Kell sai kuus, te kuulete Eesti raadio uudiseid, stuudios on Vallo kelmsaar. Koalitsiooniläbirääkimisi pidavad erakonnad otsustasid luua kodanikuühiskonna sihtkapitali. Reformierakond pakub partneritele valitsuskohtade jaotust, kuid konkreetsetest ministeeriumist ei ole juttu olnud, kinnitas erakonna aseesimees Meelis Atonen. Majanduskasv aeglustub, sel aastal oodatakse aga ikkagi üheksaprotsendilist. Analüütikud avaldasid lootust, et majandus kohaneb aeglustamisega järk-järgult ja krahhi ei tekkinud. Tallinna linnavalitsus soovib kevadel välja kuulutada konkursi veel 10 kooli renoveerimiseks. Abilinnapea Kaia Jäppinen kaitseb koolide pantimist pankadele. Energeetikakonverentsil jõhvis räägiti kõige rohkem tuuleenergia kasutusele võtmisest. Eesti ei ole täitnud Euroopa Liidu õigusakte, mis käsitlevad sadamates jäätmete vastuvõtmist. Prantsusmaa president Jacques Chirac asus eelseisvatel presidendivalimistel toetama erakonnaga kaaslast Nicolas Sarkozy'd, Ukraina ülem. Ta kiitis heaks nelja uue ministri ametisse nimetamise. Välisministriks saab Arseni Jatsenjuk ning majandusministriks Anatoli Ginahkele minekut. Valitsusse peab presidendi partei Meie Ukraina reetmiseks. Eesti Rahva muuseum hakkab välja andma oma ajalehte, täna esitleti esiknumbrit ja ilmast. Öösel sajab kohati vihma. Sooja on üks kuni kuus. Homme päeval on ilm olulise sajuta ja sooja kuni 15 kraadi. Kõigepealt koalitsiooniläbirääkimistest Riina Eentalu. Nagu teada, oli täna siis kõne all kodanikuühiskonna teema ja Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen ütles, et selles suhtes partnerite vahel erilisi erimeelsusi ei olnud. Otsustati selline lihtne asi nagu kodanikuühiskonna sihtkapitali loomine suurusjärk 20 miljonit krooni aastas. Et kodanikuühiskonna arengut ja kodanikuühiskonna tegevust parandada. Ja nüüd siis käiakse uuesti läbi veel neid punkte, mis on läbirääkimiste käigus jäänud lahtiseks ja seal võib mõneski valdkonnas tulla veel tõsiseid arutelusid. Mart Laar nimetas näiteks tervishoiu valdkonda. Sotsiaaldemokraadid ka palgaküsimusi palgapoliitikat. Meelis Atonen arvas, et programmiga täna veel lõpule ei jõuta, nii et kõik see, mis ajakirjandust hirmsasti huvitab, et kuidas ministeeriumide ministrikohad jaotatakse, et et nendeni täna ei pruugi veel jõuda. Küll aga Ta ütles Meelis Atonen välja selle pakkumise, kuidas Reformierakond neid ministrikohtade või partnerite vahelist jaotust näeb. See on väga selgelt meie pakkumine, et vastutusvaldkonnad võiksid jaguda nelja koalitsioonipartneri vahel suhtes seitse, viis, kolm, üks ja see on see on küll konkreetne pakkumine, mis ilmselt vastab nii poliitilisele loogikale kui ka teatud matemaatilisele loogikale. Et seitse, siis Reformierakonnale viis, Isamaa ja Res Publica liidule neli sotsiaaldemokraatidele ja üks rohelistele ja nende hulgas on siis ka riigikogu esimehe ja aseesimehe koht. Mida arvab sellest Mart Laar, Isamaa järjetu, palun? Meie jaoks on kindlasti oluline kuuldeka karas, ettepanekuid tuleb otse meile, mitte ajakirjanduse vahendusel. Ja sotsiaaldemokraat Eiki Nestor Et siin, mina, meie nimel, tahan küll öelda, palju on ju tegelikult väga paljud asjad paika pannud, et ei ole ju reaalne, kui antud koalitsiooniläbirääkimistel sotsiaaldemokraadid nõuaksid reformierakonnalt rohkem valitsusse kohti, kuni saate isegi aru. Need numbrid selles suhtluses, mis on ajakirjandus käsitlenud, on minu meelest mõistlikud ja ei tekita nagu ausalt öeldes meile küll nagu selle koalitsiooni võimaliku sünnikoha pealt mingit muret. Nii palju võiks lisada veel, et tänapäevalgi käis juba ajakirjandusest läbi see, nagu oleks Reformierakonna esimees, peaminister Andrus Ansip on öelnud, et välis- ja justiitsministri koht peaks kindlasti jääma reformima erakonnale. Siis Meelis Atonen kinnitas, et Reformierakonna juhatus niisugust asja arutanud ei ole ja see, mida räägib Andrus Ansip, panna Andrus Ansipi mõeldud ja temalt oleks seda ka küsida. Riigikohus ei rahuldanud konstitutsioonipartei kaebust lugeda üle kehtetuks tunnistatud hääletussedelit, sest riigikohtu hinnangul jäid kaebuses sisalduvad väited liiga üldsõnalisteks. Tuginedes pelgalt väitele, et konstitutsioonipartei poole on pöördunud isikuid, kes endi väitel kirjutasid hääletamissedelile teatud kandidaadi nimed, kelle hilisemas valimistulemuses nende antud hääl ei kajastunud. Pole võimalik teha otsust, millest oleneks kõigi maakondade valimiskomisjonide kohustus lugeda üle kõik kehtetuks tunnistatud hääletamissedelid, leidis riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Riigikohtumenetluses on teine valimistega seotud kaebus, mis käsitleb väidetavat valimisseaduserikkumist Lasva vallas. Selle kaebuse osas teeb riigikohus otsuse järgmise nädala algul, ütles riigikohtu pressiesindaja. Rahandusministeerium ja SEB Eesti ühispank avaldasid täna majandusprognoosi, mis milles ennustavad majanduskasvu aeglustumist. Kokkuvõtte teeb Kai Vare. 2006. aastal oli Eestis majanduskasv 11,4 protsenti, ka teistel Euroopa riikidel läks hästi. Analüütikud on aga ühte meelt, et niisugust aastat enam ei tule. Rahandusministeerium prognoosib lastele Eesti majanduskasvuks veidi üle üheksa ja järgmisel aastal veidi üle kaheksa protsendi. Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna juhataja Andrus Säälik, kuid sõnul inflatsioon suureneb ning seda eelkõige toidu ja eluaseme kulude kallinemise tõttu. Murettekitav on see, et meil on inflatsiooni viimasel ajal tekitamas ikkagi sellised nagu nõudluspoolsemad surved. Inflatsiooni põhjus on see, et meil on raha piisavalt palju käes ja me oleme valmis mingite kaupade teenuste eest maksma tunduvalt rohkem kui tegelikult. Võib-olla peaks. Rahandusminister Aivar Sõerdi sõnul euro kasutuselevõtuks vajaliku Maastrichti inflatsioonikriteeriumi Eesti esialgu ei täida. Eeldame inflatsiooni kasvu siis tänavu 4,9 protsendini ja järgmisel aastal 5,2 protsendini ja alles 2009 jõuab siis inflatsioon sellele tasemele, nagu ta oli eelmisel aastal ehk siis 4,4 protsenti ja prognoosiperioodi lõpuks. Prognoos ei luba inflatsiooni alanemist kriteeriumi piiridesse. Andrus Säälik ütles, et analüütikuid ei häiri mitte majanduskasv iseenesest, vaid see, millel kasv Eesti puhul põhineb. Meil ja majanduskasv on liialt palju poseerinud sisemaisele nõudlusele ning kuna tegelikult meil seda raha ei ole olemas, seda väljastpoolt sisse laenanud siis on ilmselge, et sellised laenukasvutempod ei saa igavesti jätkuda, nagu praegu on toiminud ning On täiesti kindel, et mingi hetk peab, see korrektsioon toimub. Küsimus on nüüd selles vaid, et kas see korrektsioon tuleb väga järsk või tuleb natukene sujuv. SEB Eesti Ühispanga ökonomisti Hardo Pajula hinnangul on suure krahhi tõenäosus väike, kuid kohaneda tuleb. Minu hüpotees on nagu selline, et me oleme ikkagi sellest kasu tibubaasist ei möödu nädalatki kusagil rahvusvahelises finantspressis või siis mujal käsitletakse Baltikumis ülekuumenemist ja Baltikumi majandusega seotud probleeme. Päris selgelt muutun närviliseks välisfinantseerija ja nüüd ongi siis siin avaramalt kaks võimalikku kohanemist. Üks on see siis, et andjad karmistavad oma rahastamistingimusi. Ma arvan, et see on, mis puudutab kahte sellist juhtivat panka Eestis on juba toimumas, nüüd on küsimus selles, et kuidas siis reageerivad teised pangad, kui seda käsitletakse nii-öelda võimalusena, et uruhiirvaikselt koomale tõmbama, siis võib krediidikasv ja kohas sellega veel majanduskasv jätkuda, aga seda saad need lood, kriitilised lood Baltikumist ja siis Eestis jätkuvad. Varem või hiljem hakkab siis omakorda mõjutama ma arvan, laenuvõtjate hoiakut. Riiklik lepitaja Henn Pärn lõpetas tervishoiu valdkonna töötajad Tööandjate lepitusmenetluse esimesel märtsil esitas riiklik lepitaja tervishoiutöötajate tunnipalga alam härra käsitleva kokkuleppe projekti tööandjate ehk Eesti haiglate liidu ja valitsuse ning töötajate organisatsiooni Eesti Õdede Liidu ja Eesti tervishoiu alatöötajate. Ametiühingute liidu esindajad nõustusid selle ettepanekuga ja kirjutasid 16. märtsil tervishoiutöötajate tunnipalga alammäära kollektiivlepingule allaleppega ei ühinenud arstide liit ning keskastme tervishoiutöötajate kutseliit. Eesti ei ole täitnud Euroopa liidu õigusega teate, mis käsitlevad laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise, seadmete paremat kättesaadavust ja kasutamist sadamates, nii leiab Euroopa Komisjon. Komisjon saatis täna Eestile põhjendatud arvamuse, milles märkis, et on seetõttu otsustanud alustada menetlust Eesti vastu. Jätkame siit välissõnumitega ja Reene Leas. Ukraina parlament kinnitas uueks välisministriks Arseni Jatsenjuk i, kelle president Viktor Juštšenko esitas pärast Volodõmõr Ogrosko kandidatuuri kolmekordselt tagasilükkamist. Endist majandusministrit. Jatsenjuk toetas 426 liiget 450 kohalisest parlamendist. Jäätsenjuki sõnul peaks Ukraina säilitama tihedad sidemed Venemaaga ka ning dialoogi USAga. Euroopa Liidu liikmelisus ei ole tema sõnul Ukrainale asi iseeneses. Tegelikud eesmärgid on sellega seotud väärtused ja reformid. Parlament kinnitas uueks rahandusministriks endise peaministri Anatoli Ginachi. Tema kandidatuuri toetas 255 saadikut. President Viktor Juštšenko nimetas Ginachi kinnitamist Andrus ministriks häbiväärseks. Kunagi valiti parlamenti presidendimeelse meie Ukraina nimekirjas, mis praegu on opositsioonis meie ukraina käsitlebki nahhi minekut Viktor Janukovitši valitsusse reetmisena. Lisaks majandus ja välisministrile kinnitati täna kohus asepeaminister, regionaalarengu ja ehitusminister ning elamu kommunaalmajanduse minister. Euroopa Liit. ÜRO nõustusid pidama kõnelusi Palestiina valitsusliikmetega, kes ei kuulu äärmusrühmituse Hamas. Eile toimus kohtumine USA diplomaadi ja Palestiina rahandusministri Salam kraadi vahel. Täna kohtus fajaad Euroopa Liidu Lähis-Ida saadikuga. Iisraeli peaminister Ehud Olmert on öelnud, et äsja moodustatud Palestiina ühtsusvalitsusega ei peaks kontakte looma enne, kui ta tunnustab Iisraeli, loobub vägivallast ning täidab varem sõlmitud rahuleppeid. Prantsusmaa president Jacques Chirac teatas, et toetab presidendivalimistel oma erakonnakaaslase Nicola Sarkozy kandidatuuri. Sarkozy on varem öelnud, et Autab sirakilt toetust, kuna presidendi poole hoiuta jäämine võinuks kahjustada tema usaldusväärsust paremtsentristidega kandidaadina. Chiraci avaldus näitab, et poolte varasemad lahkhelid on lahenemas. President teatas ka, et Sarkozy lahkub siseministri kohalt 26. märtsil. Iraagi asepresident Rekal Hašemi kutsus üles mässulistega, nähes selles ainsat võimalust riik stabiliseerida. Asepresident välistas siiski kõnelustesse astumise al-Qaedaga. USA vägede Iraagis viibimise kohta märkis hasheni, et paljud kohalikud on häiritud, kuna välisjõud kahjustavad iraaklaste uhkust. Samas tõdes ta. Nad peavad riiki jääma veel mõneks ajaks, kuid lisas, et Iraak ootab vägede väljaviimise ajakava koostamist. Tallinna linnavalitsus soovib kevadel välja kuulutada konkursi veel 10 kooli renoveerimiseks. Abilinnapea Kaia Jäppinen kaitseb koolide pantimist pankadele nende kordategemise eesmärgil lähemalt Hanno Tombergi vahendusel. Tallinna abilinnapea Kaia Jäppinen kinnitab, et koolide pantimisega laenude katteks arvestati eelmise konkursi korraldamisel ja selleks annab õiguse volikogu otsus. Käri plaanis, mis siis esitati, oli põhimõtteliselt ette nähtud võõrvahendite kaasamine ja loomulikult oli ta esialgses pakkumises näidatud seda, milliste pankadega soovitakse koostööd teha. Millistelt pankadelt on esitatud ka garantiid, mis olid ette nähtud üleüldse selleks, et seal konkursil osaleda. Ja kui me räägime nüüd hüpoteegi seadmisest hoonestusõiguse lepingule, siis need tingimused on ette nähtud esimesel juunil 2006 volikogus vastu võetud otsuses oma 183. Kokku võiks linn samadel tingimustel rendile anda kuni 25 pealinna kooli, leiab Jäppinen. Mai lõpus on kavas kuulutada välja järgmine konkurss 10 järjekordse kooli väljarentimiseks. On optimaalne, et me järgmise konkursi või volikogu otsuse selle kohta, et konkurss välja kuulutada, saaksime 2007. aasta mai lõpp juunikuu sest me nägime juba pooleteist kuu pärast just nimelt. Sotsiaaldemokraatlik erakond alustas eile allkirjade kogumist linnavalitsuse otsuse vastu lubada Urmas Sõõrumaale kuuluva vigarex hõldingu suur laenu katteks pantida viis pealinna koolimaja. Sotsiaaldemokraatliku erakonna Tallinna piirkonna esimees Jaak Juske. Kõigepealt on sotsiaaldemokraadid täna üpris veendunud, et kui linn tahaks seda suudaks teha need koolid ise korda enda raha eest siis tuletage meelde, et eelmine aasta kasvas linna eelarve maht miljard krooni ja tänavu umbes samas mahus. Need tingimused, millega, kuna koolid antud kahele erafirmale rendile on minu hinnangul linnale ikkagi äärmiselt kahjulikud. Võitnud firmad saavad ühe kooli eest linnalt 30 aasta jooksul 300 miljonit krooni, see on ainult ühe kooli eest summa, kusjuures seal on punkt, et kui linnavalitsus leiab, tähendab, nõuab, siis võib seda summat suurendada, et me kokkuvõttes ei tea, palju tegelikult linn 30 aasta jooksul nendele kahele servale maksab. Kaia Jäppinen väidab, et praegused kuulide renoveerivad Sõõrumaa Oliver Kruuda on tuntud ettevõtjad, kelle raskustesse sattumisel on linn valmis koolid ka tagasiost. Kui hüpoteegipidaja hakkab realiseerima seda hüpoteeki, siis on linna eelisostu õigus igal juhul. Või on ka tingimus selline sees, et kui periood lõpeb ja koolid langevad tagasi linnale hoonestusõiguse seal ei ole, siis sellisel juhul on nad hüpoteegi vabal. Jäppinen kinnitusel kujuneb pärast järgmiste konkursside edukat korraldamist linna iga-aastaseks tagasimakseks koolihoonete rendimaksete näol kuni 250 miljonit krooni. Ta lubab, et linna eelarve suudab seda summat ka tulevikus katta. Kui me oleme selle otsuse teinud, siis me oleme kindlad, et linna eelarvega suudab seda koormust kanda. Jõhvis peeti täna energeetika konverents, kohal käis Ago Gaškov. Nagu ikka sellistel üritustel oli kõige suurem vastasseis tuule- ja tuumaenergeetika pooldajate vahel. Akadeemik Anto Raukas. Me ei ole ju tuuleenergia vastu mitte keegi Eestis, kui seda tuleb rakendada mõistlikult, sellepärast et iga tuulejaam vajab ju väga pruuli kompensatsioonivõimsusi ja see saab olla vaid gaasi baasil, kus meile muutume sõltuvaks ju väga suures osas Venemaast ja peale selle on müüte, tuul oleks odav, sellepärast vaatame, kui palju tegelikult kulub energiat selleks, et neid tuulikuid valmistada, nad ju kuluvad välja vahetada ja seetõttu ikkagi me peame lähtuma sellest, et kõik energiad on head, kui neid kasutada mõistlikes proportsioonides, Eestis on kokku lepitud. Ma energiakandjate paljusus v peab olema üle kogu vabariigi normaalne jahutumus ja kolmandaks ka, et peab olema ikkagi elektri ja sooja koostootmine ja räägiti ka sellisest võimalusest nagu pumpjaamad. Ja et me tuulikutega pumpame siis vett paekaldale rajame sinna näiteks 10 kilomeetri pikkuse ja kilomeetri laiuse veehoidla. Ja see on ka võimalik, aga kui te kujutate ette, milline oleks siis kohalike elanike reageering, millel oleks siis roheliste reageering pumpjaama, siis on maailmas palju ja loomulikult peab ka Eesti selle peale mõtlema, aga jällegi, millises ulatuses me saame seal realiseerida? Akadeemik Anto Raukas on tuntud kui tuumaenergeetika pooldaja kuid ta ei arva, et tuumajaama tuleks hakata Eestisse ehitama. Kohe. Kunagi kõnelenud seal peaks hakkama ehitama homme või ülehomme. Ma olen rääkinud, Eestis, tekib selleks vajadus aastal 2020. Juhul kui me ei suuda ellu viia energia kokkuhoiu. Programmi energia säästmise vajadusele rõhutas ka säästva Eesti Instituudi direktor Valdur Lahtvee. Loodusvarad ja looduskasutus saab olema piiratud, konkurents tegelikult tiheneb, seda enam me peaksime hakkama mõtlema, kui me räägime Eesti sõjalisest jätkusuutlikkusest ja, ja ka energeetilisest, sõltumatutest ja varustuskindlusest ikkagi, et me panustaksime märksa rohkem kui täna energiasäästu Energiasäästupotentsiaal. Meil Eestis on ka võrreldes siin, mõnede naabritega on märksa suurem ja seda potentsiaal oleme, me peamegi, ära tarvita. Mul on väga hea meel, et lähiajaks ka riigieelarvestrateegias. 2007. kuni 2012. aastani on tõepoolest kümnekordistatud energiasäästu edendamiseks suunatavaid vahendeid. Eesti Rahva muuseum hakkab välja andma oma ajalehte täna esitliteesik numbrit Vambola Paavo. Muuseumi direktrissi Krista Aru kinnitusel ajendas päris oma lehte tegema nii kummaline kui see ei tundu pidevalt kummitav ruumipuudus. Tänasel Eesti Rahva muuseumil on ju see näitusemaja kunagine raudteelaste klubi Siim Veski tänavas on kogud meil nagu puudub selline pind, kus kõike seda, mida me tahame teha, mida me peaksime tegema, ellu viia kest nendest tänastest päevalehtedest niiväga nüüd muuseume asjadest kirjutada tuleb siis ikka teha oma ajalehtedele. Nime leidmine oli aru sõnul põnev ettevõtmine, kuulutati välja üle muuseumiline konkurss, vaieldi põhjalikult ning lõpuks jäi sõelale värat. Siin olid. Ka veendunud näiteks nime kanarbik pooldajad, Harbik oli sõjaeelse Eesti vabariigi sellise Eesti Rahva Muuseumi nagu tunnuslill. Kuna neid pakkumisi oli nii palju, siis me tegime lausa oma komisjoni ja valisime välja siis sellise lõppvooru jõudnud 15 nime ja lõpphääletusel võitis värat. Aga kui me paneme selle tänapäevasesse konteksti, siis see on omamoodi, nagu portaal avaneb, see on kõigile lahti. Ühest küljest on see värat selline Lõuna-Eesti murdeline värav, mis seal ka olnud. Eesti Rahva Muuseumi üks sümboleid. Esiknumbri pani kokku Pille Runnel. Kui suur väljakutse oli ajalehe toimetamine? Enamasti tuleb ajakirjanike küsib meilt, mis sünnib muuseumis ja, aga nüüd oli meil ühtäkki võimalus seda kõike ise rääkida, et see, kuidas seda teha, oligi ilmse kõige suurem väljakutse. Kas mõtlete nüüd tulevikku, seda lehte välja mamma sagedamini ja ta paksemana selle aasta sihiks oleme me seadnud ilmumise kaks korda aastas vaatama, et kui suur on meie jaoks. Täna kell kaks, null seitse algas kalendrikevad. Vaatamata öisele ajale võeti kevade saabumist pidulikult vastu mitmel pool ka Türil, kus oli kohal meie korrespondent Olev Kenk. Kui peaminister Mart Laar seitse aastat tagasi Türi esimest korda kevadpealinnaks kuulutas, ei uskunud keegi, et ollakse ühe elujõulise traditsiooni sünni juures. Nüüd on paljude jaoks ütlematagi selge, et tõeline Eestimaa kevad algab just Türil. Seepärast ei mallatud täna öösel kodus puhatajaid kevadet mitte maha magada. Üks Türilane oli oma vaata tunded kogunisti luuleridadesse sättinud. Kevad on siin, lajatab pähe surmavat hõngu, õhus pole vähe neid ja noormees leiavad end siis. Heliseb õues hinges C5. Kevad on siin, lajatab pähe. Õhus on armastust ja üldse mitte vähe. Eelolev öö on Eestis vahelduva pilvisusega, kohati sajab vihma ja paiguti võib olla udu. Puhub ida- ja kagutuul neli kuni 10, saartel kirdetuul seitse kuni 12 meetrit sekundis. Sooja on üks kuni kuus kraadi. Homme päeval päeval on ilm muutliku pilvisusega ja olulise sajuta, puhub idakaartetuul neli kuni 10, saartel puhanguti 12 meetrit sekundis. Sooja tuleb üheksa kuni 15, saartel ja kohati ka rannikul viis kuni kaheksa kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 16761 kuulmiseni.