Tere, minu nimi on Maret, Mursa Tormis. Ja endast võib-olla nii palju, et ma olen näitlejataustaga kunagi olnud seitse aastat varieteelaval ja pärast seda 13 aastat noorsooteatri laval. Ja olen ma Alexanderi tehnikaõppejõud. Juba kolmas aasta töötan Eesti muusikaakadeemias. Nii näitlejate kui muusikutega. Ja see võimalus mul siia saatesse tulla tekkis ootamatult ja, ja sellel hetkel. Kui ma andsin nõusolek, kui tegelikult ma loobusin oma kinnismõttest nüüd, kui tulla Te saate märksõna juurde kinnismõte, siis ta viib paljudele asjadele mõtlema. Ka minu ala praeguse ala puhul täitsa lahti seletada. Ja minu minu kinnismõte tol ajal, kui ma lõpetasin nüüd juba peaaegu et kolm aastat tagasi see õpetajakoolitus ise aru kolm aastat juba oli selline, et ma pigem püüdsin hoiduda avalikkusest, ma teadsin, et mind ootab suurt tööpõld, ees. On palju näitlejaid ja muusikuid, kellega iga päev tuleb tööd teha. Tööd on rohkem, kui ma seda jõuaksin teha ja mingit põhjust enese reklaamimiseks või ala reklaamimiseks otseselt ei olnud. Samas maga võib-olla pelgasin natukene küsimusi selle kohta, sest et ma ei oskagi siiamaani sõnastada. Ja mis asi on Alexanderi tehnika sellest pikalt pikalt rääkida ja Alexanderi tehnikast on kirjutatud tohutult palju raamatuid ja, ja hetkel on võimalik lugeda internetilehekülgede kaudu ääretult palju materjale nii muusikute, näitlejate kommentaaridega, meditsiinilisest aspektist ja nii edasi ja nii edasi. Aga kõik kirjutajad ja, ja kogemuse saanud inimesed väidavad, tegelikult reaalselt hakkab asi avanema alles siis läbi individuaaltunni, läbi isikliku individuaalse kogemuse. Nii tookord lõpetasin ja mõtlesin, ma teen vaikselt oma nurgas omad ööd. Ja mad kaudu töö kaudu tõestub, kui vajalik see tehnika on ja, ja, ja siis, ehk nähakse, et on vaja ka rohkem kui ühte õppejõudu siia Eestisse ja praegu on see vajadus kasvanud meeletult suureks, et oleks vaja veel keegi läheks õppima. Aga nende selle kinnismõttega ongi nii, et ta Kinnismõte võib mingil ajal lüüa sind edasi, nii nagu ta Aleksandrit ennast viis, natuke hiljem põhjendan seda väidet. Aga aeg elu muutub, ühel hetkel tuleb tast lahti lasta ja siis ta toimib. Meie kasuks. Et see minu jaoks on ka väga palju olukordi muutunud ja, ja kui ma andsin nõusoleku rääkimiseks. Kuigi ma samaaegselt pean võimatuks seda selgitada, seda la. Siis siis on see ka väga suurest seismisest vajadusest praegu just nimelt rääkida lahti või tutvustada, mis asi on Alexanderi tehnika. Mingil määral olen olukorras. Milles oli omal ajal Alexander ise, kui ta oli kui ma printsiibi välja töötanud, avastanud, välja töötanud ja juba praktiseeris Londonis oli väga tuntud kirjanike näitlejate lauljate teadvus, meeste õpetaja Kui ta ühel hetkel tuli oma ala kaitsta Tema ala, tema tööd hakati imiteerima ja ja see sundis teda istuma, kirjutuslaua taha ja lahti, kirjutama asju kirjutama, oma avastuste selgitama, mis on Nis oma tööpõhimõtteid ja nii edasi. Praegu olnud analoogilistes olukorras ja sellepärast ma andsin ka nõusoleku tulla siia saatesse. Ma kuulsin ka Epp-Maria kokamäe kordussaadet huviga et ennast julgustada. Ja et saada mõtteid Ja, ja sealt jäi minu jaoks kõlama mure selle hetke pärast, kui palju inimesel instinkt käivitub või, või läheb tööle, kui on kriisiolu korrald, noh ta rääkiski natuke maailmakatastroofist, millest iganes, eks. Kuidas seda pilti enda jaoks ei ütleski, midagigi, kardab või, või sõnastab seda? Kas on siis maailma lõpp või, või, või sõda. Et kui see instinkt ellujäämise instinkt oleks meil kõigil veel alles, et kui ta hakkaks tööle? Vähendaksin edasi omapoolset mõtet, et tegelikult see instinkt minu arvates neid meelist enam ei aitaks? Sellepärast et. Noh, instinktiivselt inimene võib-olla teadis, kuhu poole joosta, et kui nüüd sel hetkel midagi toimuks, meil pole enam kuhugi, pole joosta. Et ainus võimalus ongi tulla tagasi iseenda juurde ja teadvustada iseennast. Saada teadlikuks iseendast ja teadlikuks ka iseenda mõtetest. Tähendab Juhan, millel, millega ma töötan viib otse mõtlemise juurde. Ja ta lõhestub iga päevaga üha üha rohkem. Et meie mõte on ääretult võimas. Et kui me suudame lahti lasta kinnismõttest, siis me tegelikult suudame maailma muuta, võiks nii öelda. No võib-olla vahepeal räägin võimalikult lühidalt Frederik Mattias Oleksandr-ist. Tema kohta on võimalik juba, nagu ma ütlesin, lugeda internetist ka juba Eesti, kelle kodulehekülg on ilmunud, et sealt lühi lühimaterjale ima võimalik saada. Aga võib-olla kõige olulisemal peatuda sündis Austraalias Tasmaanias 1869 20. jaanuaril. Ja need olid pere oli uusmaasaaja, isa oli katusetegija, ema oli ämmaemandale esimene laps, kaheksast lapsest sündis ta enneaegselt ja tänu sellele võib-olla ema oskustele ta jäigi ellu. Et ta oli väga viletsalt tervisega kogu lapse eas. Ja hiljem. Ta ei püsinudki seal koolis oma tervise tõttu nitele. Lõpuks võeti koduõpetaja koduõpetaja, sattus olema parašexperi hull ja sealt ta sai oma teatripisiku, nii et ta tema suur unistus oli saada näitlejaks. Lühidalt ta viis oma unistuse ellu. Ta tegi selle nimel palju tööd, teenis raha, et võtta laulu muusikatunde, viiulitunde, hääleseade tunde, kõnetehnikatunde no hetkel, mil ta oli noore mehena juba laval ja juba tunnustatud näitleja ta oli kaotamas oma häält. Ja Tal oli niivõrd piisavalt suur motivatsioon lavale tagasi saada, et ta hakkas otsima, millega ta suudab ennast aidata. Loomulikult ta tegi läbi kõik need tappideta, pöördus arstide poole ja sai nõu ja sai lühiajalist abi. Aga ta oli taas ja taas selle selle peeneeseta. Hääl muutus kähedaks ja, ja hääl kadus laval. Tal oli selge, et keegi teda ei aita. Tal tuleb ise endale asi selgeks teha, milles on põhjus? See, mida ta, mida Aleksander uurima hakkas võimsad otsima läks, oli see, kuidas hääl toimib kõige paremal viisil. Ja üsna sellega seoses selle nende uuringutega seoses. Ta lihtsalt läks kahe peegli ette kahe peegli vahele, jälgis lihtsalt peeglite vahendusel, mida ta teeb teksti lugedes. Peade märkasite tõmbab oma pea kuklasse taha alla tähendab ta lõug kerkis nagu ka väga paljudel praegustel näitlejatel, kui nad mõtteliselt, suunavad Lähed kuhugi saali taha nurka või kuhugi kaugustesse. Neil on kujutlus, et et, et see aitab paremini. Mis tegelikult juhtus, oli see, et ta viis oma pea raskuse alla selgroo peale ja selle tulemusena Seljaruum vähenes, võiks öelda, tema seesmine ruum vähenes, me räägime siin hiljem ka võib-olla täpsustan neid asju või selgitan lahti seismisest ruumist. Teine asi, mida ta märkas, mida ta tegi oli see, et ta ahmis õhku sisse, nii et ta rinnakorralt tõusis märgatavalt. Ja selle tulemusena teda hiljem siis tuvastas tema alaselg ala sillaruum, vähene seal. Oli kaks põhilist asja, mida ta märkasin, mida ta hetk hiljem püüdis olla tegemata. Tal oli üsna pea selge, et kui ta seisab suhteliselt vabalt sirgelt ja pead kuklasse ja rinnakorvi üles õieli, tema hääle kvaliteet muutus ja paranes. Et tal oli selge, et kui ta ütleme selles postuuri osas kehaosas kui ta seal ruumi kaotab siis tema lohk, piltlikult öeldes häälel on ruumi liikumiseks. See, mida Aleksander avastas nende aastate jooksul, kui ta tegi endaga tööd Mis olid tollal ääretult uudne mõte on see, et inimene on psühhofüüsiline tervik. Et me ei saa, ta läks otsima oma hääle paremat kasutust ja jõudis välja keha ökonoomsemalt kasutamiseni. Et see kõik on üks tervik seal omavahel täielikult otseselt seotud. Ta oma töös iseendaga avastas oma nii-öelda vale harjumuse automaatse reaktsiooni, mille vastu ta oli võimetu. Avastas seos, et sellel hetkel, kui ta mõtleb tekstile käivituvad temasse kõik lihaspinged, harjumuslikud, lihaspinged, mis olid valmis soorituseks. Ja ainukene võimalus sellest välja tulla oli öelda endale stopp ehk peatuda. Siin võiks ju rääkida natukene inhibitsiooni mõistesse, nüüd pikk võõrsõna ja, ja seda ma rohkem kasutagi, vaid ütlen ainult nii palju C. On peatuma või hetkeks peatuma ja endale andma aega valikuteks. Mul on nüüd võimalus loobuda sellest üle arusest, sellest. Näiteks, mis on valeharjumuse aja jooksul tekkinud vale harjumus? Ja. Juhul, kui ma olen valmis loobuma, siin ongi küsimus Meie enda valikute ees Kui nüüd minna väga üldiseks, siis Alexanderi tehnikatundi tulnud inimene Tal peab olema piisav motivatsioon või auahnus või, või siis oma alal tippu jõuda tahtmine, et see töö iseendaga ära teha. Et see vastutus iseendale, oma tervise ja oma. Oma elu eest, et siin on küsimus ikkagi me jõuame nii või teisiti välja mõtlemiseni, suhtumisteni, iseendasse ja ümbritsevasse. Aleksander avastas looduses valitseva printsiibi see, mida mõned aastad hiljem tuntud teadlased ja selgroogsed imetajaid uurivad teadlased tõdesid jah, kuidas üks lihtne näitleja kes midagi Soomest ka ei teadnud, tegi sellise avastuse. Ja printsiip on selline pea juhib ja selg järgneb mis kehtib kõikidel selgroogsete kahel jalal seistes kaks suunda üles ette. Küsimus on pea raskuse. Püsimises seal ülemisel atlas lülil, et oleks seal tasakaalus, et ta ei oleks surutud ühele või teisele poole või fikseeritud kukelihaste poolt. Kuklalihased on nüüd esimene asi selles töös, millele me pöörame tähelepanu. Inimene teadvustab, kas ta kukele lihas on pinges või mitte. Et meil on esmalt vaja saada see pearaskus ärasele telje ehk selle selgroo pealt. Et seejärel see selg pääseks pikenema, laienema. Et meie liikumise suund on ülesse vertikaalsuunas, et me tuleksime oma telje juurde tagasi. Ja kui meie kogu lihas, ütleme, mantel või lihasmuster jaotub ümber selle telje ümber ilmselt siis me võime ääretult kergelt liikuda, tantsida, teha kõike, mida me soovime. Kõiki sooritusi, rääkimata muidugi ka häälekasutuses, sest et kui see ruum meie sees vabaneva ruum taastuvruumi sees Pikeneri laienev On on uuesti vabanenud, siis on ka vahelihasel diafragma seal ruumi sees liikuda ja, ja sellest juba järgnevalt on hääle kulgemine vaba. Ja, ja kõik pidanud nimelt teha ükskõik mis alal. Meie sooritus muutub vabaks, võiks öelda lihtsalt? Jah. Praegu On teada, et on maailmas üldse kuskil 3000 Alexanderi tehnika õpetaja ringis. Ja vajadus selle ala järgi pidevalt kasvab. Ta on Euroopas juba 100 aastat väga tunnustatud meetod. Ta kuulub nii näitleja kui interpreedi kõrgkoolituse juurde. Ja ka juba meditsiinis karespekteeritud ja meditsiini Alexanderi tehnika õpetajad teevad koostööd nüüd, kui rääkida talle Aleksander ist endast. Ta ostis suure töö koma kehakasutust, õigemini tema kehakasutus taastus. See printsiibist halastas oligi looduses valitsev printsiip ja. Ja tema hääl taastus, ta läks tagasi lavale. Ja paljud tema kolleegid tulid temalt nõu küsima, pidades teda hingamise meistriks, nii et seal ajapikku kujuneski nii välja, et ta üha rohkem ja rohkem hakkas tulevast tööd tegema kas praktiseerima ja õpetama seda, mida ta ise välja töötanud. 1904 läks ta Londonisse tollal Austraalias väga tuntud kirurgi soovitusel. Ja alustas seal oma praksist. Ja oli väga paljud tuntud kirjanike ja teadlaste näitlejate õpetajaks. Aldo saaks näiteks üks tema tuntumaid õpilasi. 1930 alustas ta õpetajate kooli tamist ja nendest õpetajatest on veel viis elus. Kõigi viiega, mul on õnn olnud kohtuda ja saada tunde. Kõige vanem neist on Melchiori paarlu, kes on praegu juba vist 93 94. Alexanderi õetütar. Aleksandrit tehnika kohta on ka lihtsam öelda, mida ta ei ole, kui selgitada, mis ta on, ta võib, teda võiks veel tema kohta võiks veel öelda tallihas meeleäratamine. Nagu on kirjutanud. Üks füsioterapeut, kes on ka õppinud Alexanderi tehnika õpetajaks, ei uurinud väga palju sellel alal oma raamatus kirjutanud kaotatud kuuenda meeleäratamisest ja kaotatud kuues miljon raamatu nimi. Kui meie käsutusse tuleb lihas, nii, see, mida meditsiinis nimetatakse probrioseptsiooni, kuniks, et ehk ehk ehk teadlikkus lihas meile, teadlikkus oma oma keha, jäsemete asetsemisest, ilma et ma vaataksin, kuidas nad on. Siis ma minut teadlikkus iseendast laieneb tohutult. Ja kuhu see õppeprotsessis on ääretult oluline just see see aspekt, et inimene saab teadlikuks iseendast ta tuleb oma vajaduste juurde ja ta Ta tunnetab paremini, kes ta on. Ja mis asju ta siin ajab, mida ta tahab. Võib-olla veel üks aspekt, mille kaudu natukene lahti selgitada seda, seda printsiipi, millest Aleksander väga palju rääkis oma raamatutes on. Eesmärgi taotlemine ja vahendid, kuidas. Kogu lääne ühiskond on liikunud nii oma hariduse metoodikas kui kõiges tohutult. Lõppresultaadi keskseks ja kaotanud protsessi. Vahendid, kuidas millega? Ma toon ühe lihtsa näite. Kui meie tähelepanu suundub kuhugi, noomen väga, tahame midagi, vaatame midagi või küünite midagi võtma. Siis me tavaliselt kaotame. Üldjuhul kaotame oma telje. Kukal läheb pingesse, sest et. Tähelepanu on suunatud ja meie oma telg või meie südamepunkt see Ruua kahe objekti ja minu, minu selja vahel. Me kits endale seda, et kui me tuleme teadlikult selle ruumi juurde tagasi iseenda seesmise ruumi juurde ja ja täpsustame neid eesmärk, kuhu me liigume. Aga säilitame selle selle ruumiga seal siis pääseb palju-palju rohkem informatsiooni kulgema nii välisinformatsiooni Meie poole kui ka meie oma seesmist informatsiooni meie enda jaoks. Leitud mõte või kinnismõte võib kujuneda selliseks lihaspingeks et ta lõpuks on tundetu lihaspask kust ei pääse enam midagi läbi kulgema, mitte ükski informatsioon, kõik valuetapid on ka juba läbitud. Taastada seda, seda piirkonda kehas meediamaastikus. Mis on nagu umbes mis on noh, kas ta on siis lihas, Pastmeid, ta on lihtsalt üks meie teadvusest väljas olev maastik. Siis paratamatult jälle. Läbi tegema selle lihasevalu Ehk ka teadvustama seda probleemi Rimi seda põhjust, miks ma selle maastiku kaotasin, võib-olla selgitada veel ühest aspektist. Kui me nüüd mõtleme väikese lapse peale kes, kes toimib ja tegutseb ääretult kergelt. Kui me vaatame tema keha kasutusse ääretult ökonoomne Lapse käes on neetult palju jõudu. Käest kinni, siis ta võtab kogu pihuga aga mitte õlaga ega küünarnuki seal sealjuures pingutamata või, või kuku surumata. Nüüd erinevatel põhjustel me, me kaotame selle suurepärase kaasa sündimisega kaasa antud rühimehhanismi. Selle koordineeriva terviku. Meie ainus võimalus on selle juurde teadlikult tagasi tulla. Ei saa jääda enam instinktide peale lootma. Ei, meil ei ole mitte kuhugi enam joosta ju. Me saame tulla ainult tagasi iseenda juurde. Oma telje juurde. Ja selles mõttes on Alexanderi tehnikamaailmas üks väga ainulaadne Meetud. Enamus meetode ikkagi ju likvideerivad neid tagajärgi või leevendavad. Aga ta toob meid otseselt nende põhjuste juurde ja nüüd on meie enda valik, kas me. Kas me oleme valmis loobuma sellest ülaarusest tegemisest? Rohi, mehhanism tegelikult. Ta töötab veekontrollita, meie saame kontrollida ainult valikut teadlikult teadlikku valikut. Selgitada endale, mida ma tahan. Nii et ta on ainulaadne meetod, mis tegeleb põhjustega, mis toob meid väga delikaatselt nende põhjuste juurde. Õpib meid sallima seda olukorda milles me oleme, sest et hetkel, kui me mõistame hukka olukorra või, või riidele kasvõi iseendaga, sellel hetkel ainult fikseerime seda olukorda Miski ei pääse muutuma ega liikuma. Ja hetkel, kui me sallime, tõdeme. Oleme selles olukorras lubame endale olla, selles olukorras peatume vaadelda seda olukorda uurida. Siis tekib alles ruum. Liikumiseks lahti sealt. Ega vägi või jõud sellest üle arusest loobumiseks. Meil on võimalus kogeda täiesti reaalselt millest juba vanad vanad süsteemid alates tao munkade kloostrisüsteemideni välja, mis olid väga pikad aastakümneid kestvad, mis võisid viia samade resultaatide nii. Meil on võimalus kogeda oma mõttejõudu Juhul, kui me suudame peatada, see peatumine on siin ääretult oluline kogu tehnikaiva võiks öelda. Kui ma suudan endale öelda kõigepealt stopp. Jättaliast rahule, peatuda. Ja teadvustada oma olukorda Ja kogeda, kui võimas on minu enda mõttejõud Tegelikult Alexanderi tehnika toob meid tagasi protsessi juurde. Kohaloleku juurde. Siin ja praegu. See, mis on ka teatri puhul noh, kõikide kunstide puhul, aga teatri tik kõikide loovate kunstide puhul mis ei ole loovkunsti On ääretult oluline, on see just see protsess, miks me läheme näitlejat, vaatame, läheme vaatama tema aju. Mõtteprotsessi. Kui ta mehaaniliselt selgeks õpitud skeem, kuidas toimida ja kui ta ei sünni siin hetkel praegu Siis meil ei oleks põhjust seal saalis istuda, kui ma aega raisata. Aga need need jõud ja need mõtted, mis hakkavad liikuma siis koos mõtleva näitlejaga saali publiku vahel. Need annavad meile tohutu kogemuse sellest, et kõik on veel võimalik. Loomingut ja kogu elu edasi viivast Alexanderi tehnikast mõtles kuuldavalt sele tehnika õpetaja Marek Mursa.