Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast viiendast septembrist minale Mall Mälberg. Eesti inimarengu aruande suurim hoiatus on meie rahvaarvu kiire jätkuv kahanemine. Eestis on hädasti vaja väärtustada kõiki inimesi, kes siin elavad. Vastasel korral ootab meid tugev taanlane areng, arvas inimarengu aruande peatoimetaja Marju Lauristin. Tallinnas Tõnismäel algasid haridustöötajate esindajate ja haridusministri läbirääkimised õpetajate võimaliku palgatõusu üle. Samas korraldavad õpetajad meeleavalduse. Õpetajate liit leiab, et 20 protsendine palgatõus vaid tasandaks vanemõpetaja palga, riigi keskmisega on õpetajad saaksid aga endiselt keskmisest madalamat töötasu. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ütles, et NATO sõda Liibüas on jõudmas lõpule, aga päris lõpp. Alliansi jaoks ei ole sõjaeesmärk täidetud pelgalt Muammar Gaddafi kinnivõtmisega. Täna alanud Euroopa muinsuskaitsepäevade moto on ajaloolised linnad ja külad. Muinsuskaitse seltsi esimees Jaan Tamm pelgab enim kaasaegsete materjalide ja suhtumise pealetungi miljöö väärtuslikele aladele. Eesti kontserdi uut hooaega iseloomustab lai kontserdikava palju oral nüüdisloomingut, millest suur osa koondub nüüd festivali. Samas on mõeldud rohkem ka koolilastele ja neile, kes soovivad kuulata kuldset klassikat. Ka Vanemuine tutvustas täna oma uut hooaega. Teatris on etendumasse rekordarv uuslavastusi. Alustavad uus draamajuht Urmas lennuk ja muusikajuht Paul Mägi. Homme on meil pilves selgimistega ilm, vihmasadu liigub saartelt üle Eesti itta. Sooja on 15 kuni 18, Ida-Eestis kuni 21 kraadi. Eesti inimarengu aruanne on seekord eriline, kuna keskendub Eesti 20 taasiseseisvusaasta võrdlusele Läti ja Leeduga aruanne ja maailma riigid majanduse kvaliteedilt nelja rühma tuumikriikideks, tuumiku lähedasteks, perifeeria lähedasteks ja perifeeriaks. Eesti on maailma inimarengu tabelis 34. kohal ja asetub sellega tuumiku lähedaste Läti ja Leedu perifeeria lähedaste riikide hulka. Margitta otsmaa, teeb aruandest kokkuvõtte. Eesti inimarengu aruande peatoimetaja Marju Lauristini sõnul on balti riikide tuleviku arengu võti, sama tuleb väärtustada kõiki inimesi, kes siin elavad seest. 20 aastaga on kolme balti riigi elanikkond kahanenud pooleteise miljoni elaniku võrra. Seda sündimuse languse, elu- ja kasvu pidurdumist ja väljarände tõttu. Lauristin märkis, et Eesti pikale ajalisem eesmärk võiks olla jõudmine 20 arenenuma riigi sekka, mis on siis meie arengut tõuganud ja takistanud. Ka välistegurid, Eurointegratsioon, ränne, Läänemere regiooniga väga tihe seos tehnosiirdevõimaluste kiire ärakasutamine, väliskapitalile avatus, sisemised tegurid on seotud väga palju skulptuuriga. Rahvusliku eneseteostuse tahe, mis on seotud majanduseduga arengu takistada, on meil nii-öelda objektiivsed, inimkapitalile väheses väike mastaap, perifeersuse madal koostöövõime, kapseldumine ja koherentse strateegilisel valikul põhineva majanduspoliitika, ikka veel puudumine või nõrkus. Suures plaanis on hästi, Eesti näitajad on keskmised, see tähendab, et meil on väga head ja mõnede nõrgad näitajad. Nii ütles aruande hariduse peatüki kirjutanud Mati Heidmets. Tegelikult Eestis on selline püsivalt ennast taastootev alaharitud ühiskonnakiht, hariduslik lumpen, see on see seltskond, kes ei jõua kaugemale põhiharidusest või isegi ei jõua sinna ja kelle osakaal tegelikult üles kasvavas põlvkonnas on olnud suhteliselt stabiilne kuskil 10 15 protsendi vahel. Ma arvan, et see on asi, mida tuleb väga tõsiselt võtta. Raul Eamets tõdes, et kõigis kolmes riigis on vaeslapse osas sotsiaalpoliitika. Balti riikide sotsiaalkaitsesüsteemides on näha tugevat Nõukogude aja pärandit, sotsiaalseid probleeme lahendatakse endiselt universaalselt, mitte üksikjuhtumite kaupa. Majanduskriisi raskus maandus täna siiski inimeste õlgadele, olgu nendeks siis palgatöötajad, kes võib-olla kannataksid kõige rohkem, aga ka ettevõtjad. Erinevus Euroopa liidu vanadest liikmesriikidest seisnes kahtlemata selles, et seal lükati paljuski lahendused järgnevatele põlvkondadele. Inimarengu aruande keelepoliitika osas tunnetatakse Eestis hakkamasaamist pigem riigikeele oskuse kaudu, Lätis aga rahvuse kaudu. On tähtis mõista, et keelepoliitika ei ole ainult keelepoliitika, vaid eesti keele omandamise probleemidel on väga tugev sotsiaalne mõõde. Mati Hint. On ikkagi see vastandus meie ja nemad, et selles 20 aasta jooksul on Eesti keelepoliitik olnud valdavalt selline, me sunnime nad eestikeelseks, siis muutuvad nad k lojaalseks tulemuslikum oleks vastupidine. 40 protsenti venekeelsetest eesti noortest soovib Eestist lahkuda. Marju Lauristin rõhutas, et see, et Eesti on jõudnud teistest ette, ei ole mitte uhkustamise asi, vaid kohustuse võlg. Et Eesti võiks olla eestvedaja, kuid vajalik on, et oleks eestvedaja meeskonnale ja see meeskond kindlasti koos saavutaks rohkem, et me enam ei pea rääkima lõhest Läänemere piirkonnas, vaid saame rääkida ühtsest Läänemere piirkonnast. Tallinnas Tõnismäel algasid haridustöötajate esindajad ja haridusministri läbirääkimised õpetajate võimaliku palgatõusu üle. Samas toimub ka õpetajate meeleavaldus. Tõnu Karjatse käis kohal. Suhtlusvõrgustikus Facebook alguse saanud liikumine õpetajale vääriline palk tõi Tõnismäele mitukümmend õpetajate nende toetajat. Õpetajate liit leiab, et praegu plaanitav 20 protsendiline palgatõus vaid tasandaks vanemõpetaja palga riigi keskmisega. Nooremõpetajad saaksid aga endiselt keskmisest madalamat töötasu. Mõned arvamused. Liivi tööd on kole palju, olen küll algklasside õpetaja, kus peaks olema nagu suhteliselt normaalne see olukorda, aga noh, see kool, kus ma töötasin, seal arvas direktor, et see ei ole veel piisav, et üldtööaeg peaks olema kuidagi sisustatud igasuguste erinevate koolituste ja erinevate koosolekutega ja et see lihtsalt võttis võhmale. Ma vahetasin kooli tegelikult, kui päris aus olla, olema tõsiselt mõelnud äramineku peale, jah. Nimi on kaitel, töötan väikses põhikoolis Tallinna lähedal, töökoormus on täistöökoormus, palk on väike, eriti arvestades seda olukorda, et enam ei maksta ju tagasi ka õppelaenu, mis tähendab, et ma pean nende õppelaenu hakkama ise tagasi maksma ja ilmselgelt ma ei saaks üksi hakkama, kui mul ei oleks siin elukaaslase näiteks. Minu nimi on Ivika nädal, ma õpetaja, ma olen õpetajahariduse saanud, aga ma ei tööta õpetajana kuna juba tollel ajal oli 20 aasta tagasi ma sain aru, et mul ei ole võimalik ennast toita selle palgaga ja täna olen ma koolitaja ja see on üks paradoks, et kuigi tavaliselt vanema instinkt ütleb, et lastele tuleb kõige paremat anda, siis praegu on nii, et täiskasvanute täiendkoolituse jaoks on nõus raha panema, on nõus täiskasvanud ise raha panema, samas kui laste jaoks kõlbavad õpetajad, kes kes sisuliselt enam ei jaksa. Ametiühingute üks esindajaid Evi Veesaar ütles, et tänane kohtumine on juba teistkordne haridusminister Jaak Aaviksooga. Meie ettepanekud on esitatud juba ammu, minister oli arvamusel, et meie nõudmised on õigustatud. Ma loodan ka, et see on leidnud siis nüüd rohkem järelemõtlemist ja tähelepanu ja süvenemist ja otsimist, lahendust sellele küsimusele, sest paraku õpetaja on selline elukutse, mida igaüks ei ole võimeline tegema. Liikumisõpetajale vääriline palk algataja Evelin Tamm kinnitas, et toetus õpetajatele on olnud internetis juba väga suur. Mis saab edasi? Siin on nagu Eesti haridustöötajate liit, nüüd siin on ähvardanud streigiga, eks ju, mis minu arvates on mõistlik mõte, sest mina nagu avaldas tegelikult tegin selle Facebooki ka selleks, et toetada seda ennem, kui peab streigini minema, eks ju. Kui inimeste häält kuulda ei võeta, siis ju tegelikult on selline ammu tuntud, võta minna streigi ini, mis minu arvates näitab ikka inimeste meeleheidet. Praeguse meeleheide on internetis nähtav, et kas see peab siis nagu saama nagu haalsel streigi kaudu läbi tehtud, et kas meie ühiskond vajab selliseid jõuvõtteid täna, et saaksid inimesed aru, et haridus on oluline, et õpetaja olukord koolis on raske tegelikult? Ma arvan, et see probleem ei vaju ära selles mõttes, et nüüd on nagu seda foorumit siin loodud. Ja ma usun, et see teema nagu jätkub mina, nagu on tõesti, et meil õnnestub nagu moodustada selline kodanikuaktiivsuse põhine foorum, siiski jätkuvalt. NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ütles, et NATO õhusõda Liibüas on lähenemas lõpule. Kuna alliansi eesmärk Liibüas on kaitsta tsiviilisikuid, siis pelgalt Muammar Gaddafi kinnivõtmisega operatsioon veel ei lõppe, ütles Rasmussen täna Brüsselis. Kadri Kukk jätkab. NATO sõja lõpetamise Liibüas otsustab liikmesriikide diplomaatidest koosnev Põhja-Atlandi nõukogu vastavalt NATO sõjaliste juhtide hinnangutele. Nii rääkis NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen täna Brüsselis pressikonverentsil. Alliansi jaoks ei ole. Magamine ei ole otsustav faktor, loomulikult on see üks element, aga tahan rõhutada, et üksikisikud ja teiste hulgas ka Gaddafi ei ole operatsiooni sihtmärgid. Otsustavat rolli mängib Liibüa rahvusliku üleminekunõukogu võime tagada tsiviilisikute kaitse Liibüas. See on keskne ÜRO mandaalis, mille alusel Nato Liibüas tegutseb kaitsta tsiviilisikuid, ütles Rasmussen. Liibüa rahvusliku üleminekunõukogud on tunnustanud 60 riiki. Nende seas on ka Aafrika riike, kuigi Aafrika liit on öelnud, et ei saa mässulisi tunnustada, kuniks võitlus kestab. Anders Rasmussen ütles, et NATO ei jäta Aafrika Liitu viimase hoiaku cute pärast koostööst kõrvale ja. Me ei kavatse Aafrika liitu kõrvale tõugata, vastupidi, käisin Liibüa konverentsil Pariisis ning Aafrika liit oli seal esindatud, ütles NATO peasekretär Liibüas. Rahvusliku üleminekunõukogu ei ole palunud NATO-lt või teistelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt abi rahuvalveks Liibüas, kui sõda on lõppenud. NATO peasekretär usub, et üleminekunõukogu on võimeline austama põhilisi inimõigusi ja seaduste ülimuslikkust. Samas lisas Rasmussen, et rahvusvaheline kogukond on valmis aitama, kui Liibüa peaks Abikesima. Mitmed vaatlejad on seisukohal, et Liibüa stabiilsuse seisukohalt on olulisim revolutsiooniliste ja Gaddafi-meelsete jõudude leppimine Liibüas kuigi see ei ole kerge, arvestades käimasolevat kuudepikkust, sõda aegseid repressioone. Kui NATO kaitseb Liibüas tsiviilisikuid peamiselt Gaddafi meelsete rünnakute eest siis kas poleks vaja kaitsta Gaddafi meelseid vastaspoole kättemaksu eest. Anders Fogh Rasmussen ja know what so ever meil ei ole põhjust vaata et rahvusliku üleminekunõukogu toetajad oleksid tsiviilelanikkonnale nende hiljutised algatused leida. Rahumeelne lahendus sõja lõpule on selle tõestuseks, ütles Rasmussen rahvusringhäälingule raadiouudistele. Kadri Kukk, Brüssel. Eesti Kontsert esitles täna uut hooaega, Tõnu Karjatse käis kuulamas Eesti Kontserdi uus hooaeg ühendav nagu tavaks saanud traditsioonilise ja kuldse klassika tänapäeva heliloojate ja interpreetide loominguga. Ehkki hooaja suurejooneline avakontsert Pariisi orkestri ja Paavo Järvi iga on juba peetud, lubab eeloleva aasta veel nii mõndagi. Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten Üldiselt me oleme loonud endale sellise visiooni Eesti kontserdi pool aastat, tõepoolest see peab olema laiale valikule publikule ja lai valik muusikat erinevates stiilides saab olema väga hea olema kvaliteetne. Minu meelest on siin päris palju selliseid huvitavaid esinejaid nagu orkester Hiinast ja, ja Londoni vokaalkvartett siis kõik MustonenFestil külalised. Samas ka mul on väga hea meel sellest, et hooaja lõpeb Olari Eltsi ja nendesse Paulusega, et minu meelest on, on kõike nagu Onkromaatsest ja ja on sisu ja on ka teatavat kammerlikust. Üldiselt ma ise mõtlen, et tulevikus peaksid kuidagi kontserdid olema veel multikultuursemalt ja me oleme siin üritanud ka nüüd luulet seada, muusikaga kokku, teinud tööd siin koostööd Guido Kanguriga. Minu meelest see mõjub väga hästi. Traditsiooniliste uudset ühendab näiteks Andres Mustoneni barokkmuusikafestival, mis seekord toimub 20 kolmandat korda. Mustonen enda sõnul on oluline, et mõisteid ja interpretatsiooni stagneeruks ning sellest lähenemisest kantud on ka tänavune barokkfestivali kava. Muusika tänapäeva ja tuleviku vaatab nüüd festivali, räägib üks eestvedajaid Neeme Bunder. Või on nüüd festival siis see nii-öelda see kaasaegse muusikasõber, ta käib enam-vähem kõikidel kontserditel? Eks ma võiksin ka nüüd nagu seda soovitada, kõige rohkem muidugi kui me näeme oma silmaga ikkagi seisma miljoni, vaid seismas miljon, on kindlasti see nimi, mis on maailmas väga suur inglise kindlasti kõige kõige kuulsam, populaarsem, kõige enam mängida helilooja või, või selline eriline. Noh, ma ütleks laike väikselt intriga nagu see HK Power, kes on tõesti kirjutatud kummalisi lugusid, kuna praeguse lüüdi festivali idee on ta tuleviku sümfoonia ehk siis heliloojad, need, kes, kellel on oma torud, kestrid, kes on ise dirigendi ja veel sellise suurema silmavaatega. HK Gruber on näiteks lisa šansoone, kaugele veel lisaks seda teha igasuguseid asju ja sellepärast on tema selline fantaasiapuu nagu väga mitme koha peal. Muutused ootavad ees Eesti kontserdi alla kuuluvat esinduskollektiivi Eesti rahvusmeeskoorirammi, kes sai uue kunstilise juhi ja peadirigendi Mikk Üleoja. Trammi ootab, võib-olla kui me räägime nüüd põhimõtteliselt tasandil võib-olla veidi tööstiilimuutust, sooviks RAMi lauljaid rohkem mobiliseerida, ise pingutama, et, et seal on nagu niisugune peamine eesmärk. Grammi saab kuulata juba 10 päeva pärast helilooja Anti Marguste juubelile pühendatud kontserdil. Juubelikontserte mahub Eesti kontserdihooajale veelgi. Eesti kontserdi uus kava avaneb oma uhkuses ka uuendatud kodulehel. Ka Vanemuise teatrist tutvustati täna uut hooaega sellest, mis juhtuma hakkab, räägib lähemalt Kadriinselberg. Täna tervitas Vanemuise meeskond Tartu lennujaamas välismaiseid balletiartiste, kes saabusid lennukiga Tallinnast Tartusse. Melu keskel tutvustati ühtlasi teatri uut hooaega, mis Vanemuise teatrijuhi Paavo Nõgese sõnul on eriti rikkalik. Lavalaudadele tuuakse rekordiliselt 17 uut lavastust. Lavastuste suur arv tuleneb osalt ka sellest, et sel aastal alustatakse lasteetendustega teatri kodus. Paavo Nõgene. Me alustame käesoleva aasta septembrist mängimist ka Tartus kaunis teatri kodus, mis on mänguasjamuuseum, eks teatrisaale. Siis sai eelmisel aastal valmis ja vanemas teater võttis ta sellest hooajast enda hoole alla, ehk siis tegelikult kolm uuslavastust tuleb lavale teatri kodus kõige väiksematele teatrisõpradele, vanusest siis, kuni neli elu aastate Vanemuises ei olnud piisavalt repertuaari nii väikestele lastele ja meil ei olnud ka tegelikult sobivat, et meile just nimelt teatrietendusi teha. Nüüd on see koht loodud ja seetõttu on ka Vanemuise uuslavastuste arvu suurendatud. Uusi ja erakordseid lavastusi leiavad ka täiskasvanud. Ka esile, kindlasti sooviks tuua muusika valdkonnast märtsikuus lavale jõus ooperi verter kindlasti muusikalivaldkonnast aasta lõpus Eestis esmakordselt jõude muusikale Robbins ja balletivaldkonnast. Täiesti uus Karmen, millele loob muusikat Ardo Ran Varres. Koreograaf Ruslan Stepanov Garmini ainetel, nii et tulemas nendega põnevat. Lisaks uutele lavastustele Vanemuises ka uusi inimesi. Muusikaala hakkab juhtima maestro Paul Mägi, draamatrupi naaseb vahepeal no teatris leiba teeninud Andres Mähar ning draamajuhi koha võtab sisse Urmas lennuk. Lennuk ei arva, et tema tulek Vanemuises suuri muudatusi kaasa tooks, küll aga soovita kohendada töömeetodeid. Põhiline. Võib-olla see trupi suurem kaasatus repertuaari valikusse ja lavastajate valikusse. Et lavastajad, kes siia tuleksid, oleksid oodatud ka ette trupi poolt juba, et ja, ja samas on ka lavastaja hea tulla, kui ta teab, et ta on oodatud ja siis on kõik eeldused selleks, et see lavastus, mis sünnib, oleks oodatud tõele, et lõppkokkuvõttes on vaataja pärast tegutsemegi. Kadri inselberg Tartu. Eestis tähistatakse tänasest pühapäevani Euroopa muinsuskaitsepäevi Margitta, otsmaa jätkab. Muinsuskaitsepäevade traditsioon Euroopas pärineb juba 1980.-test aastatest, kui selgus, et väga paljud monumendid, muinsuskaitsealad ja mälestised on tavainimestele. Hispaanlased ja madalmaalased otsustasid alustada liikumist avatud mälestise päev, millest kujunesid hiljem välja Euroopa muinsuskaitse päevad. Eesti on osalenud selles 1993.-st aastast. Muinsuskaitse seltsi juhi Jaan Tamme sõnul tuleb inimestele anda võimalus käia ka seal, kuhu tavaliselt ei satuta. Kui jätta nüüd kõrvale mõned väikelinnad siseks Eesti suuremates olulistes linnades on ka sama probleem, et ega ikka enamus inimesi nii-öelda tänavalt kuskile sisse astuda päris ei saa, õuedesse minna ei saa, aga samas on see üks osa sellest elukeskkonnast, mida aastasadade jooksul on tehtud ja mida oleks otstarbekas siiski ka inimestele laiemalt näidata. Selle aasta moto on ajaloolised linnad ja külad. See tähendabki seda, et kui suurtes linnades on seadusandlus ja ja seda järgiv jälgiv institutsionaalses alati tagatud, noh, on olemas terve administratsioon, siis eriti külamiljöös ja väikestes linnades seda ei ole ja, ja nende omapära hakkab üha rohkem kaduma. Pooltes Euroopa linnades on näiteks ühesugused laternad, mida toodab mingi Itaalia firma. Tänu promole ta seda igale poole laiali saadab ja nii ongi, et selle maakonna ja eriti kohaliku identiteedi üks märke võib ära kaduda. No siin ülehomme ongi näiteks Mustla väärtuslik Eesti väikelinn, kas, kas Mustla on siis nüüd selline linn, mis on, noh, ütleme, ohus. Küsimus on ka selles, et mõnes kohas On see tahtmine midagi kõike uuendada tugevam kui mõnes teises kohas ja on ka teatud finantsidega tagatud, noh antud juhul on tegemist Tarvastu vallaga ja tema keskusega ja seal on väga energilised inimesed, kes tahavad nüüd korda teha mitte ainult seda peatänavat, vaid ka nende ümber olevaid hooneid ja kinnistuid. Ja, ja siin on nüüd see probleeme, et selles tegemises võidakse nagu üle piiri minna, et et meil on näiteks kahe aasta pärast seda mustlast ära ei tunne. Ilmast öösel on Ida-Eestis selge Lääne-Eestis öö jooksul pilvisus tiheneb ja saartel sajab vihma. Puhub kagutuul viis kuni 10, saartel ja läänerannikul kuni 14 meetrit sekundis. Sooja on öösel seitse kuni 13, saartel ja rannikul kuni 16 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, saartelt liigub vihmasadu üle Eesti itta. Kagutuul tugevusega kuus kuni 11 meetrit sekundis pöördub edelasse, pärastlõunal tuul nõrgeneb. Sooja on meil homme 15 kuni 18, Ida-Eestis kuni 21 kraadi. Te kuulsite Päevakaja ja järjekorranumbriga 18390 minale, Mall Mälberg. Kena õhtut.