arust päevas ei piisanud 24-st tunnist sellest, mida sa kõike tegid. Aga, aga sa ei mäleta kunagi, et sa oleksid olnud kurnatud, et sult oleks ära võetud lapsepõlve, et sa poleks saanud sõpradega õues keksu mängida. Ei, kallis meil siis me käisime veel, oli mingi kooli kooliõu, oli seal söögi vahetund 40 minutit pikk ja mina mina neile võimeline põhitakse mängija seal. Aga aga mis ma öelda tahtsin, tahtsin? Selle üle pukimise kohta, et, et kas sa ei arva, et seal oli liiga palju asju lapsepõlves. Käisime just käisin Muhu Me oleme tennisetreeneril, kelle, kellega me rääkisime, nagu kõik sellele, tema ütles, nii kenasti minema tassida. Ta puhkus ei seisne mitte tegevus ettuses, vaid seisneb tegevuse muude lootuses. Ja sellega ma olen nagu täielikult nõus, et kui laps teeb ühte asja, sest ta laps, kes täiskasvanud inimesel on ka ühte asja igavam teha ka laps vajab seda muutust veel rohkem kui, kui täiskasvanud inimene. Ja, ja see, kui ta nagu saab erinevaid asju proovida, see, see ongi nagu see tegevuse muudatus ehk puhkuste ajaks teisest asjast. Ja, ja see võib-olla ongi stiilis, et mul mul võimaldati nii palju ikkagi erinevaid asju teha, mille peale ma olen väga-väga tänulik, et see võimalus oli. Ja teisest küljest, et ühest küljest jah, nagu ma ütlesin, vaheldusi teisest küljest tähendab selle võimaluse vaadata, mis sulle endale kõige rohkem kõige rohkem meeldib, et mul on natukene kahju tegelikult vaadata seda, mida praegu vähemalt tennises käivikus olete, kaheksa üheksasajaaastase lapse puhul otsustatakse ja et temast peab kindlasti saama tennisest muud spordialad ei tee ja väga sageli isegi see, et ei vii teda rihma trenni teiste lapsega koos, vaid me paneme talle eratreeneri ja siis ta on üksinda seal trennis, et, et lihtsalt ma ütlen, see 90 aastane laps peab olema täiesti imelaps, kes sellele sõrmele vastu peab ja ilmselt mõni märand sõrmega, aga valdavale enamusele ikkagi nagu. Ma ütlen, laps tahab vaheldust ja lapsele tuletuste vaheldust võimaldada vähemalt. Teiste laste näol, eks ole, kellega sa saad trennis olla? Kui sul on üks täiskasvanud inimene, on ju ta võib küll tore olla, aga ta ei anna elusast sama välja, mida 18 last kõrval on ju? Nüüd sul on nii-öelda viimane vaba suvi ennem ülikooli ja nii palju kui ma aru saan käituda sellest hoolimata tööl. Ei, ja mul on neli kooli vaheline isegi äge, mis mõtlesime, viimane. Kui võtta selles mõttes, et sa lõpetasid justkui nagu keskkooli, eks ole, siis need inimesed, kes nüüd ülikooli lähevad nende jaoks viimane vaba suvi, et sa võiksid seda veel kasutada. See kõik teed, ma olin nii, et sattusin Šveitsis CERNi pääs juurde teaduskeskusesse, mis tegeleb siis selliste osakestefüüsikavaldkonnaga, aga teistpidi ka, et osakestefüüsika on küll väga-väga väikesed osad, isegi kui me katalüsaator sellest prootonid ja siis seal edasi tulevad veel kargid ja nendest väiksemate asjadega tõesti uurib vahepeal ka asju, mis, mis eksisteerivad mingi 10 astmes miinus 10 sekundit ole olematu aja põhimõtteliselt. Aga teisest küljest tegeletakse ka sellise kosmoloogia ja nii-öelda astronoomiavaldkonnaga ja ja astrofüüsikaga vaadatakse, mis seal toimub tähed ja universumi galaktika. Ja, ja siis need olid nagu tserniskaks sellest peamist uurimisteemat, mina uurisin siis ka minu teemaks nagu mustaine ja, või tumeaine eesti keeles ja kuidas seda matši ja kuidas see universumis jahtunud on ja sellised teoreetilised arvutused suhteliselt selle põhjal mida ma siis põhimõtteliselt tegin niimoodi pärast laaneti, hommikuti me olime nagu sa, Sulev tudengid, kõik kuskil 150 inimest ja jälle, nagu ma ütlesin, pärast väga-väga erinevatest riikidest oli Pakistanis me oleks hea sõber, aga muidu oli ameeriklastest rahlist Nigeeriast isegi inimesi, kes valdavalt kelle ratastega aga hästi mitmekesine. Ja, ja siis Amekiteleid meil loengut kõigil kaas, mis minule, kuivõrd ma end Eestisse natukene noorem, et sageli küll natuke arusaamatuks, aga ikkagi mida midagi haarad, onju. Ja siis nädala vahetasid. D sain. Just minu meelest asja pärast oligi see, et kui sa nagu kaks nädalat keskele, et siis sa oled rohkem turist või sul ei teki, sellest me ka väga head ettekujutust sai. Ma ei tea, sa üürikorteris käis õpen märget, okei, kahe nädalaga võib-olla käidub sõber märgitsega. Aga jah, ikkagi turisti mulje jääb asjast, aga me olime nii, et me elasime seal nädalavahetuseti võtsime, läksime siis teistesse Šveitsi linnadesse Süürias, siis Lausanne'is käisime nentima, esimese Bernis käisime ära, nägime näiteks Šveitsi parlamendihoonet, kas ma olin, olin nii vaimustatud sellest, et neil on Neil on valitsuses kaheksa või seitse ministrit, kes tulevad viiest erinevast erakonnast ja neil on parlamendis 200 200 liiget, kes tulevad 12 10-st erinevast erakonnast, et siis ma lähen suu lahti, et kuidas nagu saaks töötada, me saame kahe või kolme erakonnaga vaeva kompromissideni, aga ega neile rahulikult kaksteistkümnendast erakond. Koalitsioonis. Ja, ja selles suhtes jah, et oli hea, et nägigi teisi teisi päike seal Šveitsis ja nädalavahetused sõitsimegi sellisteks ringi vaatamiseks. Aga kuidas see töö siis sinu juurde tulime, alustasime sellest ausalt öeldes ja. Tere, tulin mulle nii meeldis seal, et ma võin sellest rääkima. Aga teedele nii et pakuti, see oli jälle minu mulle mulle, nii imelik seal küll sellest mõned asjad tulevad ikka nagunii hoolikalt, et sul ei ole õrna aimugi, et see, see võib välja tulla mul maikuus jäänud veel, ma arvasin, et ma olen suvel ilmselt Cambridge'is oma bioloogia näiteks laborisse, teen seal mingit asja. Ettepanek rääkinud ja natuke läänega teenida, aga siis tuli pakkumine tööd. Kas sa tahad selleks ajaks tulla sinna Šveitsist CERNi ja, ja ma mõtlesin, et igal juhul tuleb selline asi vastu õõvastav, et, et üks asi, kui me selle talendijahi juurde tagasi lähme, mida me sealt õppisin, on see, et põhimõtteliselt ära, ära ütle sellistele suvalistele õiguslikele pakkumistele. Ei, sest seda ma oleksin äärepealt teinud, oleksin, kui mind kutsuti, öelnud, et ei, ma ei taha, et ma siiski sa võid olla, aga lõpuks võtsin vastu ja ja siis ma ütlesin, et, et kui, kui tuleb mingi läheb, hakkame siis igalühel võtavastusest otsa. Sa sa ei tea, mida lähed, et see endaga kaasa võib tuua ja muidu sa umbes jäädki kahetsema, et miks, miks ma ei võinud ära proovida ja miks ma endale seda võimalust ja. Ja siis ka vaatasin, et huvitav igal juhul proovime ära, et selles suhtes kaotada ei ole midagi sellist põhisuhtumise. Ja siis. Jah, nii sattusingi põhimõtteliselt edasi saab, ma mõtlen, kas vahel õhtul, kui silmad kinni paned ja selline suri, Muri päev on selja taga või näiteks on jõuluõhtu või sünnipäeva õhtu, kas sa mõtled, mis sinust 10 aasta pärast võiks saada? Kus sa võiksid olla, mida sa võiksid teha? Ütleme nii, et ma enamasti siis kehvalt seda küsitakse, no ma küsisin, ja ise ma ise ma väga selle peale ei mõtlegi, et muidu mul oleks mingi kena vastase ilmselt olemas, aga aga, aga praegusel hetkel ma olen jah, üsna sellise, ega ma jätsin selle ettearvamatu spontaanselt selle peale läinud, et sa, ma arvan, mis on see, et sa sa või mingeid lääne teha, aga väga-väga suur tõenäosus on, et sa teed hoopis midagi neljandate viiendate Teisva PKC plaan selles suhtes ei, ei aset õigeks ja ja, ja ma arvan, et ma, ma sisuliselt on selles suhtes ilmselt kaks valikut, et kas lähen teadvusesse laborisse tööle või ma lähen rohkem sellisesse tööstusesse tööle kuhugi. Ka ma, ma tahaksin mõlemad traavida elu jooksul ja vaadata, kumb, kumb rohkem meeldib praegu, miks mõni mõni inimene võib öelda, et seal oleks võinud seal puhata, aga meie jaoks on oluline see, et ma, et ma näeksin võimalikult välja ära, mida see endast kujutab ja kuivõrd ma pean praegu suhteliselt valikuid tegema, et mida ma õpin iga aastaga läheb nagu midagi kitsamaks, pead neid valikuid langetama, et siis nii-öelda Tal endal see nii-öelda süsteem ja, ja selles suhtes ettekujutus asjast oleks, siis oleks võimalikult hea ja see nüüd ma läksin uuesti septembrikuuks praegu kuuks ajaks TTÜ ülikooli juurde orgaanilise keemia õppetooli juurde ei ole seal laboris. Ta on natukene teha ja vaatan, vaatan, kuidas see välja näeb, et see on, on praeguseni vähemalt päris huvitav on, et kui ma olen kolm-neli päeva teinud, ta on küll vähe, et midagi öelda, aga aga eks ma vaatan ja kuidas ta tuleb. Põhimõtteliselt mul, mul ei ole mingeid väga-väga selliseid kindlaid plaane hetkel olemas. Kas see võiks kõne alla tulla, kui me mõtleme nüüd talendid koju ja kõik sinu Eestimaa-armastus ja see, et sulle meeldib siin, kas, kas, kas näiteks Eesti poliitikamaastik võiks olla ka see, mis sind paelub, köidab mingil eluetapil. Sa rääkisid kuidagi nii haaravalt sellest. Et selle koha peal tekkis mõte aga ütleme nii, et ma arvan, et poliitikasse tasub siis minna, kui sa tunned, et sul on piisavalt kogemusi ja teadmisi, asja mitte anda edasi. Kindlalt näiteks need muutused, mida sa teed, et sa oled täiesti nagu elu jooksul kogenud, et see, see on, see valupunkte, seda tuleb muuta mitte niimoodi nagu kiiresti rähmid asjade ära otsustada. Ja ütleme, et kui ma tunnen mingis eluetapis, et mul mul on piisavalt kogemusi ja ma leian, et poliitika neist parim parim 500 edasi anda, sest et lõppude lõpuks sealt ikkagi enamik otseseid tuleb. Ja, ja siis ma ei välistaks otseselt seda võimalustega ja ikka samas ma ütlen ka kindlasti head selle kohta, et, et see, see ei ole mu eesmärk ja pik, pigem pigem pigem ma arvan, et ma ei näe ennast selles valdkonnas, töötame sellega. Kui ma tunnen, et detest on mingi väga oluline muutus, mida ma tahaks, et oleks vaja teha ja poliitika võimaldab seda teha, siis ma arvan, et siis tuleb seda kasutada. Mis Eesti elus kõige rohkem valesti on? Eesti NSV kõige rohkem mälesti mäletan. Mõnda aega tagasi, oleksin kindlasti öelnud seda, et inimesed on nagu kuidagi mornid, aga see on viimasel ajal natuke minu meelest muutunud, et on ja kui inimesed kuidagi reaalsemalt, eks ma mõtlen natukene. Mis, mis on, igapäevaelus näiteks häirib, et algab päev noh näiteks mingi tavaline reede ja, ja, ja, ja need asjad, mis sul isiklikult, et lähevad kõik hästi, et vot nüüd segab sind, mingi asi, mis Eestis on, on, on nii, nagu näiteks ei ole Inglismaal kusagil mujal mingi? Ma ei tea, kaubandus, transport, tõesti mingi suhtumine teistesse, et võib-olla ei olegi midagi. Ma lihtsalt pressin välja, et ega sa ei pea seda vastust otsima, kui seda ei ole. Ei no selles suhtes, et kui, kui tahta otsida, siis probleeme leiab alati, nagu minul, kes ma suhteliselt paljudel käisime, on loomulikult probleem see, et teistest lennuühendused ei ole väga hea, Tanja ja raudtee võrk võiks meil paremale teraapiasse, saad ikkagi nagu nii palju lihtsamalt reisida tänu sellele, et see raudteevõrk nii hästi töötab, meil sa moskva naljas koht kui rongiga sõidud, kui sedagi, onju. Aga, aga need on kõik sellised minu meelest asjad, et sa nagu ise otsesed, kas sa lased ennast sellest häirida või mitte, kui sa, kui sa tahad, sul on alati võimalik nii-öelda sellest noh, mitteväed vaadetega Tsetseenias telekasse kuidagi leiad mingi teise viisi, kuidas seda teha ja ja sellesama lendamise kohta, et on jah ebamugav, aga on ju läbi Helsingi lennata, et ma nagu ei lase ennast selles suhtes nendest tassidest häirida. Ja just nii-öelda nagu vaadata, kas nagu selles suhtes minu üks päris juhtumisi on ka see, et kui ma nagu mingit asja vaatan, siis ma kas otsustan ära, et kes, kes see on nagu minuvõimelisest seda asja muuta või mitte. Kui on, siis ma teen seda, et ma saaksin seda noortega ei ole siis pigem nagu ära võta endale seda lisamuretsemist koormat ja, ja ela oma elu edasi ilma selleta selles suhtes, et muuda kõike, mida sina võimelises Muurtega ära lase ennast häirida asjadest, mida ei ole sinivõimelises, ma mõtlen selles suhtes, et et, et ma, ma arvan, et mõtlemises on suhteliselt kõik, kõik hästi-hästi palju kinni. Kuidas sa tahad ise läheneda? Kas on? No kindlasti on nii ideaalne, lihtsalt ei saakski inimene olla asju, mida sa üldse ei oska. Nagu minu käest keegi küsiks, siis ma võin näiteks öelda, et ma olen käelisest tegevusest absoluutne käpard, et kõik, mis puudutab käsitööd ja seinte pahteldamist ja et see on nagu null Ma arvan, et, et noh, tõesti väga-väga halva hinde Mina arvan, et kui sa nagu võtaksid selle kätte, see oleks keegi inimene kõrval, kes alguses juhendab natukene, ütleb, et nüüd niisiis ühe karedad temaga koos teinekord proovid, sa saad ise hakkama, võib-olla nii teha sealt välja, kui tuleb inimesed, kes on seda eluaeg teinud. Aga, aga siis, kui sa seda eluaeg teeksid, sa omandaks kindlasti parema vilumuse sellel alal. No mul tuleb näiteks paremini välja, et mul ei ole, mul ei ole mõtet. Vaevata ennast, kodu remondiga, kui mulle see ei sobi, eks, aga mis on need asjad, mida, mida, mille vastu sul on mingi väike niisugune tõrge või tülgastus, mida sa teha ei taha, kui just tingimata ei pea süüa teha, koristada maatööd, tikkimine? Ei midagi, kõik kõik sobib või? Ei ja ma ütleks küll, et mul nagu. Iga iga, igal asjal on mingid oma võlu, et selles suhtes võib-olla erinevus tuleb siis siis see, et kui ma ütlema peaksin tikkimist iga päev tegema, võib-olla ta tüütaks mind ära, praegu ta praegusel hetkel ta on just minu jaoks selline asi, mida ma ei ole praegu nii ammu teinud, et ma hea meelega võtaksin tükiks väidet suurepärase ideega septembriõhtut, eks eks ole, ehades rist ristpiste. Saaga maade kohta, et kui sa ikkagi alad linna seal, siis seal on nii mõnus minna, vahe sinna suvilasse ja natukene ma päris puid otseselt ei laiali ja kirjast kätte, aga mingi mõru natukene nüüd selliseid asju teha, et jälle jälle me oleme selle nii-öelda tegevuse muutuse juurde tagasi, et et Kemin mind isegi nii väga ei häiri see, et kui ma ei oskaks näiteks hästi, ma ei tea, kududa või tikkida, pigem naudin seda protsessi ennast, et ma ei saanud seda teha ja tuleb välja, kuidas tuleb, peaasi. Minu jaoks ei olegi oluline see, kui hästi ta mul välja tuleb, oluline on see, et ma ise proovisin teda nii hästi teha kui ma, kui ma suudan. Ja, ja ma ei võrdleks seda sellega, et kas mul tuleb siis paremini välja kui siin emal kõrval või vanaemal või selles suhtes. Eesmärk on jah, tõesti nii hästi kui sina, suudled ja inimesed on erinevate eelduste, erinevate võimetega kõik ei saagi täpselt sama nõudega, mis su vennad käivad. Praegu Barcelonast tenniseturniiril võiks täna õhtul tagasi jõudma, oligi nii, kõrbet, esimese septembri aktus jääb ära, aga siis teine vend käis ja võttis tal eile õpikut koolist ära ja ja tema on jah, praegu teenistuspalli mänginud, talle talle suhteliselt meeldib seda mängida, ta on hästi selline väike käelõbus, tennis on niivõrd nagu mõnus lähe mäng tema jaoks, erinevalt teistest, kes on selle palju esiteks suuremad ja suhteliselt geneka tõsisemad. Nii et tema ja naudib seda ja siis kodus tal on arvutiga tegelemine väga meeldima hakanud, on ise vaikselt uurinud, seal igasuguseid. Alguses lihtsalt vaatas, kuidas programmid käivad, nendest juba kirjutab seal ise midagi, nii et mina, mina, mina ei saa aru, mida te põhimõtteliselt arvutitega on, karjus, nii et see on natukene miinused. Hinnad olemas, on selles suhtes, et kui ma olen arvutiga mingi probleem, sest me kohe ütlen, et ei hakka orgarl võta mind ja et ise ma seda kunsti ei ole selle tõttu nii söögiks ilmselt saanud, kui ma ilma nendeta oleks nägema nende, tulen plusse nii palju, et nendest ühest miinusest räägime. Aga teine vend on siis, ta käib koolis, seda sallake nendel olümpiaadidel päris palju. Nii et suvel oli vist Hollandis ühel olümpiaadil Amsterdamis ja enne seda oli ka Krimmis, Ukrainas, astronoomia olümpiaadil ja suhteliselt sellise ei vaata ka noh, põhimõtteliselt kooliasjadega valdavalt. Ja kui nemad ühel hetkel lähevad ka kõik välismaale ülikooli, siis sinu vaesed ema ja isa. Keerutavad kahekesti ühtäkki me käime erinevatel aegadel, ka tööstus on nagu keegi igatahes. Aga tegelikult ei, ei tea nende plaanide kohta selles suhtes väga-väga palju, et väiksem vend on nii väike, et ta ei ole kindlasti mingit ettekujutust suuremal vaidlema, midagi tekkida, aga, aga selles suhtes minu meelest ka siis, kui lapsed lähevad Tartusse, ütleme, see teeb või peaaegu, et sama välja, et jalg võib-olla vahel käid nädalavahetusel, aga nädala sees sa oled, oled ära ja ei ole ka sellesse ja ja ma ei usu, et see nagu see otseselt erinevuse teeb, et me välismaal oleme ja see, et mingil hetkel lapsed lähevad ülikooli, lähevad kodust ära, see on ikkagi paratamatus ja minu meelest hea, kui see saab taimede nagu samm-sammult ja ülikoolis. Tavaliselt ongi see asi, mis teeb selle Samsemalt taeva vaikset mida, mida sujuvad üleminekud enne, seda võib-olla paremini. Aga aitäh, Kadi Liis. Aitäh stuudiosse tulemast, kas muusikat ka kuulad vahel? Ja ma otseselt? Kõrvaklapid peas ringi ei käi ja nimed ei kuule, aga pigem pigem, et mida tuleb, seda kuulan ja. Jah, aga siis, seekord on valik minu. Me mõtleme siia saate lõpetuseks ühe niisuguse Mõnusa tervitusloo kõikidele, kellel nüüd selle septembrikuuga on alanud uus kooliaasta, ükskõik siis kas ülikoolis või koolis või või kus ja, ja tänane jutusaade on sellega läbi. Stuudios oli Cambridge'i ülikooli. Kadi Liis Saar, Saadet juhtis Margit Kilumets ja kokku aitas selle panna Vivika Ludvig ilusat kooliaasta algust meile kõigile.